Külmad hiired elavad kauem

Scrippsi uurimisinstituudi teadurite korraldatud eksperimentide käigus selgus, et ideaalseks peetavast 0,5 kraadi (C) võrra madalama kehatemperatuuriga hiired elasid oma normaalse kehasooja tasemega liigikaaslastest oluliselt kauem, kirjutab Nature. Jahendatud näriliste elupikkus oli normaalsest kuni 20% võrra kõrgem, mis on inimese puhul ekvivalentne 7-8 eluaastaga. Leid näitab, et inimese vere temperatuuri alandamine tõstaks teoreetiliselt eeldatavat eluiga, kui selleks leitaks turvaline meetod. Uurijatele pole mingisuguseks uudiseks, et kaloritarbimise piiramine tõstab hiirte ja teiste imetajate eluiga kuni 40% võrra ning langetab kehatemperatuuri keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Seni aga ei teatud, kas madalam kehatemperatuur on antud nähtuse kõrvalmõju või aitab samuti kaasa eluaastate lisandumisele. Paraku on sellele küsimusele vastuse leidmine väga keeruline, sest imetajad on teadupoolest püsisoojased ja säilitavad sama kehatemperatuuri olenemata sellest, kui soe või külm ümbritsev keskkond on. Scrippsi uurimisinstituudi teadur Bruno Conti ja ta kolleegid lahendasid selle probleemi luues GMO-hiired, kelle kehatemperatuur oli normaalsest tasemest 0,3-0,5 kraadi võrra madalam. Ajakirjas Science tutvustatud uurimistöös ilmnes, et alandatud kehatemperatuuriga emased hiired elasid keskmiselt 20% võrra kauem ning isastel hiirtel tõstis kehajahendamine elupikkust ca 12% võrra. Teadlaste hinnangul näitab leid, et madal kehatemperatuur on kaloritarbimise piiramisega kaasneva eluea pikenemise osaliseks põhjustajaks ning selle nähtuse toimemehhanism peitub ilmselt ainevahetuse aeglustumises ja organismis tekkivate kahjulike protsesside, muuhulgas näiteks oksüdatiivse stressi, madalamas tasemes. Conti sõnas, et avastus peaks lohutama neid inimesi, kes on pähe võtnud pikalt elada, ent ei soovi selle nimel pidevalt nälgida.

Vaata ka:

Salapärane valk vähendab inimestel vähiriski ja ussidel eluiga

Pikaealisuse võtmefaktoriteks võivad olla kasvuhormoon ja insuliin