Venemaa teadlased lõid vaktsiinitomati

Rurik Saljajev ja ta kolleegid Irkutskis asuvast Siberi taimefüsioloogia ja biokeemia instituudist lõid geneetiliselt muundatud (GMO) tomati, milles sisaldub suu kaudu manustatavat vaktsiini maailma kahe kõige ohtlikuma viiruse - HIV ja B-hepatiidi viiruse (HBV) , vastu, teatab New Scientist. Ettevõtmise eesmärgiks oli luua odav ja lihtsalt kasvatatav HIV- ja HBV-vaktsiin vaeste riikide jaoks, kus neid enim vajatakse. Praeguse seisuga ei ole ükski maailmas HIV vastu välja töötatud umbes 90 vaktsiinist osutunud efektiivseks ja HBV-vaktsiin on küll olemas, ent see on arenguriikide jaoks liiga kallis. Venemaa teadlased kasutasid tomatitaimedesse HIV ja HBV DNA-fragmentide toimetamiseks mullas elavat bakterit Agrobacterium tumefaciens. Nende hulka kuulusid ka fragmendid erinevate HIV-valkude geenidest ning HBV valgu HBV pinnaantigeen (HBsAg) geen. Tomatitaimed tootsid seejärel vastavaid valke ning, sarnaselt näiteks poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vaktsiinile, tekkisid pärast nende manustamist organismis viiruste vastased antikehad. Hiirtel, kellele anti toidu sees pulbristatud vaktsiinitomatit, leiti verest suurtes kogustes mõlema viiruse vastaseid antikehi. Eriti oluline on see, et antikehi leiti ka näriliste limaskestadelt, mis annab lootust, et sel viisil organismis tekitatud antikehadega saab ennetada viiruste seksuaalsel teel levimist. Kui antud viis osutub efektiivseks ka inimestel, hakatakse tomativaktsiini tõenäoliselt jagama siiski tableti kujul, sest vastasel juhul on keeruline tagada, et manustatkse just õige suurusega antikehadoos.