Uuring: autismi esinemise tõenäosus ei olene sünnikuust

Mount Sinai meditsiinikooli teaduri dr Abraham Reichenbergi ja ta kolleegide uurimistöös lükati ümber laialt levinud arvamus, et inimese autismirisk on seotud ta sünnikuuga, kirjutab Reuters. Kui mõnede psüühikahäirete, näiteks skisofreenia, esinemise tõenäosus on uuringutes tõepoolest sünniajaga seostatud, siis autismi osas läbi viidud vastavad uuringud on seni andnud vastuolulisi tulemusi. Reichenberg selgitas, et loomulikult ei ole teatud ajal sündimise ning kindlatesse tõbedesse haigestumise suurenenud tõenäosuse puhul mingisugust seost horoskoopidega, vaid sünniaeg mõjutab lihtsalt seda, milliste sesoonsete haigustekitajatega inimene emakõhus viibides kokku puutub. Nii näiteks võib lapse tervisepilt sõltuda sellest, kas ta ema nakatub raseduse ajal grippi. Reichenbergi sõnul mängivad antud seose puhul suurt rolli ka toitumise eripärad erinevatel aastaaegadel. Teadlased analüüsisid ajakirjas American Journal of Psychiatry tutvustatud uurimistöö käigus 311.169 Iisraeli kodaniku sünniaega ning autismi esinemise tõenäosust ning ei leidnud nende vahel mingisugust seost.

Ema kehv toiduvalik raseduse ajal tõstab lapse südamesurma riski

Lastel, kelle emad olid raseduse ajal toiduvaeguses, näib olevat hilisemas elus keskmisest suurem ateroskleroosi ehk arterilubjastuse ning sellest johtuvalt ka südamesurma oht, kirjutab BBC. Ajakirjas Arteriosclerosis, Thrombosis and Vascular Biology tutvustatud 200 üheksa-aastase lapse terviseandmete uuringus selgus, et mida madalam oli lapse ema kaloritarbimise tase raseduse ajal, seda jäigemad ja kitsamad on ta arterid. See seab aga lapse hilisemas elus suuremasse südamesurma ohtu, sest arterilubjastumine on südamelihase infarkti ja insuldi oluline riskifaktor. Avastuse teinud Southamptoni ülikooli uurijate kinnitusel on seos ilmne, ent selle põhjused ei ole veel esialgu teada. Asjatundjate hinnangul peaks naine raseduse ajal tarbima päevas keskmiselt 2500 kalorit.

T-kiirgus aitab avastada vähkkasvajaid ja lubab vaadata läbi riiete

Kui röntgenkiirgus on meditsiinis ja paljudes muudes eluvaldkondades juba ammu kasutusele võetud, siis enamiku jaoks suisa tundmatu, ent samal ajal universumis kõige laiemalt levinud terahertskiirguse ehk T-kiirguse suur potentsiaal on teadlastele hakanud selguma alles viimasel ajal, kirjutab LiveScience. Elektromagnetilises spektrumis asub ühes otsas suure lainepikkusega raadiokiirgus ning teises otsas röntgen- ja gammakiirgus; terahertskiirgus jääb aga nende kahe vahele. Muuhulgas võimaldab T-kiirgus näha läbi riiete, avastada peidetud lõhkeainet ja relvi, leida organismist üles vähkkasvajaid ning uurida maailmakõiksuse saladusi. Kuigi terahertskiirgusest kirjutas juba ajakirja Physical Review 1890. aastal ilmunud esimene number, on tehnika selle kiirgusvormi kasutuselevõtuks piisavalt kaugele arenenud alles tänaseks päevaks. Ekspertide kinnitusel tehakse T-kiirguse kasutuselevõtu alal tänapäeval alles esimesi samme, mis on võrreldavad esimeste röntgenkiirguse katsetustega aastal 1905. Terahertskiirgusel on suur kasutuspotentsiaal läbivalgustusseadmete turul, sest see muudab paljud igapäevaselt kasutatavad materjalid läbipaistvaks ning erinevad materjalid absorbeerivad antud kiirgusvormi erinevalt. See võimaldab kindlaks teha teatud lõhkeainetele ja relvadele ainuomast T-kiirguse absorbeerimise "näpujälge" ning hõlbustab nende avastamist näiteks lennureisile siirduva inimese kohvrite seest. Mitmed haiglad on terahertskiirgusel põhinevad aparaadid võtnud kasutusele vähidiagnostikas, kvaliteedikontrolli teostamist T-kiirguse abil uurivad paljud ravimifirmad ning astronoomid loodavad terahertskiirguse abil saada uut infot universumi kõige varajasematest objektidest. Asjatundjate hinnangul on T-kiirgusel väga suur kasutuspotentsiaal ja kõige suuremat tulu lõigatakse sest tulevikus arvatavasti neis valdkondades, mille peale keegi veel tulnudki ei ole.

Uuring: HI-viirus varjab end soolestikus

HI-viirus suudab end antiretroviraalsete ravimite toime eest varjata nakatunud inimese soolestikus, vahendab CBC California ülikolli teadurite avastust. Isegi siis, kui vereproovid näitavad, et ravimite toime on efektiivne, jätkab seedeelundkonna limaskesta varjunud HI-viirus samal ajal enesest uute koopiate valmistamist ning pärsib patsiendi immuunfunktsioone. Uurimistööd juhtinud professor Satya Dandekar märkis, et tegelik võitlus organismi ja viiruse vahel leiab aset vahetult pärast nakatumist soolestikus ning seega tuleks uusi HIV-ravimeid arendades pöörata suurt tähelepanu viiruse poolt soolestiku limaskestas külvatavale hävingule. Uuringut tutvustatakse põhjalikumalt ajakirja Journal of Virology augustinumbris.

Kaks kalakotkast saavad sel suvel rändeuuringuks külge GPS-saatjad

Lisaks satelliitsaatjatega varustatud must-toonekurgedele (Ciconia nigra) Jaagule ja Toonile saavad tänavu omale GPS-saatja külge ka kaks haruldast suur-konnakotkast (Aquila clanga), kirjutab EPL. Ühele kalakotkale õnnestus kotkaklubi meestel Urmas Sellisel ja Riho Männikul jälgimisseadeldis külge panna juba möödunud pühapäeval. Lind püüti GPS-saatja selga panemiseks kinni Puhatu looduskaitsealalt ning mõõtmete järgi peaks tegemist olema emalinnuga. Männiku sõnul läheb kotkaste 30-grammiste päikesepatareidel töötavate GPS-seadmetega varustamise projekt maksma ligemale 180.000 krooni, millest lõviosa moodustab seadmete hind, mis küündib 130.000 kroonini. Et kõik huvilised saaksid sügise poole jälgida, millist õhuteed pidi linnud lõunasse hakkavad lendama, plaanivad kotka- uurijad oma koduleheküljele selleks ajaks internetti spetsiaalse kaardi üles riputada. Kalakotkaste GPS-saatjatega varustamist toetas selle nädala algul liiklusõnnetuses hukkunud Mati Jostovi initsiatiivil suuremalt jaolt Eesti Põlevkivi ning samuti riigimetsa majandamise keskus. Juhul kui kotkauurijad püüavad nüüd kinni isase kalakotka, pannakse talle Jostovi auks nimeks Mati.

Kutsehaigusi on Eestis registreeritud mullusest rohkem

Esimesel poolaastal registreeris tööinspektsioon Eestis 67 esmaselt diagnoositud kutsehaigusjuhtumit, mis on kümne võrra rohkem kui eelmise aasta esimesel poolel, teatab tööinspektsioon. Kokku diagnoositi 149 haigust – ühel kutsehaigel võib olla mitu kliinilist diagnoosi. Maakonniti oli enim kutsehaigusi Jõgevamaal, Tartumaal (kummaski 12) ning Tallinna ja Harjumaal (7). Kõige rohkem diagnoositi füüsilisest ülekoormusest põhjustatud luu- ja lihassüsteemi haigestumisi. Kõige sagedamini registreeriti kutsehaigusi põllumajanduses ja jahinduses ning ehituses. Enim kutsehaigusi tuli ette 45-54 aastastel inimestel.

