Discovery start lükati edasi

Lähenevad äikesepilved sundisid Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) edasi lükkama Eesti aja järgi tänasele hilisõhtule planeeritud süstiku Discovery starti, teatab AP. Ilmaennustajate kinnitusel ei pruugi süstik teele asuda ka homme-ülehomme, sest kehv ilm näib paraku jätkuvat. Äikesepilved liikusid stardirambil seisvale Discoveryle kord lähemale ja siis kaugenesid taas, ent 9 minutit enne planeeritud stardihetke oli selge, et ilmaolud siiski ei parane ning stardijuht Mike Leinbach peatas stardiloenduse, misjärel starti oodanud seitsmeliikmeline meeskond lahkus süstikust. Uus stardikatse võetakse ette homme ning sobiv stardiaken kestab kuni 19. juulini. Kui Discoveryt ei õnnestu siiski seekord orbiidile viia, tuleb järgmist võimalust oodata kuni augustini. NASA suhtub äikesepilvedesse väga suure ettevaatusega pärast 1969. aastal toimunud Apollo 12 kosmoselaeva starti, mis sai välgutabamuse. Kuumissioon kujunes küll edukaks, ent välgulöök põhjustas siiski laeva elektrisüsteemidele mõningaid kahjustusi.

Intelligentsus ei ole inimesele ainuomane

Inimesed defineerivad intelligentsust reeglina moel, mis eristab järsult inimest ja kõiki teisi eluslooduse vorme, ent viimasel ajal läbi viidud uurimistööd näitavad, et tegelikult on ka paljudele loomadele-lindudele omased nii abstraktne mõtlemine, probleemilahenduslik käitumine, juurdlemine kui ka keeleoskus, mida inimesed on harjunud seni oma unikaalseteks võimeteks pidama, kirjutab Discovery Channel. Ameerika Ühendriikide loomakäitumise ekspert Jonathan Balcombe märkis, et mida enam loomade käitumist uuritakse, seda rohkem see ka uurijaid hämmastab. Ta lisas, et nii näiteks oskavad kanad liigikaaslasi "haneks tõmmata", tuvid suudavad piltidel esinevaid objekte kategoriseerida sama kiiresti kui inimene, gorillad tavatsevad enesega töötavatele teadlastele aeg-ajalt arenenud huumorimeelest tunnistust andvaid vempe mängida ning isegi tillukesed kalad suudavad meenutada keerukat teekonda, mille nad on varem vaid ühel korral läbinud. Balcombe hinnangul on inimliigil evolutsioonilises loteriis lihtsalt vedanud ning me oleme oma unikaalsete vaimsete võimete ja oskuste kogumi saanud vaid tänu juhusele ning paljude asjaolude kokkulangemisele. Üksikuna või siis teistsuguses kombinatsioonis leitakse selliseid võimeid ja oskusi aga aina enamatelt liikidelt. Arvamus, mille kohaselt põhineb kogu eluslooduse näiliselt mõistuslik käitumine vaid instinktiivsel käitumisel, on juba ammu kõrvale lükatud, sest uurimistöödes on leitud, et kunagi inimese ainuoskuseks peetud õppimisvõime on olemas isegi tillukestel ööliblikatel, arenenumatest organismidest rääkimata. Loomade ja lindude tööriistakasutus ei ole viimasel ajal enam kellelegi uudiseks, ent nüüd on katseliselt tõestatud seegi, et vähemalt varesed ja nende sugulasliigid, ent ka paljud primaadiliigid, suudavad elu käigus omandatud uusi oskusi kasutada erinevate probleemide lahendamiseks. Unikaalseks ei saa pidada ka inimese keeleoskust, sest näiteks Eestiski elav kuldnokk (Sturnus vulgaris) suudab linnulaulus eristada erinevaid grammatilisi fraase ning anda neid erineval moel sidudes oma laulule uue sisu ja tähenduse. Samasugune võime näib olevat ka vaaladel ja delfiinidel ning sarnaselt mitmetele linnuliikidele annavad delfiinid üskteisele sageli unikaalseid nimesid. Mitmed liigid näivad olevat koguni "kakskeelsed", sest suudavad mõista teiste liikide esindajate häälmärguannete tähendust. Sageli peetakse inimese intelligentsuse tunnusmärgiks meie kompleksseid emotsioone ja nende jagamise võimet. Viimasel ajal läbi viidud uurimistööde raames on siiski leitud kindlaid tõendeid sest, et ka loomad ja linnud suudavad tunda rõõmu, valu, kurbust ja teisi emotsioone. Loomadele on omane ka empaatiavõime ning nii näiteks tunnevad oma valu kannatava liigikaaslasega tavalisest enam aega veetes osadustunnet laborihiired. Balcombe hinnangul peaksid sellised avastused inimesi aina sügavamalt juurdlema panema, kas isikliku kasu nimel on ikka õige teistele liikidele valu ja kannatusi põhjustada.

NASA kuu- ja kosmoseraketid said nimeks Ares

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) teatas pärast pikeleveninud kaalumist, et tulevikus Kuu ja Marsi suunas startivad raketid saavad nimeks Ares 1 ja Ares 5, vahendab space.com. Nimevalikut juhtinud NASA asejuht Scott Horowitz kinnitas, et nimevariante oli sadu ja neist ühe väljavalimine oli tõeliselt keeruline ülesanne. Kosmoseagentuuri praeguste plaanide kohaselt toimub kanderaketi Ares esimene katselend aastal 2009 ning esimene mehitatud lend saab teoks 2014. aastal. Ares 1 toimetab kosmosesse NASA uue põlvkonna kosmoselaeva CEV, millega tulevased astronaudid lendavad Kuule ja Marsile. CEV valmistamise tellimuse eest võistlevad praegu Lockheed Martin ning ühise projekti esitanud Northrop Grumman ja Boeing. Ares 5 tuleb kasutusse kaubaraketina, kuna see suudab üles tõsta 25-tonnise kuumaanduri ning selle Kuule saatmiseks vajalikke raketidetaile. Ares oli Kreeka mütoloogias sõjajumal ning Zeusi ja Hera laps.

Hubble sai nägemise tagasi

Kosmoseteleskoobi Hubble peamine ja uusim, kõrgresolutsioonikaamera ACS töötab taas, vahendab National Geographic Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) spetsialistide teadet. ACS lakkas elektriprobleemide tõttu töötamast 19. juunil. Probleemi lahendas elektrivarustuse tagavarasüsteemi sisselülitamine ning ekspertide teatel saavad teadlased jätkata vaatlustöid juba pühapäeval. Hubble'i projektiteadlane Dave Leckrone rääkis, et igal nädalal viiakse kosmoseteleskoobiga läbi tosin või paar tosinat vaatlust ja need tuli nüüd edasi lükata. Samas kinnitas ta, et ühtegi ajakriitilist vaatlusprojekti nende seas õnneks ei olnud ja neid kõiki saab läbi viia hiljem. Ta lisas, et tegelikult lõigatakse sest ehmatavast juhtumist koguni pisikest kasu, sest üks Hubble'i sensoritest töötab õige pisut paremini, kui ta ümber seadistada ja kui seni ei ole seda tööd ette võetud, siis nüüd tehakse ümberkalibreerimine sama soojaga ära. Vananeva ja hädasti hooldustöid vajava Hubble'i tuleviku osas on võtmeolulisusega sellele nädalavahetusele planeeritud süstiku Discovery start, sest kui see peaks ebaõnnestuma, jäävad võimalikud hoolduslennud teleskoobi juurde sel aastakümnel ülisuure tõenäosusega ära.

Eksperdid: linnugripivaktsiini loomiseks võib kuluda 10 aastat

Pariisis toimuval esimesel inimestele nakkava linnugripi rahvusvahelisel konverentsil osalenud viiruseksperdid hoiatasid, et inimestel efektiivselt toimiva linnugripi vastase vaktsiini loomiseks võib kuluda veel kümmekond aastat, vahendab BBC. Senised mõjusa vaktsiini loomise katsed on põrkunud peamiselt kahe takistuse vastu - väikese aktiivsusega viirusevorme on vaktsiini tarbeks väga keeruline kasvatada ja senised vaktsiinid ei ole tekitanud inimorganismis piisavalt laialdast immuunreageeringut. Suurbritannia linnugripiuurija David Fedson märkis, et kui tavalise sesoonse gripipuhangu tarbeks suudetakse praegu maailmas toota ca 300 miljonit doosi vaktsiini, siis viirustüve H5N1 vastu saadaks ehk ka parimal juhul hakkama vaid 100 miljoni doosi valmistamisega, mida on pandeemia peatamiseks ilmselgelt liiga vähe. Ka juhtuv Euroopa viroloog Albert Osterhaus Rotterdami Erasmuse meditsiinikeskusest tunnistas, et kui pandeemia puhkeks homme, ei suudetaks inimesi selle eest kaitsta. Pasteuri Instituuti arutelule kogunenud asjatundjad leidsid, et maailma riikide valitsused alahindavad linnugripi potentsiaalselt ohtlikkust ja seega ei rahastata ravimiuuringuid sugugi piisavalt. Fedson toonitas, et tekkinud masendavas olukorras ei maksa süüdistada ravimifirmasid, sest on ütlematagi selge, et nende näol ei ole tegemist mittetulundusühingutega.

