MAREKI TERVISELEHT

10/28/2006

Tallinna koolides levivad täid

Sageli pead kratsiv laps peaks muutma kõik emad-isad tähelepanelikuks, sest pealinna koolides levib igasügisene täilaine, teatab Eesti Päevaleht. Kalamaja põhikoolis on verd imevaid elukaid leitud juba kolme klassi lastelt, kuid see kool pole kaugeltki ainus, sest Apotheka ketti kuuluva Merimetsa apteegi juhataja Olga Kamp kinnitas, et võrreldes varasemaga on täiravimitei läbimüük ligi neljakordistunud. Täiteade tuleb paljudele emadele-isadele šokina, sest üldiselt arvatakse, et sellist muret enam tänapäeva ühiskonnas olla ei tohiks, kuid ka kõige puhtamate ja korralikumate perede võsud käivad trennis, sõidavad bussiga ja puutuvad teiste lastega kokku ning nakkuse võib saada üsna kergesti, selgitavad asjatundjad.

posted by Marek Tihhonov @ 3:07 am

Silmalaud võivad vormida silmakuju

Ajakirjas Optometry and Vision Science tutvustatud Queenslandi tehnikaülikooli uurijate teadustööst selgus, et silmalaugude surve silmamunale võib vormida meie silmakuju ning põhjustada levinud silmaprobleemi astigmatismi, kirjutab LiveScience. Teadlaste teooria põhineb varasemal uuringul, milles näidati, et pikaajaline lugemine võib päeva jooksul silmakuju muuta ning ajutiselt nägemist halvendada. Sarvkesta astigmatismi põhjustavad sageli ebatasasused silma sarvkestas ning selline hinnanguliselt 33%-60% inimestest mõjutav tervisehäda võib põhjustada nägemisteravuse kadu. Nüüd näitas aga 100 terve inimese silmakuju uurimine, et silmalaugude avanemise nurk mõjutab sarvkesta kuju ning võib seega olla üheks astigmatismi tekke tõukefaktoriks. Võimalikule seosele kinnituse leidmiseks kavatsevad Austraalia uurijad nüüd luua täpse silmalaugude survet sarvkestale mõõtmise viisi ning viia sel viisil kogutavad andmed kokku astigmatismi väljakujunemisega. Uuringu üheks järelduseks on, et raamatut või muud teksti lugedes tuleks silmade säästmiseks teha väike vahepaus vähemalt kord iga tunni jooksul.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:52 am

10/27/2006

Arstid uurivad Kanadas sündinud siiami kaksikute eraldamise võimalikkust

Kanada Briti Columbia naistehaiglas ilmale tulnud ning omavahel peadpidi kokku kasvanud kaks tüdrukut on hea tervise juures, ent arstid ei ole veel otsustanud, kes nende eraldamine on võimalik ja kas see ülikeeruline operatsioon ka ette võetakse, kirjutab Reuters. Meedikute teatel võib selguse saamine operatsiooni võimalikkuse küsimuses võtta aega kolm kuni neli kuud. Arstide tunnistavad, et esialgu ei ole veel täpselt teada, kui suur osa ajudest on Krista ja Tatiana nimelistel tüdrukutel ühine, ent sünnieelsed ja -järgsed esialgsed uuringud näitavad, et kaksikutel on küll erinevad ajutüved, ent vähemalt kaks ühist ajusagarat. Kaksikute väga tihedast ajuseotusest annab meedikute sõnul märku muuhulgas tõik, et kui kõdistada neist ühe jalatalda, liigutab oma jalga ka teine kaksik. Krista ja Tatiana kaaluvad kokku 5760 grammi, on füüsiliselt hea tervise juures, teevad sageli kõva häält ning on sarnase kehaehituse ja pikkusega. Lapsed toodi ilmale kesirilõike abiga ning nende ema on arstide teatel heas tervislikus seisus, ent arusaadavatel põhjustel pisut väsinud.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 9:03 pm

Tubakavastasel näitusel antakse loobumisnõustamist

Laupäeval, 28. oktoobril avatakse Ülemiste keskuses suitsetamisvastase näituse raames suitsetamisest loobumise nõustamise kabinet. Tavaliselt meditsiiniasutuste juures paiknev kabinet on kaubanduskeskuses avatud kõikidele huvilistele kell 12.00-18.00. Nõustamiskabinetis saavad huvilised infot tubakast loobumise võimaluste ja abivahendite kohta, head nõu, kuidas suitsetamist maha jätta ja kuidas vältida selle juurde tagasipöördumist ning ülevaate kohtadest, kust võib hilisema nõustamisvajaduse korral abi saada. Suitsetamisvastane näitus pannakse üles veel kolme suurde kaubanduskeskusse. Suitsetamisest loobumise nõustamiskabinet hakkab plakatinäitusega kaasa liikuma ja on igas näitusepaigas avatud ühel päeval nädalas. 30. oktoobrist kuni 5. novembrini on suitsetamisvastane näitus avatud Kristiine kaubanduskeskuses, nõustamiskabinet töötab laupäeval, 4. novembril. Edasi liiguvad näitus ja nõustamiskabinet Tartusse ja Narva.

posted by Marek Tihhonov @ 3:22 pm

Teadlased lubavad efektiivset soolevähi tekke vastast ravimit

Suurbritannia vähiuuringute keskuse uurijad teatasid ajakirjas Carcinogenesis, et on lähedal inimesi soolevähki haigestumise eest kaitsva tableti loomisele, vahendab BBC. Hiirtel läbi viidud katsetes peatas eksperimentaalne ravim AZD2171 sooleseintel tekkivate polüüpide nimeliste moodustiste kasvu. Kui närilistel saadud katsetulemusi suudetakse inimestel korrata, saavad meedikud enese käsutusse uue efektiivse vahendi peatamaks maailmas surmajuhtumite arvult teise vähivormi levikut. Praegu saavad arstid ennetada soolevähki vaid polüüpe enne nende halvaloomuliseks muutumist eemaldades. Polüübid on üsna sage tervisehäda ja hinnanguliselt esineb neid umbes 40% enam kui 50-aastaste inimeste soolestikus. Vaid 5%-10% sellistest polüüpidest arenevad vähkkasvajaks, sest selleks peavad nad kasvatama enese toitmiseks uued veresooned. Siin astubki mängu AZD2171, mis peatab veresoonte tekke ja lõpetab vähkaasvaja moodustumise protsessid juba algusjärgus. Esialgsed kliinilised katsed näitasid, et AZD2171 ei tekita inimestel märkimisväärseid kõrvalmõjusid ning nüüd korraldatakse laialdasem ravimikatsetus, milles hinnatakse ravimi efektiivsust.

Vaata ka:
Uuring: kopsuvähi skaneeringud võivad päästa inimelusid
Nanoosakesed võtavad vähirakud löögi alla

posted by Marek Tihhonov @ 2:30 pm

Uuring: autodes suitsetamine tuleks keelustada

Wellingtoni meditsiinikooli teadurite täna avalikustatud uuringust selgub, et ka avatud aknaga sõiduautos suitsetamine seab kaassõitjad passiivse suitsetaja rolli ning võib neil põhjustada haigestumist hingamisteede tõbedesse, mistõttu tuleks uurijate hinnangul keelustada suitsetamine vähemalt sellistes autodes, kus reisivad lapsed, vahendab AP. Eksperimentide käigus mõõdeti, kui palju satub autosalongi saasteosakesi olukorras, kus juhi kõrval istuv kaassõitja tõmbab suitsu. Kui suitsetaja avas enese kõrval asuva akna, oli autosalongi õhusaasteosakeste tasemeks 199 mikrogrammi kuupjardi (1 jard = 0,914 meetrit) kohta ning kui aknad olid suletud, tõusis see näitaja 2926 mikrogrammini kuupjardis. Uurimistööd juhtinud Richard Edwards tõi näitena esile, et sama tase küündib väga tiheda sudu korral suurlinnas vaid 35-40 mikrogrammini kuupjardi kohta. Ta lisas, et autos suitsetamine sunnib kaassõitjaid sisse hingama igal juhul oluliselt enam sigaretisuitsu kui keskmises suitsu täis baaris. Teadurid kutsuvad nüüd Uus-Meremaa valitsust üles keelustama suitsetamist vähemalt kõigis sellistes autodes, kus reisivad kaassõitjana lapsed. Taoline keeld on juba seadustatud mitmetes USA osariikides ning ühes Austraalia osariigis.