Tallinnas toimub seminar Euroopa identiteedi ajaloolisest kujunemisest

5.–6. augustil toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi suures saalis (Rüütli 10) rahvusvaheline seminar "Keskaegne Läänemereruum: oma ja võõras". Kõigil ajaloohuvilistel on võimalik tasuta kuulata erinevate ülikoolide juhtivate teadlaste ettekandeid ja arutlusi, teatab Tallinna Ülikool. Avapäeva loengud on pühendatud Euroopa identiteedi kujunemisele kõrgkeskajal ning Läänemere-äärsete rajamaade rollile nendes arengutes. Teisel päeval arutletakse keskaegse ja kaasaegse kultuuri seoste üle. Lisaks avalikele loengutele toimuvad seminari raames ka ekskursioonid Tallinna vanalinna ja Eesti Ajaloomuuseumisse. Seminarile on oodatud õpilased ja üliõpilased, õpetajad ja õppejõud, muuseumitöötajad, aga ka kõik teised ajaloohuvilised. Seminari töökeel on inglise keel. Seminarile saab registreeruda kirjutades e-posti aadressile cms@ai.ee.

Inimene näeb arvutikiirusel

Pennsylvania ülikooli teadurid tegid kindlaks, et inimese silmad saadavad ajju informatsiooni sama kiiresti, kui toimib Ethernet tüüpi lokaalvõrgutehnoloogial baseeruv arvutitevaheline infovahetus, ehk siis peaaegu 9 megabitti sekundis (Mbps), teatab New Scientist. Inimese silmade infoedastuse kiirus tehti siiski kindlaks kaudsel meetodil ning uurides merisigade silmas asuvaid rakke, mis saadavad visuaalsel teel kogutavad andmed nägemisnärvi ja aju "nägemiskeskuse" suunas. Katseliselt tehti kindlaks, et merisea silma võrkkest saadab infot edasi kiirusega 875 kilobitti sekundis (Kbps) ning kuna inimese silmas on ligikaudu kümme korda enam visuaalset infot edastavaid rakke, on inimese silma "andmeedastusmahuks" seega ca 8,75 Mbps. Uurijad märgivad ajakirjas Current Biology, et inimese neuronid suudavad edastada infot ka oluliselt kiiremini ja seega näib, et inimese närvisüsteem eelistab kiirusele efektiivsust ja energiasäästlikkust. Uurimistöös osalenud füüsik Vijay Balasubramanian selgitas, et iga neuron on võimeline "tulistama" umbes korra millisekundi jooksul, ent keskmiseks aktiivsuseks on vaid 4 korda sekundis. Ta selgitas, et see tuleneb energiasäästmise vajadusest - inimaju kaal moodustab vaid umbes 2% kehamassist, ent meie mõtlemisorgani töö tagamiseks kulub 20% organismi energiavarudest. Kuna närvide kaudu info edastamine neelab palju energiat ning selle hulk kasvab infoedastuse kiiruse tõustes, on inimesel evolutsiooni käigus tekkinud kahte tüüpi silma nägemisrakke - andmeid tavakiirusel ja välkkiirelt edastavaid rakke. Balasubramaniani hinnangul on energia säästmise vajadus meie aju evolutsiooni käigus ka laiemalt muutnud ning me kõik mõtleksime oluliselt kiiremini, kui see vaid evolutsiooniliselt vajalikuks oleks osutunud.

Haigekassa infot hakkavad jagama postkontorid

Alates 1. augustist korraldab haigekassa maakonnakeskustes ümber kohapeal pakutava teeninduse ning haigekassa klienditeenindusbüroode ülesandeid hakkavad täitma maakonnakeskuste suuremad postkontorid, teatab Eesti Haigekassa veebilehel. Postkontoritest hakkab inimene saama vajalikku teavet oma ravikindlustuse ja perearsti kohta, samuti saab sealt vajalikke blankette. Haigekassa infot väljastavad postkontorid asuvad Haapsalus Nurme 2, Jõgeval Aia 8, Kuressaares Torni 1, Kärdlas keskväljak 3, Narvas Mõisa 10, Põlvas kesk 19, Rakveres Tallinna 12, Raplas Tallinna mnt 17, Valgas Kesk 10, Viljandis Tallinna 22, Võrus Jüri 38a ja Paides Telliskivi 5. Kõikidele küsimustele nii ravikindlustuse olemasolu kui ka muude teenuste puhul saab inimene vastuse ka ilma postkontorisse minemata kui helistab haigekassa infotelefonile 16363. Jõgeva maavanem Aivar Kokk ja riigikogu liige Mai Treial saatsid haigekassa juhatuse esimehele Hannes Danilovile kirja, milles taunivad haigekassa otsust klienditeenindusbürood sulgeda, nimetades seda ennatlikuks.

NASA võib peatada kõik ISSi teadusuuringud

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) võib vähemalt aastaks ajutiselt peatada kõik rahvusvahelises kosmosejaamas ISS läbi viidavad teadusprojektid, et täita agentuuri ähvardavat kuni 100 miljoni USA dollari ehk 1,23 miljardi eesti krooni suurust eelarvepuudujääki, kirjutab Reuters. Möödunud aastal NASA juba kärpis 200 miljoni USA dollari ehk 2,46 miljardi eesti krooni võrra ISSi uurimisprojektide rahastamist, et leida lisavahendeid orkaani Katrina purustuste likvideerimiseks ning arvatust kallimaks läinud süstikute turvalisusprogrammi finantseerimiseks. Nüüd ähvardab aga ISSi uurimistöid alates 2007. aastast täielik peatamine ning neile puhutakse praeguste plaanide kohaselt elu sisse alles 2008. või 2009. aastal. NASA kosmosejaama projekti koordinaator Kirk Shireman möönis, et teadusuuringute peatamine on tõepoolest arutlusel. NASA investeeris pärast 2003. aastal toimunud õnnetust süstikuga Columbia oma süstikupargi turvalisemaks muutmiseks 1,3 miljardit USA dollarit ehk ca 16 miljardit eesti krooni ning hoiab süstikuid lennus kuni aastani 2010, et viia lõpuni kosmosejaama ehitustööd.

Eestis laiendatakse kuue linnu- ja loomaliigi kaitset

Keskkonnaminister allkirjastas juulis määrused, millega tagatakse kuue kaitsealuse linnu- ja loomaliigi kaitse ka väljaspool kaitsealade piire, teatab ETV24. Püsielupaikadena võeti kaitse alla 39 must-toonekure (pildil) ja 11 suur-konnakotka pesapaika, mis asuvad kokku 2374 hektaril ja kus peamised piirangud on seatud metsaraiele. Nahkhiireliikide püsielupaigad lähevad kaitse alla Vääna-Vitis, Vääna-Postis ja Laagris eesmärgiga säilitada neile talvitumisalad Peeter Suure merekindluse blindaažides ning maa-alustes käikudes. Kaitse alla võeti kõrede ja kivisisalike seitse püsielupaika karjäärides kokku 276 hektaril. Mõlema liigi jaoks on oluline, et liivakarjäärides oleks tagatud elupaikade pidev muutumine ehk oleks takistatud nende kinnikasvamine. Seega on kaevandustegevus lubatud, kuid kooskõlastatult kohaliku keskkonnateenistusega. Lendoravate püsielupaigad võeti kaitse alla 26 kohas kogupindalaga 1264 ha. Et ka tulevikuks püsiksid lendoravale sobivad metsaosad, on neis metsaraie lubatud kohaliku keskkonnateenistuse nõusolekul. Keskkonnateenistus annab koostöös ekspertidega soovitused, kuidas teha raiet lendorava elutingimusi kahjustamata.

