Eestis sooritatakse endiselt palju enesetappe

Eilsel enesetapule pühendatud rahvusvahelisel vaimse tervise päeval võisid ametnikud tõdeda, et Eestis on suitsiide vähemaks jäänud, kuid endiselt viivad alkohol ja pereprobleemid suitsiidini pea 300 inimest aastas, kirjutab Postimees. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur Kairi Kõlves keskendus septembri lõpus kaitstud doktoritöös enesetapu põhjustele ehk sellele, millised on suurimad riskitegurid nii eestlaste kui ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Enesetapjate lähedaste ja kontrollgrupi küsitlemisel selgus, et suitsiidi riskiteguritest on olulisel kohal alkohol. Uurimuse järgi olid 61 protsenti enesetapjatest alkoholisõltlased või kuritarvitajad. Kõlves märkis, et nii alkoholi kui ka uimastite küüsis oli enesetapjatest 69 protsenti venelasi ja 59 protsenti eestlasi. Kõlvese sõnul on üks olulisi enesetapu põhjusi ka haigestumine, raske haigus oli neljandikul suitsiidi sooritanutest. Ta lisas, et pea eranditult oli tegemist raskete haigustega, nagu kasvaja, insult ja infarkt. Iseseisvuse alguses sagenesid enesetapud kõigi eestimaalaste seas – 90ndate keskpaigaks 41 enesetapuni 100.000 inimese kohta. Halvimaks aastaks oli 1994, mil oma elu külge pani käe veidi üle 600 inimese. Viimase kümne aastaga on enesetappude arv siiski märgatavalt vähenenud. Nüüdseks on suitsiidide arv 100.000 inimese kohta langenud 20ni.

Vaata ka:

Suitsiid viib sõdadest enam inimelusid

Vabasurma minejate arv on Eestis vähenemas