Pimedad saavad abimeheks väärt tekstilugeja

Suurbritannias tuleb juulikuus müüki leiutaja Ray Kurzweili loodud kaasaskantav seadeldis K-NFB, mis loeb valju häälega ette iga skaneeritava teksti. Seadmel kulub LiveScience'i teatel teksti analüüsimiseks mõni sekund, misjärel see loetakse valjul häälel ette. K-NFB komplekti kuuluvad kõrvaklapid, ent see sisaldab ka Bluetoothi, mistõttu on ühildatav teiste elektrooniliste seadmetega. Kuigi seadeldise 2625 inglise naela ehk enam kui 30.000 eesti kroonine hind on üsna soolane, on see siiski oluliselt odavam, kui Kurzweili varasema, 1981. aastal turule toodud samalaadse seadeldise hind, mis meenutas mõõtmetelt pesumasinat ja mille hind ulatus 50.000 USA dollari ehk 615.000 eesti kroonini.

Eesti soovib sõlmida ESAga baaslepingu

Täna Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peakorterisse saadetud kirjas avaldab majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar valitsuse nimel soovi alustada ametlikke läbirääkimisi baaslepingu sõlmimiseks Eesti ja ESA vahel, teatab majandusministeerium. ESA peadirektor Jean-Jacques Dordain’ile adresseeritud kirjas märgib minister Savisaar, et Eesti on seadnud endale eesmärgiks liikuda teadmistepõhise majanduse poole ning oluline samm selle eesmärgi saavutamiseks olekski baaslepingu sõlmimine koostööks ESAga. Kirjas märgitakse, et mitmetel Eesti ettevõtetel ja uurimisasutustel on juba olemas tehniline võime kosmoseprogrammides osalemiseks. Eestile läheks ESAga liitumine maksma umbes 1 miljon eurot ehk 15,6 miljonit eesti krooni aastas. Samas võib suurem osa sellest rahast tellimuste näol meie tööstusele tagasi tulla. Nõndanimetatud uutest liikmesriikidest, kes ESAga on liitunud, saab Tšehhi tervelt 93% oma liikmemaksust tagasi ja seda just nendesamade tellimustena ning vaid 7% läheb kosmoseagentuuri kulude katteks. Soome maksab liikmemaksuna ESA kassasse 16 miljonit eurot, kuid saab tagasi enam kui 50 miljoni eest tellimusi.

Sipelgatele on sammuloendur "sisse ehitatud"

Shveitsi ja Saksamaa teadurite ajakirjas Science tutvustatud uurimusest selgus, et toiduotsinguil väga pikki vahemaid läbivad Sahara kõrbesipelgad (Cataglyphis fortis) kasutavad läbikäidud maa mõõtmiseks sisemist "pedomeetrit", kirjutab BBC. Loodusuurijad teavad juba mõnda aega, et kõrbesipelgad kasutavad õige suuna leidmiseks päikesevalgust, ent siiani oli püsinud mõistatusena see, mil moel suudavad nad mõõta läbitud maa pikkust. Seda peavad nad aga üsna täpselt arvutama, sest pöörduvad sageli toiduotsingutelt pessa tagasi mitte mööda tuldud, vaid kõige otsesemat teed. Muutes pessa naasma valmistuvate sipelgate jalgu neid osaliselt amputeerides kas lühemaks ja või siis nende otsa pikendusi kinnitades pikemaks (pildil) ning pikendades ja lühendades ühtlasi putukate sammu, avastasid Ulmi ülikooli ja Zürichi ülikooli teadlased, et sipelgad tegid läbitud maa pikkuse kindlaks tehtud samme "kokku lugedes". Nimelt selgus, et normaalsest pikemate jalgadega sipelgad põrutasid naastes pesast mööda ja lühendatud jalgadega putukad otsisid kodu poole tagasitee pealt. Kui aga putukad läbisid manipuleeritud pikkusega jalgadel juba ka toidujahile mineku tee, jõudsid nad laias laastus alati kenasti pessa tagasi. Uurimistööd koordineerinud Ulmi ülikooli professori Harald Wolfi hinnangul näitab see, et sipelgad loevad oma sammud kokku suuresti samamoodi, kui seda teeb tehislik pedomeeter ehk sammulugeja.

Tööstress tõstab vererõhku

Kanada Lavali ülikooli teadurite 6719 tööinimest hõlmanud uurimistöös saadi kinnitus kahtlustustele, et pikemaajaline tööstress tõstab vererõhku ja suurendab seeläbi mitmete raskete tõbede, sealhulgas ka südameinfarkti ning ajuinsuldi tekke riski, teatab BBC. Ajakirjas American Journal of Public Health tutvustatud uuringu läbi viinud teadusrühma juhtinud dr Chantal Guimont möönis, et stressis valgekraedel tuvastatud vererõhutaseme tõus võis olla põhjustatud ka muudest faktoritest, nagu näiteks ebatervislik toitumine, liigne alkoholitarvitamine, ülekaalulisus või vähene füüsiline aktiivsus, ent kinnitas samas, et tööstress oli kindla peale samuti vägagi määrav mõjur. Ta lisas, et oma töökaaslaste tervist saab säästa iga inimene, sest selleks tuleb vaid kolleegi toetada ning mitte püstitada talle ebareaalselt lühikesi tööalaseid tähtaegu.

Ministeerium: Eesti taimi ähvardab ohtlik seenhaigus

Taimetervise osakond tuvastas Hollandist Eestisse toimetatud rododendroni sordi istikutes seenhaiguse tamme äkksurm (Phytophthora ramorum). Haigusega nakatunud taimi on põllumajandusministeeriumi teatel avastatud mitmest linnast. Ohtliku taimekahjustajaga saastunud taimi on juunis avastatud Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Lisaks rododendronitele võib kahjustaja nakatada ka lodjapuid, tammi, ebatsuugasid, mustikaid, sireleid ning muid ilupuid ja põõsaid. Taimekahjustaja võib tammedel kiiresti moodustada puu tüvehaavandi ning puud hukkuvad. Teistel puudel ja põõsastel piirdub kahjustus tavaliselt lehestiku ja võrsete kahjustustega, mis võib samuti viia taimede hävimiseni. Haigustekitajad võivad edasi kanduda ka tööriistade, käte ja riiete, lemmikloomade, saastunud mulla ja taimeosade kaudu. Ainus võimalus kahjustaja leviku peatamiseks on saastunud taimed hävitada. Tegemist on tõenäoliselt Aasiast pärit seenhaiguse esmakordsete leidudega Eestis.

HIV-positiivne tahab minna diskrimineerimise pärast kohtusse

HIV-positiivsete võrgustik kavandab kohtuskäiku narkorehabilitatsioonikeskuse vastu, mis keeldus nende sõnul ravimast HIV-positiivset meest, teatab EPL. Seni pole aga mehele leitud advokaati. 26-aastane mees väidab, et ta visati Sillamäel asuvast rehabilitatsioonikeskusest sellepärast välja, et ta on HIV-positiivne. Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Tõnu Kauba selgitas samas, et mees pidi lahkuma, sest ta rikkus sisekorrareegleid ja tarvitas ravil olles narkootikume. Noormees tegi enda sõnul mõni tund hiljem teises keskuses testi, mis näitas, et ta ei ole narkootikume tarvitanud, Kauba sõnul näitas teine test aga vaid väiksemaid keelatud ainete protsente. Igor Sobolev Eesti HIV-positiivsete võrgustikust nimetas toimunut ilmselgeks inimõiguste rikkumiseks.

