Uuring: raha pole sugugi nii räpane

Austraalia Ballarati ülikooli teadur Frank Vriesekoop ja Uus-Meremaa teadlased lükkasid ümber väga laialt levinud eksiarvamuse, mille kohaselt käest kätte liikuv sularaha suisa kubiseb ohtlikest mikroobidest, teatab ABC. Uurijad analüüsisid suurt kogust münte ja paberraha, mis koguti kokku kohvikutest ja poodidest, kus toiduga kokku puutuvad inimesed samal ajal ka raha vastu võtavad. Vriesekoopi sõnul leidsid nad müntidelt ruutsentimeetriselt alalt keskmiselt vaid 1-2 eluvõimelist bakterirakku, mida tuleb pidada üllatavalt väikeseks näitajaks. Teaduri hinnangul võivad müntides sisalduvad pronks, alumiinium, nikkel ja vask olla paljudele bakteriliikidele toksilised. Paberraha ruutsentimeetril oli eluvõimelisi baktereid keskmiselt 10 ning nende hulk varieerus erinevate näidiste puhul väga suuresti. Inimesele ohtlikest mikroobidest leiti sularahalt muuhulgas baktereid Escherichia coli, Staphylococcus aureus, Bacillus cereus ja Salmonella. Vähesel hulgal leiti ka antibiootikumidele resistentseid baktereid.