Teadlased lahendasid surnuist ellu ärkava bakteri saladuse

Pariisi ülikooli teadurid tuvastasid senitundmatu geneetilise parandusprotsessi, mis võimaldab ekstremofiilist bakteril Deinococcus radiodurans korduvalt surra ning ellu ärgata ja omab tohutut potentsiaali muuhulgas ka meditsiinis, teatab LiveScience. Deinococcus radiodurans satub regulaarselt kõrge temperatuuri ja ultraviolettkiirguse mõju alla ning selle genoom killustub seejuures sadadeks DNA-fragmentideks. Nii võib bakteri kuulutada surnuks, sest see ei ole enam võimeline eluks hädavajalikke valke tootma. Ent vaid mõne tunniga suudab Deinococcus radiodurans oma genoomi taas üles ehitada ja normaalset elutegevust jätkata. Uurimistööd juhtinud Miroslav Radman sõnas, et tema teada on tegemist esimese dokumenteeritud juhtumiga, kus elav rakk on kliiniliselt surnud, kuna selle DNA on raiutud tükkideks ja sel puudub igasugune ainevahetus, ent eduka genoomitaaste järel jätkab organism normaalset elutegevust. Uurijate hinnangul võimaldab bakteril surnuist üles tõusta tõik, et sel on kaks ja vahest ka suurem kogus koopiaid oma genoomist ning asjaolu, et kiirgus kahjustab DNAd valikuliselt ja kannatada saavad koopiate erinevad genoomipiirkonnad. Kuigi antud protsesside mehhanism on nüüd teadlaste põhjaliku töö tulemusena kindlaks tehtud, on endiselt ka vastuseta küsimusi. Nii näiteks on DNA parandamiseks ja sünteesiks vajalikud valgud, ent ka need saavad päikesekiirguse tõttu kannatada. Radman tunnistas, et see, kuidas bakteril õnnestub "rikkis tööriistu" kasutades end ikkagi taaselustada, on endiselt mõistatus. Uurijate hinnangul avab leid võimaluse äratada ellu meie keha surnud rakke ning ennekõike peetakse antud juhul silmas ajurakke. Radman kinnitas, et antud mehhanismi kasutamine võimaldaks taaselustada täielikult surnud või peaagu surnud neuroneid, mis viiks regeneratiivse meditsiini täiesti uuele tasemele.

Vaata ka:
Pikaealisuse geenide saladus võib peituda vähivastases toimes
Geen võimaldab valida kiire vananemise ja suurema vähiriski vahel