Suhkruplast võib vähendada naftasõltuvust

Uudne taimsest suhkrust fruktoosist plasti tootmise viis võib oluliselt vähendada maailma naftasõltuvust, teatab New Scientist. Paljud maailma uurimisasutused ja firmad tegelevad juba mõnda aega pingsalt uurimistööga leidmaks võimalusi toota taimset päritolu plasti, sest see aitaks vähendada kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi (CO2) emissioone ning vähendada kahanevate naftavarude tingimustes aina tõusva hinnaga "maaõli" kasutamist. Nüüd õnnestus Wisconsini ülikooli teadlastel välja töötada lihtne moodus loomaks fruktoosist plastitootmise algmaterjaliks olevat kemikaali 5-hüdroksümetüülfurfuraal (HMF), mida saab erilise vaevata muuta plastist toodete valmistamiseks kasutatavaks furaandikarboksüülhappeks (FDCA). Seni oli suurte koguste HMFi tootmine keeruline ja kallis, sest valminud HMF kippus reageerima lahusesse jäänud fruktoosiga, mistõttu tekkis hulganisti kasutuskõlbmatuid jääkühendeid. Nüüd õnnestus uurijatel erinevaid aineid lisades sellised ahelreaktsioonid peaaegu elimineerida, mille tulemusena muutus HMFiks umbes 90% kasutatud fruktoosist ning reaktsiooni lõppedes aurustus fruktoosijääke sisaldav lahus täielikult. Suure kasutuspotentsiaaliga avastust tutvustab teadusajakirja Science tänane number.

Joomase peaga gorillat ei näe

Washingtoni ülikooli teadlased tegid kindlaks, et isegi kerges alkohoolses joobes inimestel esineb tähelepandamatuspimedust ehk siis olekut, mille puhul ei suudeta teatud visuaalset tähelepanu nõudva ülesande täitmisel märgata oma vaatevälja sattuvaid ootamatuid objekte, kirjutab LiveScience. Teadlased jagasid ajakirjas Journal of Applied Cognitive Psychiology tutvustatud eksperimendi eel katsealustele jooke, millest pooled sisaldasid väikest kogust alkoholi. Pärast seda paluti vabatahtlikel jälgida 25-sekundilist videolõiku, millel kuus inimest palli mängisid ning anti neile ülesandeks kokku lugeda, mitu korda pall käest kätte liigub. Poole video pealt jooksis üle mänguväljaku gorillakostüümi riietatud inimene, kes tagus rusikatega vastu rinda. Alkoholi tarvitanud katsealused ei pannud seda seika tähele kaks korda sagedamini kui kained söödulugejad. Uuringut juhtinud Seema Clifasefi kinnitusel ei uuritud katsete käigus küll otseselt alkoholitarvitamise mõju autojuhtimise võimele, ent tulemused peaksid andma sest üsna hea pildi. Clifasefi hinnangul on näiteks täiesti reaalne olukord, kus purjus juht pöörab nii suurt tähelepanu lubatud kiiruspiirangu raames sõitmisele, et ei pane jalakäijaid enam üldse tähele.

Hiirtel esineb algelist empaatiavõimet

Hiired näivad olevat võimelised tundma kaasa liigikaaslastele, kes kannatavad valutunde käes, millega nad ise tuttavad on, kuigi varem arvati, et selline võime on omane vaid kõrgematele primaatidele, vahendab CBC ajakirjas Science tutvustatud McGilli ülikooli teadlaste leidu. Kui hiired nägid, et nende puurikaaslased kannatavad valutunde käes, näitasid nad välja empaatiamärke, püsides näiteks tavalisest pikemalt nende kõrval. Uurimistööd juhtinud geneetik Jeffrey Mogili hinnangul ei ole hiirte empaatiavõime siiski teadlik, vaid põhineb pigem samadel ajuprotsessidel, mis sunnivad inimest haigutama, kui keegi ta kõrval sama teeb. Hiirte osadusvõime ei tekkinud juhul, kui nad ei saanud oma tehislikult esile kutsutud kõhuvalu käes kannatavaid kaaslasi näha või kannatas valu käes neile võõras liigikaaslane.

Uuring: rahaga õnne ei osta

Teadusajakirja Science tänases numbris tutvustatavast Princetoni ülikooli teadlaste uuringust selgub, et inimese sissetulek mängib ta igapäevase õnnelikkuse küsimuses üsna tagasihoidlikku rolli, vahendab LiveScience. Kuigi esmapilgul võib näida, et suurem sissetulek annab võimaluse oma elukvaliteeti parandada ja õnnetunnet tõsta, on kõrgemapalgalised inimesed uurijate sõnul tavaliselt enam stressis ning neil on vähem aega tegeleda asjadega, mis neile tõeliselt rõõmu pakuvad ning suhelda sõprade ja sugulastega. Uuringut juhtinud majandusteadlane Alan Krueger selgitas, et kuigi mitmetes varasemates uurimistöödes on rikkuse ja õnnetunde seost palju suuremaks hinnatud, võib selle taga olla tõik, et kõrgema palgaga inimesed lihtsalt eeldavad, et nad peaksid oma eluga rahul olema, ent tegelikkuses ei pruugi see sugugi nii olla.

Lahjadest sigarettidest on raskem loobuda

Ajakirjas American Journal of Public Health tutvustatud uurimistööst ilmnes, et nõndanimetatud lahjasid sigarette suitsetavad inimesed jätavad suitsetamise maha 50% väiksema tõenäosusega kui kangemaid suitsumarke eelistavad inimesed, vahendab BBC. Uuringu autorite hinnangul on selle põhjuseks väga laialt levinud eksiarvamus, et madala tõrva- ja nikotiinisisaldusega sigaretid kahjustavad vähem tervist. Tegelikult hingavad lahjasid sigarette tõmbavad inimesed sisse täpselt sama koguse ohtlikke aineid, sest hingavad suitsu sügavamale kopsu. Kolmandik selliseid suitsumarke eelistavatest inimestest kinnitas, et teeb oma suitsuostuvaliku tervisekaalutlustel. Ameerika riikliku vähiinstituudi uurimistöö raames küsitleti enam kui 12.000 suitsetajat.

Seeneteadlane ennustab tänavuseks kesist saaki

Jahe kevad ja kuiv suvi jätavad tänavuse seenesaagi tavalisest viletsamaks, ennustab mükoloog Ain Raitviir Postimehe vahendusel. Tänavu on seened kuiva tõttu olnud uinuvas olekus ning praegused ilmad ei luba uinakule veel lõppu. Tavaliselt on Lõuna-Eestis kukeseeni korjatud juba jaanipäeva paiku ning samal ajal on esimesed seened jõudnud Eesti suurlinnade turgudele. Tänavu on aga vaikus. Tartu turg on täis maasikaid ja varaseid kartuleid, kuid ei ühtki kukeseent. Ain Raitviiru sõnul on kukeseentepuuduse põhjus just suur kuivus. Kui praegu turgudel kukeseeni peaaegu pole, on varasematel aastatel levinud kahtlused, et seened on Eestisse sisse toodud. Raitviiru sõnul on see võimalus vägagi reaalne – kukeseen talub hästi transporti, nii säilitavad külmutusautoga Leedust või Poolast toodud seened kaubandusliku välimuse küllaltki pikaks ajaks.

Mobiiliga rääkiv autojuht on purjus sohvrist ohtlikum

Utah' ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et roolis ka hands free süsteemi abil mobiiltelefoniga rääkivad autojuhid on vähemalt sama ohtlikud kui purjus sohvrid, kirjutab LiveScience. Katses osalenud vabatahtlikud istusid autosimulaatori rooli neljal korral ja juhtisid seda segamatult, mobiiliga tavamoel rääkides, vesteldes mobiiliga hands free süsteemi abil ning alkoholijoobes. Kuigi pärast alkoholi tarvitamist autorooli istunud katsealustel olid uurimistööd juhtinud psühholoogiaprofessor Frank Drewsi kinnitusel vahest ka silmnähtavalt sirgelt püsti seismisega raskusi, ei teinud üllataval kombel ükski joomastest juhtidest kordagi avariid. Küll aga sattusid virtuaalsesse liiklusõnnetusse mitmed kained ning mobiiliga kas tavalisel viisil või hands free süsteemi abil rääkinud sohvrid. Mobiiltelefoniga roolis rääkivad juhid sõitsid keskmisest aeglasemalt, vajutasid 9% võrra aeglasemalt pidurit, kiirendasid pärast pidurdamist 24% võrra aeglasemalt ja ei hoidnud stabiilset pikivahet. Kommenteerides seda, et ükski purjus katsealustest ei teinud virtuaalset avariid, arvas Drews, et see on küll väga üllatav, ent on seotud ilmselt sellega, et katsed toimusid hommikusel ajal, mil vabatahtlikud olid hästi välja puhanud. Samas toonitas ta, et ajakirjas Human Factors: The Journal of the Human Factors and Ergonomics Society tutvustatud uurimistulemusi ei tohi mingil juhul tõlgendada nii, et nüüd võib purjus peaga rooli istuda, vaid see näitab hoopis, et mobiiliga autoroolis rääkimine on vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoobes autoroolimine ja seda ei tohi aktsepteerida.

