Teaduskohvikus räägitakse meeleoluhäiretest ja geenidest

5. oktoobril, neljapäeval, on kõik huvilised oodatud kell 17.00 algavasse järjekordsesse teaduskohvikusse, mis toimub seekord Tartu Ülikooli kohvikus. TÜ füsioloogia instituudi vanemteadur Sulev Kõks teeb sissejuhatava ettekande geenidest ja meeleoluhäritest ning vastab küsimustele. Doktor Sulev Kõksi teadustöö valdkonnaks on neurogeneetika. Oma uurimistöö ühe osana püüab ta selgitada geenide mõju meeleoluhäirete, depressiooni ja vaimuhaiguste tekkimisel. Geneetika on võimaldanud detailset pilguheitu psüühikat mõjutavatele protsessidele ning muutnud oluliselt meie arusaamist geenide tähtsusest. Näiteks, oleme harjunud mõtlema, et õed ja vennad on psühholoogiliselt sarnased, sest nad kasvavad ühes perekonnas ning kasvatus on muutnud nende käitumise samasuguseks. Geneetika aga on tõestanud, et lähisugulased on sarnase käitumisega, sest neil on ühesugused geenid. Seega - enamus meie iseloomust ja vaimsest võimekusest on kaasasündinud ning keskkonnal ei ole selle kujunemisel domineerivat rolli. Samuti on pärilikkusel väga oluline osa enamike haiguste kujunemisel ning tavaliselt seda alahinnatakse. Kuid kas geenid määravad kõik? Kas geenides on kirjas meie elukäik?

Vaata ka:
Uurijad: vihasündroom on laialdaselt aladiagnoositud
Maniakaal-depressiivsust ravitakse ka väikelastel