MAREKI TERVISELEHT

3/04/2006

Egiptusest leiti suur meteoriidikraater

Satelliitfotosid uurinud Bostoni ülikooli teadurid Farouk El-Baz ning Eman Ghoneim leidsid Sahara kõrbe Egiptuse osast suure meteoriidikraatri, kirjutab space.com. Kebira (araabia keeles - suur) nime saanud kraatri läbimõõt on ca 31 kilomeetrit, mis muudab leitud maa-armi teadaolevalt suurimaks Sahara piirkonna meteoriidikraatriks. Teadlaste hinnangul võis kõrbesse maandunud meteoriit olla umbes 1,2-kilomeetrise läbimõõduga ning selle maaga kokkupuutel tekkinud plahvatus pidi hävitama kõik elusa sadade kilomeetrite raadiuses. Meteoriidikraatrite "kõrgliigasse" leitud löögijälg siiski ei kuulu, sest näiteks üldlevinud arvamuse kohaselt 65 miljoni aasta eest dinosaurustele otsustava surmahoobi andnud meteoriidi tekitatud Chicxulubi kraatri läbimõõduks on umbes 160-240 kilomeetrit. Sahara meteoriidikraatri tekkimise aeg ei ole veel esialgu teada.

Eesnäärmevähi operatsiooniga ei pea kiirustama

Väikese ning arengu algfaasis oleva eesnäärmevähi väljaopereerimisega venitamine kahe aasta võrra ei tõsta patsientidel haiguse ravimatusse vormi progresseerumise tõenäosust, vahendab BBC Baltimore'i Johns Hopkinsi ülikooli teadurite uuringu järeldust. Teadurid tutvustasid vastavat 10 aastat väldanud ja 320 eesnäärmevähki haigestunud meest hõlmanud uurimistööd ajakirjas Journal of the National Cancer Institute. USA meedikute kinnitusel näitab nende uuring veenvalt, et sageli on kohese opereerimise turvaliseks alternatiiviks pikemaaegne jälgimine. Eesnäärmevähi eksperdid loodavad, et teadurite edasine töö võimaldab neil tulevikust senisest täpsemalt prognoosida, millisel patsiendil võib eesnäärmevähk kiiresti ravimatuks progresseeruda.

3/03/2006

Loodi keskkõrvapõletiku vastane vaktsiin

Tshehhi teadlased teatasid, et lõid lastel palju valu põhjustavasse ning harvadel juhtudel ka püsivaid kahjustusi tekitavasse keskkõrvapõletikku haigestumist ennetava vaktsiini, vahendab BBC. Vaktsiin on meditsiiniajakirja Lancet teatel efektiivne kahe keskkõrvapõletikku põhjustava bakteri (Streptococcus pneumoniae ja haemophilus influenzae) vastu. Ravimikatsetuste käigus anti peaaegu 5000 3-15 kuu vanusele väikelapsele kas keskkõrvapõletiku või A-hepatiidi vaktsiini ning kahe aasta vanusena oli kõrvapõletikku haigestunud vaktsineeritute seast 333 last ning kontrollgrupist 499 last. Eksperdid peavad siiski küsitavaks, kas mitteeluohtlike haiguste vastu vaktsineerimine on ikka väga mõistlik mõte ja tuletavad meelde, et sugugi mitte kõik kõrvapõletikud ei ole põhjustatud bakteritest ja veelgi väiksem osa on tekitatud just antud vaktsiini rünnatavatest bakteritest.

Suitsetamine näib põhjustavat depressiooni

Suitsetajatel ning ennekõike ahelsuitsetajatel näib olevat keskmisest oluliselt suurem depressiooni haigestumise risk, vahendab Reuters Oslo ülikooli teadlaste ajakirjas American Journal of Epidemiology tutvustatud uuringu järeldust. Norra uurijate teatel põevad vähemalt 20 sigaretti päevas tõmbavad inimesed depressiooni keskmisest kuni neli korda suurema tõenäosusega. Meedikud teadsid suitsetamise ja depressiooni seosest ka varem, ent seni ei osanud nad öelda, kas depressioon on suitsetamise põhjuse või tagajärg. Norralaste uuring näitas aga, et vaid 15% registreeritud depressioonijuhtumitest ilmnes enne seda, kui uuringus jälgitud inimene alustas suitsetamist. Uurimistööd juhtinud Ole Klungsoyri sõnul vajab suitsetamise ja depressiooni seose täpsem olemus veel lisauuringuid, ent nii või teisit peaks teadustöö tulemus andma suitsetajatele veel ühe olulise põhjuse sellest halvast ja tervist kahjustavast harjumusest loobumiseks.

NASA tühistas asteroidimissiooni

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) teatas otsusest tühistada teadusmissioon Jupiteri ning Marsi vahel paiknevas asteroidivöös asuvale Päikesesüsteemi kahele suurimale asteroidile Ceres ja Vesta, kirjutab CNN. Tegemist on järjekordse ränga löögiga NASA teadusprojektidele, mis on tingitud kosmoseagentuuri vajadusest keskenduda uue kosmoselaeva arendamisele ning mehitatud kuu- ja marsilendude ettevalmistamisele. Mitmed mainekad teadlased ja endised astronaudid on NASA teadusprojektide vähendamise plaane teravalt kritiseerinud.

Aafrikat ähvardavad laialdasemad põuad

Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlased hoiatasid ajakirjas Science avaldatud artiklis, et Aafrika sademetehulk võib kliima globaalse soojenemise tõttu selle sajandi lõpuks väheneda 25% võrra, vahendab BBC. Aafrika veeringluse analüüs näitas, et kõige rängema hoobi saavad ka praegu sagedaste põudadega hädas olevad piirkonnad, kuna seal võib 10%-line sademete hulga langus tähendada seniste veevarude vähenemist poole võrra. Suurima veevaruga ning täielikult kõrbestunud piirkondi sademete hulga vähenemine aga teadurite hinnangul eriti ei mõjuta. Ekspertide arvates võivad vähenevad veevarud põhjustada laladasi ja veriseid konflikte eriti neis piirkondades, kus jõgi või muu veekogu eraldab kahte riiki.