Jaapanlased ehitavad lõhnasalvestajat

Tokyo tehnoloogiainstituudi teadurid arendavad lõhnajäädvustajat, mis salvestab ja võimaldab hiljem taasesitada lõhnu sarnaselt sellele, kuidas me salvestame ja taasesitame pilti või heli, teatab New Scientist. Seadeldis võib tulla kasutusele online-kaubanduses, reaalsuse efekti jäljendavates virtuaalsetes keskkondades ning ehk ka meditsiinis. Teadusrühma tööd juhtiv Pambuk Somboon tunnistas, et lõhnajäädvustaja loomine ei ole sugugi kerge ülesanne, sest kui pildi salvestamisel peab õigesti jäädvustama vaid punase, rohelise ja sinise varjundeid, siis inimese haistmismeel on oluliselt keerukam. Sombooni süsteem kasutab 15 kemikaalitundlikku mikrokiipi ehk "elektroonilist nina", mis analüüsivad õhus hõljuvat lõhna. Seejärel loovad nad 96 erinevat kemikaali aluseks võttes digitaalse retsepti. Kui inimene soovib salvestatud lõhna taasesitada, segatakse retsepti põhjal paika pandud kemikaalide tilgakesi ja aurustatakse saadud segu. Senistes katsetes on sel viisil suudetud edukalt salvestada ja taasesitada apelsini, sidruni, õuna, banaani ja meloni lõhna. Sombooni kinnitusel suudab süsteemi salvestist nuusutades isegi kindlaks teha, kas jäädvustuse näol on tegemist rohelise või punase õuna lõhnaga.

Venemaa teadlased lõid vaktsiinitomati

Rurik Saljajev ja ta kolleegid Irkutskis asuvast Siberi taimefüsioloogia ja biokeemia instituudist lõid geneetiliselt muundatud (GMO) tomati, milles sisaldub suu kaudu manustatavat vaktsiini maailma kahe kõige ohtlikuma viiruse - HIV ja B-hepatiidi viiruse (HBV) , vastu, teatab New Scientist. Ettevõtmise eesmärgiks oli luua odav ja lihtsalt kasvatatav HIV- ja HBV-vaktsiin vaeste riikide jaoks, kus neid enim vajatakse. Praeguse seisuga ei ole ükski maailmas HIV vastu välja töötatud umbes 90 vaktsiinist osutunud efektiivseks ja HBV-vaktsiin on küll olemas, ent see on arenguriikide jaoks liiga kallis. Venemaa teadlased kasutasid tomatitaimedesse HIV ja HBV DNA-fragmentide toimetamiseks mullas elavat bakterit Agrobacterium tumefaciens. Nende hulka kuulusid ka fragmendid erinevate HIV-valkude geenidest ning HBV valgu HBV pinnaantigeen (HBsAg) geen. Tomatitaimed tootsid seejärel vastavaid valke ning, sarnaselt näiteks poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vaktsiinile, tekkisid pärast nende manustamist organismis viiruste vastased antikehad. Hiirtel, kellele anti toidu sees pulbristatud vaktsiinitomatit, leiti verest suurtes kogustes mõlema viiruse vastaseid antikehi. Eriti oluline on see, et antikehi leiti ka näriliste limaskestadelt, mis annab lootust, et sel viisil organismis tekitatud antikehadega saab ennetada viiruste seksuaalsel teel levimist. Kui antud viis osutub efektiivseks ka inimestel, hakatakse tomativaktsiini tõenäoliselt jagama siiski tableti kujul, sest vastasel juhul on keeruline tagada, et manustatkse just õige suurusega antikehadoos.

Tallinna loomaaias avatakse uus lõvipuur

Tallinna loomaaias avatakse täna kell 16 pidulikult aasia lõvide (Panthera leo persica) uus välisekspositsioon, mis läks maksma 3,9 miljonit krooni, teatab ETV24. Nüüd saavad külastajad lõvisid läbi suurte klaasvitriinide uudistada üsna lähedalt.Uues kodus hakkavad elama juba aasta eest Saksamaalt kohale jõudnud paariaastane isalõvi Juna ning mõne nädala eest Poolast Lodzi loomaaiast saabunud emalõvi Tori, kes paneb alguse Juna tulevasele haaremile. Lõvi selle alamliigi kunagine levila ulatus Põhja-Aafrika rannikumetsadest üle Põhja-Kreeka ja Edela-Aasia kuni Ida-Indiani. Veel 19. sajandi keskpaigani Aasias laialt levinud lõvid hävisid tulirelvade kasutuselevõtu järel kiiresti.

B-vitamiin ei aeglusta vaimse võimekuse langust

Vitamiine B12 ja B6 ning foolhapet sisaldava toidulisandi tarvitamine ei hoidnud ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud uurimistöös eakate inimeste vaimu teravamana kui nende antud toidulisandit mitte tarvitanud eakaaslastel keskmiselt, teatab Reuters. Kuna uurijad jälgisid vitamiinitablettide mõju vaid 276 65-aastasele ja vanemale inimesele, leiavad mõned eksperdid, et tulemuse võib kirjutada juhuse kraesse, ent ometi on tegemist kõige põhjalikuma uurimistööga antud vallas, mis järgnes kolmele väga laialdasele uuringule, mille käigus ei leitud B-grupi vitamiinidel olevat mingisugust südamehaigusi ennetavat mõju. Foolhape ja B-vitamiinid alandavad organismis südame-veresoonkonnahaiguste ning Alzheimeri tõve ja teiste dementsusvormide riski tõstva homotsüsteiini taset, mistõttu lootsid teadlased varem, et B-vitamiinide ja foolhappega saab alandada neisse tõbedesse haigestumise tõenäosust. Otago ülikooli teadlaste korraldatud katsete käigus anti eakatele vabatahtlikele kahe aasta jooksul igapäevaselt 1000 mikrogrammi foolhapet, 500 mikrogrammi vitamiini B12 ja 10 milligrammi vitamiini B6. Uus-Meremaa uurijate sõnul ei saa siiski välistada, et antud tüüpi toidulisanditel on dementsusriski vähendav mõju pikemaajalisel või teistes kogustes tarvitamisel.

Kokutamist põhjustavad ka emotsionaalsed mõjurid

Eelkooliealistel lastel, kellel esineb kokutamist, on keskmisest keerukam oma emotsioone kontrollida, mis näitab, et selle kõnehäire tekke põhjuste hulka kuuluvad ka emotsionaalsed faktorid, vahendab ABC ajakirjas Journal of Communication Disorders tutvustatud Vanderbilti ülikooli professori Edward Conture'i ja ta kolleegide uurimistöö järeldusi. Kokutamise täpsed põhjused ei ole teada, ent Conture'i hinnangul mängivad ses osas olulist rolli nii geenid kui ka keskkonnamõjurid. Kuigi kokutamise geneetiline edasikandumine on teatud pereliinides selgesti jälgitav, kahtlustavad teadlased juba ammu, et selle kõnehäire teke või ägenemine võib olla seotud ka emotsionaalse arenguga. Teadurid leidsid, et kokutavad lapsed ärrituvad oma kõnehäireta eakaaslastest kergemini ning ei suuda stressirohket sündmust normaalse aja jooksul unustada ja rahuneda. Uurijad arvavad, et geneetiliselt kokutamisaltitel lastel aitab selle kõnehäire tekkimisele kaasa kehv tähelepanukontrolli võime, mis põhjustab keskmisest tugevamat emotsionaalset reaktiivsust. Conture'i hinnangul saavad kokutavate laste vanemad oma lapsi ise aidata, kui õpetavad neid stressirohkete situatsioonidega senisest rahulikumal moel toime tulema. Kuna geenisoodumusega lastel näivad kokutamishooge põhjustavat ka ülevoolavad positiivsed emotsioonid, peaksid vanemad arvestama sedagi, et näiteks põnevast reisiplaanist mitu kuud ette teatamine pole ehk kõige parem mõte.

Tallinnas elab üliharuldane väikepistrik

MTÜ Tallinna Linnuklubi uurib, kui palju ja milliseid linde on pealinna oma elupaigaks valinud ning muuhulgas pesitseb siin üks paar haruldasi väikepistrikke, kirjutab Postimees. Tallinna linna territooriumil elavate maismaalindude uuringu tellis linnaplaneerimise amet, uuring on üks osa rohealade teemaplaneeringu ettevalmistustöödest. MTÜ Tallinna Linnuklubi juhatuse liige Meelis Uustal selgitas, et klubiliikmete abiga tahab linnavalitsus selgust, millised linnud rohealadel pesitsevad ja milliseid liike seal üldse on kohatud. Seitse klubiliiget käivad nimekirja järgi läbi kõik pealinna pargid ja metsad, aruanne valmib novembri keskpaigaks. Kõige haruldasem pealinlasest lind on väikepistrik, kes Uustali sõnul pesitseb ühes metsatukas. I kaitsekategooria ehk kõige haruldasemate liikide pesapaiku avaldada ei tohi, kuid Uustal märkis, et väikepistrik on endale pesa teinud inimesele üllatavalt lähedale.

