Selgroovigastuse ravis võib tulla läbimurre

New Scientist teatab, et peagi katsetatakse inimestel kahe antikeha mõju, mis aitasid vigastatud selgrooga rottidel osaliselt liikumist taastada. Antikehad 11C7 ja 7B12 toimivad blokeerides närvirakkude taastumist takistava valgu Nogo mõju. Rottidel läbi viidud katsete käigus töötasid Zürichi ülikooli teadlased välja meetodi, mis võimaldab antikehade toimetamist täpselt soovitud piirkonda ning esmased tulemused kahandavad ka teadurite hirmu, et Nogo mõju blokeerimine võib põhjustada kontrollimatut närviühenduste vohamist selja- ja peaajus. Koostöös ravimigigandiga Novartis läbi viidavad kliinilised katsetused algavad lähiajal ning kestavad kaks kuni kolm aastat.

Võõras tee tundub lühem

Mida enam me mõnda teatud vahemaad läbime, seda pikem see tundub, vahendab Nature Suurbritannia teadurite uuringu tulemust. Andrew Crompton Manchesteri ülikoolist palus 145 arhitektuuri eriala õppival tudengil hinnata teekonna pikkust ülikoolihoonest üliõpilaskülani, mida tudengid õppeaastate vältel pidevalt läbivad. Kui esimest aastat ülikoolis tarkust koguvad õpilased hindasid selle 1,6-kilomeetrise teekonna pikkuseks ca 2 km, siis kolmandat aastat tudengid juba 2,3 km. Tõenäoliselt tundub tuttav teekond meile tundmatust pikem, kuna ajapikku märkame me läbitaval teel aina uusi üksikasju ning nende akumuleerudes tundub ka läbitav distants aina pikem.

Leinavad paavianid otsivad lohutust

14 aastat väldanud 80 paaviani vaatlus näitas, et emased paavianid leinavad surnud sõpru ja sugulasi ning otsivad oma leinas liigikaaslaste tuge ja toetust, teatab Discovery Channel. Sarnaselt lähedase kaotanud inimesele tõusis ka leinavate paavianite organismis stressihormoonide tase. Liigikaaslastelt lohutuse ja toetuse otsimine ning saamine viis aga loomade stressihormoonide taseme alla. Uuring viitab muuhulgas võimalusele, et sõprus on inimese kõrval väga olulisel kohal ka teiste primaatide igapäevaelus.

Jaapanlased teevad vaaladest koeratoitu

Jaapanlased teevad looduskaitsjate kinnitusel vaaladest koeratoitu, kirjutab BBC. Kui varem on skandaali tekitanud uudised, mille kohaselt jagati püütud vaalade liha koolides ning üks riigi kiirsöögikettidest pakkus vaalaburgerit, siis nüüd on vaalaliha varud kasvanud nii jõudsalt, et seda pakutakse juba koeratoiduks. Kuigi 80. aastatel kehtestati rahvusvaheline vaalapüügikeeld, jahivad Jaapan ja Island endiselt vaalu "teaduslikel" eesmärkidel ning globaalse moratooriumiga mitte ühinenud Norra tegeleb vaalade kommertspüügiga avalikult.

Vannitoa koristavad nanoosakesed

Austraalia teadlased lõid spetsiaalseid nanoosakesi sisaldava vannitubades kasutatava kattematerjali, mis puhastab ja desinfitseerib sealseid pindu ilma, et korteriomanik peaks selleks ise midagi tegema, teatab BBC. Varem on selliseid materjale loodud vaid välistingimuste jaoks, sest sealsete molekulide aktiveerimiseks on vajalik ultraviolettkiirgus. Austraalia teadurite loodud isepuhastuv materjal suudab aga absorbeerida ja kasutada ka tavalist, silmaga nähtavat vannitoavalgust.

Käimas on rekordiline kliimasoojenemine

Praegune kliima globaalse soojenemise periood kestab pikemalt ja hõlmab laiemat piirkonda kui kordagi varem viimase 1200 aasta vältel, vahendab National Geographic kahe Inglise kliimauurija mahuka ja laialdase uuringu järeldust. Teadurid kinnitavad, et põhjapoolkera keskmiste temperatuuride kiire tõus jätkub ka praegu ning pidevalt laieneb ala, kus keskmised temperatuurid on normaalsest kõrgemad. Selliste usaldusväärsete ning sõltumatute uuringutulemuste kuhjudes tasub nüüd juba kaastundega suhtuda neisse vähestesse teadlastesse, kelle hinnangul ei kujuta praegune globaalne soojenemisperiood enesest midagi erakordset. Selliste väidete taga ei saa enam olla mitte teaduslik lähenemine, vaid tavaline jonn ja kiusuajamine.

