
Ajakirjas
Nature Immunology tutvustatud uuringust ilmneb, et
palavik kiirendab infektsioonide identifitseerimist ja neutraliseerimist, mis tõstatab küsimuse, kas haiguse korral tasub ikka esimese asjana palavikualandaja järele haarata,
kirjutab New Scientist. Arstid teadsid juba enne, et inimesele ohtlikud viirused ja bakterid tunnevad end organismis kõige turvalisemalt just normaalse kehatemperatuuri juures, mistõttu palavik häirib nende paljunemisvõimet. Nüüd selgus aga Roswell Parki vähiinstituudi teaduri Sharon Evansi ja ta kolleegide uurimistööst, et palavik aitab immuunsüsteemil infektsiooni ära tunda ning saadab selle kohta signaali tõve vastu võitlevatele
lümfotsüütidele. Teadlased tegid antud leiu tõstes eksperimentide käigus hiirte kehatemperatuuri normaalsest 2,6 kraadi (
C) võrra kõrgemale. See põhjustas
lümfisõlmedesse liikuvate lümfotsüütide arvu kahekordistumise. Evansi sõnul ei tohiks kõrgel palavikul pikaajaliselt siiski püsida lasta, sest sellega kaasnevad omad ohud, ent ta lisas samas, et loodetavasti aitab avastus meedikutel palaviku rolli haiguse vastu võitlemisel senisest paremini mõista ja ehk toob see arstide arsenali tagasi koguni kehatemperatuuri tehisliku kergitamise infektsioonidevastaseks võitluseks.
Vaata ka:
Uuring: viirushaigused võivad viia mäluTeadlased jälgisid viiruste tegevust rakkudes
<< Home