Maohirm võis kiirendada primaatide evolutsiooni

California ülikooli antropoloogi Lynne Isbelli esitatud teooria kohaselt võis kaugetel aegadel imetajate ja madude vahel aset leidnud evolutsiooniline võidujooks põhjustada primaatidel parema nägemise ning suurema aju tekke, vahendab LiveScience. Isbell märkis ajakirjas Journal of Human Evolution avaldatud artiklis, et maod ja primaadid on elanud väga pikalt teineteise kõrval ning evolutsiooni käigus on nad välja arendanud erinevaid strateegiaid ja võimeid, mis võimaldaks vastasest võitu saada. Vältimaks maosöögiks sattumist pidid varajased imetajad välja kujundama viisi varitsejate õigeaegseks märkamiseks ning vaenlase eest hoidumiseks. Kui osad imetajad muutusid ajapikku maomürgile tundetuks või paranes neil vaenlase lähedusest aimu andev haistmismeel, siis primitiivsetel primaatidel paranes värvide, detailide ja liikumise nägemise võimekus ning tekkis võime näha maailma kolmemõõtmelisena. Varem arvasid teadlased, et need võimed tekkisid primaatidel pikema aja vältel, kui loomad haarasid putukaid kätega ja pidasid neid samal ajal silmas, võtsid okstelt puuvilju või hüppasid oksalt oksale, ent viimase aja avastused närviteaduste vallas ei toeta neid teooriaid. Isbelli hinnangul asusid primaadid teistest imetajatest sedavõrd erinevale arengurajale just tänu mürgimadudele, kellest hoidumiseks arenesid neil välja erilised võimed. Loomafossiilid ja DNA-uuringud näitavad, et kui esimesed imetajad umbes 100 miljoni aasta eest tekkisid, roomasid maod juba maapinnal ringi. Teised imetajatele kõige ohtlikumad kiskjad tekkisid alles hiljem ning nad on ka reeglina suuremat kasvu ja seega märgatavad juba kaugelt, mida aga madude kohta ei saa sugugi väita. Kui varajased maod reeglina varitsesid ohvreid ja kägistasid nad, siis imetajate evolutsioonilised "vasturelvad" viisid umbes 60 miljoni aasta eest olukorrani, kus madudel tuli võtta kasutusele uus efektiivne jahivahend - mürk. Kuna primaatidel oli uues olukorras toimetulekuks tekkinud veelgi parem nägemisvõime ja situatsioonide paremat analüüsi võimaldav suurem aju, oli neist hiljem kasu ka inimevolutsiooni seisukohast veelgi tähtsamate võimete kujunemisel, leiab Isbell. Ekspertide hinnangul näitab Isbelli teooria õigsust muuhulgas tõik, et enamikel inimestest näib maohirm olevat kaasa sündinud.