Ookeanimetaani kliimamõju võib olla ülehinnatud

Gröönimaa jääkattest võetud proovide analüüs näib ümber lükkavat laialdast poolehoidu pälvinud teooria, mille kohaselt vallandasid ookeanipõhjast atmosfääri vabanevad metaanikogused (metaan on teadupärast palju "vingem" kasvuhoonegaas kui paljukirutud süsinikdioksiid) minevikus globaalseid kliimasoojenemisi ning tõstsid hüppeliselt temperatuuri muuhulgas ka viimase jääaja lõpuperioodil, vahendab Nature. Pennsylvania riikliku ülikooli teaduri Todd Sowersi analüüs näitas, et vähemalt kliima äkilise soojenemise perioodidel 38.000, 14.500 ja 11.500 aasta eest ei paiskunud õhku tavalisest suuremaid koguseid ookeanipõhjast pärinevat metaani. Selliseid avastusi jälgivad väga tähelepanelikult ka paljud energeetikatöösturid, sest konventsionaalsete fossiilsete kütuste ja nende maismaal asuvate varude "sulades" pakub neile aina enam huvi ka ookeanimetaani kaevandamise võimalus.

Geenivaramu: miljonist jätkub vaid võlgade tasumiseks

Valitsus otsustas eile eraldada reservfondist Eesti Geenivaramule jooksvateks kuludeks ja koeproovide säilitamiseks selle aasta esimeses kvartalis miljon krooni. Eesti Geenivaramu juhatuse liikme Andres Metspalu sõnul jätkub sellest rahast vaid tekkinud võlgade maksmiseks, kirjutab Äripäev. Metspalu sõnul oli taotletav 6,9 miljonit Geenivaramule vajalik miinimum selleks, et käesolev aasta üle elada.

Tähed ümisevad end surnuks

ABC kirjutab, et massiivsed tähed "ümisevad" teatud kõrgusel loetud millisekundid enne seda, kui nad tohutu plahvatuse tagajärjel hävinevad. Arizona ülikooli teadlaste loodud mudelid näitavad, et just see massiivse tähe ehk supernoova "ümin" ehk tähe tuuma vibreerimise tagajärjel tekkivad helilained on kauaotsitud "puuduvaks lüliks", mis täheplahvatuse vallandavad. Seni arvasid teadlased, et täheplahvatuse tekitajaks on tohutul kiirusel sureva tähe tuuma suunas langeva väliskihi tagasipõrge, millele annavad vajalikku lisaenergiat supernoovast plahvatusel eemale paiskuvad neutriinod.

Muusikamaitset kujundavad massid

New Scientist vahendab Columbia ülikooli teadurite leidu, mille kohaselt meeldib inimestele uus muusikapala enam kui nad arvavad, et see lugu meeldib ka teistele inimestele. Samas on individuaalse ja grupilise muusikalise maitse eelistuse vahekord ja koosmõju sedavõrd kompleksne, et on praktiliselt võimatu ennustada, kas mõnest teatud muusikapalast kujuneb superhitt või läbikukkumine. Seega - sajaprotsendilist hitivalemit pole endiselt olemas ning tõenäoliselt ei saa ka kunagi olema.

Loodusmuuseumis leiti haruldane kollektsioon

Sel nädalal sattusid remondimehed Eesti loodusmuuseumis vanu vitriine lammutades põnevale leiule, avastades maha võetava ekspositsiooni tagant 19 taimekollektsioone sisaldavat mappi, millest vanim pärineb 19. sajandi keskelt, kirjutab EPL. Tõenäoliselt oli taimekogule algul võimalik vajaduse korral ligi pääseda, kuid ajapikku materjal ununes. Kõige rohkem ja hinnatavamat materjali on Rudolph Lehbertilt (1858–1928), kes on botaanikute seas teada-tuntud nimi, selgitas Eesti loodusmuuseumi arendusdirektor Uve Ramst.

Kuningate Orust leiti rüüstamata hauakamber

Ameerika arheoloogid leidsid Reutersi teatel Kuningate Orust hauaröövlite poolt puutumata hauakambri, milles asub viis või kuus muumiatega sarkofaagi. Ekspertide hinnangul pärinevad muumiad 18. dünastia lõpuaegadest ehk siis laias laastus samast ajast, kui Egiptust valitses lapsvaaraona ajalukku läinud Tutanhamon. Detaile leiu kohta veel avalikustatud ei ole, sest Egiptuse võimud kavandavad kuuldavasti homme suuremat meediaüritust.