Discovery start võib kehva ilma tõttu edasi lükkuda

Florida kosmosekeskuses asuval stardirambil seisva süstiku Discovery 1. juulile planeeritud start võib edasi lükkuda, kuna sünoptikute hinnangul valitseb 60%line tõenäosus, et laupäeval valitsevad stardiks sobimatud ilmaolud, teatab Reuters. Enim teevad Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) spetsalistidele muret Floridas praegusel aastaajal väga sagedased äikesetormid. Discovery stardiaken kestab kuni 19. juulini ja kui selle aja sees süstikut orbiidile ei saadeta, avaneb järgmine võimalus alles augusti lõpus. Seekordne süstikustart on asjatundjate kinnitusel võtmeolulisusega ning kui see peaks ebaõnnestuma, tuleb süstikud enne planeeritud aega maha kanda ja muude tõsiste probleemide kõrval tekitab see ka kahetsusväärse olukorra, kus rahvusvahelise kosmosejaama ISS ehitus jääbki poole peale toppama. Vaatamata negatiivsele ilmaprognoosile alustas NASA tavaomast süstikustartidele eelnevat kolmepäevast stardiloendust.

Tallinna loomaaed on hädas naerukajakatega

Tallinna loomaaias infotahvlitel tutvustatud suleliste leidmiseks tuleb külastajatel üha enam vaeva näha, sest linnutiigid on vallutanud naerukajaka ( Larus ridibundus) koloonia, teatab EPL. Kahjurnäriliste ja -putukate hävitamise tõttu kasulikuks linnuks loetavad naerukajakad on loomaaias elanud ka varasematel aastatel, ent nüüd on nende arvukus tõhusalt kasvanud ja tekitab juba probleeme, märkis loomaaia direktor Mati Kaal. Kaalu sõnul on kajakakoloonia kasvanud pärast Mustamäel asuva Liimi pargi veesilmade kinniajamist. Kaal rääkis, et kajakad pasandavad täis külastajate sillad ja mõni auto parklas on nagu tsemendikorraga kaetud. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul on kõige hõlpsam kajakate arvukust piirata kevadel, kui munad pesadest ära korjata. Praegu aga on nii, et pesades on pojad ja kajakad ei taha mingi hinna eest seda kohta maha jätta, nentis ta.

Vaegurite raha kulub Eestis eakate peale

Uue seaduse kavandajad käsitleks vanureid ja puuetega tööealisi eraldi gruppidena, sest vanurite tung sanatoorsele taastusravile vähendab praegu puuetega inimeste toetuseks mõeldud rahasummasid, kuna mõlemaid rahastatakse samast allikast, kirjutab EPL. Põhjus, miks raha abivajajateni ei jõua, peitub selles, et viimaste aastate jooksul on puuetega inimestena vormistatute arv Eestis hüppeliselt tõusnud, igal aastal lisandub umbes 10.000 inimest. Kui 2000. aastal oli puudega inimeste arv 65.000 kandis, siis praeguseks on see tõusnud juba 112.000 inimeseni. Kasvu seletab aga eeskätt vanurite tõusev osakaal nende hulgas, praegu moodustavad nad 60%–70% puuetega inimestest. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja nentis, et üha enam eakaid inimesi taotleb puuetega lastele ja tööealistele inimestele taastusravina mõeldud rehabilitatsiooniteenust just sanatooriumituusiku saamiseks, mis selles sisaldub. Kuna rehabilitatsiooniteenuse saamiseks peab inimesele olema määratud puue, siis vormistatakse ka vanurid oma east tingitud puuetega puudega inimeste hulka kuuluvateks. Selle korra muutmiseks loodab Eesti puuetega inimeste fondi juhataja Gennadi Vaher, et uus loodav puuetega inimeste toetuste seadus käsitleks eraldiseisvalt kolme eri gruppi: puudega lapsed, tööeas inimesed ja vanurid. Eri gruppidele on kavas luua ka eri teenused ja toetused ning jagada toetusi sõltuvalt konkreetse inimese vajadustest ja sõltuvalt puudest.

Uuring: toidupiirangud ei vähenda kõrvetisi

Stanfordi ülikooli meditsiinikeskuse gastroenteroloog Lauren Gerson pani enese kinnitusel tähele, et väga suur hulk ta patsientidest lõpetas arstide soovitusel vürtsikate toitude söömise, ent kannatas sellele vaatamata kõrvetiste käes. Nii võttis ta LiveScience'i teatel koos kolleegidega ette 2000 kõrvetisi puudutava ning aastail 1975-2004 läbi viidud uuringu tulemuste analüüsi ning avastas, et tegelikkuses puudub igasugune teaduslik alus eeldamaks, et tavaliselt kõrvetiste käes vaevlevatele patsientidele antavad söömispiirangute soovitused oleksid efektiivsed. Gerson soovitas seega ajakirja Archives of Internal Medicine vahendusel patsientidel jätkata shokolaadi, vürtsikate toitude, punase veini, kohvi ja apelsinimahla tarbimist ka pärast kõrvetiste diagnoosimist. Andmeanalüüsi käigus avastas Gersoni uurimisrühm, et kõrvetisi aitab efektiivselt vähendada see, kui ülekaaluline inimene võtab kasvõi mõned kilod alla ning vaevusi aitab leevendada ka magamisaseme kallutamine selliselt, et pea jääb varasemast enam üles, sest nii satub maohapet magamise ajal vähem söögitorru. Teadur toonitas, et "söö mida tahad" soovitus siiski päris universaalne ei ole ja kui patsient kaebab, et just punane vein tekitab talle kõrvetisi, siis tasub tal siiski soovitada selle joomise lõpetamist.

Lõvid said inimeste söömisest kõhuvalu

Kaugetel aegadel Aafrika savannides elanud varajased inimesed võisid küll olla suurtele kaslastest kiskjatele kergeks saagiks, ent andsid neile kättemaksuks paraja kõhuvalu, kirjutab LiveScience. Helicobacter pylori on bakter, mis põhjustab inimestel kroonilist kõhuvalu ja maohaavandeid. Teised loomad, kaasa arvatud teised primaadid peale inimese, kannatavad teist alamliiki Helicobacter'ite tõttu, mis on H. pylori'ga vaid kauges suguluses. Erandiks on Helicobacter acinonychis, mis põhjustab kõhuvalu ja maohaavandeid suurtel kaslastel, nagu näiteks lõvidel, tiigritel ja geparditel. Inimestel ja kaslastel kõhuvalu tekitavad bakterid on sedavõrd sarnased, et teadlaste hinnangul pidid need olema kunagi üks liik. Asjatundjate arvates arenes üks bakteriliik kaheks pärast seda, kui kas inimesed sõid ära mõne kaslase või kaslastest kiskjad pistsid nahka mõne inimese. Ajakirja PLoS Genetics järgmises numbris tutvustatava uurimistöö raames võrdlesid teadlased kahe bakteriliigi genoome ning avastasid, et paljud H. acinonychis'e inaktiivsed geenid on oluliselt fragmenteeritumad ja "töökõlbmatumad" kui nende funktsioneerivad sõsargeenid H. Pylori'l. See viitab väga tugevalt asjaolule, et bakter kandus edasi inimestelt kaslastele, mitte vastupidi. Kuna erinevad H. acinonuchis'e alamtüübid on väga sarnased, leidis bakteri ülekandumine teadurite arvates aset vaid ühel korral ning see toimus umbes 200.000 aasta eest. Kui üks õnnetu lõvi, tiiger või gepard oli inimest süües bakterinakkuse saanud, levis see teistele kaslastele edasi veriste territoriaallahingute käigus, mis on Aafrikas elavate suurkiskjate seas üsna tavalised, selgitas uurimisrühma liige Stephan Schuster Pennsylvania riiklikust ülikoolist.