Leukeemiahaigete liit andis ministrile üle 2288 allkirja

Eesti Leukeemiahaigete Liidu esindaja andis sotsiaalminister Jaak Aabile reedel üle 2288 allkirja surmaohus elavate haigete ravi toetuseks, teatab ETV24. Leukeemiapatsiente, nende lähedasi ja kaasamõtlejaid ühendav organisatsioon kogus Tallinna ja Tartu kaubanduskeskustes pöördumisele "Elu eest" 2288 allkirja, teatas Eesti Leukeemiahaigete Liit. Allkirjad andis minister Jaak Aabile üle Eesti Leukeemiahaigete Liidu liige Arvi Kumm, kelle sõnul näitas allkirjade kogumise edukus selgelt, et kogu Eesti rahvas soovib, et Eesti riik rohkem väärtustaks tervishoidu ja panustaks senisest oluliselt enam surmaohus elavate haigete, sealhulgas leukeemiahaigete ravile.

Soomlased uurivad mobiilikiirguse mõju inimnahale

Soome kiirgus- ja tuumaohutusameti spetsialistid korraldavad eksperimendi, mille käigus uuritakse mobiiltelefonidest pärineva kiirguse mõju inimese nahale, kirjutab Reuters. Järgmisel nädalal toimuva pilootprojekti raames suunatakse mobiiltelefonist pärinev kiirgus vabatahtlike nahale pika kõne vältel või tunni aja jooksul. Seejärel võetakse kiiritatud piirkonnast väike nahaproov ning võrreldakse seda enne eksperimenti eraldatud prooviga. Eelolevat eksperimenti juhtiv professor Dariusz Leszcynski on varasemate uuringute käigus leidnud, et mobiilikiirgus mõjutab laboritingimustes säilitatavate inimrakkude funktsioneerimist, ent esialgu pole päris selge, kas samasugune rakutasandil mõju ilmneb ka inimesel enesel. Leszczynski kahtlustab, et mobiilikiirgus võib kahjustada organismi loomulikku kaitsebarjääri, mis peab ära hoidma verre sattunud toksiliste ainete edasijõudmise ajju.

Jäsemetu Keenia poiss suri

Ilma jäsemeteta ilmale tulnud Keenia poiss, kelle vanemate võitlus õiguse eest teda Suurbritannias ravida pälvis suurt meediatähelepanu, suri sel nädalal oma kodus seennakkuse tagajärjel, vahendab BBC heategevusorganisatsiooni Thalidomide UK teadet. Poisi adopteerinud Suurbritannia kodanikust naine ning ta keenialasest abikaasa saavutasid vaidluses Briti migratsiooniametnikega võidu ning üheaastast Freddie Musena-Mtilet raviti Londoni Kuninganna Mary haiglas. Poisi kolmapäeval toimunud matustele kogunes umbes 300 inimest. Freddie sündis meedikute arvates jäsemetuna, kuna ta ema tarvitas raseduse ajal Lääneriikides loote väärarengut põhjustavate kõrvaltoimete tõttu keelustatud, ent Aafrikas endiselt muuhulgas pidalitõve ja AIDSi ravis kasutatavat talidomiidi.

Loomaaed lõpetab linnugripi tõttu lindude vastuvõtu

Seoses linnugripi levikuga Euroopa Liidu territooriumil ja vajadusega kaitsta loomaaia kollektsiooni lõpetab Tallinna loomaaed lindude vastuvõtu, samas ei ole keskkonnaametnikud leidnud veel asenduskohta, kuhu inimesed saaksid viga saanud linde edaspidi viia, teatab PM Online. Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul kujutavad loomaaia kollektsioonile niigi juba ohtu üle loomaaia lendavad linnud. Kaal ei osanud öelda loomaaeda toodavate vigastatud või haigete lindude täpset numbrit, kuid nentis, et neid tuuakse ravile siiski pidevalt. Tallinna loomaaia ja Harjumaa keskkonnateenistuse vahelise lepingu alusel võttis Tallinna loomaaed alates 2003. aasta aprillist kuni käesoleva aasta märtsini vastu vigastatud ja abitus seisundis linde. Samuti ei võeta loomaaias endiselt vastu marutaudiohtlike ja suuri loomi ning kodu- ja lemmikloomi.

Hiirel leiti uus organ

Kui seni peeti üldtunnustatud tõeks seda, et hiirel on vaid üks hernetera suurune, infektsiooni vastu võitlevate T-rakkude loomises kaasa lööv ning südame kohal rinnakus asuv harkelund, siis nüüd teatasid Saksamaa Ulmi ülikooli teadurid, et avastasid sel närilisel veel ühe, pisema ning kaelas asuva harkelundi, kirjutab Nature. Uurimistööd juhtinud Hans-Reimer Rodewald möönis, et ta ei suutnud mitu kuud oma silmi uskuda, sest 2006. aastal ei looda keegi enam anatoomiaõpikuid parandada. Avastus seab kahtluse alla mitmed laborihiirtel läbi viidud immunoloogilised uuringud ja nende tulemused tuleb nüüd Rodewaldi hinnangul ümber hinnata. Täielikuks üllatuseks ei saa lisaelundi leidmist siiski pidada, sest juba 1940.-ndatel aastatel läbi viidud uuringutes selgus, et kuni viiel inimlootel kuuest esineb teine harkelund ning teada on 60.-ndatest aastatest pärinev uurimistöö, milles peeti võimalikuks hiirel teise harkelundi leidumist. Rodewald selgitas, et ta uurimisrühm tõestas, et teine harkelund kuulub hiirte anatoomia "põhipaketti", mis on kindlasti bioloogidele uudiseks.