posted by Marek Tihhonov @ 1:27 pm

Sotsiaalministeerium: Epiviri hankega ei tekitatud riigile rahalist kahju

Sotsiaalministeeriumis läbi viidud HIV-positiivsete ravimi Epivir (lamivudiin) hanke audit järeldas, et riigile rahalist kahju ei tekitatud ja isiklikku kasu ükski ametnik ei saanud. Samas tuvastas audit ministeeriumi teatel riigihangete seaduse rikkumise ning näitas, et ravimite hankimiseks oleks saanud ja pidanud kasutama teisi teid. Samuti leiti, et garantiikirja väljastamine GlaxoSmithKline Eesti OÜ-le ei olnud vajalik, sest riigieelarve seaduse §31 sätestab, et riigiasutus võib sõlmida lepinguid esemete ostmiseks või teenuste tellimiseks eelseisvate eelarveaastate arvel tingimusel, et ühelgi eesseisval eelarveaastal täitmisele kuuluvate lepingujärgsete maksete maht kokku ei ületa 50% temale jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summast. Audit tuvastas riigihangete seaduse rikkumise, kuna riigihanke läbiviimist alustati pärast ravimite tarne toimumist. Sotsiaalministeeriumi juhtkond otsustas, et karistada keegi ei saa, sest rikkumisi ei pandud toime isikliku kasu nimel, vaid soovist tagada HIV-positiivsetele haigetele hädavajalik ravi ning väheste teadmiste tõttu riigihanke läbiviimisel.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 1:02 pm

Mõõduka alkoholitarbimise positiivne mõju meeste südametervisele sai taas kinnitust

Kuigi teaduslikes uuringutes on pidevalt leitud, et mõõdukas alkohoolsete jookide tarvitamine alandab meestel südamelihase infarkti riski, on tavaliselt õhku rippuma jäänud küsimus - mis siis, kui mõõdukad alkoholitarvitajad on samad mehed, kes toituvad tervislikult, hoiavad oma kehakaalu kontrolli all, teevad korralikult trenni ja ei suitseta? Sellisel juhul ei ole võimalik väita, et nende meesterahvaste keskmisest väiksem infarktioht on põhjustatud just mõõdukast alkoholitarvitamisest. Nüüd viisid aga Beth Iisraeli diakoonilise meditsiinikeskuse ja Harvardi meditsiinikooli teadurid läbi uuringu, mis näitab ScienceDaily teatel üheselt, et alkoholil on siiski meeste südametervisele positiivne mõju. Ajakirjas Archives of Internal Medicine tutvustatud uurimistöös analüüsiti enam kui 8867 40-75 aastase meesterahva viimase 20 aasta tervisekäitumist puudutavat informatsiooni ning leiti, et päevas 0,5-2 alkohoolse joogi annust tarvitavad terve eluviisiga mehed saavad oma täiskarsklastest tervete elukommetega sookaaslastest või vaid keskmiselt kuni 5 grammi alkoholi päevas tarvitavate meestega infarkti 40%-60% väiksema tõenäosusega. Uurijate sõnul ei aruta arstid patsiendiga südametervisest rääkides tavaliselt mõõduka alkoholitarvitamise eeliste üle, kuna on olemas oluliselt ohutumaid südameriskide alandamise viise, nagu näiteks regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Uurimistööd juhtinud Kenneth Mukamal sõnas, et antud leiu valguses võiks mõõdukat alkoholitarvitamist soovitada kui täiendavat südametervise riskide alandamise viisi, ent seda siiski vaid juhul, kui meesterahvas elab ka muidu tervislikku elu.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 9:14 am

Ülekaalulisustablett ravib ka diabeeti

Belgia uurijad avastasid, et ravimifirma Sanofi-Aventis ülekaalulisusravim Acomplia (rimonabant) hoiab II tüüpi ehk insuliinisõltumatut diabeeti põdevatel patsientidel vere suhkrutaset normaalsetes piirides ja vähendab neil südamesurma riski ning võib seega kujuneda uudseks ravilähenemiseks antud tüüpi suhkrutõve ravis, teatab Reuters. Uurimistööd juhtinud Liege'i ülikooli professor Andre Scheen märkis, et igapäevane 20-milligrammine rimonabanti annus üheskoos tervisliku toitumise ning regulaarse füüsilise aktiivsusega võib kujuneda uueks insuliinisõltumatu diabeedi puhul kasutatavaks ravistandardiks. Kehakaalu vähendamine ning vere glükoositaseme kontrolli all hoidmine on diabeetikutele ülimalt tähtis ja aitab kahandada riski, et neil tekivad mitmed tõsised tervisehädada, nagu insult, nägemiskaotus ning neeru- ja närvikahjustused. Ajakirjas Lancet tutvustatud uuringus osales 1047 ülekaalulist diabeetikut, kellele anti kas 5 milligrammi või 20 milligrammi ravimit või siis platseebopreparaati. Acompliat tarvitanud patsientidel alanes kehakaal platseebogrupi liikmetega võrreldes oluliselt kiiremini ning neil olid paremad ka muud diabeedi ja ülekaalulisusega seotud riske põhjustavad tervisenäitajad. Patsiendid talusid ravimit üldiselt hästi, kuigi mõnedel neist põhjustas see ka iiveldust, oksendamist ja ärevushooge.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 8:45 am

Gripivaktsiin on apteekidest otsas

Inimesed, kes tahavad end talve eel gripi vastu vaktsineerida lasta, avastavad, et apteekides vaktsiini ei ole, teatab Sakala. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika projektijuht Andre Vetka põhjendas puudust sellega, et tänavu eeldatavasti levima hakkavate gripitüvede kindlakstegemisele kulus Maailma Tervishoiuorganisatsioonil (WHO) tavapärasest rohkem aega. Seetõttu viibis ka vaktsiini tootmine. Vaktsiinipõud valitses ka mullu. Siis põhjendati seda ootamatult suure kaitsesüsti soovijate arvuga, sest linnugripi oht oli inimesed ärevile ajanud. Tartu Ülikooli Kliinikumi viroloogialabori juhataja Ene Laja ütles, et vaktsiini hilinemise pärast ülearu muretseda ei maksa, sest nagu elu on näidanud, algab gripilaine jaanuaris, nii et ka detsembri algul võib veel kaitsesüsti teha. Viroloogi sõnul on praegu respiratoorsete viiruste rindel üsna vaikne ja vaktsineerimiseks oleks õige aeg. Kui mingi viirus on juba kallal ja inimest vaevab valutav kurk, köha või koguni palavik, ei tohi Laja sõnul kaitsesüstimist teha, vaid tuleb oodata tervenemist.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 4:11 am

Parim rasvapõletaja on reeglina hommikune trenn

Kuna keha bioloogiline kell on inimestel erinev, siis kindlasti ei saa väita, et just hommikul peab trenni tegema, kuid hommikust treeningut peetakse kõige paremaks rasvapõletustreeninguks, vahendab SL Õhtuleht Kalev Spa peatreeneri Kristi Roosimägi sõnu. Rasvakulutusprotsessid on tugevalt seotud veresuhkru tasemega organismis. Nimelt takistab veresuhkrut stabiliseeriv hormoon insuliin intensiivset rasvaainevahetust. Insuliini eritub vastavalt sellele, kui kõrge on veresuhkru tase – mida kõrgem on, seda rohkem eritub. Kuna toit, eriti süsivesikuterikas toit, mõjutab oluliselt veresuhkrut, siis hommikul kohe pärast ärkamist, kui veresuhkur on veel madal on trenni tegemine rasvapõletuse seisukohast kõige tõhusam. Siiski ei tohiks hommikul tühja kõhuga väga tempokalt treenima asuda, pigem tuleks valida rahulikum treening. Kuigi intensiivne treening on küll tõhus rasvapõletaja, võib liialt madal veresuhkru tase ohtlikuks muutuda. Suureneb peapöörituse ja minestuse oht. Selliste sümptomite tekkides tuleb treening muidugi kohe katkestada. Hästi sobivad hommikusteks treeninguteks mõõdukas tempos ujumine, vesiaeroobika, sörkjooks, veidi tempokam kõnd, bodypump või mõni muu lihtne aeroobikatreening, aga kindlasti ka jooga, bodybalance ja pilates. Kui trennitegemine hommikul päris tühja kõhuga tundub mõeldamatu, siis võiks võtta midagi kergemat, näiteks enne kodust väljumist juua klaas mahla või süüa väikse jogurti.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 4:00 am