Sel suvel tuleb sinivetikaid varasemast vähem

2006. aasta suvel on oodata oluliste sinivetikaõitsengute puudumist Botnia lahes, Liivi lahes ning Soome lahe idaosas vahendas TÜ mereinstituut ETV 24 vahendusel Läänemere keskkonnakaitse komisjoni teadet. Sinivetikaõitsengute risk on keskmisel tasemel Soome lahe lääneosas ja Läänemere avaosas. Läänemere lõunaosas on sinivetikaõitsengute esinemise tõenäosus sellel suvel suhteliselt kõrge. Õitsengud saavutavad oma suurima ulatuse juuli lõpus. Soojad ja tuulevaiksed ilmad võivad õitsengute algust nihutada veidi varasemale ajale.Sinivetikaõitsengute tõenäosust hinnati ökosüsteemi mudelite abil, kus arvestati 2005/2006 aasta talviseid toitainete konstentratsioone merevees. Käesoleval talvel olid need Läänemere põhjaosas tunduvalt madalamad kui eelnevatel aastatel.

"Väetatud" vihmamets kiirendab kliimasoojenemist

Cory Cleveland ja Alan Townsend Colorado ülikoolist tegid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud katsetes kindlaks, et fosforit ja lämmastikku sisaldavate väetiste jõudmine vihmametsade mullastikku põhjustab ebaproportsionaalselt suurte koguste kasvuhoonegaasi süsinikdioksiid (CO2) vabanemist atmosfääri, kirjutab New Scientist. Teaduripaar lisas fosforit sisaldavat väetist kahe aasta jooksul Costa-Rica vihmametsas asuvale põllulapile ning leidis, et sealt aasta jooksul õhku lenduva süsinikdioksiidi kogus ületas kontrollpindade sama näitajat 18% võrra. Lämmastikku sisaldav väetis tõstis CO2 eraldumist 22% ning kahe väetise segu 14%. Kuna troopilistes vihmametsades paikneb ca 40% maailma maismaasüsinikust, on selle nähtuse mõju kliima globaalse soojenemise tempole märkimisväärne. Kuigi taotluslikult ei hakka keegi loomulikult väetist vihmametsa kallama, on fosfori- ja lämmastikusisaldus metsade mullastikus ometi viimasel ajal pidevalt tõusnud. Cleveland selgitas, et need inimtegevuse tõttu loodusringlusesse sattuvad ained jõuavad vihmametsa tolmuosakeste abiga ning märkimisväärne efekt on juba väikesel lämmastiku- ja fosforitaseme tõusul.

Tubakas ja ülekaal muudavad mehe impotendiks

Harvardi ülikooli tervisekooli teadurid said 16 aasta vältel 22.089 terve 40-75 aastase mehe terviseandmeid jälgides kinnituse varasematele uuringutele, mille kohaselt suurendavad suitsetamine ja ülekaalulisus oluliselt erektsioonihäirete tekke tõenäosust, vahendab LiveScience. Voodivõimekuse säilitamise võtmeteguriks on teadlaste kinnitusel regulaarne füüsiline aktiivsus. Uurijate sõnul aitab trennitegemine ning suitsetamisest loobumine voodielu parandada ka juba erektsioonihäiretega kimpus olevatel ülekaalulistel meestel. Ajakirjas Journal of Urology tutvustatud leid annab lisakaalu meedikute tähelepanekutele, mille kohaselt on erektsioonihäired üheks peatseid raskeid südame-veresoonkonnahaigusi prognoosivaks sümptomiks. Kui südamehaigustesse suremise riski suurenemine ei näi suitsetajaid eriti halvast harjumusest loobuma kallutavat, siis impotendiks jäämise oht võiks neile ehk ehmatavamalt mõjuda, arvas uurimistööd koordineerinud Eric Rimm.

Soome suurendab arstide väljaõpet

Eile kohtus Soome sotsiaal-ja tervishoiuminister Liisa Hyssälä Eesti sotsiaalminister Jaak Aabi ja abiminister Peeter Laasikuga, teatab sotsiaalministeerium. Liisa Hyssälä tõdes, et Soome on arstide ja õdede arvukuse probleemiga tegelenud juba 1990ndate aastate keskpaigast. Järgmise 3-5 aasta jooksul on eesmärk viia lõpetanute arv vastavusse riigi vajadusega. Soome minister rõhutas, et iga riik peaks enda jaoks ise tervishoiutöötajaid ette valmistama. See omakorda tähendab, et tulevikus ei ole oodata tervishoiutöötajate väljarände suurenemist Eestist. Ka Soome arstidest läheb osa välisriikidesse tööle, kuid see ei mõjuta nende riikliku tellimuse suurust. Laasiku sõnul tutvustas Soome minister huvitavat kogemust ravijärjekordade lühendamisel. Eelmise aasta märtsist jõustus Soomes seadus, mille järgi tekib plaanilise ravi patsiendil üle kuue kuu pikkuse järjekorra puhul õigus valida arsti ükskõik millisest teisest riigist. Selle tulemusena on haiglad hakanud oma tööd oluliselt paremini organiseerima. Selle aasta lõpuks prognoositakse järjekordade vähenemist 3-4 kuuni.

Maarjaohakas leiduv ühend blokeeris hiirtel kopsuvähi moodustumist

Maarjaohakas (Silybum marianum) leiduv looduslik ühend silibiniin blokeeris hiirtel kopsuvähi teket ning hävitas juba moodustunud vähikoldeid, vahendab Reuters ajakirjas Journal of the National Cancer Institute tutvustatud uurimistööd. Colorado ülikooli teadlaste korraldatud eksperimentides selgus, et silibiniin näib takistavat vähirakke toitvate uute veresoonte moodustumist. Uurimistööd juhtinud Rana P. Singh toonitas siiski, et katseloomadele söödeti puhast silibiniini, mitte apteekides müügiks pakutavaid maarjaohakat sisaldavaid toidulisandeid. Peagi on kavas kontrollida silibiniini mõju ka kopsuvähki põdevatel inimestel ja sellised katsed on juba käimas eesnäärmevähiga patsientidel.

Uus teleskoop otsib Maale ohtlikke asteroide

Meie koduplaneedile potentsiaalselt ohtlikke asteroide otsiv 1,8 meetrise läbimõõduga peegelteleskoop PS1 tegi oma esimesed testpildid, kirjutab New Scientist. Kui Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuurile (NASA) kuuluv ja Havail asuv teleskoop varustatakse 2007. aastal maailma suurima kaameraga, suudab see leida ka vaid paarisajameetrise läbimõõduga kosmilisi objekte. Tegemist on esimese uue põlvkonna teleskoobiga, mis on loodud spetsiaalselt Maale lähedale sattuvate asteroidide ja komeetide avastamiseks. NASA avastab juba praegugi umbes 80% meie planeedile lähedale sattuvatest kosmilistest objektidest. Selle põhjuseks on Ameerika Ühendriikide Kongressi 1998. aastast pärinev otsus, millega kohustati agentuuri leidma hiljemalt aastaks 2008 kõik Maa lähedale sattuvad ja 1 kilomeetrist suurema läbimõõduga kosmilised kivimid, mis võivad planeediga kokku põrgates põhjustada globaalse katastroofi. 2005. aastal palus Kongress laiendada otsinguid selliselt, et "sõelale" jääks ka kuni 140-meetrise diameetriga objektid, sest needki võivad Maale langedes tekitada kohalikus mastaabis suuri purustusi. PS1 on NASA esimeseks sammuks selle "tellimuse" täitmise teel.

Jälgimisetunne muudab inimesed ausamaks

Ajakirjas Biology Letters tutvustatud Newcastle'i ülikooli teadurite uurimistöös selgus, et inimesed on oluliselt ausamad, kui neile tundub, et neid jälgitakse, teatab BBC. Katsete käigus uuriti, kui palju panevad inimesed ostetava joogi eest raha kogumiskarpi. Leiti, et kui karbi kohale on kinnitatud inimese silmi kujutav mustvalge plakat, lisandub sinna 2,76 korda enam raha, kui sel juhul, kui seal ilutseb suur lillepilt. Teadlaste arvates reageerib aju pildil kujutatud silmadele ja nägudele ning inimene tunneb alateadlikult, et teda jälgitakse. Uurimistööd juhtinud käitumisbioloog Melissa Bateson märkis, et kuigi tegemist on vaid mustvalge plakatiga, on meie aju üles ehitatud sellisena, et registreerib koheselt olukorra, kus teised näivad meie tegevust jälgivat, kuna see tundub olevat mingisugusel põhjusel väga oluline. Ta lisas, et linnakeskkonda kinnitatavate ja inimsilmi kujutavate plakatitega on väga suure tõenäosusega võimalik sundida inimesi käituma seadusekuulekamalt.

