Vähist paranenud lastel esineb hilisemas elus enam terviseprobleeme

Lapsepõlves vähist paranenud lastel tekivad hilisemas elus suure tõenäosusega kroonilised tervisehädada, mistõttu peaksid arstid suhtuma selliste inimeste terviseuuringutesse keskmiselt tõsisemalt, vahendab New Scientist ekspertide hoiatust. New Yorgi Sloan Ketteringi vähikeskuse teadurite läbi viidud ja 10.000 lapseeas vähist paranenud inimese terviseandmeid hõlmanud analüüs näitas, et vanemaks saades ilmnes 62% neist vähemalt üks krooniline terviseprobleem ning kolmandikul sellistest inimestest diagnoositi kolm või enam kroonilist terviseprobleemi. Eluohtlikke kroonilisi tõbesid, muuhulgas raskeid südamehaigusi, esineb aga lapseeas vähki põdenute seas kaheksa korda sagedamini kui nende eakaaslastel keskmiselt. Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud uuringust selgus, et suurimad terviseriskid hilisemas elus on lümfisüsteemi vähkkasvajast Hodkini tõvest ehk Hodgkini lümfoomist paranenutel. Uurimistööd juhtinud Kevin Oeffingeri hinnangul on selle põhjuseks tõik, et paljud sellised lapsed allutati ravi käigus kõrgetele kiirgusdoosidele, mis tekitas nende rakkudes hulganisti vähkipõhjustavaid mutatsioone. Nii näiteks said kaelas asuvate lümfisõlmede vähiga lapspatsiendid suuri kiirgusdoose rinnapiirkonda ja see tõstis neil omakorda oluliselt riski haigestuda tulevikus rinnavähki. Kuigi lapsed taluvad vähiravi üldiselt üsna hästi, võib see neil Oeffingeri sõnul põhjustada alles arenevates elundites laialdasi kahjustusi, mille mõju ilmneb alles paljude aastate pärast. Teaduri hinnangul tuleks senisest aktiivsemalt arendada kiiritusravile alternatiivseid vähkkasvajate ravi viise. Samas toonitas ta, et paljude vähijuhtumite puhul on kiiritusravi praegu selgelt parim või ainuvõimalik raviviis.

Vaata ka:

Vähkkasvaja keemiaravil on ajule pikaaegne mõju

Geeniteraapia andis vähiravis paljulubavaid tulemusi