Altruism esineb juba väikestel lastel

Max Plancki evolutsionaarse antropoloogia instituudi teadurite eksperimentides leidis kinnitust arvamus, et isegi vaid 18 kuu vanused lapsed on valmis ja suutelised altruistlikuks käitumiseks, kirjutab CBC. Psühholoog Felix Warneken lavastas eksperimentide käigus olukordi, kus väikelastel tekkis võimalus teda omakasupüüdmatul moel aidata. Kui tal pesu kuivama panemise ajal pesulõks "maha kukkus", tõttas talle appi 84% katses osalenud lapsest, kuigi teadlane oli neile võõras ning ei palunud ise kordagi abi. Ka ei tänanud ta lapsi ega premeerinud neid abi eest ühelgi muul moel, sest eesmärgiks oli välja selgitada just omakasupüüdmatu abi andmise valmisolek. Kui Warneken pesulõksu tahtlikult maha viskas, ei tõstnud lapsed seda maast üles, mis näitab, et ka äsja beebieast väljunud ilmakodanikud suutsid olukorda õigesti hinnata.

Rahvusvaheline kosmosejaam ehitatakse valmis

Omal ajal rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) loomiseks käed löönud USA, Venemaa, Euroopa, Kanada ja Jaapani
kosmoseagentuuride esindajad leppisid hiljutisel kohtumisel kokku, et inimkonna kosmiline eelpost ehitatakse kõigile raskustele vaatamata siiski 2010. aastaks valmis, teatab BBC. Võtmeküsimuseks oli ja jääb, millises mahus suudetakse korraldada pärast 2003. aasta Columbia katastroofi toppama jäänud NASA süstikute lende. Kosmoseagentuuride juhid leppisid kokku, et alates 2009. aastast hakkavad jaamas tööle kuueliikmelised meeskonnad, praegu on peamiselt süstikulendude põud kahandanud ISSi meeskonnad kaheliikmeliseks.

Shimpanside käitumises on nii mõndagi inimlikku

Inimese lähim elav sugulane shimpans on suuteline arenenud koostöökäitumiseks ning sel primaadiliigil esinevad isegi rudimentaarsed altruismi alged, vahendab New Scientist kahe värske uuringu järeldusi. Teadustööd viitavad võimalusele, et mitmed tänapäevasele inimühiskonnale ainuomaseks peetavad käitumisjooned tekkisid juba miljonite aastate eest, võisid esineda juba inimese ja shimpansi ühistel eelastel ning inimene oli lihtsalt nende edasiarendamiseks bioloogiliselt kõige paremini valmis. Kui varem arvati arvukatele eksperimentidele tuginedes, et altruism on shimpansidele võõras käitumismall, siis nüüd usuvad teadlased, et jäänukkujul on omakasupüüdliku käitumise võime neil loomadel siiski olemas, ent avaldub lihtsalt inimesega võrreldes kitsamates tingimuslikes oludes.

Antsla jõe lähistel leiti üks Eesti sügavaim koobas

Vaabina kandis leitud koobas mahub Eesti kümne suurema liivakoopa hulka, teatab EPL. Võrust 25 kilomeetri kauguselt Vaabina kandist, Antsla jõe lähistelt leitud koobas on kõrgeimas kohas üle viie meetrit kõrge, koopa kogupikkuseks mõõtsid geograafid üle 30 meetri. Tänaseks on koopas üldse viibinud vaid kümmekond inimest. Koopa avastaja on kuue aasta eest sinna lähistele oma vanavanemate tallu kolinud Tarmo Saavel. Geograaf Ain Vellaku sõnul tuleb koopa avastajat tunnustada ning äsjane avastus kinnitab, et kõik siin väikeses Eestis pole veel avastatud. Tõenäoliselt on liivakoobas tekkinud viimase jääaja tagajärjel ning Vellaku arvates võis selle uuristada mõni maaalune allikas. Uudishimulikel ei soovita geograaf uut avastust siiski üles otsida, kuna see on varisemisohtlik.

Antarktise jääkate kahaneb kiiresti

Aastail 2002-2005 tehtud satelliituuringuid analüüsinud teadlased kirjutasid teadusajakirjas Science, et Antarktise jääkate sulab hinnangulise kiirusega 152 km3 aastas ning kõige kiiremini kahaneb see Antarktise lõunaosas, kirjutab BBC. Värskes vaatluses kasutati kliimateadlastele üsna veidrat meetodit - gravitatsiooni mõõtmist mandri kohal, ning andmed saadi satelliidipaarilt GRACE. Colorados baseeruv teadlasterühm kavatseb uuringuid jätkata kuni GRACE'i missioon lõpeb, mis juhtub tõenäoliselt 2009. aastal. Lääne-Antarktise ning Gröönimaa jääkatte täielik sulamine tõstaks teadlaste hinnangul maailmamere taset umbes 7 meetri võrra.

Ajukahjustuse saanud Eesti sõltlased Rootsi uurimisele

Uppsala ja Tartu ülikooli neuroloogid hakkavad uurima end isetehtud mõnuaineist invaliidiks süstinud Eesti narkomaane, raha selleks annab Rootsi vastav fond, teatab EPL. Hinnanguliselt on Eestis sääraseid narkomaane 50. Rootsi teadlaste hinnangul on patsientide tõsised ajukahjustused tekkinud käsimüügiravimitest kodustes tingimustes kokkusegatud narkootikumide sissesüstimise tagajärjel. Uurimise alla võetud patsientidel on tuvastatud invaliidsuse tunnuseid kuni Parkinsoni tõbe meenutavate sümptomiteni välja. Näiteks aeglustuvad liigutused, tekivad krambid ja tasakaaluhäired. Praeguste teadmiste põhjal arvavad teadlased, et need sümptomid on püsivad. Uppsala ülikooli professori Sten-Magnus Aquiloniuse sõnul võib nende mürgituste uurimine näidata, millised ajurakud on eriti tundlikud ja miks vigastused meenutavad just Parkinsoni tõbe. Loodetakse, et Eesti narkomaanide juhtumite uurimine aitab mõista parkinsonismi tervikuna.

