Tervisele on ohtlikud ka väga väikesed pliikogused

Ajakirjas Circulation tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadlaste uurimistööst kerkis esile, et paljudest erinevatest tervisehädadest johtuvat surmariski kergitavad märkimisväärselt ka organismi sattuvad pliikogused, mis on palju väiksemad kui praegu ametlikult Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt ohutuiks peetavad, teatab BBC. WHO peab lastel ohutuks vere pliitaset kuni 100 mikrogrammi liitri kohta, ent Tulane'i ülikooli uurijate analüüs näitas, et surmariski suurendavad tegelikult isegi kuni viis korda väiksemad pliikogused. Uurimistöö raames vaadeldi 13.946 täiskasvanud inimese andmeid. Nende vere pliisisaldust oli mõõdetud aastail 1994-1998 ning toonased andmed viidi nüüd kokku nende tervisenäitajatega ja võimaliku surma põhjustega aastaks 2000. Võrrelduna inimestega, kelle vere pliisisaldus oli alla 19 mikrogrammi liitri kohta, oli inimestel, kel pliitase 36-100 mikrogrammi liitri kohta muuhulgas 25% kõrgem surmarisk kõigil põhjustel, 55% kõrgem surmarisk südame-veresoonkonnatõbedesse, 89% suurem surmarisk südameinfarkti ning 2,5 korda kõrgem letaalse insuldi risk. Uurimistööd juhtinud Dr Paul Muntner sõnas, et surmariski tõstis mõnevõrra isegi vere pliikogus 20 mikrogrammi liitri kohta. Ta tuletas meelde, et hinnanguliselt oli näiteks Ameerika Ühendriikide kodanikest aastail 1999-2002 38% vere pliisisaldus kõrgem kui 20 mikrogrammi liitri kohta. Arenenud riikides on viimastel aastakümnetel üritatud pliikoguste sattumist inimorganismi igati vähendada. Muuhulgas hoidutakse pliid sisaldavate joogiveetorude kasutamisest ning lubatakse kasutusse vaid pliivaba bensiini.

Vaata ka:
ADHD põhjustajateks võivad olla suitsetamine ning plii
Pliimürgistusel on kaugeleulatuvad tagajärjed