Näomälu võib põhineda võrdlusel "nägude keskmisega"

Ahvid tunnevad üksteist ära võrreldes jälgitavat nägu ajus säilitatava "nägude keskmisega", mitte meelde jättes, kuidas iga üksik ahv välja näeb, selgus ajakirjas Nature tutvustatud Ameerika Ühendriikide vaimse tervise instituudi teadurite uurimistööst ABC teatel. Uurimistööd juhtinud dr David Leopold ja ta kolleegid usuvad, et sama mehhanism toimib ka inimeste puhul, sest see seletaks, mil moel me suudame tuttava näo ära tunda vaid sekundi murdosa jooksul. Teadurid tegid antud avastuse uurides, kuidas reageerivad makaakide üksikud ajurakud ehk neuronid arvutiekraanil näidatavatele inimnägudele. Leopold selgitas, et uut nägu nähes võrdleb aju seda esmalt kõigi tuntud nägude keskmisega, toob esile erinevused ja teeb just sellisel moel kindlaks, kellele jälgitav nägu kuulub. Leid näitab samuti, et ahvid ja suure tõenäosusega ka inimesed, suudavad alateadlikult märgata ka kõige pisemaid näopiirkonna detaile. Teadlaste arvates on see oskus välja arenenud evolutsiooni käigus, sest imetillukesed muutused näoilmes annavad aimu selle omaniku häälestatusest ja kavatsustest, mis on ellujäämise küsimuses äärmiselt oluline informatsioon.