Hiina jõedelfiini üritatakse päästa

Rahvusvaheline zooloogide töörühm töötas välja plaani päästmaks väljasuremisest tõenäoliselt maailma kõige ohustatumat imetajaliiki hiina jõedelfiini (Lipotes vexillifer), kirjutab BBC. Teadlased loodavad asustada mõned delfiinid Jangtse jõest ümber selle lähedal asuvasse järve, kus nad on kalurite eest kaitstud ja kus leidub piisaval hulgal neile sobivat toitu. Hiina jõedelfiine ohustab ülekalastamine, mis on jõest viinud selle liigi toiduvarud. Samuti viivad delfiine hauda kokkupõrked kalapaatidega ning kinnijäämine võrkudesse. Viimase loenduse käigus leiti Jangsest vaid 17 jõedelfiini.

Eesti looduskaitsjad päästsid surmaohust 7000 haruldast konna

Haruldane konnaliik –juttselg-kärnkonn ehk kõre (Bufo calamita) – võib juba järgmise 10–15 aastaga meie loodusest kaduda. Keskkonnakaitsjatel õnnestus Pärnumaal Lavassaare liivakarjääris kuivavatest kõrede kudemislompidest päästa ligi 7000 kullest, kes viidi Manilaiule suureks kasvama, teatab EPL. Konnad elavad Manilaiul eraldi veega täidetud kastides, loodusesse neid ei lasta. Täiskasvanud kõred tuuakse taas kodukohta. Kõreeksperdi Riinu Rannapi sõnul oli mõne nädala tagune päästeaktsioon üks osa suuremast jõupingutusest, mida tehakse hääbuva, esimese kategooria kaitse all oleva konnaliigi arvukuse suurendamiseks. Lavassaare liivakarjääris on üks 13-st praegu teada olevast kõrede asurkonnast.

TÜ Botaanikaaed avab uued moodsad troopikakasvuhooned

TÜ Botaanikaaia Laial tänaval asumise 200. aastapäeva kulminatsioonina avatakse piduliku üritusega reedel kell 11 botaanikaia kolm uut energiasäästlikku ja kontrollitud kasvutingimustega troopikakasvuhoonet, teatab Tartu Ülikool.
Kasvuhoonete avamisega jõuab lõpule kolmeaastane rekonstrueerimisprojekt, mille käigus sai botaanikaaed uue külastus- ja koolituskeskuse ning troopiliste vihmametsade, troopiliste pilvemetsade ja kõrbetaimede ehk sukulentide kasvuhoone üldpinnaga 420 m². Praegu käib kasvuhoonetes aednik Diana Pärna juhtimisel hoogne taimede istutamine ning kokku peaks neisse tulema tuhatkond taime. Heiki Tamme sõnul võib botaanikaaed eriti uhke olla oma Kesk-Ameerika kõrbetaimede kollektsiooni üle. 12 meetri kõrgused uued kasvuhooned on väga energiasäästlikud ning varustatud Baltimaade moodsaima tehnikaga. Arvutisüsteem reguleerib iseseisvalt valgus-, niiskus- ja soojusrežiimi. Energiasäästlikkusele aitab kaasa ka kasvuhooneid kattev neljakihiline plastkate, mis on vähendanud küttekulusid ligi kaks korda. Kasvuhoone harjale on paigutatud 30 päikesepaneeli, mis soojendavad kastmisvett troopilistele taimedele.

Ülekaalulisust võivad põhjustada ka kliimaseadmed ning unepuudus

Alabama ülikooli ülekaalulisuse uurija David Allison väidab ajakirjas International Journal of Obesity avaldatud artiklis, et rämpstoidu tarbimine ning vähene füüsiline aktiivsus on liigse kehakaalu põhjustajatena ülehinnatud ning liiga vähest tähelepanu pööratakse teiste mõjuritele, mille esirinnas on õhukonditsioneeride mõju ja unepuudus, vahendab New Scientist. Ameerika Ühendriikide kodanikest on ülekaalulisi peaaegu veerand ning enamik uurijaid peab nende arvu pideva suurenemise põhjusteks istuva eluviisi ning ebatervisliku toitumise aina laiemat levikut. Ent Allisoni sõnul on uurijad teinud ennatlikke ja vääraid järeldusi. Nii näiteks pole tema kinnitusel leitud uuringutes seost laste poolt kehalise kasvatuse tunnis veedetud tundide ning ülekaalulisuse vahel; samuti puudub seos liigse kehakaalu riski ning lähinaabruses asuvate kiirtoidukohtade arvu vahel. Allison toob esile, et on olemas rida mõjureid, mis lisavad kilosid samal määral või enamgi kui kiirtoit ja lodevus. Nii näiteks on teada, et magamatus suurendab söögiisu ja tõstab kehakaalu, mistõttu näivad ameeriklaste aina napimaks muutuv uneaeg ning ülekaaluliste osakaalu tõus elanikkonna seas olevat otseses korrelatsioonis. Üheks ülekaalulise "epideemia" põhjustajaks võib olla ka laialdane siseruumide kütmine ja jahutamine. Kui inimesed või loomad satuvad optimaalsest temperatuurist külmemasse või soojemasse keskkonda, kaotavad nad kehakaalus - kui on liiga külm, põletavad nad keharasva soojana püsimiseks; kui aga liiga palav, alaneb söögiisu. Uuringud näitavad aga, et inimesed hoiavad oma eluruumid suvel jahedamatena ja talvel soojematena kui aastakümnete eest ning seega on temperatuurikõikumiste kaalu langetav mõju vähenenud. Allisoni hinnangul suurendab ülekaaluliste inimeste hulka veel ka suitsetajate arvu vähenemine, vananev elanikkond, naiste keskmise sünnitamisea tõus jms. Ülekaalulisuse asjatundjad peavad artiklit provokatiivseks, ent hindavad samas positiivselt katset näidata, et ülekaalulisusel on palju erinevaid põhjuseid.

USA peaarst: passiivne suitsetamine tapab

Ameerika Ühendriikide peaarsti Richard Carmona kauaoodatud ettekande kohaselt kaitsevad mittesuitsetajaid tervist hävitava tubakasuitsu eest vaid täielikult tubakavabad hooned ja piirkonnad ning suitsetajatele eraldi ruumide ja alade eraldamine ei ole ses osas eriti efektiivne meede, vahendab LiveScience. Carmona sõnul on ainuüksi Ameerika Ühendriikides sunnitud passiivset suitsetamist taluma ca 126 miljonit inimest, kel tõuseb seetõttu oht haigestuda kopsuvähki, südamehaigustesse ja teistesse rasketesse tõbedesse. Üheks raportis välja toodud oluliseks järelduseks on see, et tervisele ohutut passiivset suitsetamist ei ole olemas ning haigestumisriski tõstab ka väga väike kogus võõrast tubakasuitsu. Carmona on eriti mures väikeste laste pärast, kes ei saa oma vanemate poolt õhku paisatava suitsu eest kuhugi põgeneda. Ettekande kohaselt peab tubakasuitsu kodus taluma iga viies väikelaps ning see tõstab lastel olulisel määral surma- ja haigestumisriski.

Õdede liit: õdede palgatõus peab jätkuma

Kuigi eile tutvustatud PRAXISE uuring näitas, et õdede siirdumine välisriikidesse on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud, peab palgatõus toimuma ka järgnevatel aastatel, et kindlustada vajalikul määral õdede pealekasv, teatab Eesti Õdede Liit. Et vastata kõigile tervishoiule esitatud rahvusvahelistele soovitustele, on õdede liidu hinnangul Eestis puudu ligi 4000 õde ning 80 % töötavatest Eesti õdedest pole oma palgaga rahul. Õdede palgasoov järgnevateks aastateks on riigi keskmine palk.

Rahvamass võib toota taastuvenergiat

Londonis asuv arhitektuurifirma Facility Architects otsib võimalusi, kuidas toota tasuta elektrienergiat suurveokite ja rongide möödumisest tekkivast vibratsioonist ning tänavatel liikuva suure rahvamassi sammuenergiast, kirjutab ABC. Facility Architectsi direktor Clair Price sõnas, et näiteks metroojaamade sissekäike läbivad päevas kümned tuhanded inimesed ning pole vaja olla eriline geenius, mõistmaks, et tegemist on tohutu potentsiaaliga energiaallikaga, mis praegu kõikjal raisku läheb. Aasta lõpuks plaanitakse valmis saada kaks esimest uuelaadset energiatootmise seadme prototüüpi, millest esimene muudab elektrienergiaks trepist üles liikuvate inimeste sammuenergia. Prototüübis võetakse kasutusele Hulli ülikooli inseneride loodud süsteem, mille abil on võimalik muuta elektrienergiaks vähemalt 50% inimese poolt trepil sammudes kulutatavast energiast.

