Uuring: ürgsed kotkad pidasid inimestele jahti

Ohio riikliku ülikooli antropoloogi W. Scott McGraw juhitud teadustööst ilmneb, et tänapäeval elavate kotkaliikide ürgsed esivanemad võisid varajasi inimesi rünnata ja neist toituda ning neil võis olla arvatust oluliselt suurem roll inimliigi evolutsioonilises arengus, kirjutab National Geographic. Väide põhineb Côte d'Ivoire'is elavate kroonkotkaste (Spizaetus coronatus) pesade alt leitud enam kui 600 ahviluustiku ja kolju uuringul. Nende analüüsimine näitas, et tavaliselt 4,5-5 kilogrammi kaaluvad kroonkotkad peavad jahti ja tarvitavad toiduks kuni 11 kilogrammi kaaluvaid loomi. Mõnevõrra üllatav oli ka avastus, et kotkad ründavad just maapinnal elavaid ahviliike. Peagi ajakirjas American Journal of Physical Anthropology tutvustatavast uurimistööst selgus, et enamikel ahvidest olid jäsemed enne pessa toimetamist küljest rebitud, mis seletab, mil moel linnud enesest palju raskemaid loomi transportida suudavad. Uuring võib lahendada ka 1924. aastal Lõuna-Aafrikas Taungis asuvast koopast leitud inimese kauge sugulasliigi Australopithecus africanus'e lapseeas isendi säilmete mõistatuse. Taungi koopast leitud isend kaalus teadlaste hinnangul ligikaudu 12 kilogrammi ning kuigi juba avastamise järgselt kaldusid paljud spetsialistid arvama, et lapse tappis kotkas, pidasid teised uurijad seda lausrumaluseks, väites, et nii rasket koormat ei jõuaks ükski lind kanda. Uute andmete valguses ei paista see teooria enam sugugi nii laestvõetuna, seda enam, et lapsekoljut uurides avastati sellelt spetsiifilisi, suure linnu nokaga tekitatud vigastusi. Ekspertide hinnangul võisid suured röövlinnud mängida primaatide ja kitsamalt inimese evolutsioonis seni arvatust palju olulisemat rolli, soodustades muuhulgas kogukamat keret ning suuremas grupis elamist.