Mäluteadlased: jamais vu on laialt levinud

Leedsi ülikooli uurija dr Chris Moulin ja ta töörühm avastasid, et déjà vu vasteks olev jamais vu on reaalne nähtus ja üsna laialt levinud, lisaks on seda võimalik ka esile kutsuda, vahendab ABC Sydneys toimuval rahvusvahelisel mälukonverentsil räägitut. Kui déjà vu (prantsuse keeles "juba nähtud") korral on inimesel tunne, et ta on äsjakogetut juba varem läbi elanud, siis jamais vu (prantsuse keeles "mitte kunagi nähtud") puhul teab inimene, et on äsjakogetu varem üle elanud, ent ei mäleta sest põhjustatud tundmusi ehk siis teisisõnu öeldes satub vastamisi väga levinud ja igapäevase nähtusega, millest ta aga ei tunne enesel varasemaid mälestusi olevat. Moulini hinnangul on jamais vu tüüpi kogemusi olnud umbes 60% inimestest ja ühe näitena tõi ta esile olukorra, kus inimene jõllitab mõnda laialt kasutatavat sõna ja ei suuda meelde tuletada, mida see tähendab või siis satub hästi tuntud kohta, ent ei suuda sellele vaatamata lühikese hetke vältel mõista, kus ta asub. Ta lisas, et kuigi jamais vu olemasolust on teatud ja räägitud enam kui 100 aastat, ei ole seda varem süstemaatiliselt ja teaduslikult uuritud. Moulin märkis, et jamais vu'd on võimalik esile kutsuda semantilise küllastatuse korral ehk siis olukorras, kus aju teatud viisil väsitatakse ja kurnatakse. Nii näiteks paluti 92 katsealusel kirjutada lihtsaid sõnu ühe minuti jooksul 30 korda. Kui neil hiljem oma tundmusi kirjeldada paluti, ilmnesid 68% katsealustest jamais vu sümptomid. Moulin selgitas, et kui sa vaatad midagi väga pikka aega või keskendud millelegi liiga pikalt, siis väsib su aju ära ning jälgitu või keskendumisobjekt "kaotab tähenduse".