3/02/2006

Tervislik elustiil hoiab vanadusdementsuse eemal

Viimastel aastatel on kogutud hulganisti teaduslikke tõendeid toetamaks väidet, et südametervisele kasulik elustiil mõjub positiivselt ka vananevale ajule, kirjutab Reuters. Indiana ülikooli gerontoloogiakeskuse spetsialisti Hugh C. Hendrie poolt läbi viidud eakate inimeste 26 erineva suuremahulise terviseuuringu koondanalüüsist ilmneb, et regulaarne sportimine, õige toitumine ning intellektuaalne ja sotsiaalne aktiivsus noorena ning keskeas hoiavad vaimu värskena ja vanadusdementsuse eemal ka kõrges eas. Igapäevane jalutuskäik ei pruugi Alzheimeri tõbe ära hoida, ent lükkab selle sümptomite ilmnemist edasi, märkis Hendrie ajakirjas Alzheimer's & Dementia. USA teaduri analüüsist ilmnesid mitmed selged seosed, nagu näiteks kõrge vererõhu, diabeedi, ülekaalulisuse ning varakult ilmneva vanadusdementsuse tihe seotus.

Võrumaa sai uue looduskaitseala

Valitsus kiitis täna heaks Võrumaal asuva Pähni looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kehtestas ka sealse kaitseeeskirja, vahendab PM Online. Pähni looduskaitseala pindala on 277,8 hektarit, sellest on riigimetsamaad 271,8 hektarit ja riigi omandis olevat maad 6 hektarit, teatas Võrumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Pille Saarnits. Pähnis kaitstakse peamiselt metsakooslusi, pool-looduslikke kooslusi ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide elupaiku. Loodusväärtuste säilimine ja taastamine tagatakse määrusega. Nimetatud alal on keelatud hävitada ja kahjustada elupaiku ja kasvukohti, mille kaitseks looduskaitseala on moodustatud. Samuti suhtutakse taunitavalt kaitstavate liikide häirimisse.

Shakespeare võis surra haruldasse vähivormi

Kuulus näitekirjanik William Shakespeare suri suurtes valudes, kuna tal tekkis haruldane vähivorm, vahendab ABC Saksamaa akadeemiku Hildegard Hammerschmidt-Hummeli väidet. Mainzi ülikooli professor Hammerschmidt-Hummel uuris tänapäevaseid kriminalistikameetodeid kasutades üheksat väidetavalt Shakespeare'i kujutavat portreed ning kinnitab 10 aastase uurimistöö tulemusel, et neli uuritud portreed kujutavad tõenäoliselt tõepoolest näitekirjanikku, kuna neil esineb 17 identset tunnusjoont. Saksa teaduri poolt autentseiks peetud piltidel on tähelepanelikul vaatlusel näha, et sel kujutatud mehe vasak ülemine silmalaug on veidi paisunud ning ninajuure lähistel on märgatav väike kühm. Hammerschmidt-Hummel palus antud sümptomeid analüüsida meedikuterühmal, kes peavad tõenäoliseks, et Shakespeare suri 1616. aastal 52 aasta vanusena talle tõsist piina valmistanud ning vasaku silma deformeerinud kasvaja tõttu.

Pesuvalgendi koostisaine aitab vähki võita

Suurbritannia teadlane Benny Chain ja ta kolleegid Londoni College'i ülikoolist avastasid, et tavalise pesuvalgendi koostisesse kuuluv hüpokloorishape (HClO) aitab tõsta vähivaktsiinide efektiivsust, kirjutab New Scientist. Teadurid tegid kindlaks, et organismi immuunrakud reageerivad märksa varmamalt vaktsiini lisatud surnud vähirakkudele, kui need on tapetud just hüpokloorishappe, mitte seni vaktsiinide valmistamisel kasutatud hapete või kuumusega. Chaini arvates võib leidu selgitada tõsiasjaga, et paljud meie keha immuunrakud toodavad sissetungijatest bakterite hävitamiseks mikroskoopilisi koguseid keemiliselt koostiselt valgendit meenutavaid ühendeid ning antud happega rikastatud keskkond on seega immuunsüsteemile sobiv.

Ravim võib blokeerida Alzheimeri tõve süvenemise

Eksperimentide käigus hiirtele antud ravim AF267B pööras neil tagasi Alzheimeri tõvega seostatavaid mälukaotuse ja õppevõime languse sümptomeid ning ravimikatsetuse korraldanud California ülikooli uurijate arvates on medikamendil suure tõenäosusega sarnane mõju ka inimestele, kirjutab BBC. Hilisema analüüsi käigus leidsid teadurid, et ravim vähendas hiirte ajudes ka tõvega seostatavaid ainekogumeid, ent tegi seda siiski vaid teatud piirkondades. Asjatundjate hinnangul võib avastuse näol olla tegemist tohutu edusammuga Alzheimeri tõvele efektiivse ravimi leidmise pikal ja vaevalisel teel.

Linnugrippi haigestunuid võib aidata kemoteraapia

Sageli surmaga lõppeva immuunsüsteemi haiguse hemofagotsüütliku lümfohistiotsütoosi (HLH) ravis kasutatav kemoteraapia etoposiid võib abistada ka linnugripi eluohtliku tüübiga H5N1 nakatunud inimesi, vahendab New Scientist ajakirjas Lancet avaldatud Karolinska ülikoolihaigla teadurite arvamust. Varajases staadiumis HLH ravimisel etoposiidiga tõuseb patsientide ellujäämise võimalus 56%-lt 90%-ni võrrelduna ravi alustamisega haiguse hilises staadiumis või selle mitteandmisega. Rootsi teadlaste arvates vajab linnugripiga seonduv koheselt uut lähenemist ja uute raviviiside katsetamist, sest haigus levib kiiresti kogu maailmas, praeguse haigusvormi puhul sureb ca 50% nakatunutest, H5N1 on muutumas paljudele viirusravimitele resistentsemaks ning efektiivset vaktsiini niipea loota ei ole.

Väravavahid on vindilöögi ees jõuetud

Vindiga kiirelt lendava palli väravasse laskvad väravavahid ei vääri sugugi hukkamõistu, sest inimese nägemissüsteem ei ole Belfasti Queensi ülikooli psühholoogi Cathy Craigi sõnul lihtsalt suuteline kiiresti liikuva vindiga palli täielikku liikumistrajektoori kindlaks tegema, vahendab Reuters. Craig otsustas inimvõimed antud valdkonnas proovile panna pärast seda, kui nägi, kuidas jalgpallitähe Roberto Carlose kaval vintlöök Brasiiliale ühes 1997. aasta mängus võidu tõi. Ta palus hulgal sportlastel virtuaalse reaalsuse tingimustes hinnata, kas 600 korda minutis pöörlev vindiga pall keerab end lõpuks väravasse või mitte. Teaduri kinnitusel ei suutnud seda piisava täpsusega ennustada isegi elukutselised jalgpallurid.