Algas Eesti mahukaim rahva terviseuuring

Sotsiaalministeeriumi tellimusel algas küsitlus, mille eesmärk on rahva tervise hindamine, teatab Postimees. Järgmise aasta maini võivad ligi 10.000 inimese koduuksest astuda sisse küsitlejad, et selgitada välja, millised terviseprobleemid inimesi kim­butavad ja kuidas see nende elu mõjutab. Ligi kaks tundi vältava vestluse ajal esitatavad küsimused puudutavad erinevaid valdkondi, alates sellest, kus on sündinud vastaja vanemad ja kus tema ise, millised tervisemured ning kroonilised haigused on saatnud teda lapsepõlves, koolis ja tööl, ning milline on tema toimetulek käesoleval hetkel. Uuringu koordinaatoriks on Tervise Arengu Instituut, mille teaduri Leila Oja sõnul tehti viimane ja seni ainus nii mahukas uuring kümme aastat tagasi. Kuna 1996. aasta tulemusi ei olnud seni millegagi võrrelda, siis annab nüüdne uuring tema sõnul hetkeolukorrale lisaks ülevaate ka sellest, kas eestlaste tervis on kümne aastaga paremaks või halvemaks läinud, ning milline on see muu Euroopaga võrreldes. Lisaks sellele peaks uuring Oja kinnitusel andma vastuse küsimusele, mida on vaja teha rahva tervise parandamiseks.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:41 am

10/26/2006

Karri hoiab kõrges vanuses vaimu terava

Singapuri ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et söögikordade raames keskmisest enam maitseainet karrit tarbivad eakad inimesed on oma karrit vähem söövatest eakaaslastest teravama mõistusega, kirjutab Reuters. 1010 60-93 aastase Aasia päritolu inimese karritarbimise taset ning vaimse võimekuse testi tulemusi võrrelnud uurijad avastasid, et inimestel, kes tarbivat karrit kas vähemalt kord 6 kuu jooksul või iga kuu või isegi iga päev, on vaimuteravus märksa kõrgemal tasemel kui neil, kes ei tarvita karrit enese kinnitusel mitte kunagi. Kõige suurema efekti andis igapäevane karritarvitamine, ent mõistust muutis teravamaks ka vaid vähene selle maitseaine kasutamine. Uurijate hinnangul on karri positiivse mõju peamiseks tekitajaks looduslik ühend kurkumiin, millel on teadaolevalt antioksüdantlikke ja põletikuvastaseid omadusi. Teadlaste hinnangul võib karri suur populaarsus olla üheks põhjuseks, miks Aasias esineb Alzheimeri tõbe neli korda harvemini kui näiteks Ameerika Ühendriikides.

Vaata ka:
Aedviljad hoiavad mõistuse selgena

posted by Marek Tihhonov @ 9:03 pm

Paastumine võib kiirendada selgroovigastusest paranemist

Briti Columbia ülikooli uurijate teadustööst selgus, et vigastatud seljaajuga rotid, kellele üle ühe päeva midagi süüa ei antud, paranesid oma iga päev toidetud liigikaaslastega võrreldes kaks korda kiiremini, kirjutab New Scientist. Kaks kuud pärast selgroovigastuse tekitamist suutsid paastunud rotid ka füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid oma täiskõhuga saatusekaaslastest paremini sooritada. Leid on järjekordseks näiteks sest, et kaloritarbimise piiramine võib kiirendada paranemist eri tüüpi vigastustest. Kui senistes uurimistöödes on leitud, et positiivne efekt on mõned kuud enne näiteks insuldi põhjustatud vigastusi alustatud kaloritarbimise piiramisel, siis nüüd tõestati esmakordselt, et hea tulemuse annab ka alles pärast vigastust kohandatud toitumispiirang. Uuringut juhtinud Ward Pluneti hinnangul aitab nälgimine vigastustest paranemist kiirendada seetõttu, et surub alla organismi immuunsüsteemi aktiivsust. Nii satub vigastuspiirkonda vähem üliaktiivseid immuunrakke, mis kipuvad seda sageli sel määral eristama, et takistavad uute närviühenduste teket. Ka näib kaloritarbimise piiramine muutvat seljaajus asuvaid rakke enam vastuvõtlikeks kasvu soodustavate hormoonide toimele.

posted by Marek Tihhonov @ 8:18 pm

Regulaarne mõõdukas trennitegemine hoiab külmetushaigused eemal

Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse teadurite uurimistööst selgus, et pikaaegne ja regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus vähendab vanematel naistel tavaliste külmetushaiguste esinemissagedust, kirjutab Reuters. Ajakirjas American Journal of Medicine tutvustatud uuringusse kaasati 115 ülekaalulist menopausijärgses vanuses naist, kes ei olnud varem regulaarselt trenni teinud. Vabatahtlikud jagati kahte gruppi - esimese grupi liikmed tegid viis korda nädalas kaasa 45 minutit kestva mõõduka tugevusega treeningprogrammi ning teise rühma kuuluvad naised osalesid kord nädalas 45 minutit väldanud venitamisharjutuste tunnis. 12 kuu vältel täitsid naised küsimustikke, milles nad andsid teada, kui palju allergiaid, külmetushaigusi ning muid tervisehädasid neil esines. Uurijad avastasid, et regulaarselt füüsiliselt aktiivsetel naistel esines mõnevõrra vähem külmetushaigusi ning nende esinemissagedus näis vähenevat seda enam, mida kauem olid naised sportinud. Viimase kolme kuu vältel haigestusid trennigrupi liikmed külmetustõbedesse kolm korda harvemini kui nende vaid venitusharjutustega tegelenud ea- ja sookaaslased.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:33 pm

Viljakusprobleemidega paaride lastel on suuremad terviseriskid

Viljakusprobleemidega paaride lastel diagnoositakse keskmisest oluliselt sagedamini erinevaid raskeid tervisehäireid, mille hulka kuuluvad muuhulgas autism, vaimne alaareng ning erinevad vähivormid, teatab BBC. 4000 naist ja nende kuni 6-aastaseid lapsi hõlmanud uuringut juhtinud California ülikooli professor Mary Croughan selgitas, et viljakusprobleemidega inimestel on sagedamini ka muid tervisehädasid, nagu näiteks südamehaigused ja diabeet ning neil tekib tihedamini komplikatsioone raseduse ning sünnitamise käigus. Rasestumisraskustega naiste lastel on umbes 2,7 korda keskmisest kõrgem vaimse alaarengu, epilepsia ning erinevate vähivormide risk. Autismi esineb aga sellistel emade lastel koguni keskmisest neli korda sagedamini. Tavalisest enam diagnoositakse viljakusprobleemidega paaride lastel veel aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ADHD), alanenud õpivõimekust ning erinevaid nägemis- ja kuulmiskahjustusi. Lisaks vanemate eneste tervisehädadele võivad nende laste tervist halvendada ka mitmed kunstliku viljastamisega (IVF) seotud protseduurid, leiavad eksperdid. Samas toonitavad asjatundjad, et üldised terviseriskid lapsele on siiski madalad ning naised ei peaks lapse saamise soovist loobuma, kuid enne tuleks siiski oma tervist parandada ja tähelepanelikult tuleks ära kuulata kõik arsti soovitused.

