Linnakajakad õpivad tänavapoisi elu

Linnapildis on viimasel ajal näha kajakapoegi, kes ei oska linnakäras midagi peale hakata, kirjutab EPL. Nende ammuilma urbaniseerunud vanemad on nad omapäi jätnud ning nüüd tuleb hallidel karvapallidel ise linnadzhunglis kuidagi ellu jääda. Kajakas on tegelikult ju veelind, ometi on lihtsamad elutingimused, prügikastikorilus ja ülisõbralikud kodanikud nende elu linnas mugavamaks teinud. Zooloog Aleksei Turovski sõnul peaks inimene tegelema oma asjadega ning kajakaist mitte välja tegema. Ta selgitas, et kui inimene jääb kajakaparve või nende pesapaiga juurde seisma, siis see mõjub neile hirmutavalt. Inimestel kipub hallisulelisi kajakapoegi nähes süda tihti härdaks minema, kuna nad tunduvad kuidagi abitud või kohati isegi saamatud, ning aus linnakodanik ostab seepeale poest saiapätsi ja tõttab appi. Päris kindlasti ei tohiks kajakapoegi toita, kuna nad harjuvad sellega ülikiiresti, märkis Turovski. Ta lisas, et pärast on neil seetõttu väga raske ning see võib neile hukatuslikuks saada. Inimestel ei tasuks arvata, et kajakapoegade ema on neid maha jätnud – teda ei pruugi lihtsalt silmapiiril olla, küll aga hoiab ta kuskilt eemalt silma peal või kuuleb nende kisa. Kui inimene märkab silmanähtavalt vigastatud lindu, tuleks helistada numbril 112 või proovida omal jõul lind varjupaika toimetada.