Eesti aukonsul sõidab kosmosesse

Eesti aukonsul Põhja-Portugalis Mário Ferreira lunastas 200.000 USA dollarit ehk 2,6 miljonit eesti krooni maksva pileti, mis võimaldab tal turistina kosmosesse lennata, vahendab Eesti Päevaleht Eesti Ekspressi sõnumit. Sõit peaks umbes kahe aasta pärast tõeks saama, kui mees läbib eelnevalt edukalt põhjalikud eritreeningud. Kas mees ilmaruumi lennates ka Eesti lipu kaasa võtab, pole esialgu teada.

IDSA koostas kõige ohtlikumate "superbakterite" nimekirja

Grupp Ameerika Nakkushaiguste Ühingu (IDSA) teadlasi koostas lühinimekirja haigustekitajatest, mille laiemalt kasutatavatele ravimitele resistentseks või senisest resistentsemaks muutumine oleks meedikutele Tõeliselt Halb Uudis, kirjutab Nature. Teadurite hinnangul tuleks välja sõelutud mikroobid võtta ravimiuuringutes sihiku alla, sest praegu arendatakse nende vastu võitlemiseks välja liiga vähe uusi ravimeid. Teiste seas figureerivad nimekirjas suurimat osa maailma haiglainfektsioonidest põhjustav, ent paraku viimastel aastatel haiglate seinte vahelt väljunud metitsilliin-resistentne Staphylococcus aureus (MRSA) ning viimastel aastatel kulutulena haiglates leviv ja muuhulgas raskeid kopsuinfektsioone põhjustav seenorganism Acinetobacter baumannii.

Uuring: eestlased on sugueluga soomlastest vähem rahul

Helsingi ülikooli sotsioloogiadoktori Elina Haavio-Mannila tehtud uuringust Eesti elanike suguelu teemal selgus, et eestlased on oma seksuaaleluga üldiselt vähem rahul kui rootslased ja soomlased ning et et eestlased tahavad seksida rohkem kui naaberrahvad, vahendab PM Online Eesti Ekspressi uudist. Haavio-Mannila lasi küsitleda enam kui tuhandet Eesti elanikku. Lisaks kasutas teadlane ligi 60 eestimaalase pihtimusi suguelu ja armastuse teemal. Nende põhjal tuli välja, et 2/3 püsivat seksuaalpartnerit omavatest Eesti meestest ja 45% sama kategooria naistest soovisid oma partnersuhtes sagedamaid vahekordi kui neil tegelikult oli.

New Mexicosse kerkib turistidele suunatud kosmodroom

New Mexico kuberner Bill Richardson allkirjastas seadusetäienduse, mis võimaldab osariigil investeerida selle territooriumile rajatavasse turismilendudeks mõeldud kosmodroomi kuni 110 miljonit USA dollarit ehk 1,43 miljardit eesti krooni, teatab Reuters. Üheskoos Suurbritannia seiklejast ärimehe Richard Bransoni firmaga Virgin Galatic püstitatav kosmodroom läheb maksma hinnanguliselt 225 miljonit USA dollarit ehk peaaegu 3 miljardit eesti krooni. Richardson on veendunud, et kosmodroomist tõuseb osariigile suurt tulu, sest ollakse esimesed, kes tulevikus majandusekspertide hinnangul hiigeläriks paisuvas erakosmoselennunduses tegelema asuvad.

Ameeriklased loovad luurehaide meeskonda

Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi uurimisprojektide ameti (DARPA) rahastatavad Bostoni ülikooli uurijad ehitasid hai ajusse siiratava kaugjuhitava närviimplantaadi, mille abil saab juhtida hai liikumist, kontrollida ta ajusignaale ja ehk isegi registreerida seda, mida hai jälgimise ajal tajub, kirjutab New Scientist. Pentagon loodab kasutada "juhitavaid" haisid luureülesannete täitmisel, kuna nende oskus ookeanisügavustes hääletult liikuda ning tajuda ka ülinõrku elektrilisi signaale ja vees leiduvaid ainejälgi muudab nad ideaalseteks spioonideks. "Luurehaide" eksperiment väljub peagi laboriseinte vahelt, sest Florida rannikul lastakse ookeani arendatavate siirikutega varustatud haid, kelle käitumist ja juhitavust asutakse seejärel põhjalikult uurima-katsetama. Käitumisjooniseid jälgivaid ja ka mõjutavaid ajusiirikuid arendavad ka mitmed teised teadlasterühmad ning toimelt sarnaseid implantaate on loodud muuhulgas rottidele ja ahvidele. Pikemas perspektiivis loodetakse selliste seadeldiste abil luua siirikuid, mis aitavad õnnetuse või haiguse tõttu ränki närvikahjustusi saanud ja halvatuks jäänud inimesed taas liikuma.

Lähenev tavagripi hooaeg pole seotud linnugripiga

Varakevadel Eestis puhkevat tavapärast gripilainet ei tohiks tervishoiuspetsialistide sõnul segamini ajada linnugripiga, teatab Eesti Päevaleht. Linnugripp ohustab eelkõige lindude ja nende eritistega tihedalt kokku puutuvaid inimesi, kuid Eestis veterinaaride andmetel praegu seda haigust ei esine ja seega pole võimalik ka nakatumine. Seevastu tavapärane gripilaine on hoogu kogumas. Tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe sõnul ei maksa haigestudes kohe kõige hullemat karta, kuigi nii linnugripi kui ka tavagripi sümptomid on sarnased. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhi Ülla-Karin Nurme sõnul ei ole linnugripp kaugeltki mitte tavaline nohu-köha: kõrge palaviku, köha ja hingamisteede vaevustega peab kaasnema ka epidemioloogiline seos. See tähendab, et linnugrippi on põhjust kahtlustada juhul, kui haigestunud inimene vähemalt seitsme päeva jooksul enne haigestumist viibis piirkonnas, kust on leitud nakatunud linde.

