Geenid vormivad me keha enam kui iseloomu

Geenid kujundavad meie välimust ja tervist enam kui meie iseloomu, selgus Discovery Channeli teatel ajakirjas PLoS Genetics tutvustatud tuhandeid inimesi hõlmanud uurimistööst. USA teadurite analüüsist ilmnes, et geenid vastutavad 51% ulatuses inimese pikkuse, kehakaalu ja üldise kehakuju, 25% ulatuses veresoonkonna eripärade ja umbes 40% ulatuses verekoostise eripärade, nagu näiteks veresuhkru ja kolesteroolitaseme eest. Samal ajal aga määravad geenid iseloomuomaduste, nagu näiteks neurootilisus, introvertsus ning ekstravertsus, tekke vaid ca 19%liselt. Michigani ülikooli statistilise geneetika keskuse teaduri Goncalo Abecasise juhitav töörühm vaatles suure sugulastihedusega Sardiinia saare 6148 elanikku, kellel paluti täita põhjalikke küsitluslehti ning kelle tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks viidi läbi mitmeid uuringuid. Arvutamaks välja, mil määral geenid iga kindlaksmääratud omadust mõjutavad, arvutasid teadlased esmalt välja identse DNA suhtarvu uuritutel. Siis viidi tulemused vastavusse terviseanalüüsi ning küsitlusandmetega. Seejärel arvutati juba spetsiaalse arvutiprogrammi abiga välja, mil määral mõjutab geneetika iga teatud omaduse ilmnemist. Kuigi uurimistööst selgub, et geenid panevad suures osas paika, kas siia ilma sündiv inimene on paks või kõhn, toonitasid uurijad, et kaaluprobleemides ei saa alati ja ainult geene süüdistada. Samuti uuringus osalenud USA riikliku vananemisinstituudi teaduri David Schlessingeri sõnul on jälgitava ülekaalulisuse epideemia põhjuseks siiski ennekõike muutused elustiilis. Samas möönis ta, et mõnedel inimestel on geneetiline ülesehitus, mis muudab nad tänapäevaste toitumisharjumuste ja elustiili negatiivsetele mõjudele vähem vastuvõtlikeks.