Lapsed peletab aedviljade söömisest eemale suurem kibedatundlikkus

Lapsed, kes keelduvad kategooriliselt aedviljade söömisest, võivad olla eriliselt tundlikud kibedale maitsele, vahendab ABC ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition tutvustatud Rutgersi ülikooli teadurite uurimistöö järeldust. Sellised lapsed keelduvad tavaliselt söömast ainult kibedavõitu aedvilju, nagu brokkolit ja oliive, ent ei soostu mõnikord sööma ka näiteks porgandit ja ja paprikat. Mõne aja eest avastasid uurijad, et maitseretseptorite võimet tunda kibedat maitset määrab geen TAS2R38. Ühes möödunud aastal avalikustatud uuringus leiti, et selle geeni teatud variandiga lapsed on äärmiselt tundliku maitsemeelega ning suudavad tajuda ka imetillukest kogust joogivette lisatud kibedat ainet. Värske uurimistöö raames tehti veekatsega kindlaks, et suur kibedatundlikkus on ligikaudu 37% eelkooliealistest lastest. Kui lastel paluti söögiks valida erinevaid aedvilju, valisid kibedatundlikumad katsealused tunduvalt sagedamini magusamaid vilju. Kui kibedale maitsele vähemtundlikest lastest keeldus igasuguste aedviljade söömisest 8%, siis joogivees ka vaid väikest kibeda aine kogust tajunud laste seas oli selliseid keeldujaid koguni 32%. Uurimistöö kaasautor ning Rutgersi ülikooli toiduteaduste professor dr Beverly Tepper sõnas, et enamike toitude peale nina kirtsutavate laste vanemad peavad mõistma, et nende järeltulijad ei pruugi saada toidust nendega sama või isegi sarnast maitseelamust. Ta lisas, et maitseeelistused kipuvad inimestel siiski ajapikku muutuma ja soovitas kibedatundlikele lastele serveerida enam keedetud või küpsetatud aedvilju, sest siis on need pisut vähem kibedad.

Ravimtaimekasvatus tasub Eestis ära

Eesti ravimtaimekasvatajad on oma toodetega edukalt esindatud apteekides, et teesegudega suurte kaubanduskettide riiulitele jõuda, peavad ravimtaimekasvatajad senisest enam koostööd tegema ning koguseid suurendama, kirjutab Äripäev. Energiatalu nime all aastas 100.000 ravimtaimepakki pakendav Aivar Siim on optimistlik ja märgib, et nõudlust on ning kasvatamine tasub ära. Ta kasvatab täna taimi 3-5 hektaril, lisa korjatakse ka metsast. Hooajatöödel - taimede korjamisel ning pakendamisel - on abiks 4-6 inimest. Bioloogi haridusega Hillar Aiaots Uuskaubi talust Raplamaalt on ravimtaimi kasvatanud seitse aastat. Hätta ei ole ta siiani jäänud, kuigi ilm ja turg on heitlikud ning aega ja energiat võtab viimasel ajal toidukäitleja tunnustuse saamine. Samuti ei saa ravimtaimekasvataja põllumajandustoetusi. Põhiline müük käib apteekide kaudu, poodide jaoks tänasest toodangukogusest ei jätkuks, selgitas Aiaots.

Uuring: toasooja arbuusi toiteväärtus on kõrgem

Jääkülm arbuus võib küll olla värskendav suutäis, ent selle toiteväärtus on madalam kui toatemperatuuril serveeritud arbuusilõigul, vahendab Reuters Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi ekspertide uurimistöö järeldust. Ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry tutvustatud uuringust ilmnes, et toatemperatuuril säilitatud arbuusis on enam toitaineid kui külmutuskapis hoitud või värskelt nopitud arbuusis. Uurimistöö läbi viinud Penelope Perkins-Veazie ja Julie Collins avastasid, et soojas arbuusis leidub oluliselt enam inimorganismile kasulikku antioksüdanti lükopeeni, mis annab arbuusile ja ka näiteks tomatile neile omase punase värvuse ning aitab mitmete uuringute kohaselt inimesel ennetada südamehaigusi ja vähkkasvajaid. Toasooja temperatuuri juures säilitatud arbuusis leidus ka oluliselt enam beeta-karoteeni, mis muudetakse inimorganismis A-vitamiiniks. Uurijate sõnul jätkub väärtuslike toitainete tootmine arbuusis ka pärast nende põllult noppimist ning külmutamine aeglustab seda protsessi.

Teadlased lahendasid lendsisalike peaharja mõistatuse

Portsmouthi ülikooli teadurid leidsid enese kinnitusel vastuse küsimusele, mis eesmärki täitis muitsete lendavate dinosauruste peas asunud suur hari, kirjutab BBC. Hiljuti Brasiilias maapõuest nähtavale tulnud pterosauruse liigi Tupuxuara noore isendi säilmeid uurides leidsid teadurid, et tema peahari oli täiskasvanud lendsisalikuga võrreldes erinev ja koosnes kahest eraldiseisvast detailist. Uurijad kirjutasid ajakirjas Paleontology, et tõenäoliselt kasvasid kaks harjadetaili kokku ajaks, mil lendsisalik sai suguküpseks ning seega kujutab pterosauruste pead kaunistanud hari enesest vastassoost liigikaaslastele saadetud teadet, mille kohaselt on tegemist potentsiaalse paarilisega.

Tuleviku kosmoseülikonnad suudavad end ise parandada

Aastaks 2018, mil Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) loodab inimesed taas Kuule lähetada, võivad astronautide käsutuses olla uudsed kosmoseülikonnad, mis parandavad tänu nende valmistamiseks kasutatavatele "tarkadele materjalidele" ise enesesse tekkinud augud, toodavad elektrit ja tapavad mikroobe, teatab New Scientist. Alates 60-ndatest aastatest NASAle kosmoseülikondi valmistanud ettevõte ILC Dover LP tutvustas uusi uurimissuundi möödunud nädalal USAs Norfolkis toimunud rahvusvahelisel keskkonnasüsteemide konverentsil (ICES). Tulevased kosmoseülikonnad on iseparanduvad, kuna nende õhukindlust tagav kõige sisemine kiht on täidetud paksu polümeergeeliga. Kui antud riidekihi sisse peaks tekkima auk, voolab sinna ümbritsevalt alalt kummi meenutavat geeli, mis avause kiiresti blokeerib. Vaakumkambris läbi viidud katsetuste käigus sulgusid sel viisil iseeneslikult kuni 2mm läbimõõduga augud. Suurematest avaustest annab kosmoseülikond aga kasutajale kohe häiresignaaliga teada, sest geeliga täidetud vahekiht paikneb risti elektrivoolu all olevate juhtmetega ning kui suurem kogus geeli peaks välja voolama, elektrivool katkeb ning ülikond edastab ohusignaali. Kosmoseülikonna väliskihile õmmeldakse teatud kogus päikesepaneele, mistõttu suudab astronaudi riietusese iseseisvalt päikesevalgusest elektrit toota. Ülikonna valmistamiseks kasutatav materjal vabastab aegamööda hõbedaioone, mis tapavad efektiivselt mikroobe. Ülikonna materjalis leidub ka palju vesinikku, mis kaitseb kosmoserändurit kosmilise kiirguse eest.

WHO: päike tapab aastas 60.000 inimest

Liigsest päikese käes viibimisest põhjustatud tervisehädadesse sureb maailmas aastas hinnanguliselt 60.000 inimest, vahendab BBC Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hoiatust. WHO teatel on enamik päikesesurmadest põhjustatud nahavähist, mis tekib liiga suurest kogusest UV-kiirgusest. Väikesed kogused UV-kiirgust on inimesele koguni hädavajalikud, sest need mängivad võtmerolli nahas D-vitamiini moodustumisel. UV-kiirguse suured kogused on aga tervisele ohtlikud. Lisaks nahavähile põhjustab päevitamine erineva raskusastmega päikesepõletusi ning muudab naha vanemaks. Ekspertide kinnitusel on praktiliselt kõik päikesesurmad ennetatavad ja lihtsaimaks viisiks seda teha on lihtsalt mitte liiga palju päevitada ja end päikesekiirguse eest paremini kaitsta. Samuti tuleks jälgida infot selle kohta, kui kõrge on parasjagu UV-indeks.

Venemaa kanderaketi Dnepr start ebaõnnestus

18 satelliiti pardal kandnud Venemaa päritolu kanderakett Dnepr plahvatas pisut pärast õhkutõusu Baikonuri kosmodroomilt ning kõik selle pardal olnud tehiskaaslased hävinesid, teatab Reuters. Uudisteagentuuri RIA Novosti andmeil oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et lennu 86 sekundil ei eraldunud raketist selle teine järk. Dnepr kujutab enesest mandritevahelise raketi modifikatsiooni. Venemaa kosmoseagentuuri asejuht Juri Nossenko teatas, et kosmodroomi lähedal asuvates külades õnnetus purustusi ega vigastusi ei põhjustanud. Teiste satelliitide seas pidi Dnepr orbiidile toimetama ka Valgevene tehiskaaslase Belka, millest oleks missiooni õnnestumise korral saanud esimene Valgevene päritolu kosmosesse jõudnud objekt. Venemaa ja Valgevene meedia teatel jälgis ebaõnnestunud starti ka Valgevene president Aleksander Lukashenko.

