Inimese maailmavallutust soodustasid kliimamuutused

Varajast inimest võisid Aafrikast väljumisele ja kogu muu maailma asustamisele sundida järsud kliimamuutused, vahendab National Geographic värske uurimistöö järeldust. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uuringus väidetakse, et tänapäevased inimesed rändasid Aafrikast esmakordselt välja umbes 60.000 aasta eest, kui mõnedes inimpopulatsioonides oli toimunud väga kiire kultuuriline areng. Cambridge'i ülikooli eelajaloo ja inimese evolutsiooni professori Paul Mellarsi hinnangul olid üheks selliste vaimsete edusammude tõenäoliseks põhjustajaks väga lühikese aja vältel aset leidnud laialdased kliimamuutused. Mellars toob esile, et kuigi tänapäevased inimesed tekkisid Aafrikas juba 150.00-200.000 aasta eest, võttis neil vähemalt 90.000 aastat aega, et sealt edasi rännata. Teaduri hinnangul andsid massiliseks migratsiooniks olulise tõuke muutuva kliima tingimustes tekkinud ebakorrapärasused vihmasajus, mis sundisid meie kaugeid esivanemaid otsima uusi toiduallikaid ning leiutama uudseid tööriistu saamaks muutuvates oludes paremini hakkama. Mellers toonitas, et kui elukeskkonnas toimuvad suured muutused, peavad inimesed ka oma käitumist muutma. Tänapäeva aafriklaste mitokondrilise DNA uuringud näitavad, et 60.000-80.000 aasta eest leidis aset suur rahvastikukasv, mis vallandus tõenäoliselt ühest Aafrika ida- või lõunaosas paiknevast piirkonnast. Arheoloogilised leiud näitavad, et samal ajal toimus ka tohutu kultuuriline arenguhüpe. Kui osade ekspertide hinnangul on selle peamiseks põhjuseks antud ajajärgul inimajus aset leidnud võtmemutatsioonid ja sellest johtuv kõrgem vaimne võimekus, siis Mellars peab väga oluliseks ka kliimamuutuste mõju.