Suured dinosaurused olid soojaverelised

Ajakirjas PLoS Biology tutvustatud Florida ülikooli teadurite uurimistöö näib kinnitavat, et suuremat mõõtu dinosaurused olid soojaverelised, vahendab BBC. Kui varem arvati pikka aega, et dinosaurused võisid olla sarnaselt tänapäeval elavatele roomajatele kõigusoojased, siis viimasel ajal hakkas aina laiemalt levima teooria, mille kohaselt võisid hiidsisalikud sarnaselt püsisoojastele imetajatele aktiivselt oma kehatemperatuuri reguleerida. Ent USA teadlasterühma värske uuring näitab, et viimane väide ei vasta siiski tõele, kuigi suuremat mõõtu dinosaurused olid tõenäoliselt võimalised oma kehasoojust sedavõrd aeglaselt vabastama, et püsisoojasus ei olnudki neile vajalik. James Gillooly ja ta kolleegid lõid esmalt valemi, mis seadis omavahel sõltuvusse kehamõõtmed, kehatemperatuuri ja kasvukiiruse. Seejärel kohandasid nad paljude tänapäeval elavate liikide peal toimivaks osutunud seosed dinosaurustele. Sel eesmärgil mõõtsid uurijad dinosauruste fossiilsete luustike iga-aastaseid kasvurõngaid, tegemaks kindlaks kaheksa erineva hiidsisaliku liigi arengukiirust ning täiskasvanud isendi suurust. Sel viisil leiti varem välja töötatud valemit "ümber pöörates", et väiksemate dinosauruste kehatemperatuur oli 25 kraadi (C), ehk siis sarnane välistemperatuuri ja tänapäeval elavate roomajate kehatemperatuuriga. Ent suuremate dinosauruste kehatemperatuur osutus ilmselt madalama soojuskao tõttu oluliselt kõrgemaks ja näiteks hinnanguliselt 13.000 kilogrammi kaalunud apatosauruse kehatemperatuur pidi ulatuma 40 kraadini (C). Kuna enamik loomadest ei suuda taluda 45 kraadist (C) kõrgemat kehatemperatuuri, pidi apatosauruste kehasoojus olema üsna ülemise piiri peal. Teadlaste hinnangul oli just kehatemperatuuri tõus dinosauruste maksimaalseid mõõtmeid piiravaks faktoriks.