Uuring: nõelravi aitab migreeni vastu

Saksamaa uurijad ravisid 900 migreeni põdevat patsienti kas tavaliste ravimitega, Hiina traditsioonilise nõelraviga või "valeakupunktuuriga", mille käigus nõelad sisestati suvalistesse kehapunktidesse, ning avastasid, et kõigil juhtudel teatas laias laastus sama hulk eksperimendis osalenud inimesi, et ränka peavalu esineb neil nüüd oluliselt harvemini, kirjutab BBC. Uurimistööd juhtinud Hans Christoph Diener Duisberg-Esseni ülikoolist kirjutas ajakirjas Lancet Neurology, et tulemus on üllatav ning ravimehhanism teadmata. Ta lisas, et sellises olukorras peab nõelravi mõttekuses osas otsuse langetama iga patsient ning arst isiklikult.

Linnugrippi võib haigestuda kuni veerand Eesti elanikest

Kuigi praegu pole märke sellest, et linnugripp oleks Eestisse jõudnud või ka maailmas kiiresti riigipiire ületama hakanud, on Eesti valmistunud inimesi nakkava linnugripi massiliseks levikuks, kirjutab Eesti Päevaleht. Halvimate prognooside kohaselt võib kaheksa nädalat kestva haiguslaine jooksul linnugrippi nakatuda veerand Eesti elanikest ehk ligi 370 000 inimest, ütles tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe. Massilise gripi puhul sõltub haiglassepanek eelkõige haiguse ja tüsistuste raskusastmest, põhiliselt põetakse gripp läbi kodus perearstide ja kiirabi abiga. Inimesi saab isoleerida ka kodus ning siis peab nende eest hoolitsemise tagama kohalik omavalitsus.

3/01/2006

Seks võimaldab kahjulikud mutatsioonid "kõrvale heita"

Teadlased on juba ammu pead murdnud selle üle, miks suur osa elusloodusest "vaevab" end sugulise paljunemisega, kuigi sugutu paljunemine on näiliselt palju mõistlikum. Nüüd näib Houstoni ülikooli teaduri Ricardo Azevedo ning ta kolleegide loodud arvutimudel toetavat esmakordselt kahe aastakümne eest välja käidud teooriat, mille kohaselt on seks tekkinud koondamaks võimalikult suur hulk kahjulikke mutatsioone üksikutesse organismidesse, et need saaks loodusliku valiku protsessis kiiresti "välja juurida", kirjutab LiveScience. Senise üldtunnustatud nägemuse kohaselt tekkis suguline paljunemine vaid vajadusest geene "segada", et järglasel oleks muutuvates keskkonnaoludes hakkama saamiseks potentsiaalselt parim võimalik geenipagas.

Ameeriklased loovad allveelaevalt startivat lennukit

Kuulsate luurelennukite U2 ning Blackbird valmistaja Lockheed Martin on võtnud eesmärgiks ehitada valmis lennuki, mis stardib ja naaseb missiooni sooritamise järel 45 meetri sügavusele veepinna alla, kirjutab LiveScience. Radarnähtamatu ning autonoomselt tegutsev reaktiivlennuk Cormorant võib täita nii rünnaku- kui luureülesandeid ning stardib Külma Sõja aegadel loodud hiiglaslike Ohio-tüüpi allveelaevade Trident rakettide väljalaskmiseks mõeldud lasketorudest. Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi uurimisprojektide amet (DARPA) otsustab Cormoranti lendava prototüübi ehitamise rahastamise eeloleval sügisel.

Süstikulendude taasalustamine sujub plaanikohaselt

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdid peavad aina tõenäolisemaks, et süstikulendudega taasalustatakse juba maikuus ning pisitasa hellitatakse ka lootust, et sel aastal õnnestub läbi viia kolm missiooni, kirjutab BBC. Süstikulendude juurde naasmise võtmeküsimuseks on see, kui hästi õnnestub inseneridel parandada vead, mis põhjustasid stardi käigus lahti rebenenud süstiku kattematerjali tõttu 2003. aastal Columbia hävimise. Kattematerjaliga oli probleeme ka NASA senise ainsa Columbia katastroofi järgse süstikulennu käigus 2005. aasta juulis. NASA kavatseb süstikulennud lõplikult peatada 2010. aastal.

Avaldati uued andmed populaarse artriidiravimi ohtlikkusest

Populaarse artriidiravimi Celebrex kasutamisega seotud ohud tõusid taas teravalt päevakorda, kuna ajakirjas Journal of Royal Society of Medicine avaldatud uuringus väidetakse, et antud medikament tõstab selle manustajatel südameinfarkti ohtu umbes kaks korda, teatab BBC. Celebrex kuulub samasse ravimigruppi Vioxx'iga, mis korjati suure südamehaiguste põhjustamise riski tõttu möödunud aastal kogu maailmas müügilt. Uus-Meremaa Wellingtoni meditsiiniuuringute instituudi professori Richard Beasley uurimistöös analüüsiti peaaegu 13.000 patsienti hõlmanud kuue ravimiuuringu andmeid. Beasley sõnul tuleb kahekordsesse infarktiohtu suhtuda tõsiselt, sest sama suurusjärku (2,24) on ka Vioxxi põhjustatav terviserisk. Celebrexi tootja Pfizer kinnitab, et Uus-Meremaa professori uuringud moonutavad tõde ning tegelikult ei suurenda Celebrexi kasutamine patsientidel infarktiohtu. Olukorra muudab veelgi keerukamaks meedikute kinnitus, et paljude artriidipatsientide valu võtab kõige efektiivsemalt ära just Celebrex.

