1918. aasta gripipandeemia viirustüvi vallandas surmava immuunreaktsiooni

1918. aastal maailmas surmava gripipandeemia vallandanud ja erinevatel hinnangutel 25-40 miljonit inimest surmanud nõndanimetatud Hispaania gripi viirustüvi H1N1 vallandas patsientide organismis tormilise immuunreaktsiooni, mis muutiski haigustekitaja sedavõrd ohtlikuks, vahendab CBC Washingtoni ülikooli meditsiinikooli teadurite uurimistöö järeldust. Mikrobioloogiaprofessori John Kashi juhitav uurimisrühm analüüsis, mil moel mõjutab Hispaania gripi viirustüvi hiirte kopsurakke ning avastas, et viiruse ehitusliku eripära tõttu "ülereageerib" immuunsüsteem selle sissetungile ja hävitab liiga suure koguse rakke. Pandeemia ajal tekkis patsientidel ränkade hingamisteede viiruskahjustuste tõttu laialdasi kopsukahjustusi ja verejookse. H1N1 eripäera tõttu sattus selle ohvrite sekka erakordselt suur hulk lapsi ja noori terveid inimesi, kuigi tavalise sesoonse gripiepideemia tõttu surevad tavaliselt ennekõike vanemad ja nõrgema tervisega inimesed. Ameeriklaste uuring näib ümber lükkavat alternatiivse teooria, mille kohaselt hukkus 1918. aasta gripilaines sedavõrd suur hulk patsiente erinevate teiseste infektsioonide tagajärjel. Uurimistöö kaasautor Christopher Basle New Yorgi Mount Sinai meditsiinikoolist märkis, et nüüd tuleb kindlaks teha, miks ei suutnud immuunsüsteem antud juhul vaatamata tormilisele reageeringule haigustekitajaga efektiivselt võidelda.

Vaata ka:
Vereülekanded võivad vähendada gripisurmasid
Teadlased tuvastasid H5N1 võimaliku võtmemutatsiooni