posted by Marek Tihhonov @ 2:02 pm

Võru kiirabi võib varsti tegevuse lõpetada

Lõuna-Eesti haigla võib uuest aastast Võru kiirabi tegevuse lõpetada ning kiirabiteenuse osutamise maakonnas Tartu Ülikooli kliinikumile üle anda, kirjutab Võrumaa Teataja. Viimase tõuke Võru kiirabi kaotamiseks andis ajalehe teatel teenistuse senise juhi lahkumine Tartu kiirabi juhiks ning hiljutine liiklusõnnetus, mis viis rivist välja ühe Võru kiirabiauto. Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Kurmet Müürsepp kinnitab selliseid kavatsusi, sest väikese kiirabimeeskonna pidamine muutub tema hinnangul järjest raskemaks. Samas ei kinnitanud ta otsesõnu, et 1. jaanuarist lõpetab Võru kiirabi töö, märkides, et otsus kiirabi edasise saatuse kohta tehakse ilmselt haigla nõukogu novembris toimuval istungil. Müürsepp kinnitas, et patsientide teenindamine Võru kiirabi kadumise tõttu ei halvene. Ta lisas, et lähikonnas teenindab Tartu kiirabi Antslat ja Põlvat ning meenutas, et ka Antsla ja Põlva kiirabi kaotamisel oli mitmesuguseid hirme, kuid need ei ole tõeks osutunud.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 9:36 am

Uneuurijad: unesseksimine on tõsine probleem

Uneeksperdid üritavad mõista haruldast meditsiinilist häiret, mille korral inimesed otsivad ja tihti ka leiavad enese teadmata öösel seksuaalset kontakti, kirjutab Reuters. Unesseksimise ehk seksomnia uurimine on uurijate kinnitusel keeruline töö, sest inimesed häbenevad sest isegi arstile rääkida. Samal ajal on tegemist tõsise probleemiga, sest selle partnersuhteid ohustava tervisehäda vastu praegu toimivat ravi ei ole. Enamik uneuurijaid peab seksomniat uneskõndmise erivormiks, kus inimene on ärkveloleku ja une vahel ning teeb asju, mida ta hommikul ärgates reeglina ei mäleta. Kui uneskõndimist esineb hinnanguliselt 2%-4% täiskasvanutest, siis unesseksimine on oluliselt haruldasem nähtus. Samas sai 2005. aastal toimunud internetiuuringus kinnituse 219 seksomnia juhtumit, mis näitab, et seda veidrat häiret võib põdeda enam inimesi, kui üldiselt arvatakse. Lankenani haigla unespetsialist Mark Pressman rääkis, et enamikel juhtudel toimub seksuaalvahekord ka seksomnia puhul siiski elukaaslaste vahel. New Hampshire'i ülikooli psühholoog Michael Mangan märkis, et kuna spetsiifilist ravi selle häire puhul ei ole, tuleks sihikule võtta seda vallandavad peamised mõjurid unedefitsiidi ja stressi. Eksperdid üritavad välja töötada ka senisest täpsemaid seksomnia diagnoosimise meetodeid, sest üksikutel seksuaalsete rünnakute asjaolusid vaagivatel kohtuprotsessidel on nende järele juba praegu vajadust tuntud.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 9:10 am

Uuring: kopsuvähi skaneeringud võivad päästa inimelusid

Seni kõige laialdasemas antud valdkonda puudutavas uurimistöös selgus, et regulaarsed kompuutertomograafuuringud (CT-uuringud) tuvastamaks märke varajases arengustaadiumis kopsuvähist aitavad kaasa selle haiguse varajasele avastamisele ning võivad päästa inimelusid, vahendab Reuters. Dr. Claudia Henschke ja ta kolleegid New Yorgi Weill Cornelli meditsiinikeskusest teatasid ajakirjas New England Journal of Medicine, et CT-uuringuid võiks kasutada suitsetajate ja teiste kopsuvähi riskigruppi kuuluvate inimeste puhul regulaarselt kord aastas. Kuigi kopsuvähi patsientidest sureb 95%, olid mitmed uurimistöös raames CT-uuringute abiga varakult diagnoositud patsiendid veel aastaid pärast esmast diagnoosi elus. Paljud kopsuvähi asjatundjad on uuringut siiski juba teravalt kritiseerinud, märkides, et see tõestab vaid kopsuvähi varajase diagnoosimise võimalikkust CT-uuringute abil, ent ei näita veenvalt, et see aitab ka märkimisväärses mahus suremust vähendada. Henschke töörühm viis CT-uuringu läbi 31.567 inimesel, kellest ühelgi ei esinenud kopsuvähi sümptomeid. Antud tüüpi vähkkasvaja leiti 484 juhul ning 412 tuvastatud kopsuvähki olid varajases arengustaadiumis, kus kasvaja ei olnud veel kopsus laiali kandunud ning seda oli võimalik lihtsal moel kirurgiliselt eemaldada. Kopsuvähi peamiseks põhjustajaks peetakse suitsetamist ning see tõbi viib maailmas igal aastal hauda umbes 1,3 miljonit inimest.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 3:07 am

Nikotiiniplaastrid võivad olla intensiivravis liiga ohtlikud

Intensiivravi osakonnas viibivatele patsientidele suitsetamise võõrutusnähtude alandamiseks organismi viidavad nikotiinikogused võivad tõsta neil surmariski, vahendab New Scientist Mayo kliiniku teadurite uurimistöö mõneti üllatavat leidu. Tavaliselt nikotiiniplaastri näol kohandatavat nikotiini asendusravi kasutatakse sageli nende intensiivravis viibivate patsientide puhul, kel ilmnevad tugevad võõrutusnähud ja kes ei ole oma raske tervisliku seisundi tõttu võimelised haigla suitsuruumi minema. 224 intensiivravi saava patsiendi jälgimisel selgus, et kui ilma nikotiini asendusravita suitsetajatest suri tervislikest põhjustest tingitud suitsetamispausi ajal vaid kolm patsienti, siis nikotiini asendusravi saanute seas esines surmajuhtumeid koguni 18. Ka viibisid nikotiiniplaastriga patsiendid intensiivravi osakonnas keskmiselt 2 tundi kauem kui nende võõrutusnähtudega saatusekaaslased. Uurimistööd juhtinud Mayo kliiniku arst Bekele Afessa sõnas, et paljud vaadeldud patsiendid sattusid intensiivravisse infektsioonist põhjustatud veremürgistuse ehk sepsise tõttu ning organismi viidud lisakogus nikotiini võis neil artereid ahendades olulisel määral südame-veresoonkonna efektiisvsust kahandada, mistõttu vähenes elunditesse jõudva hapniku kogus. Kaudselt annab sellele teooriale lisakaalu tõik, et paljud vaadeldud patsiendid surid mitmete organite ülesütlemise tõttu.

posted by Marek Tihhonov @ 2:47 am

Tablette ei tohiks enne tarbimist purustada

Eksperdid hoiatavad, et ravimitablettide lihtsamaks neelamiseks nende purustamine võib põhjustada ränki kõrvalmõjusid, mis võivad olla ka surmavad, vahendab BBC. Töögrupp, kuhu kuuluvad nii Suurbritannia ravimiteadlased kui ka juristid, selgitas, et tabletid on sageli kaetud spetsiaalse kihiga, mis mõjutab seda, kui kiiresti ja kus nende toimeained organismis imenduvad. Pillide purustamine viib aga selle süsteemi rivist välja. Hinnanguliselt esineb raskusi tablettide neelamisel kuni 60% eakatest patsientidest ning ca 80% hooldushaiglates töötavatest meditsiiniõdedest purustab hooldatavate tarbeks aeg-ajalt tablette pulbriks. Ekspertiderühma juhtinud ravimiuurija David Wright märkis, et selle asemel tuleks neelamisraskustega patsientidele välja kirjutada ravimeid, mida saab organismi viia muul kujul. Muuhulgas ei tohiks enne tarbimist purustada näiteks rinnavähis kasutatava tamoksifeeni ning valuravis kasutusel oleva morfiini tablette. Neist viimasel juhul võib pilli pulbristamine olla ka surmava toimega, sest nii võib ravim organismis imenduda liiga kiiresti.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:33 am

10/25/2006

Indias levib lastehalvatus

India valitsusametnikud tunnevad tõsist muret aina kasvava hulga poliomüeliidi ehk lastehalvatuse juhtumite tõttu riigis, teatab BBC. Viimase kuu aja vältel on Indias registreeritud 119 uut lastehalvatuse juhtumit ja ühtekokku on neid nüüd teada 416. Kui esialgu levis tõbi ainult põhjapoolses Uttar Pradeshi osariigis, siis nüüd on see jõudnud ka naaberpiirkondadesse ja esimesed juhtumid on nüüd registreeritud juba ka pealinnas Delhis. Kogu 2005. aasta jooksul teatati Indias vaid 66 polimüeliidi juhtumist. Alla 5-aastastele lastele nakkav poliomüeliit ründab närvisüsteemi ning võib põhjustada halvatust. Kuna sel aastal on maailmas registreeritud vaid 1449 polimüeliidi juhtumit, peetakse Indias toimuvat suureks ohuks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) plaanile lastehalvatus igaveseks maamunalt kaotada.