Leiti uus Maale potentsiaalselt ohtlik asteroid

Astronoomid on avastanud asteroidi, mis võib 2012. aastal meie planeeti tabada, kirjutab New Scientist. Ohu täpne suurus pole veel esialgu teada, ent 23. veebruaril tehtud seni viimased vaatlused ei lubanud teadlastel asteroid 2004 VD17 kokkupõrget Maaga välistada, mistõttu see kanti potentsiaalselt ohtlike kosmiliste kivimite nimekirja. Väga esialgse hinnangu kohaselt on antud asteroidi Maa tabamise tõenäosus 2012. aastal 1:1600 ning kaks aastat hiljem 1:500000. Kosmiliste objektide ohtlikkust Maale kajastaval Torino skaalal sai 2004 VD17 esialgu kirja vaid 2 punkti 10st võimalikust, ent on siiski seni uuritutest hetkel Maale potentsiaalselt kõige ohtlikum asteroid. 1999. aastal heaks kiidetud skaalal on seni enim punkte kogunud asteroid Apophis, mis tõusis 2004. aasta detsembris 4 ohupunkti tasemele, ent langetati täpsemate uuringute järel 1 ohupunkti tasemele. Ekspertide hinnangul võib aga olla peaaegu kindel, et astronoomide edasised uuringud vähendavad ka 2004 VD17 ohtlikkuse taset oluliselt. 2004 VD17 läbimõõt on ca 580 meetrit ning meie planeeti tabades tekitaks sellist mõõtu kosmiline kivikamakas umbes 10-kilomeetrise kraatri.

Kliimaküsimustes ollakse saavutamas konsensust

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Spetsialistide Nõukoda (IPCC) teatab BBC andmeil lähiajal, et inimkonna poolt õhku paisatavad kasvuhoonegaaside kogused on praegu maailmas jälgitava globaalse kliimasoojenemise protsessi ainus võimalik põhjus. Varem on IPCC teatanud, et kasvuhoonegaasid on selle trendi "tõenäoliseks" põhjuseks. Nõukoda saadab oma järjekordse ettekande valitsustele järgmisel kuul ning selles on asjaga seotud isikute kinnitusel kliimaküsimustes saavutatud konsensusest johtuvad uued seisukohad ka kirjas.

Optimistidel on tervem süda

Optimistid näivad pessimistidest oluliselt harvemini surevat südamehaiguste tagajärjel, vahendab BBC Hollandi Delflandi vaimse tervise instituudi teadurite ajakirjas Archives of Internal Medicine tutvustatud uuringu tulemit. Teadlased jälgisid 15 aasta vältel 545 64-84 aastast meest ja leidsid, et positiivse meelelaadiga jälgitavad surid umbes poole harvemini südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel. Varasemates sarnastes uuringutes on leitud, et optimistid elavad pessimistidest kauem, ent antud uuring oli esimene, kus leiti seos meelelaadi ja teatud tüüpi tõbedesse haigestumise vahel. Hollandi teadurid panid uuringu käigus tähele, et optimistid teevad pessimistidest enam sporti ja taluvad paremini ka elu jooksul ette tulevat ebaõnne.

Depressiooniplaaster lubati USAs müügile

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet lubas ravimifirmal Bristol-Myers Squib turustada antidepressandi plaastrit, mille puhul depressiooninähte alandav ravim viiakse sarnaselt nikotiiniplaastritele organismi läbi nahaimendumise, kirjutab LiveScience. Raviplaastri toimeaineks on selegiliin, mida kasutatakse tavaliselt Parkinsoni tõve nähtude ravis ning mida meedikud kirjutavad depressiooni raviks välja vaid siis, kui enamlevinud ning ohutumateks peetavad medikamendid ei anna patsiendil soovitud tulemust. Ravimipakile lisatakse nn "musta kasti" tüüpi hoiatus, mis manitseb selegiliini võimaliku suitsidiaalset käitumist põhjustava kõrvalmõju eest ning depressiooniplaastrit lubatakse välja kirjutada vaid täiskasvanutele.

Tüvirakud ei kiirenda südamepatsientide taastumist

Eksperimentaalne tüvirakuravi ei näi kiirendavat rasketest südamehaigustest toibuvate inimeste paranemist, vahendab New Scientist kõige laialdasema ses valdkonnas seni läbi viidud analüüsi tulemust. Varasemates sarnastes uuringutes on jõutud vastupidisele järeldusele ning leitud, et ravi eesmärgil organismi viidud tüvirakkude luuüdis moodustumist kiirendavad hormoonid aitavad infarkti järgselt südamelihasel regenereeruda ning soodustavad ka uute veresoonte moodustumist. Värsket analüüsi juhtinud Müncheni Saksamaa Südamekeskuse ekspert Dietlind Zohlnhöfer märkis, et nüüd tuleb meedikutel ja teadlastel enne uute patsientide tüvirakkudega ravimist pisut teadustööd teha.

Jaapani tuumaplahvatused rikuvad siiani tervist

1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommide plahvatuses ellu jäänud inimesed kannatavad siiani tervisehädade käes, vahendab BBC Jaapani teadurite ajakirjas Journal of the Americal Medical Association avaldatud enam kui 3000 tuumarünnaku üleelanu suurele kiirgusdoosile allumisega seostatavate kilpnäärmekahjustuste uuringu järeldust. Oodatult kinnitas uuring arvamust, et haigusrisk on kõrgeim inimestel, kes olid tuumaplahvatuse ajal noorimad ning said suurima koguse kiirgust. Sarnasele järeldusele on varem jõutud ka Tshernobõli tuumakatastroofis kannatanud laste terviseuuringutes.

Iga viies inimene elab suures depressiooniriskis

Enam kui viiendikul inimestest on geneetiline soodumus sattumaks raskete saatuselöökide koorma all sügavasse depressiooni, vahendab ABC Austraalia uurijate ajakirjas British Journal of Psychiatry esitatud hoiatust. New South Wales'i ülikooli teadurite uurimistöö näitas, et 17. kromosoomis serotoniini transportergeeni 5-HTTLPR "lühikest" varianti omavatel inimestel on pärast kolme või enamat aasta vältel aset leidvat suurt stressi põhjustavat elusündmust 80%-line tõenäosus haigestuda kliinilisse depressiooni. Antud geeni "pikema" variandi omanikel oli samades oludes vaid 30%-line depressioonirisk. Hinnanguliselt on geeni 5-HTTLPR kaks "lühikest" varianti 21% inimestest ning kaks "pikka" varianti 26% inimestest, ülejäänutel on üks "pikk" ning üks "lühike" variant.