Kemikaal CSA-54 blokeerib HI-viiruse

Vanderbilti ülikoolis läbi viidud katsed näitasid, et tserageniinide hulka kuuluv sünteetiliselt toodetav kemikaal CSA-54 blokeerib HI-viiruse võime rakke rünnata, kirjutab BBC. Teadurite sõnul võtab kemikaal löögi alla viiruse membraani ning ei võimalda HI-viirusel rünnatava raku külge "lukustuda". Kuigi eksperdid nimetavad laboritulemusi paljulubavaiks, möönavad samas kõik, et avastuse tegelik väärtus ja kasutatavus aidsiennetuses saab selgeks alles kliiniliste katsetuste käigus, milleni on aga veel käia mitme aasta pikkune tee.

Geenivaramu sai valitsuselt miljon krooni

Valitsus eraldas sotsiaalministeeriumile sihtasutuse Eesti Geenivaramu jooksvateks kuludeks ja koeproovide säilitamiseks käesoleva aasta esimeses kvartalis miljon krooni, vahendab ETV24. Esialgse kava kohaselt soovis sotsiaalministeerium geenivaramu säilitamiseks 2006. aastal kokku ligi 6,9 miljonit krooni. Valitsus ei pidanud sellise summa eraldamist võimalikuks. Sotsiaalministri sõnul valmib ministeeriumil märtsikuus geenivaramut puudutav põhjalik analüüs. Selle valmides arutatakse teemat uuesti valitsuse tasemel ning langetatakse lõplik otsus sihtasutuse tuleviku suhtes.

Britid leidsid kolmanda CJT doonorhaigestunu

Suurbritannias diagnoositi kolmas Creutzfeldt-Jakobi tõppe (CJT) ehk inimesel esinevasse "hullu lehma tõppe" haigestumise juhtum, kus haigustekitaja sattus patsiendi organismi üliväga suure tõenäosusega just vereülekande käigus, teatab BBC. Esimesest sarnasest juhtumist teatasid britid 2003. aastal. Antud juhtum näitab, et vereülekandega inimorganismi sattunud haigestumist põhjustavad prioonid võivad end pikka aega varjata, enne kui patsiendil sümptomid ilmnevad.

Vulkaanide kliimamõju arvatust laialdasem

New Scientist kirjutab, et suured vulkaanipursked jahutavad maailmamere temperatuuri kuni sajandi jooksul pärast purset. Näiteks kurikuulus Krakatau vulkaani aktiveerumine 1883. aastal avaldas maailma ookeanidele mõju veel üsna pikalt ka 20. sajandil. Vulkaanide maailmaookeani jahutav mõju on seni kliima globaalse soojenemise tingimustes märkamata jäänud, selgitavad avastuse teinud Peter Cleckler ja ta kolleegid Lawrence Livermore Riiklikust Laboratooriumist.

Vähihaige tüdruk sai 17 surmavat kiirgusdoosi

Shotimaa suurima, Beatsoni Onkoloogiakeskuse direktor vabandas 15-aastase peaajuvähki põdeva Lisa Norrise (pildil) ja ta vanemate ees, kuna patsiendile oli tõenäoliselt inimliku eksituse tõttu kiirgusravi käigus antud 17. korral potentsiaalselt eluohtlik kiirgusdoos, vahendab BBC. Kuna sellised üledoosid on väga haruldased, ei tea spetsialistid täpselt, milliseid ja kui ränki tervisekahjustusi tüdruk sai ning millisesse kehapiirkonda need koonduvad. Õudne lugu...

H5N1 on arvatust eripalgelisem

National Geographic vahendab viroloog Robert Websteri hoiatust, mille kohaselt linnugripil H5N1 on arvatust palu enam geneetilisi harusid ehk alamtüvikondi, mis on levinud maailma erinevais piirkondades. See muudab suure tõenäosusega varem või hiljem puhkeva pandeemia pidurdamise arvatust raskemaks, sest keegi ei tea, milline geneetilistest alamharudest ja kus inimeselt inimesele levivaks muteerub ja kiiresti edasi kanduma hakkab. Ma arvan, et näiteks Aafrika on üks neist piirkondadest, kust globaalne gripilaks võib seekord alguse saada. Vaata ka, mis BBC sest kirjutab.

Leiti Tyrannosaurus rexi "demoversioon"

Hiina kõrbest kaevati välja kahe vanima teadaoleva türannosauruse jäänused, teatab ABC. Guanlong wucaii tatsas ringi ca 160 miljoni aasta eest ehk siis kümneid miljoneid aastaid enne seda, kui elas tema kaugeks järeltulijaks peetav ning kurikuulus Tyrannosaurus rex. T-rex'i "demoversioon" oli 3-meetri kõrgune ning ta pea külge kinnitus uhke, tõenäoliselt sulgedega kaetud ja arvatavasti eredavärviline harjas. 9-13-meetrine Tyrannosaurus rex ise valitses Maad hilisel kriidiajastul umbes 100 miljonit aastat tagasi kuni dinosauruste väljasuremise perioodini umbes 65 miljonit aastat tagasi.

