Teismelise aju töötab erinevalt

Suurbritannia uurijate kinnitusel käituvad teismelised sageli oma vanemate jaoks mõistetamatul moel seetõttu, et nad ei kasuta täielikult seda ajuosa, mis analüüsib enese tegude mõju teiste inimeste tunnetele, kirjutab BBC. Uurimistööst ilmneb, et inimese ajus aset leidvad otsuste tegemise protsessid "saavad täiskasvanuks" üsna aeglases tempos ning inimaju saavutab täisea ning normaalse töövõimekuse alles 20-30 aastaselt. Neuroloog Sarah-Jayne Blakemore'i juhitav töörühm kasutas 11-17 aastaste teismeliste ning 21-37 aastaste täiskasvanute ajutegevuse võrdlemiseks funktsionaalse magnetresonantsjäädvustuse (fMRI) tehnoloogiat, mis mõõdab verevoolu intensiivsust erinevates ajupiirkondades. Katsealustel paluti mõelda, mida nad teeksid teatud situatsioonides, mis eeldavad nende eneste aktiivset osalust. Katsete käigus aktiveerusid teismelistel ja täiskasvanutel küll samad ajupiirkonnad, ent üsna erineval määral. 21-37 aastastel vabatahtlikel muutusid kõige aktiivsemaks regioonid, mida seostatakse "kõrgema mõtlemisega", kus oma tegusid planeerides võetakse muuhulgas arvesse ka nende kaugemad mõjud ning teiste inimeste emotsioonid ning tunded. Teismelistes aktiveerusid aga enam "teeme lihtsalt ära" tüüpi kiiret otsustustegevust juhtivad ajualad. Avastus näitab, et teismeliste närvesöövat käitumist ei saa põhjendada vaid möllavate hormoonidega, märgivad uurijad.