Vaata ka:
Tervishoiueksperdid hoiatavad lastehalvatuse pealetungi eest
Namiibia teatas lastehalvatuse puhangust

posted by Marek Tihhonov @ 6:56 pm

Britid kavandavad esimest täielikku näosiirdamist

Suurbritannia kirurgi Peter Butleri juhitav töörühm kavatseb lähimate kuude jooksul läbi viia maailma esimese täieliku näosiirdamise, teatab BBC. Butler on saanud oma ettevõtmisele ka Suurbritannia ravimiametnike heakskiidu. Butler ja ta kolleegid ei ole esimeseks täielikuks näosiirdamiseks sobivat patsienti veel välja valinud, ent on juba ühendust võtnud umbes 30 võimaliku kandidaadiga. Patsientide valiku üheks kriteeriumiks on hinnang sellele, kuidas suudavad nad taluda operatsiooniga kaasnevat psühholoogilist survet. Praeguste plaanide kohaselt viiakse ühtekokku läbi neli täieliku näosiirdamise operatsiooni, mis toimuvad kuuekuuliste vahedega. Butler selgitas, et operatsioonipakkumine tehakse patsientidele, kes on juba üle elanud kuni 70 näolõikust ja keda ei saa ilukirurgia valdkonda kuuluvate meetoditega enam aidata. Aasta eest viisid Prantsusmaa kirurgid koera poolt pureda saanud Isabelle Dinore'l (pildil) läbi esimese osalise näosiirdamise ning ekspertide kinnitusel võib lõikust nimetada õnnestumiseks.

Vaata ka:
Esimest näosiirdamist peetakse õnnestunuks
Hiina meedia: näosiirdamise patsient paraneb kenasti

posted by Marek Tihhonov @ 2:14 pm

Haigekassa maksis 830.000 krooni täiendavat ravimihüvitist

Eile kandis Eesti Haigekassa 425 inimese pangakontole täiendavat ravimihüvitist kogusummas 832.511 krooni, teatab haigekassa. Nimetatud summast maksti 804.867 krooni 2006. aasta eest (425 inimesele), 23.130 krooni 2005. aasta eest (11 inimesele) ning 4.514 krooni 2004 aasta eest (3 inimesele). 2006. aasta 9 kuu jooksul on haigekassa maksnud kindlustatutele täiendavat ravimihüvitist kokku 691 isikule summas 2.310.479 krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on inimeste arv, kellele täiendavat ravimihüvitist välja on makstud, suurenenud 263 võrra. Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamise aluseks on inimese poolt ühes kalendriaastas soodusravimitele tehtud kulutused. Korra kehtestamise eesmärk oli luua võimalus saada täiendavat rahalist hüvitist nendel inimestel, kes ühes kalendriaastas kulutavad haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks enam kui 6000 krooni. Maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas on kuni 9500 krooni.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 1:36 pm

Ebaühtlane näotoon kaotab naise noorusliku välimuse

Ajakirjas Evolution and Human Behavior tutvustatud Viini ülikooli uurijate teadustööst selgub, et lisaks näokortsudele muudab naise näo kõrvalseisja jaoks vanemaks ka ta ebaühtlane näotoon, kirjutab LiveScience. Uurimistööd juhtinud Karl Grammer märkis, et seega ei ole näokortsud ainus visuaalne märk naise vanuse kohta. Uurijad kasutasid eksperimentide käigus 169 valgenahalise naisterahva näopilte ning muutsid arvutitarkvara abiga nende näovärvi selliselt, et tulemuseks oli 169 erinevad näotooni. Sama protsessi käigus eemaldati kõik muud vanusest märku andvad vihjed, nagu näiteks kortsud, vaod ja jooned. Seejärel paluti 430 vabatahtlikul hinnata forode järgi naiste vanust ning nende tervislikku seisukorda ja meeldivust. Ühtlase näotooniga naiste tervislikku seisukorda ning meeldivust hinnati võrrelduna ebaühtlase ja laigulise näotooniga naistega oluliselt paremaks ja kõrgemaks ning neile hinnanguliselt pakutud vanus oli märkimisväärselt madalam. Inimese näotooni mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks ultraviolettkiirgus ning nahaaluste veresoonte hulk ja tervislik seisund. Kollakate ning tuhmide laikude teke näonahale kaasneb ka loomulike vananemisprotsessidega.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 10:10 am

Trennitegemine aitab suitsetamisest loobuda

Austria Otto Wagneri haigla ning Lainzi haigla teadurite uurimistöös tehti kindlaks, et suitsetajad, kes kombineerivad nikotiini sisaldava närimiskummi ja nikotiiniplaastri kasutamist regulaarse trennitegemisega, jätavad oma eluohtliku harjumuse maha suurema tõenäosusega, kui vaid nikotiini asendusravile lootvad suitsusõltlased, teatab Reuters. Eksperimendi käigus valiti välja 86 kahest Austria haiglast pärinevat patsienti, kes üritasid suitsetamist maha jätta kas ainult nikotiini asendusravi toel või lisaks sellele ka regulaarselt trenni tehes. Kolme kuu möödudes ei teinud endiselt suitsu 80% trennigruppi kuulunutest ning vaid 52% ainult nikotiiniga närimiskummi ja nikotiiniplaastrit kasutanutest. Ka selgus, et füüsiliselt aktiivsed inimesed suutsid päevas suitsetatavate sigarettide hulka enam vähendada ka siis, kui nad suitsetamist päris maha ei jätnud ning mitmed kopsude tervisetestid andsid neil võrdlusgrupi liikmetega võrreldes oluliselt paremaid tulemusi.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 9:28 am

Taastusravi raha on juba mõnda aega otsas

Tänavu oli taastusravi vajavate inimeste rehabilitatsiooniks eraldatud 30 miljonit krooni, mis sai otsa juba aasta esimeses pooles, teatab SL Õhtuleht. Tervise Arengu Instituudi projektijuhi Külli Rohu sõnul on kogu süsteem vigane, sest praeguse korralduse juures neelab peale muu väga suure osa rahast bürokraatia. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Marina Runno tunnistab, et teenust saavad peamiselt aktiivsemad nõudjad. Tänavusest lisaeelarvest loodetakse rehabilitatsioonile juurde saada 16 miljonit krooni. Eestis on umbes 113.000 puudega inimest.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 8:44 am

10/24/2006

Uuring: gripivaktsiin on lastele ohutu

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskuste (CDC) teadurite mahukas uuring näitas, et sesoonsed gripivaktsiinid on lastele ohutud ja väikelaste vaktsineerimine gripi vastu on vajalik, kirjutab CNN. 45.000 last hõlmanud uurimistöös leiti, et gripivaktsiin põhjustas arsti tähelepanu nõudvaid kõrvaltoimeid neist vaid üksikutel ning mitte ükski kõrvaltoimetest ei olnud eluohtlik. Samal ajal sureb CDC hinnangul maailmas igal aastal gripi ja sellest põhjustatud tüsistuste tõttu enam kui 90 miljonit alla 5-aastast last. Teadlased leidsid, et 45.000 gripi vastu vaktsineeritud lapsest vaid kolmeteistkümnel tekkis tugev nõrkus ning kõhulahtisus, ent needki möödusid juba lühikese aja möödudes. Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud andmeanalüüsist selgus ka, et pärast vaktsineerimist pöördusid lapsevanemad keskmisest harvemini arsti poole lapse ülemiste hingamisteede külmetushaiguse tõttu, ent selle põhjuseks on tõenäoliselt tõik, et vanemad olid veendunud, et ilmnenud sümptomid ei anna märku gripist.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 11:42 pm

