Võltsmälestused sunnivad vähem jooma

Kanada Kwantleni ülikooli kolledzhi uurija dr Dan Bernsteini juhitav uurimisrühm näitas katsete käigus, et inimestele valemälestuste sisendamine võib neil ennetada hilisemas elus välja kujunevat alkoholi kuritarvitamist, teatab ABC. Eksperimentide käigus sisendati 142 18-20 aastasele noorele inimesele, et neil on omal ajal hakanud väga halb, kui nad jõid rummi sisaldavaid alkohoolseid jooke. Sel eesmärgil teatati katsealustele, et arvutiga on loodud nende isiklik profiil, mis põhineb küsitlustulemustele seniste joomis- ja söömisharjumuste kohta. Teadlased väitsid, et arvutianalüüsi andmeil hakkas katses osalenud inimestel minevikus rummi tarvitades halb ja nad palusid vabatahtlikel seda kogemust meenutada ning kirjeldada. 30%-40% eksperimentides osalenutest "meenus" seepeale, et neil on tõepoolest olnud rummiga halbu kogemusi. Kui neil inimestel paluti nüüd hinnata, kui meeldivaks joogiks nad rummi peavad, andsid nad sellele madalama hinnangu kui enne võltsmälestuste sisendamist. Bernsteini arvates võiks sellist valemälestuste sisendamist kasutada riskigruppi kuuluvatel inimestel alkoholismi tekke ennetamiseks ning põhimõtteliselt saab samal moel ennetada ka ülesöömist. New Yorgi ülikoolis võltsmälestusi uuriva professor Mike Toglia hinnangul kerkib ses vallas siiski esile arvukaid eetilisi küsimusi ning selliseid protseduure võidakse pidada ajupesuks. Samas leidis ta, et vähemalt antud juhul tooks valemälestused kaasa palju enam head kui halba.