Marsimeteoriidist leiti elujälgi?

1911. aastal Egiptuses alla sadanud nn Nakhla marsimeteoriiti uurinud teadlased leidsid selle sisemusest "süsinikku sisaldavat materjali", mis võib tõestada, et kaugetel aegadel leidus meie naaberplaneedil vähemalt mikroobset elu, kirjutab BBC. Tegemist on hea uudisega kasvõi seepärast, et mitmed viimasel ajal avalikustatud ja väga tõsiselt võetavad uuringud näivad üsna veenvalt näitavat, et Marss on olnud valdava enamiku oma ajaloost kuiv, külm, voolava veetu ja järelikult ka elutu.

Kiirendatud evolutsiooniga loodi superviirus

LiveScience pajatab, kuidas teadlased kiirendasid viiruse evolutsiooni ning muutsid selle inimese immuunsüsteemile "nähtamatuks". Kuigi ma olen kaugel naivismist, mis lubaks mul taolise teadussaavutuse taga vältimatut maailmalõpukolli näha ja tajun selliste avastuste olulisust näiteks geeniteraapia arengus, muudavad taolised sõnumid siiski olemise kuidagi kõhedaks. Peamiselt muudab mind murelikuks tõik, et ka "pahadel poistel" on piisavalt vahendeid palkamaks samal tasemel teadlasi, kes muudavad viirusi ja muid haigustekitajaid moel, mis ei pruugi olla sugugi sama helged.

Linnugripp nüüd ka Aafrikas

BBC kirjutab, et inimestelegi ohtlikku linnugrippi H5N1 leiti nüüd ka Aafrikast, täpsemalt Põhja-Nigeeriast. Huvitav oleks võrrelda uut leiupaika rändlindude lennumarsruutidega, sest viimasel ajal on domineerivaks muutunud seisukoht, et peamiselt levib H5N1 siiski linnukaubanduse, mitte rändlindude abiga. Samas on aga teada seegi, et mitmete linnuliikide isendid võivad viirust edasi kanda ning neil ei ilmne seejuures jälgitavaid haigussümptomeid.

Religioon ja teadus

EPL teadustoimetaja Tiit Kändler kirjutab religiooni ja teaduse suhetest ning teadlaste eetilisusest. Üldiselt olen ta arutelu(de)ga nõus, ent seda tahaks küll toonitada, et kuigi usunduiõpetus iseenesest võib koolis täiesti vabalt olla, kui seda tasakaalukalt ning kultuurilisele/maailmavaatelisele aspektile rõhudes õpetatakse, siis loodusloost ja tegelikult kõigist ainetundidest peaks usk end täielikult eemale hoidma. Ma eelistaksin pigem ka seda, et religioon jääks võimalikult kaugele ka laboritest ning muudest teaduse tegemise paikadest, sest usklikkus on minu isikliku veendumuse kohaselt avastusmõõdet ja küsimise julgust piirav faktor ja seega enesest lugupidavale teadlasele vastunäidustatud.

NASA kärbib teadusrahasid

Kuigi NASA juht Michael Griffin kinnitas veel poole aasta eest, et laguneva süstikupargi ja mehitatud kuumissiooni tõttu ei kaota kosmoseagentuuri teadusprojektid "mitte pennigi", tunnistas mees eile, et teadusraha tõmmatakse siiski tublisti kokku.

Linnugripiblog

Linnugripiblogist saad teada 1001 asja, mis sind linnugripiga seoses alati huvitanud on. Ja mõned asjad veel.

Kuuuurijate vaidlused ja linnugripi kodu

Kuuuurijad vaidlevad selle üle, milline peaks olema tulevaste robot- ja mehitatud missioonide sihtpunkt ning linnugripi H5N1 tüve kodupaik näib värske uuringu andmeil asuvat Hiinas.

New Scientist vahendab neid sõnumeid.

Tume aine saab nähtavaks

BBC kirjutab, et briti astronoomid on esmakordselt saamas sabast kinni ühel tänapäeva teaduse olulisimal küsimusel - mida vähemalt 80% maailmakõiksuse ainehulgast moodustav tume aine enesest õigupoolest kujutab? Lisaboonusena selgus uuringust, et meie kodugalaktika on palju pirakam kui seni arvati.