Eesti tervishoiutöötajad ähvardavad streigiga

Eesti Arstide Liidu (EAL) laiendatud volikogu otsustas ETV24 teatel, et kui nõudmisi tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja palgakokkuleppe sõlmimiseks eiratakse, hakatakse tegema ettevalmistusi töörahu katkestamiseks. EAL laiendatud volikogu, kus osalesid ka õdede ja hooldajate kutseliitude esindajad, kogunes esmaspäeval Mustamäe haiglas ning kokku oli kohal ligi 500 tervishoiutöötajat. Tervishoiutöötajate ühisavalduses märgitakse, et tervishoid ei ole Eesti vabariigis prioriteet ja tervishoiukulutuste osakaal järgmise aasta riigieelarves ei suurene hoolimata sellest, et Eestis on Euroopa Liidu riikidest halvim tervishoiu finantseerimine ja lühim keskmine eluiga. Tervishoiutöötajate esindajate väitel on valitsus seisukohal, et tervishoiusüsteemi finantseerimiseks piisab ravikindlustusmaksust laekuvast rahast ja kõik probleemid tuleb lahendada haigekassa eelarve vahenditega. Tervishoiutöötajate ühenduste hinnangul on Eesti meditsiini suurim kitsaskoht praegu töötajate puudus.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 1:28 pm

Uuring: viirushaigused võivad viia mälu

Akuutsed viirusinfektsioonid võivad põhjustada ajus pidevalt kuhjuvaid kahjustusi ning tekitada sel viisil pikema aja jooksul mäluprobleeme, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Neurobiology of Disease tutvustatud ja hiirtel läbi viidud katsete käigus selgus, et inimesel muuhulgas tavalisi külmetushaigusi, kõhulahtisust ja poliomüeliiti ehk lastehalvatust põhjustavad pikornaviirused võivad olla kõrgemas vanuses ilmnevate mäluprobleemide põhjuseks ning võivad selgitada nende eakate patsientide mälu halvenemist, kes ei põe Alzheimeri tõbe või mõnda muud neurodegeneratiivset haigust. Charles Howe ja ta kolleegid Mayo kliiniku meditsiinikolledzhist nakatasid laborihiiri inimese poliomüeliidiviirusega lähisuguluses oleva haigustekitajaga. Katsetes kasutatud hiired olid geneetiliselt muundatud sellisel viisil, et nad küll haigestusid, ent ei jäänud tõve tõttu halvatuks. Uurijad avastasid, et isegi haigusest paranenud hiirtel oli võrrelduna tervete liigikaaslastega ilmseid raskusi meenutamaks labürintide läbimist, mille nad olid vahetult enne haigestumist selgeks saanud. Lahkamisel selgus, et viirustõbe põdenud hiirtel esines aju mäluprotsesside eest vastutavas piirkonnas laialdasi kahjustusi. Howe märkis, et pikornaviiruste hulka kuuluvad haigustekitajad on võimelised läbima ajubarjääri ning kuna samasse viiruste perekonda kuuluvad ka mitmed inimesel tavalisi külmetushaigusi põhjustavad viirused, on võimalik, et elu jooksul põetud arvukad viirustõved on üheks kõrges vanuses ilmnevate mäluprobleemide põhjuseks. Nüüd kavatsevad teadurid uurida mäluprobleemidega inimeste ajupilte ning otsida sealt võimalikke viiruskahjustuste jälgi.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 1:02 pm

Tallinnas avatakse täiendavaid hooldusravikohti

Sotsiaalminister Jaak Aab lubas kohtumisel Tallinna linnajuhtidega aidata parandada arstiabi kättesaadavust ning toetada täiendavate hooldusravikohtade avamist, vahendab ETV24 Tallinna pressiteenistuse teadet. Aabi sõnul kavatseb sotsiaalministeerium leida oma eelarvest täiendavate hooldusravikohtade avamiseks vajalikud kuus miljonit krooni. Tallinna avalike suhete teenistuse juhtivspetsialist Sirje Lauring-Vaska ütles, et kava kohaselt avatakse Lääne-Tallinna keskhaiglas 40 hooldusravikohta. Sotsiaalminister Abi ja linnajuhtide kohtumisel arutati ka Tallinna kiirabiteenuse ümberkorraldamist ning Euroopa Liidu struktuurfondide võimalikku finantseeringut Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaigla hoonete renoveerimiseks.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 12:10 pm

Tuvastati diabeediriski kahekordistav geenivariant

Suurbritannia teadlased teatasid ajakirjas Journal of Molecular Medicine, et on 2676 Euroopa päritolu keskealist meesterahvast uurides tuvastanud levinud geenivariatsiooni, mis suurendab oluliselt selle kandjal II tüübi ehk insuliinisõltumatu diabeedi tekke riski, teatab BBC. Laiendatud uuringutes leiti, et samamoodi tõstab antud geenivariant diabeediriski ka Aasia ning Aafrika või Kariibi mere päritolu inimestel. Geeni TCF7L2 kahe mutantkoopia omanikel on uurijate kinnitusel võrrelduna ühegi sellise koopiata inimestega kahekordne insuliinisõltumatusse suhkrutõppe haigestumise tõenäosus. TCF7L2 täpne toime organismis ei ole veel teada, ent esialgsete andmete kohaselt mängib see võtmerolli insuliini tootva kõhunäärme arengus ja talitluses. Uurijate hinnangul näitab avastus, et teatud tüüpi geneetiline ülesehitus seab inimese sama suurde diabeediriski kui ülekaalulisus. Teadlaste sõnul võimaldab antud geenivariandi otsimine inimestelt senisest paremini tuvastada diabeediriskis elavaid patsiente ning võimalik on seegi, et leiu baasil luuakse tulevikus senisest efektiivsemaid ravimeid. II tüübi diabeedi peamiseks riskifaktoriks peetakse ülekaalulisust ning see võib tekitada pikaajalisi ja laialdasi kahjustusi silmadele, neerudele, närvidele, südamele ja veresoonkonnale.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 11:05 am

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena

Dr Martha Clare Morris ja ta kolleegid Rushi ülikooli meditsiinikeskusest tegid kindlaks, et regulaarne aedviljade söömine aitab vähendada vananemisega kaasnevat mäluteravuse langust, kirjutab Reuters. 3718 65-aastase ja vanema inimese toitumisharjumuste ja vaimse võimekuse taseme analüüs näitas, et päevas vähemalt 2,8 korda aedvilju söövatel inimestel on võrrelduna päeva jooksul keskmiselt vähem kui korra aedvilju söövate eakaaslastega 40% võrra parem mälu ning muud vaimse võimekuse näitajad. Kõige selgemalt tuli seos välja regulaarselt lehtsalatit ning spinatit toiduks tarvitanute seas, ent hea mäluefekti andis ka näiteks kõrvits ja brokkoli. Kõige vähem seostus ajakirjas Neurology tutvustatud uurimistöö andmeil terava mälu ja mõistusega pähklite ning läätsede regulaarne söömine. Morris toonitas siiski samas, et positiivselt mõjub kõigi aedviljade söömine ning varasemates uurimistöödes on leitud sedagi, et sarnase efekti annab ka regulaarne puuviljade lisamine toidukordadesse. Teadlase hinnangul võib tuvastatud seose üheks võimalikuks põhjuseks olla tõik, et aedviljades leidub suuri koguseid aju korralikuks funktsioneerimiseks vajalikku E-vitamiini.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:51 am

