Vaegurite raha kulub Eestis eakate peale

Uue seaduse kavandajad käsitleks vanureid ja puuetega tööealisi eraldi gruppidena, sest vanurite tung sanatoorsele taastusravile vähendab praegu puuetega inimeste toetuseks mõeldud rahasummasid, kuna mõlemaid rahastatakse samast allikast, kirjutab EPL. Põhjus, miks raha abivajajateni ei jõua, peitub selles, et viimaste aastate jooksul on puuetega inimestena vormistatute arv Eestis hüppeliselt tõusnud, igal aastal lisandub umbes 10.000 inimest. Kui 2000. aastal oli puudega inimeste arv 65.000 kandis, siis praeguseks on see tõusnud juba 112.000 inimeseni. Kasvu seletab aga eeskätt vanurite tõusev osakaal nende hulgas, praegu moodustavad nad 60%–70% puuetega inimestest. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja nentis, et üha enam eakaid inimesi taotleb puuetega lastele ja tööealistele inimestele taastusravina mõeldud rehabilitatsiooniteenust just sanatooriumituusiku saamiseks, mis selles sisaldub. Kuna rehabilitatsiooniteenuse saamiseks peab inimesele olema määratud puue, siis vormistatakse ka vanurid oma east tingitud puuetega puudega inimeste hulka kuuluvateks. Selle korra muutmiseks loodab Eesti puuetega inimeste fondi juhataja Gennadi Vaher, et uus loodav puuetega inimeste toetuste seadus käsitleks eraldiseisvalt kolme eri gruppi: puudega lapsed, tööeas inimesed ja vanurid. Eri gruppidele on kavas luua ka eri teenused ja toetused ning jagada toetusi sõltuvalt konkreetse inimese vajadustest ja sõltuvalt puudest.