
Newcastle'i ülikooli ja Londoni Kings College'i uurijad taotlevad riiklikelt järelvalveorganitelt luba loomaks hübriidembrüoid, mille puhul kasutataks inimese
DNAd ning lehma
munarakke,
kirjutab BBC.
Hübriidsed inimese-veise
embrüod loodaks eesmärgil eraldada neist
tüvirakke ja neil lastaks kasvada maksimaalselt paari päeva vanuseks. Tüviraku-uuringud on tänapäeva meditsiini kõige paljulubavamaks uurimisharuks, millest loodetakse ravi sellistele rasketele tõbedele nagu
Alzheimeri tõbi,
Parkinsoni tõbi ja
insuldikahjustused. Paraku on teaduslikeks uuringuteks sobivaid tüvirakke saadaval väga vähestes kogustes ning just seetõttu soovivad uurijad lehma munarakke kasutades luua praktiliselt piiramatut tüvirakkude varu. Ekspertide kinnitusel on inimese DNA ja veise munaraku baasil loodav embrüo 99,9% ulatuses inimloode, ent tehnilisest küljest võetuna oleks tegu tõepoolest
kimääriga ehk osaliselt inimese ja osaliselt loomaga. Asjatundjad kinnitavad, et teadlaste algatus oleks uurimisharu arendamise seisukohast igati teretulnud, ent samas tunnistatakse, et avalikkuses võib see idee tekitada laia vastuseisu.
Vaata ka:
<< Home