Ülekaalulisus suurendab vähiriski

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Rutgersi ülikooli teadurite uuringust ilmneb Nature teatel, et vähiriski alandamise üheks võimaluseks on enese kehakaalu normis hoidmine. Dr Allan Conney juhitud uurimisrühm tekitas hiirtel ultraviolettkiirguse abil nahas vähirakke ning selgitas välja, et väiksema rasvakihiga närilistel toimusid vähkkasvaja teket pärssivad apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma protsessid organismis oluliselt intensiivsemalt kui paksukestest hiirtel. Conney sõnul võib rasvakude tsütokineesi nimelisi valke eritades või insuliinilaadse kasvufaktori (IGF) taset mõjutades pidurdada kahjustunud rakkude normaalset surmaprotsessi ning tõsta sel moel ohtlike vähkkasvajate tekke tõenäosust. Nüüd kavatseb Conney uurimisrühm välja selgitada, kas regulaarse füüsilise aktiivsuse abil säilitatav normaalne kehakaal aitab laborihiirtel ka juba tekkinud vähi progresseerumist pidurdada. Ameerika Ühendriikide riikliku vähiinstituudi senisel ametlikul hinnangul on otseselt ülekaalulisusest põhjustatud vähemalt 3% uutest registreeritud vähijuhtumitest.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:29 am

Uuring: statiinid kaitsevad suitsetajate kopsu

Kolesteroolitaset alandavad ravimid statiinid võivad lisaks vere kolesteroolitaseme ning südamesurma ohu alandamisele vähendada ka suitsetajatel ilmnevat kopsutõbede riski, kirjutab Reuters. 485 kuuekümnendates eluaastates praegust ning endist suitsetajat hõlmanud Oklahoma ülikooli meditsiinikeskuse teadurite uurimistöös selgus, et statiine kasutanutel vähenes kopsude töövõime keskmisest aeglasemalt. Uuringut juhtinud dr Walid Younis toonitas, et tegemist on esimese korraga, kus leitakse tõendeid sest, et mõni ravim vähendab suitsetamisest põhjustatavaid kopsukahjustusi. Esialgu ei teata veel täpselt, mil moel statiinid suitsetajate kopsukahjustuste ulatust vähendavad, ent tõenäoliselt vähendavad need ravimid kopsukoes ning veresoontes aset leidvaid põletikulisi protsesse. Younis sõnas, et kuigi statiinid vähendavad mõnevõrra suitsetamisest põhjustatud kopsukahjustusi, oleks suitsetajatel siiski endiselt kõige mõistlikum sest eluohtlikust harjumusest loobuda, sest suitsetamise tagajärjel tekkiva kopsuvähi eest statiinid ei kaitset ei paku.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:14 am

Tänavu jääb gripivaktsiin pisut hiljaks

Tartu Raekoja apteegi juhataja Tiia Kärner ütles, et gripivaktsiini on tänavu tulnud tellitust palju vähem ja et seni on sellega suudetud varustada vaid perearste, vahendab Postimees. Tartu Ülikooli kliinikumi nakkuskabineti arst Rita Pihlak teadis vaktsiini hilinemise põhjust. Ta selgitas, et igal aastal valmistatakse uus vaktsiin vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ettekirjutusele, iga gripivaktsiin sisaldab komponente kahe A- ja ühe B-tüve gripi vastu ning tänavu kulus eeldatavate gripitüvede kindlakstegemiseks lihtsalt kauem aega. Rita Pihlak andis aga lootust, et kohe-kohe peaksid uued kogused vaktsiini apteekidesse jõudma. Ta soovitas inimestel end võimalusel kindlasti gripi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes puutuvad oma töös palju kokku teiste inimestega. Aga samuti tasub kaitsev süst teha mõnd kroonilist haigust põdeval inimesel ja vanuril. Praegu on kaitsesüsti tegemiseks tema kinnitusel just see kõige õigem aeg.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 1:53 am

10/23/2006

Uurijad: sinisilmsed mehed eelistavad sinisilmseid naisi

Norra Tromso ülikooli uurijad avastasid, et sinisilmsed mehed eelistavad elukaaslasena sinisilmseid naisi ja selle põhjuseks on tõenäoliselt tõik, et nii saavad nad kõige lihtsamalt kindlaks teha, kas nende partner on olnud neile truu, kirjutab Reuters. Uurimistööd juhtinud Bruno Laeng selgitas ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology, et enne isadusetesti tegemist tasub sellistel meestel uurida oma laste silmavärvi, sest geneetiliselt on asjad nii paika pandud, et kahel sinisilmsel vanemal on alati ainult siniste silmadega lapsed. Norra teadlased palusid katsete käigus 88 meessoost tudengil hinnata erinevate modellide ilu, kurjuures pooltel hinnatutest olid sinised silmad ning pooltel pruunid silmad. Kui sinisilmsed mehed eelistasid selgelt siniste silmadega naisi, siis pruuni silmavärviga mehed, kes ei saa oma lapse isadust elukaaslase silmavärvi abiga kindlaks teha, ei järjestanud modelle lähtudes nende silmade värvist. Teise eksperimendi käigus uuriti 443 noorelt mehelt, mis värvi on nende elukaaslase silmad ning hilisema andmeanalüüs näitas, et siniste silmadega meeste partnerid on suurema tõenäosusega samuti siniste silmadega.

Vaata ka:
Uuring: perevaidlus on südametervise riskifaktor
Üksindus on tervisele kahjulik

posted by Marek Tihhonov @ 6:44 pm

Uuring: eakad emad saavad kenasti hakkama

Enam kui 50-aastaselt lapse sünnitavad naised on nii füüsiliselt kui ka vaimselt võimelised olema hea lapsevanem samavõrd kui oluliselt nooremad naised, selgus BBC teatel Lõuna-California ülikooli teadlaste uurimistööst. 150 erinevas vanuses ning kunstliku viljastamise protseduuri abil lapse sünnitanud naist hõlmanud uurimistöös leiti, et eakamatel emadel ei esine nooremate sookaaslastega võrreldes kõrgemat stressitaset või suuremaid terviseriske. Uurimistööd juhtinud dr Anne Steineri sõnul näitab leid, et vastuseis kõrges vanuses lapse sünnitamisele põhineb eelarvamustel, mitte teaduslikel tõenditel ning pole olemas põhjuseid, miks vanematele naistele peaks kunstliku viljastamise teenuste kättesaadavust piirama. Samas möönis ta, et paljudel uuringus osalenud naistel olid nooremad partnerid, mis võis mõjutada katsealuste võimekust emarolliga toime tulla. Sheffieldi ülikooli sünnitusabi teaduskonna professor Bill Ledger kritiseeris aga uurimistööd, märkides, et tegelikuks probleemiks pole mitte see, mis juhtub 50-55 aastaste emadega, vaid see, mis saab nende lastest, kui nemad on 18-aastased ja nende ema on jõudnud 70-ndatesse eluaastatesse. Teadaolevalt on vanim lapse sünnitanud naine Rumeenia päritolu Adriana Iliescu, kes sünnitas terve tütre 66 aasta vanusena.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 2:55 pm

Homme ilmub E-tervise Leht

Alates homsest kuni nädala lõpuni ilmub maakonnalehtede vahel sotsiaalministeeriumi ja Eesti E-tervise Sihtasutuse koostöös valminud E-tervise Leht, mis tutvustab nelja e-tervise teenust, teatab sotsiaalministeerium. Need neli teenust on digitaalne terviselugu, digipilt, digiregistratuur ja digiretsept, mida rahastatakse Euroopa struktuurfondidest aastatel 2005–2008 ligi 34,5 miljoni krooni ulatuses. E-teenustest mahukaim on digitaalne terviselugu, millega ühendatakse erinevate tervishoiuasutuste infosüsteemid. E-tervise Leht ilmub järgmiste maakonnalehtede vahel: Harjumaa, Hiiu Leht, Järva Teataja, Koit, Lääne Elu, Lääne-Harju Ekspress, Meie Maa, Narvskaja Gazeta, Nädaline, Põhjarannik, Pärnu Linnaleht, Sakala, Severnoje Poberezhje, Sillamäeski Vestnik, Sõnumitooja, Tallinna Linnaleht, Tartu Linnaleht, Valgamaalane, Vali uudised, Virumaa Teataja, Vooremaa ja Võrumaa Teataja.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 1:43 pm