Haigekassa maksis ligi 900.000 krooni täiendavat ravimihüvitist

Üleeile kandis haigekassa 362 inimese pangakontole täiendavat ravimihüvitist kogusummas 894 197 krooni, teatab Eesti Haigekassa. Väljamakstud hüvitis ületab eelmise aasta teise kvartali eest ravimite täiendavaks kompenseerimiseks välja makstud summat 240.386 krooni võrra. Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamisel lähtutakse inimese soodusravimitele tehtud kulutustest ühes kalendriaastas. Korra kehtestamise eesmärk oli luua võimalus saada täiendavat rahalist hüvitist nendel inimestel, kes kulutavad haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks aastas enam kui 6000 krooni. Maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele on kuni 9500 krooni aastas.

PM: arstide-õdede palgalepe ähvardab venima jääda

Kehtiv tervishoiutöötajate palgakokkulepe lõppeb sellel aastal ning arstid ja õed ootavad uuel aastal palgatõusu, läbirääkimistega võib aga minna kiireks, sest tulemusteni on vaja jõuda septembriks, kirjutab Postimees. Tervishoiutöötajate kutseorganisatsioonid on riigile oma palganõudmised esitanud. 2007. aastal soovivad arstid teenida tunnis praeguse 75 krooni asemel 110 krooni. Õed loodavad 39 kroonise tunnipalga tõusmist 60 kroonile ja hooldustöötajad tahavad 23 krooni asemel saada 32 krooni tunnis. Eesti Haigekassa kevadine prognoos lubab tervishoiutöötajatele 2007. aastaks 8 kroonist ja järgneval kahel aastal vastavalt 5 ja 4 kroonist tunnipalga tõusu. Konkreetseid pakkumisi ei saa aga ka Haigekassa esitada, sest rahandusministeeriumilt pole saabunud sotsiaalmaksu laekumise aruannet, mille põhjal vastavaid prognoose tehakse. Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul ei kavatse õed mitte mingil juhul leppida alla 50 kroonise tunnipalgaga. Eesti Arstide Liidu president Andres Kork leidis, et probleem on tõsisem, ja et tegelikult oleks tarvis suurendada riikliku tervishoiu kulutusi üldiselt. Vaja oleks tõsta tervishoiuteenuse kvaliteeti, näiteks kaotada pikad järjekorrad.

Ekstreemsport väsitab südant seni arvatust enam

Teatud tüüpi "fitness-geeni" omavad sportlased võivad end sedavõrd väsitada, et kurnavad ära oma südame, vahendab Nature Stanfordi ülikooli meditsiinikooli kardioloogi Euan Ashley ja ta kolleegide ajakirjas Journal of the American College of Cardiology tutvustatud uuringu järeldust. Teadurid uurisid ligikaudu 90 tunni vältel joostes, rattaga ja paadiga umbes 480 kilomeetrit läbinud ja sel ajal vaid paar tundi maganud kestvussportlaste südametööd enne ja vahetult pärast distantsi läbimist. Samuti uuriti, milline tuntud "fitness-geeni" variant sportlastel on. Antud geen toodab ACE-ensüümi, mis soodustab organismis veresooni ahendava hormooni tootmist. Madalama ACE-aktiivsusega geenivariant on laialt levinud tipp- ja kestvussportlaste seas ning näib tõstvat organismi vastupidavust. Kogutud andmete analüüsimisel leiti, et ekstreemsport väsitab tõepoolest südant ja tekitab olukorra, kus süda on võimeline kehasse laiali pumpama keskmiselt 10% vähem verd kui puhanud olekus. Üllataval kombel selgus ka, et kahte ACE geeni "vastupidavuskoopiat" omavate sportlaste süda näib väsivat keskmisest enam ja kaotas mitmepäevase pingutuse järel ca 13% oma verepumpamise võimest. "Tavaliste" geenidega sportlaste puhul oli see näitaja keskmiselt vaid 8%. Ashley hinnangul näitab see, et kahe ACE geeni "supervariandiga" inimesed on võimelised end enam ja pikema aja vältel maksimumilähedaselt pingutama. Südamefunktsioonide võimekuse langusel ei näi siiski olevat püsivat tervisemõju, sest sportlaste südame töömaht taastus normaalsele tasemele juba 1-2 päeva möödudes. Ka ei olnud südametöö võimekuse langus seotud tulemustega, sest kõik võistlejad väsitasid end poolsurnuks ning seetõttu mängis suuremat rolli lihaste ja kopsude võimekus. Ashley arvates peaksid sportlased siiski silmas pidama, et pikemaajaline tugev treening võib nende südamelihast väsitada. Nüüd soovivad teadlased kindlaks teha, mis täpselt südame töömahu vähenemist põhjustab - kas hapnikupuudus, liiga suured kogused adrenaliini või mõni muu mõjur.

Austraaliast leiti iidseid inimjälgi

Lõuna-Austraalias asuva nüüdseks kuivanud järve piirkonnast leiti 457 umbes 20.000 aastat tagasi järvemudasse jäädvustunud inimjälge, vahendab LiveScience ajakirjas Journal of Human Evolution tutvustatud avastust. Esimesed jäljed leiti juba 2003. aastal ning viimase paari aasta jooksul läbi viidud väljakaevamiste käigus avastati neid veel sadu. Tegemist on suurima sest ajajärgust pärineva jälgedekollektsiooniga maailmas ning ainsate antud ajastu inimjälgedega Austraalias. Uurimistöös osaleva Melbourne'i ülikooli teaduri Matrhew Cupperi sõnul on jäljed säilinud suisa suurepäraselt ja üsna täpselt on näha isegi see, kui palju muda on astudes ürgsete inimeste varvaste vahelt välja pressinud. Uurijate hinnangul on jäljed jäädvustunud paari nädala või kuu vältel ning leitud on nii meestele, naistele kui ka lastele kuuluvaid jalajälgi. Esindatud on ka antud ajastul elanud loomade ja lindude jalajäljed.

Uuring: elekter aitab haavade paranemisele kaasa

Kuigi see kõlab justkui filmist Frankenstein pärinev väide, tegid Austria molekulaarse biotehnoloogia instituudi teadur Josef Penninger ja Min Zhao Aberdeeni ülikoolist kindlaks, et nahapinna mõjutamine elektrivooluga aitab haavadel kiiremini paraneda, teatab New Scientist. Tegelikult väitis sama esmakordselt juba 150 aasta eest Saksamaa füsioloog Emil Du Bois-Reymond, kelle avastus vajus seejärel paraku unustushõlma. Nüüd taasavastasid Penninger ja Zhao, et loomulik organismi elektriväli mängib haavade paranemisel võtmerolli, kuna suunab organismi "remondirakud" vajalikku piirkonda. Teadlased tegid kindlaks ka geenid, mis antud protsessi juhivad. Penninger märkis, et nad olid antud võimaluse suhtes esialgu skeptiliselt meelestatud, ent mõistsid siis, et tegemist on tegeliku efektiga ja otsisid üles ka selle eest vastutavad geenid. Ta lisas, et seega ei ole tegemist mitte homoöpaatia, vaid biofüüsikaga. Laboris hiirte rakukihtide ja kudedega katsetades avastasid uurijad, et keha loomuliku elektrivälja tugevust ja suunda muutes saavad nad vigastuste paranemist kas kiirendada või seda hoopis peatada. Nüüd uurivad teadlased, kas ja mil moel saaks leidu inimeste ravis kasutada.

