Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist

Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli uurijad teatasid ajakirjas Transplantation, et neil õnnestus geneetiliselt ränka närvihaigust amüotroopset lateraalset skleroosi (ALS) ehk Lou Gehrigi tõbe põdema aretatud rottidele elusaid inimese tüvirakke seljaaju alaossa süstides aeglustada haigussümptomite süvenemist, teatab BBC. ALS on pidevalt süvenev tervislik seisund, mis on põhjustatud lihaste aktiivsust kontrollivate närvirakkude motoneuronite hävinemisest. Tõbe iseloomustab lihasmassi alanemine, liikumisvõime langus ning raskused rääkimisel, hingamisel ja neelamisel. Tõenäoliselt kuulsaimaks ALSi diagnoosiga patsiendiks on selle tõve tõttu ratastooli aheldatud astrofüüsik Stephen Hawking. Eksperimentide käigus selgus, et ligikaudu 70% siirdatud tüvirakkudest kasvasid uuteks närvirakkudeks ning paljud neist kasvatasid enesele jätked ühendumaks teiste seljaajus paiknevate rakkudega. Kui surnud ja seetõttu inaktiivseid tüvirakke saanud rottidel tekkis ALS keskmiselt 52 päeva möödudes, siis elusate tüvirakkude siirdamine lükkas haigussümptomite väljakujunemist edasi 59. päevani. Elusate tüvirakkudega ravitud närilised nõrgenesid ka keskmisest aeglasemalt ning elasid oma kontrollgruppi kuuluvatest liigikaaslastest kauem. Uurijad toonitavad, et esialgu oli tegemist vaid sellise ravi võimalikkuse tõestamisega ning enne sarnase tüvirakuteraapia igapäevakasutusse jõudmist tuleb rottidel ja hiljem ka veel inimestel läbi viia hulganisti pikaajalisi katseid.

Vaata ka:

Ränga ajutõve ravis katsetatakse puhastatud lootetüvirakke

Tüvirakud taastasid halvatud rottidel liikumisvõime