Tallinna ümbruses on palju tervisejooksuks sobivaid kohti

Isegi 15-minutise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist võib leida varjulise pargi, kus üks jooksutiir teha, ent sellele vaatamata näitavad uuringud, et mõni regulaarne sportlik harrastus on vaid 15% täiskasvanud Eesti elanikest ja sordiklubi liikmekaart on ainult 10%, kirjutab SL Õhtuleht. SA Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pulles arvas, et kõigile soovijatele aastaringseks tasuta kasutamiseks mõeldud, heakorrastatud ja õhtuti valgustatud terviserajad on baas, millelt aktiivseid harrastajaid juurde võiks tulla. Näiteks Pirita ja Nõmme terviseradade uuendamine on looduslike radade kasutajate arvu hüppeliselt suurendanud. Tallinlased võivad jooksuharrastusega tegeleda ja Järve metsas ja Stroomi metsas, samuti on võimalik joosta näiteks sadama D-terminali kaudu mööda mereäärt Pirita poole ning sealt edasi tulevad juba Kadriorg ja Maarjamägi ja Pirita metsad. Kuid valik on tegelikult veelgi laiem- saab minna näiteks mõnda tänavuse Hansapanga tervisejooksu toimumiskohta – Kadriorgu, Merimetsa, Ülemiste metsa, Harku metsa, Viljandi maantee metsa, Rocca al Maresse, Pääsküla rappa, Tabasallu, Männikule või Snelli parki. Tallinna lähiümbruses on asjatundjate kinnitusel häid kohti veelgi. Tervisejooksu tehes tasub võimaluse korral vältida jooksmist asfaldil ning ära võiks õppida õige jooksutehnika - jalg peaks maanduma nö täistallale ehk siis kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõikidele varvastele, mitte ainuüksi suurele varbale.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 8:46 am

USAs katsetatakse personaliseeritud vähiravi testi

Ameerika Ühendriikide uurijad katsetavad testi, mis prognoosib, millised vähiravimid on arsti poole pöörduva vähipatsiendi ravimiseks kõige efektiivsemad, teatab BBC. Katsete esialgsed tulemused näitavad, et vähkkasvaja unikaalseid molekulaarmustreid tuvastav test ennustab parimat võimalikku ravimikombinatsiooni korrektselt 80% juhtudest. Esimesi kliinilisi uuringuid soovitakse läbi viia järgmisel aastal ning neis peaks praeguste plaanide kohaselt osalema 120 rinnavähi patsienti. Testi loonud Duke'i ülikooli uurijad avaldasid ajakirjas Nature Medicine veendumust, et kui katsetus osutub edukaks, võidakse test võtta kasutusele kõigi keemiaraviga ravitavate vähijuhtumite puhul. Uurimistööd juhtiv dr Anil Potti selgitas, et test võib päästa inimelusid ning vähendab patsientide allumist vähiravimite toksilistele kõrvalmõjudele.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 4:23 am

10/22/2006

Uuring: tüvirakud võivad põhjustada ajuvähki

Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse uurijate teatel võivad Parkinsoni tõbe põdevate patsientide ajju süstitud inimese embrüolised tüvirakud põhjustada vähkkasvajate teket, kirjutab Reuters. Ajakirjas Nature Medicine tutvustatud uuringus selgus, et osad inimesel esinevale Parkinsoni tõvele ekvivalentsete ajukahjustustega rottide ajju süstitud inimese tüvirakud muutusid rakkudeks, mis meenutasid primitiivseid vähirakke. Teadlaste kinnitusel oli närilistel antud tüüpi ravist selgelt kasu, ent mõned tüvirakkudest arenesid ebasoovitavas suunas. Kuigi tüvirakud arenesid varajaste vähirakkude tüüpi rakkudeks, ei ole päris kindel, et see protsess oleks viinud ajukasvaja tekkeni, sest katseloomad tapeti enne, kui see oleks lõplikult selgunud. Dopamiini eritavate ajurakkude hävinemisest põhjustatud Parkinsoni tõve ravis on katsetatud erinevat tüüpi rakkude siirdamist ning seniste ravikatsete tulemused on olnud üsna vasturääkivad. Eriti paljulubavaks uurimissuunaks peetakse embrüoliste tüvirakkude siirdamist, kuid ohu üle, et need muutuvad ajju siirdatuna vähirakkudeks, on spekuleeritud juba mõnda aega.

Vaata ka:
Inimese embrüolised tüvirakud taastasid rottidel osaliselt nägemise
Parkinsoni tõve geeniravi osutus efektiivseks

posted by Marek Tihhonov @ 11:09 pm

Tuvastatud immuunalarm aitab võidelda tuberkuloosi vastu

Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide teadlastest koosnev uurimisrühm tuvastas inimorganismi immuunsüsteemi tuberkuloosi vastase võitluse võtmesüsteemi, teatab BBC. Ajakirjas Science tutvustatud uuringus leiti, et keharakkude pinnal asuv CCR5 retseptor saadab immuunsüsteemile abikutse, kui tuvastab tuberkuloosi olemasolu. Katsetes tehti kindlaks, et kui rakupinnal CCR5 retseptor puudub, saab haigustekitaja Mycobacterium tuberculosis probleemideta rakku tungida, sest immuunsüsteemile ei saadeta häiresignaali. Nüüd üritavad uurijad kopeerida samasugust immuunsüsteemi aktiveerivat kutsungit ka tuberkuloosibakteri vastaste vaktsiinide ning immunoteraapiate puhul. Uut tüüpi ja senisest efektiivsemat tuberkuloosiravi oleks ekspertide kinnitusel hädasti vaja, sest praegused vaktsiinid ei anna 100%list kaitset ning tuberkuloosiravimeid tuleb patsiendil võtta vähemalt kuue kuu vältel. Paljud patsiendid jätavad seetõttu ravikuuri pooleli ning see kiirendab oluliselt ravimitele resistentsete tuberkuloosivormide teket ja levikut. Maailmas sureb igal aastal tuberkuloosi hinnanguliselt 2,5 miljonit inimest.

Vaata ka:
WHO hoiatab "praktiliselt ravimatu" tuberkuloosi eest
Eksperdid hoiatavad euroliitu tuberkuloosi pealetungi eest

posted by Marek Tihhonov @ 9:31 am

40% ADHD lastest peab kooli pooleli jätma

Suurbritannia ekspertide uurimistööst selgus, et peaaegu 40% riigis elavatest aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ADHD) lastest peavad hariduse omandamise mõnes järgus koolitööst haridusasutuse nõudel kas ajutiselt või lõplikult kõrvale jääma, kirjutab BBC. ADHD'd võib esineda kuni 5% lastest ning see tervislik eripära muudab nad hüperaktiivseks ja ei võimalda pikemat aega ühele asjale keskenduda. Uurijad avastasid, et õppetööst kõrvaldatud ADHD lastest peab koguni 11% koolist lahkuma lõplikult. See näitaja on 10 korda suurem kui teiste laste puhul ning sageli soovitatakse ADHD laste vanematel otsesõnu oma lapsele ravimeid anda või ta koju jätta. Samal ajal on mitmetes viimasel ajal tutvustatud uurimistöödes leitud, et metüülfenidaadil baseeruvatel ADHD ravimitel (Ritalina, Rilatine, Concerta, Metadate, Methylin, Rubifen, Focalin) võivad olla seni arvatust laialdasemad kõrvalmõjud. Muuhulgas võimased sellised ravimid lapsel põhjustada lihastõmblusi, insuldisarnaseid haigushooge ning halvimal juhul äkksurma. Ravimitööstuse esindajate kinnitusel on ADHD ravimite risk siiski väike ning ilmneb vaid sellistel noortel patsientidel, kel on juba eelnevalt probleeme südametervisega.

Vaata ka:

posted by Marek Tihhonov @ 8:29 am