ISS toimetati Maast kaugemale

Venemaa kosmoseagentuuri lennujuhtimiskeskuse teatel tõsteti rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) orbiiti 1350 meetri võrra ja viidi jaam sobivale kõrgusele, kus sellega saab põkkuda peagi startiv Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstik Atlantis, teatab lenta.ru. Orbiidi kõrguse muutmine viidi läbi kosmosejaama küljes viibiva kaubalaeva Progress mootorite abil, mis lülitati täna hommikul 134 sekundiks sisse. Süstik Atlantis peaks praeguste plaanide kohaselt startima ajavahemikul 28. august kuni 7. september ning Kennedy kosmosekeskuse spetsialistid on juba alustanud Atlantise külge kütusemahuti ja kanderakettide paari kinnitamist.

Toolse linnusest leiti Liivi sõja aegne puupõrand

Esimesed suuremad arheoloogilised kaevamised Toolsel tõid idapoolsest väravatornist välja Liivi sõja aegse hästi säilinud puupõranda, kirjutab Virumaa Teataja. Et Virumaa Muuseumidel on plaanis konserveerida Toolse ordulinnuse (pildil) idapoolne väravatorn, tuli enne teha proovikaevamised. Toolse linnuses mai lõpust jaanipäevani kestnud arheoloogiliste kaevamiste käigus jõuti paksu elutegevuskihini. Kihi alt tuli välja 16. sajandi teise poole jääv puupõrand, mis ei ole väravatornile omane - tundub, et algse väravatorni võtsid 1558. aastal linnuse vallutanud venelased kasutusele eluruumina ja seepärast ehitasid puupõrand, rääkis Eesti kirjandusmuuseumi teadur Tõnno Jonuks. Kultuurkihist leitud iseloomulikud savinõukillud annavad teada, et ruumi kasutati Liivi sõja ajal ja ka pärast seda.

Glaxo linnugripivaktsiin osutus efektiivseks

Ravimifirma GlaxoSmithKline toodetav inimese linnugripivaktsiin osutus kliinilistes katsetes efektiivseks ka ka toimeaine väga madala doosi korral, teatab Reuters. Paljulubavad katsetulemused tähendavad, et Euroopa suurim ravimifirma alustab inimese linnugripivaktsiini kaubanduslikku tootmist tõenäoliselt juba selle aasta lõpus. Ettevõtte ekspertide hinnangul on nende H5N1 vaktsiin konkurentide omast efektiivsem tänu selles kasutatavatele sobivatele adjuvantidele. Adjuvandid on ühendid, mida lisatakse vaktsiinidele sundimaks immuunsüsteemi tootma keskmisest kiiremini tavalisest suuremat kogust antikehi. Ekspertide hinnangul on ülimalt oluline, et vähesest kogusest aktiivainest saaks toota võimalikult suure arvu vaktsiinidoose, sest vastasel juhul jääb vaktsiinist võimaliku epideemia või pandeemia peatamiseks puudu. H5N1 ringleb endiselt üsna aktiivselt Aasias ning eile teatasid Tai ametivõimud, et ses riigis on pärast aastast vaheaega taas üks inimene H5N1 tõttu surnud.

Satelliit CALIPSO jäädvustas vulkaanilise pilve

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) ilmastikusatelliidi CALIPSO esimeselt pildilt on näha maakerale pool tiiru peale teinud vulkaaniliste lendainete pilv, teatab New Scientist. Uudse tehnoloogia abil atmosfääris liikuvatest pilvedest ja aerosoolide kogumitest vertikaalseid pilte tegev CALIPSO tegi oma esimese jäädvustuse (ülemine pilt) 7. juunil ning spetsialistid avastasid sellelt 20 kilomeetri kõrgusel Indoneesia kohal hõljuva, peamiselt vääveldioksiidist koosneva pilve. Antud pilv tekkis 17.000 kilomeetri kaugusel asuval Kariibi mere saarel Montserratil 20. mail, kui seal paiknev vulkaan "tulistas" vulkaanilist tuhka kuni 17 kilomeetri kõrgusele atmosfääri (vasakpoolne pilt). CALIPSO projektis osalev NASA Langley uurimiskeskuse teadur Chip Trepte selgitas, et tegemist ei olnud suure vulkaanipurskega ja seega näitab selle jälegede leidmine atmosfäärist 18 päeva hiljem, et CALIPSO on väga heas töökorras. CALIPSO ning ta samuti pilvestruktuuride uurimiseks loodud sõsarsatelliit CloudSat saadeti orbiidile 28. aprillil. CALIPSO peamiseks ülesandeks on uurida atmosfääris lendlevaid aerosoole - tillukesi tolmu-, tahma- ja muud tüüpi osakesi, mille roll ilmastiku kujunemisel ja kliimamuutustes on seni täpselt teadmata. Kolmeaastase missiooni jooksul peaks CALIPSO koguma piisavalt informatsiooni analüüsimaks aerosoolide mõju globaalsetele kliimamuutustele. Samuti aitab CALIPSO loodetavasti teadlastel senisest paremini mõista, mil moel moodustuvad polaaralade kohale osooniaugud ning jälgida tolmutormidest ja metsapõlengutest õhku paiskuvate aerosoolide globaalset liikumist atmosfääris.

Leiti kümne miljoni aasta vanust luuüdi

Hispaaniast leiti kümnekonna miljoni aasta eest elanud konnade ja salamandrite säilmetest esmakordselt maailmas fossiliseerunud luuüdi, teatab National Geographic. Luuüdi on suurte luude sees asuv kude, milles toodetakse uusi vererakke. Avastuse teinud rahvusvahelise uurimisrühma teatel on luuüdi sedavõrd hästi säilinud, et näha on isegi koe esialgne värvus. Dublini ülikooli kolledzhi teaduri Maria McNamara juhitava teadlasterühma leid annab lootust, et hästi säilinud luuüdi võib leiduda veel paljude fossiilide suurtes luudes ning iidse luuüdi säilimiseks ei olegi vaja väga erilisi tingimusi, nagu seni ekslikult arvati. Pehmete kudede fossiilsed säilmed on üliharuldased, sest tavaliselt jõuab pehme kude enne kivistumist laguneda. Kui selliseid säilmeid ka leitakse, on pehme koe esialgne koostis tavaliselt fossiliseerumise käigus asendunud mineraalidega. Ent ajakirja Geology värskes numbris tutvustatav leid on ses mõttes üliharv erand, sest McNamara kinnitusel on luuüdi säilinud oma esialgsel kujul. Nüüd on töörühm asunud luuüdi täpset koostist kindlaks tegema, ent kuna see on osaliselt punane, on üsna tõenäoline, et muuhulgas on seal säilinud jälgi isegi hemoglobiinist. McNamara sõnul ei maksa siiski leiuga seoses Jurassic Park stiilis spekulatsioonidega alustada, sest DNA leidmine sedavõrd iidsetest säilmetest on ülimalt ebatõenäoline. Ta kinnitas, et uurijad oleksid väga õnnelikud ka siis, kui neil õnnestuks tuvastada detaile mõnest valgust.

Paljud ameeriklased on meditsiiniliste uuringute jaoks liiga paksud

Massachusettsi üldhaigla radioloogi dr Raul Uppoti ja ta kolleegide uuring näitas, et ameeriklaste ülekaalulisus ei võimalda paljusid neist efektiivsel moel meditsiiniliste aparaatidega uurida, kirjutab Reuters. Uurides aastail 1989 kuni 2003 tehtud tavalisi röngenülesvõtteid, kompuutertomograaf-uuringuid, magnetresonantsjäädvustusi (MRI) ja PET-uuringuid leiti, et 7778 juhul 5.253.014-st ei andnud uuring soovitud tulemusi, sest patsient oli meditsiinilisse aparaati mahtumiseks kas lihtsalt liiga paks või ei olnud ta siseorganite uurimine võimalik liiga paksu rasvakihi tõttu. Olukorras, kus ülekaalulised on spetsialistide hinnangul juba 64% ameeriklastest, on sellised juhtumid viimase 15 aastaga kahekordistunud. Uurijad kirjutasid ajakirjas Radiology, et seega võivad paljude ülekaaluliste patsientide vähkkasvajad, luumurrud ja teised sisemised tervisehädad lihtsalt õigel ajal avastamata jääda. Uppot lisas, et kõige kehvemad on lood ultraheliuuringutega, millega ülekaalulist inimest uurides ei suudeta ta siseorganitest tihti saada isegi kehva kvaliteediga pilti.

