Lennuliiklus mängib gripilevikus olulist rolli

Kuigi mitmed arvutimudelid on viidanud võimalusele, et gripiepideemia või -pandeemia puhul mängib haigusleviku kiiruse osas olulist või koguni võtmerolli lennuliiklus, puudusid selle väite tõestuseks seni päriselust pärinevad andmed. Nüüd aga näitas 2001. aasta 11. septembri rünnakutele järgnenud lennuliikluse intensiivsuse languse ja Ameerika Ühendriikide sesoonse gripi leviku võrdlev analüüs, et väiksem lennureisijate arv aitas pidurdada gripiviiruse levimiskiirust, teatab Nature. Bostoni lastehaigla teaduri John Brownsteini juhitud töörühm avastas, et 27%ne rahvusvaheliste lennureisijate arvu langus pärast 2001. aasta 11. septembrit põhjustas olukorra, kus iga-aastaste gripisurmade kõrgperiood nihkus paljude aastate keskmisega võrreldes kahe nädala võrra edasi. Samas ei vähendanud see aga märkimisväärselt inimeste arvu, kes sesoonse gripi tõttu lõppkokkuvõttes surid. Ajakirjas PLoS Medicine tutvustatud uurimistulemustest ilmneb, et näiteks linnugripist põhjustatud pandeemia algusperioodil lennuliikluse piiramine aeglustab haiguse levikut ning annab teadlastele ja arstidele aega haiguspuhanguteks ette valmistuda, vaktsineerimisi läbi viia ja ravimeid jagada. Rahvusvahelise lennuliikluse täieliku peatamise otsust ei saa siiski väga tõenäoliseks pidada, ent ekspertide arvates annab hea tulemuse ka lendude peatamine neist piirkondadest, kuhu kiiresti leviv haigus juba jõudnud on.