Farinelli säilmed aitavad lahendada kastraatide saladusi

Ajaloolased ja teadlased said enese käsutusse kõigi aegade kuulsaima kastraadi Farinelli säilmed ning loodavad nende abil kindlaks teha, mil moel muutis noorte poiste kohitsemine nad enneolematult kauni häälega lauljateks, kirjutab Reuters. Kastraadid laulsid 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi lõpuni Itaalia ooperis olulisi rolle ning sündides Carlo Broschi nime kandnud, ent hiljem Farinellina kuulsaks saanud mainekaima ja edukaima kastraadi lavamenu kestis aastail 1720-1737. Farinelli uuringukeskuse direktor Carlo Vitale märkis, et Farinelli säilmed ei ole kõige paremas seisukorras, ent sellele vaatamata on nende abil loodetavasti võimalik kastraatide kohta nii mõndagi uut teada saada. Suurbritannia kastraatideuurija Nicholas Clapton sõnas, et Farinelli luustik on absoluutselt unikaalne leid ning annab kindlasti kastraatide välimuse ja kehaehituse kohta palju uusi andmeid. Ta lisas, et ilmselt hoidis kooripoiste munandite eemaldamine neil häälepaelad väiksena, ent hormonaalsete muutuste tõttu jätkas keha kiiret kasvamist. See andis kastraatidele suure kopsumahu, ent samas väga õrna häälekõla. See tähendab ühtlasi, et kastraadid võisid kasvada väga pikaks või muutuda väga paksuks ning neil võisid tekkida suured rinnad; Farinellit on aga maalidel kujutatud kauni kehakujuga mehena. Teadaolevalt viimane kastraat Alessandro Moreschi suri alles 1922. aastal ning tema hääl jäädvustati ka grammofoniplaatidele.