Gammakiirgus võimaldab valmistada efektiivsemaid vaktsiine

Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise töötluse teel inaktiivseks muudetud haigustekitajatega vaktsiinid, vahendab ABC ajakirjas Immunity tutvustatud California ülikooli meditsiinikooli teadurite uurimistöö tulemit. Uurijate sõnul ei ole selliselt loodud vaktsiine vaja vastupidiselt praegustele külmas hoida. Dr Sandip Datta ja ta kolleegid valmistasid vaktsiini inimesel toidumürgistust põhjustavast bakterist Listeria monocytogenes. Vastupidiselt kuumusega bakterite tapmise teel valmistatud vaktsiinile andis gammakiirgusega inaktiveeritud bakteritest loodud vaktsiin hiirtele efektiivse immuunkaitse. Kuna gammakiirguse vaktsiinid ei vaja külmas hoidmist, saab neid toimetada piirkondadesse, kus puudub elektrivarustus. Samas märgivad uurijad, et kuigi hiirtel andis gammakiirguse vaktsiin hea tulemuse, peab selle toime osas inimestele veel hulganisti katseid läbi viima. Gammakiirgust kasutatakse praegu meditsiiniseadmete steriliseerimiseks ja mõnedes riikides ka toiduainete pikema säilimisaja tagamiseks.

Esmaabiõpetaja: vigastatut tuleb koheselt abistada

Õnnetuses viga saanud inimest ei tohi mingil juhul üksi jätta, talle tuleb hakata viivitamatult abi osutama ja säilitada sealjuures rahu, vahendab Postimees esmaabiõpetaja Marju Karini manitsust. Vigastatule tuleb hakata abi andma esimesel võimalusel, sest sellest võib sõltuda tema elu. Ta märkis, et kõigepealt tuleb muidugi kutsuda kiirabi, sest omapäi tegutsedes võib eksida, liialt hoogu minna ja hea asemel hoopis halba teha. Kui on tekkinud verejooks, peab selle kiiresti sulgema, ent zhgutiga ei tasu jändama hakata, sest enamasti ei osata seda õigesti teha. Kui haavas on mustust, võib selle tavalise jaheda veega maha pesta. Teadvuse kaotanud kannatanule tuleb kohe hakata tegema kunstlikku hingamist - kannatanu pea tuleb kuklasse lükata ning kahe käega pressida sellele kohale, kus roided kokku saavad, õige rütm on see, kui puhuda kaks korda õhku ja teha viisteist korda massaaži. Massaaž peab Karini sõnul olema üsna tugev, kuid nii kõvasti ka ei tohi pressida, et ribid puruks surub. Ta lisas, et kui elustamisega on kord alustatud, tuleb seda teha seni, kuni kiirabi kohale jõuab.

Linnugripp ründab kasse arvatust laialdasemalt

Asjatundjate teatel võivad kodukassid olla linnugripi viiruse alamtüübile H5N1 seni arvatust oluliselt vastuvõtlikumad, millest annavad kinnitust Iraagis, Austrias, Saksamaal ja Tais kassidel registreeritud positiivsed viirusproovid, teatab Nature. Viiruseleiud ning kasside verest leitud linnugripi viiruse vastased antikehad annavad lisakaalu kahtlustele, mille kohaselt võivad kassid H5N1 levikus mängida seni arvatust suuremat rolli. Samas toonitavad eksperdid, et seni ei ole kindlalt teada ühtegi juhtumit, kus inimene oleks H5N1 nakkuse otse kassilt saanud; küll aga on teada juhtumeid, kus viiruse leviku teed on jäänud ebaselgeks, kuna haigestunutel puudus otsene kokkupuude lindudega. Paljudes maailma piirkondades puuduvad võimalused H5N1 kahtluse korral kiirteste teha ning seal võiks lindude ja kasside samaaegne tundmatul põhjusel haigestumine ja suremine olla ohumärgiks, mis annab alust H5N1 leviku teooriasse ülimalt tõsiselt suhtuda, leiavad viiruseuurijad. Kuigi linnugripist ei räägita praegu sugugi sama palju kui veel mõne aja eest, jätkab see tõbi Aasias levimist ning hiljuti leiti linnugrippi taas Taist, mis oli varem aastajagu päevi sest taudist prii. Aeglast, ent pidevat kasvu on jätkanud ka H5N1 tõttu surnud inimeste arv.

Esimest kuumaandurit remonditi pastakaga

Esimeste inimestena Kuule astunud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) astronaudid Neil Armstrong ja Edwin E. Aldrin Jr pidid Maa looduslikult kaaslaselt naasmiseks välitingimustes kuumaandurit parandama ja kasutasid selleks pastapliiatsit, vahendab Discovery Channel Suurbritannia päevalehes Daily Mirror avaldatud eelinfot peagi linastuvas dokumentaalfilmis paljastatavast infost. Telekanali Channel Five uuest dokumentaalfilmist "Apollo 11: The Untold Story" selgub, et Armstrong ja Aldrin lõhkusid Kuul viibides ilmselt kohmakate kosmoseülikondade tõttu ühe maanduri automaatlülititest, ilma milleta oli start võimatu. Aldrinil oleks katkist lülitit nähes enese kinnitusel peaaegu süda hirmust seisma jäänud, ent ta sai lüliti vajalikku asendisse seda tavalise pastapliiatsiga surkides. Brittide filmis väidetakse, et astronaudid saadeti kuureisile korralikult katsetamata tehnikaga, kuna kõik kartsid suisa paaniliselt, et venelased võivad Kuule esimesena jõuda. Missiooni kehvast ettevalmistamisest oli teadlik ka toonane president Richard Nixon, kel olnud tagataskus valmis avalik pöördumine, milles ta teatas Armstrongi, Aldrini ja Michael Collinsi hukkumisest. NASA eksperdid ei teatanud astronautidele, et maanduri ülestõstmiseks vajalikke kütusevarusid jätkub vaid 15 sekundiks ja kui Aldrin poleks oma pastakatrikki piisavalt kiiresti läbi viinud, oleksidki esimesed inimesed Kuul sinna igaveseks jäänud. Selleks puhuks oli televisiooniülekannet teostavatele inimestele antud korraldus ühendus koheselt katkestada, et mitte kogu maailmale hukkuvatest astronautidest pilti näidata.

Transgeeniline puuvill ajab Hiina põllumehed pankrotti

Seitse aastat pärast puuvillausse (Helicoverpa zea) hävitama kohandatud puuvillasordi kasutuselevõttu Hiinas on teised kahjurid põldudel sedavõrd kiiresti levima hakanud, et toona GMO-puuvilla kasuks otsustanud põllumehed on sattunud rahalistesse raskustesse, kirjutab Nature. Bt puuvill, mis on saanud nime enesesse lisatud bakteri Bacillus thuringiensis geeni järgi, ei pruugigi seega 500 Hiina farmerit hõlmanud uuringu kohaselt olla selline suurepärane toode, millena seda tavaliselt reklaamitakse. Hiinas võeti Bt puuvill kasutusele aastal 1997 ning 2-3 aastat hiljem leiti, et transgeeniline sort on oluliselt kasvatanud saake ning võimaldab põllumeestel kasutada kuni 70% võrra vähem insektitsiide, mis on hea uudis nii farmerite rahakotile kui ka loodusele. Cornelli ülikooli teadurite aastal 2004 läbi viidud ja nüüd avalikult tutvustatud uurimistöö maalis aga Bt puuvillast oluliselt süngema pildi. Nimelt selgus, et kuigi GMO-puuvilla rünnatavate puuvillausside arvukus on põldudel praktiliselt olematuks kahanenud, siis teised taimekahjurid on seevastu oluliselt laiemalt levima hakanud. Seetõttu tuleb Bt puuvilla kasvatavatel põllumeestel kasutada peaaegu sama palju insektitsiide kui tavalisi puuvillasorte kasvatavatel farmeritel. Kuna Bt puuvilla seemned on aga oluliselt kallimad, on transgeenilist puuvilla kasvatavate põllumeeste sissetulekud nüüdseks koguni 8% võrra madalamad kui tavalist puuvilla kasvatavatel hiinlastel. Eksperdid kardavad, et peagi hakkavad sarnaseid tagasilööke saama ka teiste riikide GMO-puuvilla kasvatajad.

