Nobelist soovitab kliimasoojenemise vastu võidelda väävliga

1995. aastal Nobeli preemia keemia alal saanud Paul Crutzen avaldab peagi teadusartikli, milles kutsutakse üles tõsiselt kaaluma võimalust paisata globaalse kliimasoojenemise peatamiseks atmosfääri tohutuid koguseid väävlit, teatab Nature. Osooniuuringutega kuulsust kogunud Crutzen tunnistas, et veel kahe aasta eest oli ta sarnaste kliimamuutmisprojektide sobivuse küsimuses pigem skeptiliselt meelestatud, ent asus antud ideed uurima "meeleheitest", mis on tingitud rahvusvahelise koostöö puudumisest kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise alal. Peatselt ajakirjas Climatic Change avaldatavas artiklis leiab teadlane, et Maa kliimat peaks olema võimalik muuta paisates vähemalt 10 kilomeetri kõrgusele atmosfääri suuri koguseid sulfaate. See aitaks Maal oluliselt suuremas koguses praegu maapinnani jõudvat päikesekiirgust tagasi peegeldada. Crutzeni sõnul imiteeriks inimkond sel viisil vulkaanipursete mõju, millel on teadaolevalt temperatuure alandav efekt. Nii näiteks paiskus 1991. aastal Pinatubo vulkaani aktiveerudes atmosfääri vääveldioksiidi kujul hinnanguliselt umbes 10 miljonit tonni väävlit, mis jahutas Maa temperatuure ca 0,5 kraadi (C) võrra. Nullimaks kahekordistuvast CO2 kogusest põhjustatavat kliimasoojenemist tuleks Crutzeni arvutuste kohaselt õhku paisata 5,3 miljonit tonni väävlit. Kuna väävliosakesed jäävad atmosfääri vaid 1-2 aastaks, tuleks väävlit õhku pidevalt juurde toimetada. Teaduri sõnul oleks selleks sobivaks ühendiks näiteks vesiniksulfiid, ent selle atmosfääri toimetamise viisi üle spekuleerimine ei ole tema kui keemiku kõige tugevam külg. Ta tunnistas, et see meetod tooks soovimatute kõrvalmõjudena kaasa happevihmade sagenemise ja osoonikihi kahjustumise. Kuigi seeläbi muutuks taevas mõnevõrra "valgemaks", oleks boonuseks kaunivärvilised päikesetõusud ja -loojangud, lisas ta. Crutzeni hinnangul vajaks tema poolt välja käidud idee elluviimine ligikaudu 20 aasta pikkuseid rahvusvahelisi ühisuuringuid, ent kuna ta ise on juba 72 aastane, siis tema eluajal ilmselt väävlit atmosfääri paiskama ei hakata.