Tark tablett uurib patsiendi magu

USA ettevõte SmartPill Corporation on välja töötanud tillukese tabletikujulise seadme, mis uurib ja edastab alla neelatuna patsiendi terviseandmeid ning annab pidevalt teada ka enese asukohast seedekulglas, kirjutab LiveScience. 26 millimeetri pikkune ning 13 millimeetri laiune tehispill on umbes multivitamiini tableti mõõtu ja sellega diagnoositakse gastropareesi ehk maokerghalvatust, mis tähendab lahti seletatuna tervisehäda, mille puhul jääb toit liiga kauaks makku seisma. SmartPill Corporationi president David Barthel selgitas, et praegu peavad gastropareesi kahtlusega patsiendid üle elama rea ebamugavaid ja kalleid teste ning diagnoosis lõpliku kindluse saamiseks võib arstidel kuluda kuus kuud kuni kaks aastat. Antud leiutis on aga loodud tohtrite töö hõlbustamiseks ning võimaldab gastropareesi diagnoosida vaid loetud päevadega. Tehispill edastab soolestikku läbides selle pH-taset, temperatuuri, sisesurvet ning muid andmeid ja selle tillukesed akud peavad vastu vähemalt viis päeva. Tehisliku kõhuuurija kliinilised katsetused on edukalt läbi viidud, ettevõte taotleb juba seadeldise turulelubamist Ameerika Ühendriikides ja kavatseb peagi sama teha ka Euroopa Liidus.

Uuring: emakeel mõjutab matemaatilist mõtlemist

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uuringus selgus, et esimese keelena inglise keele selgeks õppinud inimesed kasutavad võrrelduna emakeelena hiina keelt rääkivate inimestega matemaatiliste tehete lahendamisel mõnevõrra erinevaid ajupiirkondi, kirjutab AP. Daliani tehnikaülikooli teaduri Yiyuan Tangi juhitav uurimisrühm palus kahte keelerühma kuuluvatel inimestel lahendada lihtsaid matemaatilisi ülesandeid. Samal ajal jälgiti nende ajuaktiivsust ning kui üldiselt said kõik katsealused ülesannetega kenasti hakkama ja kasutasid suures osa samu ajupiirkondi, siis inglisekeelsetel katsealustel aktiveerus tehete lahendamise ajal lisaks ka keeletöötlusega seotud ajuala, samas kui hiinlastel muutus aktiivseks hoopis visuaalse informatsiooni töötlemisega seostatav ajupiirkond. Tangi hinnangul näitab leid, et "hiina keele kõnelejad lahendavad probleeme teistsugusel moel kui inglise keele rääkijad". Samas märkis ta, et eri tüüpi matemaatilise mõtlemise tekkes võivad lisaks keelele mängida olulist rolli ka kultuurilised mõjurid, näiteks selle aine erinevad õpetamise viisid koolides. Ühes möödunud aastal tutvustatud uurimistöös leiti, et Aasia ja Euroopa päritolu inimesed vaatlevad ka pilte erineval moel - silmade liikumist jälgides tehti kindlaks, et kui eurooplased pööravad fotot uurides enam tähelepanu selle esiplaanil jäädvustatud objektile, siis aasialased kulutavad enam aega tausta uurimiseks ning jäädvustatust tervikpildi saamiseks.

Röntgenpildid võivad suurendada rinnavähiriski

Ajakirjas Journal of Clinical Oncology tutvustatud uurimistööst ilmnes, et geenide BRCA1 ja BRCA2 rinnavähki haigestumise riski suurendavate variantidega naistel tõstab rinnapiirkonnast röntgenfotode tegemine sellesse vähivormi haigestumise tõenäosust kuni 54%, teatab BBC. 1600 ohtlikku geenikombinatsiooni omanikust naise tervisenäitajate analüüs näitas, et eriti selgelt joonistub see riskifaktor välja alla 20-aastaste naiste seas, ent madalal röntgenikiirguse tasemel ei ole rinnavähki suurendavat mõju ka sellele vanusegrupile. Uurimistööd juhtinud Prantsusmaa rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri teaduri David Goldgari hinnangul ei suuda antud geenivariatsiooniga naiste organism tavapärase efektiivsusega parandada röntgenkiirgusest rakkudele põhjustatud kahjustusi.

Marutõbe tänu ravile Eestis kõvasti vähem

Mullu sügisel alanud marutaudi suukaudse vaktsineerimise kampaania tulemusel on veterinaaramet tänavu leidnud oluliselt vähem marutaudi nakatunud loomi, kirjutab EPL. Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Enel Niine sõnul on marutaudijuhtude hulk kahanenud ennekõike piirkondades, kuhu jõuti juba mullu sügisel lennukitelt metsloomadele vaktsiinipalasid külvata. Ta märkis, et 90% tänavustest marutaudijuhtudest esineb alal, kuhu mullu ei saanud vaktsiini külvata. Kui tavaliselt on Hiiumaal, Saaremaal, Ida-Virumaal, Läänemaal ning Raplamaal selleks ajaks leitud igaühes üle kümne marutaudis looma, siis tänavu mitte ühtegi. Harjumaal on juhtusid mulluse neljateistkümne asemel olnud vaid kolm. Üldse on sel aastal üle Eesti avastatud 97 marutaudi nakatunud looma. Kõige tõsisemalt on selle inimesi ohustava haigusega hädas Tartumaa, kus on mai lõpu seisuga registreeritud 40 juhtu.

Kalimantanilt leiti värvi muutev maoliik

Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa loodusuurijad leidsid õnneliku juhuse läbi Kalimantani vihmametsadest värvi muutva maoliigi, teatab BBC. Malai saarestiku suurima saare metsades elutseva roomaja kameeleoniomadused jäid teaduritele silma pärast seda, kui nad asetasid kinni püütud mao tumedasse anumasse. Kui enne seda oli madu olnud punakaspruun värvi, siis püügianumas värvus ta loetud minutitega peaaegu lumivalgeks. Ekspertide arvates ei muuda madu vastupidiselt kameeleonile värvi enese maskeerimiseks. Unikaalsete omadustega madu kuulub veemadude perekonda Enhydris ning sai nimeks E. gyii. Ta on umbes 50 sentimeetri pikkune ja mürgine. Looduskaitsjad hoiatavad, et väga suure liigirikkusega Kalimantani elusloodus on suures ohus, sest metsade all olev maa-ala väheneb seal tohutu kiirusega.

Pikaajalised tööotsijad saavad Eestis ravikindlustuse

Riik kavatseb tulevikus kinni maksta ligi 22.000 pikaajalise töötu ravikindlustuse, teatab EPL. Ravikindlustus üheksaks kuuks on mõeldud neile pikaajalistele töötutele, kes otsivad aktiivselt tööd. Selle saamiseks kehtestatakse kuupikkune ooteaeg ehk aktiivse tööotsimise näitamise aeg. Ka peab töötu osalema koolitusel, ümberõppel või praktikal ehk tegelema sellega, et ennast töö saamiseks ette valmistada. Valitsus on idee juba heaks kiitnud ning sotsiaalministeeriumi kava kohaselt võiks see jõustuda kõigile tööturuametis arvel olevatele pikaajalistele töötutele 2007. aastast. Need, kes on loobunud tööd otsimast, võivad ravikindlustuse saada juhul, kui kohalik omavalitsus sõlmib selleks haigekassaga lepingu. Kuidas see toimima hakkab, selgub alles 2008. aastal.

Maale läheneb hiiglaslik asteroid

Tõenäoliselt peaaegu kuni kilomeetrise läbimõõduga asteroid läheneb tohutul kiirusel meie koduplaneedile, teatab space.com. Paanikaks pole siiski põhjust, sest kokkupõrke oht puudub, kuigi kosmiline kivim möödub 3. juunil meist erakordselt lähedalt, ehk vaid veidi kaugemalt kui on Kuu keskmine kaugus Maast. 2004 XP14 nime saanud asteroid avastati 2004. aasta 10. detsembril ning kuigi esialgu peeti võimalikuks, et see võib veel käesoleval sajandil Maaga kokku põrgata, välistati see võimalus täpsemate mõõtmistulemuste käigus. 2004 XP14 diameetriks hinnatakse praegu 410-920 meetrit ning 3. juunil möödub see Maast vaid 432.308 kilomeetri kauguselt. Veelgi lähemalt saab mööduvat kosmilist kivimit vaadata alles 2029. aastal, mil Maast lendab mööda umbes 300-meetrise läbimõõduga asteroid 99942 Apophis, mis läheneb meie koduplaneedile vaid 32.000 kilomeetri kaugusele. Astronoomide hinnangul möödub nii suur asteroid Maast sedavõrd lähedalt vaid keskmiselt kord iga 1500 aasta järel.