Venezuela pürgib kosmosesse

Venezuela vastuoluline president Hugo Chavez teatas, et on eraldanud umbes 6,6 miljardit eesti krooni saatmaks riigi esimese satelliidi orbiidile hiljemalt 2008. aasta augustis, kirjutab BBC. Sel eesmärgil sõidavad Venezuela kosmosespetsialistid peagi Hiina ametivendade juurde kogemusi omandama. Simon Bolivari nime kandva satelliidi eesmärgiks on edastada Venezuela tele- ja raadioprogramme kogu Ladina-Ameerika territooriumil. Satelliite on Venezuelal kavas kosmosesse lähetada ka edaspidi ning kosmoseprogrammi arenedes võetakse sihikule ka geoloogilised uuringud, välistatud pole ka luuresatelliitide ehitamine.

Lindude toitmisest peaks hoiduma

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on veelinde toites võimalik nakkust saada, juhul kui linnud peaksid nakatunud olema, vahendab Eesti Päevaleht. Kuigi hingamisteede kaudu pole suurt tõenäosust nakatuda, sest selleks peab olema tihedam kontakt, on Kutsari sõnul veelindude toitmisel suurem just laste nakatumise võimalus. Eksperdi sõnul on Türgist teada juhtusid, kus lapsed haigestusid, sest tõid haigeid linde tuppa ja puutusid nendega lähedalt kokku, musitades näiteks haige linnu nokka. Sealt aga eritub nakkusohtlikku lima. See-tõttu said lapsed tugeva viirusannuse ja surid.

Ravi vajavate HIV-positiivsete arv kasvab kiirelt

HIV-positiivsete hulk, kes vajavad kulukat antiretro-viirusravi, on hakanud kasvama, ulatudes praeguseks 270 inimeseni, teatab ETV24. Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt jõuab ravivajajate hulk lähiaastatel paari tuhandeni ja ravikulud kasvavad aastas 100 miljoni kroonini. Antiretroviirusravi koosneb kolmest kuni neljast ravimist, mida tuleb võtta range skeemi järgi, muidu neil mõju puudub ja haigel areneb hoopis resistentsus ravimite suhtes. Arstide mure on, et haige neid allkirja vastu väljaantavaid rohtusid distsiplineeritult võtaks. Riigi mure aga inimese kohta aastas 60 000 kuni 100 000 krooni maksva ravi rahastamine. Läbirääkimistel ravimifirmadega on jõutud leppeni, et hinnad jäävad samaks või alanevad. Ravi saavad Eestis riigi kulul kõik, kes seda vajavad. Ravi säilitab nii haige elukvaliteeti ja töövõimet kui vähendab samas tema nakkusohtlikkust.

2/28/2006

Sojavalgud parandavad südametervist

Sojas leiduvad valgud muudavad mitmete veres leiduvate lipiidide taset viisil, mis peaks tervetel inimestel vähendama südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski, vahendab Reuters Kanada teadlaste väidet. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition tutvustatud uuringus osales 35 meest keskmise vanusega 28 eluaastat ning nende vereanalüüse võrreldes selgus, et katseliselt sojatooteid tarbinutel suurenes oluliselt "hea kolesterooli" (HDL) ja vähenes "halva kolesterooli" (LDL) kogus organismis. Soja tarbimine kallutas uurijate kinnitusel tervisele soodsas suunas ka teiste verelipiidide osakaalu veres.

Avastati stressi infarktivallandamise meetod

Suurbritannia uurijad usuvad, et leidsid olulisi vihjeid selle kohta, mil viisil stress vallandab nõrgema tervisega patsientidel südamelihase infarkti, kirjutab BBC. Teadlased analüüsisid stressist põhjustatud infarkti üle elanud või ränka rinnapiirkonna valu kannatanud meeste tervisenäitajaid ning avastasid, et stress võib tõsta vererõhku üsna pikaks ajaks ning suurendada samal ajal ka hüübimise kiirenemist ning veresooni ummistavate klompide teket põhjustavate vereliistakute moodustumist.

Isade "fantoomrasedus" sai teadusliku kinnituse

Vähemalt kahe primaadiliigi isased esindajad võtavad kehakaalus juurde koos nende paarilistest rasedate emastega, vahendab ABC ajakirjas Biology Letters tutvustatud USA teadurite uuringu järeldust. Wisconsini ülikooli teadlased arvavad, et lisaks uuritud tavalise marmoseti (Callithrics jachus) ning tutt-tamariini (Saguinus oedipus) isastele esineb "sümpaatiarasedust" ka teiste monogaamsete primaadiliikide isastel ning tõenäoliselt ka inimestel. Varasemates uuringutes on leitud, et osalisi "rasedussümptomeid" kogeb elukaaslase raseduse ajal 11%-64% meestest. Kui seni arvati, et tegemist on psühhosomaatiliste sümptomitega, siis nüüd kahtlustavad teadlased, et sel viisil valmistab loodus isasid ette väsitavateks aegadeks, mis algavad pärast beebi ilmaletulekut.

Ohtlik linnugripp tappis Saksamaal kassi

Läänemeres asuvalt Rügeni saarelt leiti sel nädalavahetusel surnud kass, kelle hukkumise põhjusena tehti laboriuuringutes kindlaks linnugripi inimeselegi ohtlik alamtüüp H5N1, teatab BBC. Tegemist on teadaolevalt esimese Euroopa Liidu territooriumil linnugrippi surnud imetajaga. Varem on Rügeni saarelt leitud kümneid linnugrippi lõpnud linde ning teadlased üritavad nüüd kindlaks teha, kas linnud ja kassi tappis sama viirustüvi. Linnugripi ohtlikkus kaslastele oli teada ka varem, ent seni ei ole registreeritud ühtegi juhtumit, kus antud tõbi oleks kassilt inimesele edasi levinud. Teadlaste sõnul on juhtum siiski murettekitav, sest näitab selgelt, et Euroopas leviv H5N1 nakatab lisaks lindudele ka teisi elusolendeid.