Äkilised kliimamuutused sünnitavad uusi tsivilisatsioone

3000 aasta eest aset leidnud ekstreemsed kliimamuutused, mille käigus Sahhaara piirkond täielikult kõrbestus ja El Nino tsükkel intensiivistus, võisid mõnes maailma piirkonnas inimtsivilisatsioonide tekkele anda olulise taganttõuke, vahendab Nature Suurbritannia teaduri Nick Brooksi väidet. See, et rasked ajad sunnivad inimesi enam ühte hoidma ning tõukavad tagant kultuurilist arengut, võib näida ilmselge tõena, ent paljud uurijad on olnud seni veendunud, et kõrgkultuur saab tekkida vaid "headel aegadel", mis kestavad pikema perioodi vältel. Brooks võttis ajakirjas Quaternary International tutvustatud uurimistöö raames vaatluse alla 3000 aasta eest aset leidnud tormiliste kliimamuutuste ajajärgul praeguse Liibüa terrirtooriumil paiknenud tsivilisatsiooni. Arheoloogilised leiud näitavad, et kui toonaste inimeste senine elukeskkond kõrbestus, koondusid nad elama üksikute allesjäänud järvede kallastele. Just sellistes keerulistes tingimustes, kus valitses suur ressursside puudus, tõusis antud tsivilisatsioon läbi põllumajanduse tormilise arengu, kõrgetasemelise ehitustegevuse ja suurema territoriaalse ühtsuse oma kõrgpunktini. Brooksi kinnitusel leidsid sel ajajärgul sarnaseid arenguid aset kogu maailmas - just ca 3000 aasta eest hakkas Egiptuse impeerium oma suurkuju võtma ning kiiresti arenesid mitmed Lõuna-Aasia ja Hiina tsivilisatsioonid. Varasemates uuringutes on püstitatud teooria, mille kohaselt sel ajaperioodil toimunud muutused El Nino tsüklilisuses mõjutasid olulisel määral Peruu tsivilisatsioonide arengut.