Modifitseeritud viirus pühkis hiirtel minema munasarjavähi

Pittsburghi ülikooli meditsiinikooli teadlase David Bartletti juhitav uurimisrühm avastas uue viisi võitlemaks igal aastal maailmas sadu tuhendeid naisi ründava munasarjavähi vastu, kirjutab New Scientist. Hiirtel läbi viidud katsed näitasid, et vähi varajases staadiumis näriliste organismi süstitud modifitseeritud viirused eemaldasid sealt kõik munasarjavähi rakud. Teadurid loodavad uudse raviviisi inimkatsetusi alustada juba kahe aasta jooksul. Erilisel viisil muudetud viiruste kasutamist munasarjavähi ravimiseks on katsetatud juba alates 90.-ndate aastate algusest ja seni on teadlased sel eesmärgil eksperimenteerinud adenoviiruste ja herpesviirustega, mis ei ole aga osutunud piisavalt agressiivseteks. Bartletti uurimisrühm võttis esmakordselt kasutusele vaccinia viiruse (VV), mis on antud eesmärgi täitmiseks efektiivsem, kuna kannab eneses ensüümi nimega DNA polümeraas, mis võimaldab sel võõras rakus kiiremini enese taastootmist alustada. Teadlased modifitseerisid VVd eemaldades sellest geeni, mis aitab kaasa teatud kasvuvalgu tootmisele, mis tekitas olukorra, kus viirus on kõige elujõulisem just vähirakkudes, mis suudavad seda varustada suure koguse kasvuvalguga, mida tervetes rakkudes tekib vaid vähesel hulgal. VVle lisati ka geen, mis toodab hõivatud rakkude enesetappu soodustavat ensüümi tsütosiini deaminaas. Koheselt haigestumise järel viirusesüsti saanud hiirtest oli 180 päeva hiljem elus 90% ning nende organismist ei leitud munasarjavähist märkigi. 30 päeva pärast haigestumist viiruseannuse saanud hiirtest jäi ellu 10% ning kuigi 60-päevase hilinemisega süstitud viirusedoos tõstis vähihaigete näriliste elupikkust ca 50%, tappis kasvaja siiski viimaks kõik selle võrdlusgrupi liikmed. Eksperdid peavad VV kasutamist inimeste vähiravis paljulubavaks uurimissuunaks, ent ühe potentsiaalse probleemina nähakse ohtu, et inimese immuunsüsteem võib VV varakult avastada ja selle enne vähirakuni jõudmist hävitada.