Titanilt leiti süsivesinikujärvi

Läinud nädalavahetusel Saturni suurimast kaaslasest Titanist vähem kui 1000 kilomeetri kauguselt mööda lennanud kosmoselaeva Cassini tehtud fotodelt leiti esimesi tõendeid selle kohta, et Titanil leidub tõepoolest süsivesinikega täidetud järvi, kirjutab space.com. Titani põhjapoolkeral jäädvustus radarfotodele umbes tosinkond ligikaudu 10-100 kilomeetrise läbimõõduga järve (pildil), millest mõned on omavahel ühendatud kanalitega. Mitmed fotodelt paistvad järved näivad olevat kuivanud, ent teised koosnevad teadlaste arvates metaani ja etaani vedelast segust. Titan on üks Päikesesüsteemi planeetide kahest looduslikust kaaslasest, millel on Maa varajast atmosfääri meenutav gaasikate. Titani lämmastikust ja metaanist rikka atmosfääri tekkemehhanism on aga teadlastele pikalt peamurdmist valmistanud. Teadurid usuvad, et metaan laguneb Titani atmosfääris ja moodustab pilvi, millest see taas maapinnale sajab. Seni on aga teadmata, kust pärineb ja mida kujutab enesest Titani sees paiknev metaanivaru. Järgmine kord lendab Cassini Titanist mööda 7. septembril.

Haigekassa maksis hambaravihüvitisi plaanitust vähem

Käesoleva aasta I poolaastal maksis Eesti Haigekassa välja 39.754.000 krooni hambaravihüvitist, hüvitist on saanud üle 128.000 inimese, neist 114.000 sai hüvitist hammaste ravimise eest ja 14.000 hammaste proteesimise eest, teatab haigekassa. 2005. aastal kasvas hambaravihüvitise taotlejate arv võrreldes 2004. aastaga 32%. 2006. aasta I poolaasta näitab aga taotlejate arvu vähenemist. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on taotlejaid koguni 20% vähem ja see on toonud kaasa hambaravihüvitise eelarve ligi 9 miljoni kroonise alatäitmise. Hambaproteeside hüvitise taotlejate arv on jäänud üldjoontes samale tasemele 2005. aasta I poolaastaga, vähenedes vaid 1% võrra.

Kalasöömine vähendab südame rütmihäirete tekke ohtu

Grillitud või küpsetatud kala regulaarsel söömisel näib olevat positiivne mõju südame "elektrisüsteemidele" ning kalatoodete tarbimine võib seega vähendada eluohtlike südame rütmihäirete tekke tõenäosust, vahendab Reuters ajakirjas Journal of the American College of Cardiology tutvustatud Harvardi meditsiinikooli teadurite uurimistöö tulemust. 5096 vähemalt 65-aastase ja vanema inimese terviseandmete ning toitumisharjumuste analüüsimisel selgus, et vähemalt korra nädalas küpsetatud või grillitud kala söövatel inimestel on keskmisest rahulikum südametempo ning mida sagedamini kalatoite tarbida, seda vähem esineb inimesel südamerütmi ebakorrapärasusi. Praetud kala söömise ja südame "töökindluse" vahel sama selget seost ei tuvastatud. Küll aga peaks uurijate hinnangul sama positiivse efekti andma kalatoodetest pärinevate oomega-3 rasvhapete regulaarne tarvitamine.

Hiinlased loovad kosmilisi supertaimi

Hiina kavatseb septembri alguses saata satelliidiga Shijan-8 orbiidile ligikaudu 2000 seemet, millel võivad riigi teadurite arvates kosmilise kiirguse ning mikrogravitatsiooni mõjul tekkida mutatsioonid, mis suurendavad pärast nende seemnete istutamist põldudel saagikust, vahendab ABC päevalehe China Daily teadet. Orbiidile lähetatakse üheksa erineva põllukultuuri ja puuvilja seemneid. Päevalehes avaldatud materjali kohaselt on Hiina katsetanud kosmilise keskkonna mõju seemnetele pikkade aastate vältel ja kõige paremaid tulemusi on saadud riisi ja nisu puhul. Kosmoses kasvatatud tomati ja rohelise pipra seemned on väidetavalt 10%-20% maiste sortide seemnetest suuremad ning kosmiliste aedviljade vitamiinisisaldus on China Daily teatel samuti kõrgem. Septembris orbiidile lähetatav satelliit on esimene, mis on loodud spetsiaalselt seemnekatsetuste tarbeks. Uudis kosmilistest imeviljadest avaldati ajal, mil Hiina otsib meeleheitlikult viise oma aina kasvava elanikkonna äratoitmiseks ning põldudele on juba lubatud või lubatakse lähiajal ka mitmeid GMO-sorte.

Suitsetamine võib aeglustada alkoholi imendumist verre

Ajakirjas Alcoholism: Clinical and Experimental Research tutvustatud Texase A&M terviseteaduse keskuse teadurite uurimistöö näitas, et suitsetamine võib aeglustada tarbitud alkoholi imendumist verre, vahendab BBC. Esialgu on see seos siiski kindlaks tehtud vaid rottidel, ent asjatundjate hinnangul on suur tõenäosus, et sama väide kehtib ka inimeste puhul. Ameerika teadlased lisasid laborikatsete käigus rottide toitu erinevaid koguseid nikotiini ja alkoholi ning avastasid, et suuremaid nikotiinidoose saanud näriliste veres on madalam alkoholisisaldus. Kui sama seos osutub tõeseks ka inimeste puhul, tähendab see, et suitsetajad joovad mittesuitsetajatest enam alkoholi ja rikuvad seeläbi rohkem ka oma tervist. Teadlaste arvates tekib see efekt, kuna nikotiin aeglustab mingisugusel veel seni teadmata moel alkoholi jõudmist maost peensoolde, kus toimub suurem osa alkoholi imendumisest vereringesse. Uurijad hoiatavad, et alkoholitarbimise ajal suitsu kiskumine on seega eriti ohtlik noortele, sest sel moel harjuvad nad varakult suuremaid koguseid alkoholi tarvitama ja haigestuvad kiiremini alkoholismist põhjustatud tõbedesse.

Marssi võib uurima asuda hüplevate kerarobotite sülem

New Mexico kaevandus- ja tehnoloogiainstituudi direktori Penelope Bostoni ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teaduri Steven Dubowsky nägemuse kohaselt võiks meie naaberplaneedi Marsi pinnas paiknevate käikude ja koobaste uurimiseks kasutada põrkuvate ja veerevate ümmarguste robotite sülemit, kirjutab National Geographic. Selliste käikude ja koobaste uurimist peetakse väga oluliseks, sest paljude ekspertide hinnangul võisid just sealsetes planeedi pinnaga võrreldes vähem ekstreemsetes tingimustes asuda Punase Planeedi kunagise võimaliku elu viimased varjupaigad ning seega on need parimaks uurimisobjektiks, kui Marsilt soovitakse leida elujälgi. Paraku ei saa praegu Marsil head tööd tegevate kulgurite Spirit ja Opportunity tüüpi teadusrobotid selle ülesandega hakkama, sest maa-aluste õõnsuste uurimiseks tuleb luua täiesti uut liiki robotite kontseptsioon. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) peab ideed sedavõrd huvitavaks, et otsustas teadurite tööd toetada 400.000 USA dollari ehk peaaegu 5 miljoni eesti krooniga. Dubowski kinnitusel on ta MITi töörühm juba esimese prototüübi valmis saanud ja praegu on suurimaks väljakutseks see, kuidas vähendada elu otsimiseks vajalikke sensoreid piisavas mahus. Uurijate teatel peab kerarobotite parvel olema "jagatud intelligentsus", mis võimaldab neil teha kollektiivseid otsuseid. Samas ei tohiks paari roboti kaotamine ülejäänud "tehnosülemi" suutlikkust kahandada, mistõttu tuleb "grupimõistus" luua piisavalt paindlikuks. Kui kõik sujub plaanide kohaselt, kavatsevad Boston ja Dubowski keraroboteid tuleval aastal juba ka välitingimustes katsetada.

