Euroopa kavandab hiiglaslikku taevasilma

Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) plaanib ehitada kuni 60-meetrise läbimõõduga hiiglaslikku peegelteleskoopi, mille abil peaks olema võimalik avastada maailmakõiksusest Maa laadseid väikeplaneete ning uurida esimesi moodustunud galaktikaid, teatab New Scientist. Euroopa Eriti Suur Teleskoop (European Extremely Large Telescope - E-ELT) läheb hinnanguliselt maksma ligikaudu 750 miljonit eurot ehk peaaegu 1,2 miljardit eesti krooni ning sellega peaks saama teha esimesi vaatlusi juba 2015. aastal. Uue põlvkonna, ühe suure peegli asemel paljudest väiksematest peeglitest koosnevate teleskoopide valmistamine on praegu kasutusel olevatest teleskoopidest odavam ning ca 30-meetrise läbimõõduga peegelteleskoobi rajamist paanivad ka üks USA-Austraalia konsortsium ning üks USA-Kanada grupp. Kuigi kosmoseteleskoopide eeliseks on kristallselge pilt, on nende suurusel arusaadavatel põhjustel üsna kindel piir. Maapinnale ehitatavatel teleskoopidel seda probleemi ei ole ja nii peaks järgmisel kümnendil valmivate planeedi pinnal asuvate taevasilmade nägemisteravus olema kuni 4 korda kõrgem kui Hubble'i kosmoseteleskoobi asendajaks saaval James Webbi kosmoseteleskoobil.