Tuleviku kosmoseülikonnad suudavad end ise parandada

Aastaks 2018, mil Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) loodab inimesed taas Kuule lähetada, võivad astronautide käsutuses olla uudsed kosmoseülikonnad, mis parandavad tänu nende valmistamiseks kasutatavatele "tarkadele materjalidele" ise enesesse tekkinud augud, toodavad elektrit ja tapavad mikroobe, teatab New Scientist. Alates 60-ndatest aastatest NASAle kosmoseülikondi valmistanud ettevõte ILC Dover LP tutvustas uusi uurimissuundi möödunud nädalal USAs Norfolkis toimunud rahvusvahelisel keskkonnasüsteemide konverentsil (ICES). Tulevased kosmoseülikonnad on iseparanduvad, kuna nende õhukindlust tagav kõige sisemine kiht on täidetud paksu polümeergeeliga. Kui antud riidekihi sisse peaks tekkima auk, voolab sinna ümbritsevalt alalt kummi meenutavat geeli, mis avause kiiresti blokeerib. Vaakumkambris läbi viidud katsetuste käigus sulgusid sel viisil iseeneslikult kuni 2mm läbimõõduga augud. Suurematest avaustest annab kosmoseülikond aga kasutajale kohe häiresignaaliga teada, sest geeliga täidetud vahekiht paikneb risti elektrivoolu all olevate juhtmetega ning kui suurem kogus geeli peaks välja voolama, elektrivool katkeb ning ülikond edastab ohusignaali. Kosmoseülikonna väliskihile õmmeldakse teatud kogus päikesepaneele, mistõttu suudab astronaudi riietusese iseseisvalt päikesevalgusest elektrit toota. Ülikonna valmistamiseks kasutatav materjal vabastab aegamööda hõbedaioone, mis tapavad efektiivselt mikroobe. Ülikonna materjalis leidub ka palju vesinikku, mis kaitseb kosmoserändurit kosmilise kiirguse eest.