MAREKI TERVISELEHT

11/01/2006

Ajudefekt võib põhjustada 50% hällisurmadest

Bostoni lastehaigla uurijate Hannah Kinney ja David Patersoni ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud teadustööst selgus, et ligikaudu poolte imikute äkksurma sündroomi (SIDS) ehk hällisurma juhtumite põhjuseks võib olla väikelapse ajutüve teatud kindla piirkonna defekt, kirjutab New Scientist. Kinney ja Paterson uurisid 31 SIDSi surnud beebi aju ning võrdlesid seda 10 muul põhjusel surnud sülelapse ajuga. Teadustöö käigus avastasid nad, et hällisurma ohvritel esineb spetsiifilisi defekte ajutüve hingamist, vererõhku, kehatemperatuuri ja erutusseisundit kontrollivas piirkonnas. SIDS-beebidel esines seal enam ajukemikaali serotoniini eritavaid neuroneid, ent vähem serotoniinile spetsiifilisi retseptoreid. Teadurite hinnangul võivad just ajutüve serotoniinisüsteemi häired olla põhjuseks, miks mõned imikud magades lihtsalt hingamast lakkavad ja surevad. Kaudselt annab sellele teooriale lisakaalu tõik, et SIDSi tõttu surnud poiste ajus oli serotoniiniretseptoreid vähem kui tüdrukutel, mis sobib kokku statistikaga, mille kohaselt esineb poisslastel hällisurma kaks korda sagedamini kui tütarlastel. Beebide ajutüvedefektide põhjus ei ole veel teada, ent Patersoni hinnangul on nende taga tõenäoliselt erinevad geneetilised ja keskkonnamõjurid, muuhulgas arvatavasti ka raseduse ajal suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Väga oluliseks hällisurma riskifaktoriks on ka sülelapse magama asetamine kõhule või küljele.

Vaata ka: