Inimene näeb arvutikiirusel

Pennsylvania ülikooli teadurid tegid kindlaks, et inimese silmad saadavad ajju informatsiooni sama kiiresti, kui toimib Ethernet tüüpi lokaalvõrgutehnoloogial baseeruv arvutitevaheline infovahetus, ehk siis peaaegu 9 megabitti sekundis (Mbps), teatab New Scientist. Inimese silmade infoedastuse kiirus tehti siiski kindlaks kaudsel meetodil ning uurides merisigade silmas asuvaid rakke, mis saadavad visuaalsel teel kogutavad andmed nägemisnärvi ja aju "nägemiskeskuse" suunas. Katseliselt tehti kindlaks, et merisea silma võrkkest saadab infot edasi kiirusega 875 kilobitti sekundis (Kbps) ning kuna inimese silmas on ligikaudu kümme korda enam visuaalset infot edastavaid rakke, on inimese silma "andmeedastusmahuks" seega ca 8,75 Mbps. Uurijad märgivad ajakirjas Current Biology, et inimese neuronid suudavad edastada infot ka oluliselt kiiremini ja seega näib, et inimese närvisüsteem eelistab kiirusele efektiivsust ja energiasäästlikkust. Uurimistöös osalenud füüsik Vijay Balasubramanian selgitas, et iga neuron on võimeline "tulistama" umbes korra millisekundi jooksul, ent keskmiseks aktiivsuseks on vaid 4 korda sekundis. Ta selgitas, et see tuleneb energiasäästmise vajadusest - inimaju kaal moodustab vaid umbes 2% kehamassist, ent meie mõtlemisorgani töö tagamiseks kulub 20% organismi energiavarudest. Kuna närvide kaudu info edastamine neelab palju energiat ning selle hulk kasvab infoedastuse kiiruse tõustes, on inimesel evolutsiooni käigus tekkinud kahte tüüpi silma nägemisrakke - andmeid tavakiirusel ja välkkiirelt edastavaid rakke. Balasubramaniani hinnangul on energia säästmise vajadus meie aju evolutsiooni käigus ka laiemalt muutnud ning me kõik mõtleksime oluliselt kiiremini, kui see vaid evolutsiooniliselt vajalikuks oleks osutunud.