Alzheimeri tõbi võib end organismis "külvata"

Alzheimeri tõbe põdevate inimeste ajust pärinevad ja geneetiliselt muundatud hiirtele süstitud valgud tekitasid näriliste ajju antud haigusele iseloomulikke valgufragmendi beeta amüloidi kogumeid, teatab New Scientist. Leid näitab, et need Alzheimeri tõvega otseselt seotud ebamoodustunud valgud võivad end organismis "laiali külvata" sarnaselt näiteks Creutzfeldt-Jakobi tõbe (CJt) põhjustavatele prioonidele. Alzheimeri tõve täpsed põhjused ei ole veel teada, ent peamiselt beeta amüloididest koosnevate kogumite moodustumist ajju peetakse üldiselt tõvega kaasneva vaimse võimekuse languse oluliseks või peamiseks põhjuseks. Prioontõbede, nagu näiteks ka hullu lehma tõve inimesel levivaks vormiks kutsutava CJt eripäraks on tõik, et valgulised komponendid toimivad haigustekitajate, mitte aga tavapäraselt geneetilise materjali kogumite või mikroorganismidena. Laboritestides on kindlaks tehtud, et kui viia terve looma organismi prioone, tekib neil mõne aja pärast haigus, mille tõttu nad surevad. Ajakirjas Science tutvustatud Emory ülikooli teadurite uurimistööst ilmneb, et beeta amüloidid võivad vallandada valgukogumite moodustumist suuresti samal moel, kui organismis levivad erinevad prioonhaigused. Uurimistööd juhtinud Lary Walker märkis siiski, et esialgu on selge vaid see, et beeta amüloidid kiirendavad drastiliselt valgukogumite moodustumist hiirtel, kes on geneetiliselt sellesse tõppe haigestuma "programmeeritud". Küll aga annab praegunegi avastus tema kinnitusel piisavalt alust lisauuringuteks, mille eesmärgiks on välja selgitada beeta amüloidi vormid, mis võivad inimesel kahjulike valgukogumite moodustumist enim soodustada.