Tuhala Nõiakaevu keemine võib alatiseks lõppeda

Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja teatel võib kuulsa Tuhala Nõiakaevu "keemine" igaveseks peatuda, sest kohalikule karstialale kavandatakse seitsme karjääriga Nabala lubjakivimaardlat, kus tööle asuksid Merko Kaevandused OÜ, Paekivitoodete tehas OÜ ja Kiirkandur AS, teatab Postimees. Kuni 25 meetri paksuste lubjakivilademete kaevandamiseks tuleb hakata sinna Mahtra soostikust pidevalt pealevalguvat vett ära pumpama. Vee kogus ühe paekarjääri kohta oleks kuni 23.000 kanti ööpäevas, sellest 7000 kanti põhjavett, teatas Talioja. Karjääride avamisel ja põhjavee taseme alandamisel vähemalt 20 meetrit tõmmataks osa suurvett Tuhala jõest veel enne ära, kui see Nõiakaevu juurde jõuab. Lisaks Nõiakaevule voolab maa all kolme kuni kuue meetri sügavusel viis salajõge. Eesti pikim, 11-kilomeetrine Kurevere maa-alune jõgi avastati 2005. aastal. Tänavu juunis leidis geobioloog Rein Hanstein Saku ja Kiili valla mail veel ühe, üheksakilomeetrise maa-aluse jõe, mis ristiti Saku valla samanimelise küla järgi Kirdaluks. Nende ja terve hulga allikate veerohkus on Talioja sõnul samuti ohus.

Süstikut Atlantis asuti stardiks ette valmistama

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) spetsialistid toimetasid süstiku Atlantis spetsiaalsesse Kennedy kosmosekeskuses asuvasse montaazhiruumi, kus selle külge kinnitatakse kütusmahuti ja kanderakettide paar, teatab CNN. Atlantis peaks praeguste plaanide kohaselt startima 27. või 28. augustil. Orbiidilennuks ette valmistatava Atlantise sõsarlaev Discovery naases möödunud nädalal edukaks kujunenud kosmoselennult, mis näitas, et pärast Columbia õnnetust süstikupargi turvalisuse nimel investeeritud miljardid dollarid on läinud asja ette. Atlantis toimetatakse stardirambile 31. juulil ning lõplik otsus stardipäeva kohta tehakse 16. augustil.

Eesti lipp jõuab ülejärgmisel aastal Antarktikasse

2008. aasta jaanuaris asub Postimehe teatel Antarktika poole teele Eesti neljaliikmeline ekspeditsioon, et hinnata tulevase Eesti polaarjaama asukoha sobivust teadusuuringuteks. Uurimisretk põhineb täielikult erakapitalil. Tegemist on pigem eelekspeditsiooniga, sest kohapeal viibitakse lühikest aega ning märkimisväärseid teaduslikke uuringuid ei tehta. See-eest keskendutakse tulevase polaarjaama asukoha tingimustega tutvumisele ja keskkonnamõjude hindamisele. Ekspeditsiooni eestvedaja Mart Saarso selgitas, et enne kui polaarjaam kuskile ehitatakse, tuleb teha kõikehõlmav keskkonnamõjude hinnang. Esimese ekspeditsiooni maksumus on kahe miljoni krooni ringis, see raha saadakse eraisikute ja ettevõtjate käest. Eesti meeskond sõidab Antarktikale turismilaevaga Uus-Meremaalt või Austraaliast. Kohapeal ollakse 3-4 nädalat ja elatakse telkides. Varustust võetakse kaasa minimaalselt, sest laevalt kaldale viiv kopter saab lisaks neljale ekspeditsiooniliikmele peale võtta veel vaid poole tonni jagu kaupa.

Uuring: elevandid mäkke ei roni

Ajakirjas Current Biology tutvustatud Oxfordi ülikooli teaduri Fritz Vollrathi ja looduskaitseühingu Save the Elephants aktivisti Iain Douglas-Hamiltoni uurimistööst selgus, et aafrika elevandid hoiduvad ronimast ka väiksemate küngaste otsa, eelistades veeta kogu elu tasandikel, kirjutab LiveScience. Uurijad jälgisid Põhja-Keenias elavate paksunahaliste liikumist GPS-seadmete abil ning avastasid, et nad tõusevad kõrgendikele vaid üliharva. Osaliselt on see ilmselt tingitud tõigast, et elevandid ei leia sealt vett ning üritavad vältida vigastusi, ent Vollrathi ja Douglas-Hamiltoni arvates on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et mäkketõus on raskekaalulistele elevantidele lihtsalt liiga energiakulukas. Teadlased arvutasid välja, et sajakonna meetri ülesmäge liikumisel kaotatud energiavaru taastamiseks peavad elevandid sööma tervelt pool tundi. Seetõttu peavad elevandid kõrgendikule tõusmise vajadust ja mõistlikkust kaaluma väga põhjalikult ning eelistavad sest võimalusel loobuda.

EL rahastab tüvirakuuuringuid ka edaspidi

Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid leppisid kokku tüvirakuuuringute rahastamise jätkamises, teatab BBC. Möödunud nädalal kasutas Ameerika Ühendriikide president George W Bush esmakordselt oma ametiajal vetot, et peatada USA Kongressi seaduseelnõu, mis oleks laiendanud võimalusi riigieelarvest pärit vahendite kasutamiseks tüvirakuuuringute rahastamisel. Euroliidu ministrid leppisid kokku, et raha ei eraldata neile uuringufaasidele, mille käigus hävitatakse inimembrüoid, ent kõigile teistele tüvirakuuuringute järkudele on ELi teadusrahad endiselt kättesaadavad. Otsus polnud sugugi üksmeelne - selle vastu hääletasid Austria, Leedu, Malta, Poola ja Slovakkia. Tüvirakuuuringute rahastamise vastu olid kuni viimase hetkeni ka Saksamaa, Itaalia ja Sloveenia, keda embroü surmamisega lõppevate protseduuride rahata jätmise kompromissettepanek siiski rahuldas. Tüvirakuuuringute suurimad toetajad euroliidus on Rootsi, Hispaania ja Belgia.

Alzheimeri tõve ravim võib olla leitud

Austraalia vaimse tervise uurimisinstituudi teadlasterühm on välja töötanud kord päevas manustatava tableti, mis võib ravida Alzheimeri tõbe, teatab BBC. Hiirtel läbi viidud katsed näitasid, et PBT2 nimeline ravim pärsib edukalt haigusega seostatavate amüloidvalkude kogumite moodustumist ajus. Valgu tase langes 24 tundi pärast esimest doosi koguni 60% võrra ning hiirte mälu paranes labürindikatsete andmeil märkimisväärselt viie päeva möödudes. Esimese faasi inimkatsed peaksid algama juba augustis ning järgmisel aastal järgneb neile laialdane rahvusvaheline ravimikatsetus. Austraalia uurijate hinnangul saab PBT2 abil Alzheimeri tõve sümptomite ilmnemist edasi lükata või selle arengut pidurdada. Alzheimeri tõbi on progresseeruv ajuhaigus, mis on dementsuse kõige levinumaks põhjuseks ja lõppeb alati surmaga. Ainuüksi Suurbritannias on Alzheimeri tõbi umbes 450.000 inimesel ja elanikkonna jätkuv vananemine arenenud riikides tõstab haigestumisnumbreid pidevalt. Kui kõik sujub probleemideta, võib PBT2 tulla müüki ligikaudu nelja aasta pärast.

Eesti Loodus tutvustab päikeseenergeetikat ning käpalisi

Päikeseenergeetikal on tulevikku, veenavad kaaneloos Eesti Looduse juulinumbri lugejat Jüri Krustok ja Enn Mellikov. Merelaevanduse muredega jätkab Tarmo Soomere: seekord on luubi all kiirlaevade tekitatud lained. Aasta puu rubriik selgitab seekord pajude traditsioonilisi kasutusviise vilepillist nahkaparkimiseni. Toomas Jüriado süüvib Euroopa Komisjoni elurikkuse-teemaliselt rohenädalalt saadud vastakatesse muljetesse. Intervjuu on sel kuul Bellis Kullmaniga, kelle uurimisala - seente ökoloogia ja süstemaatika võib asjasse pühendamata bioloogigi segadusse ajada. Geograaf Kalle Remm demonstreerib Elva ümbruse orhideede näitel, kuidas on tehisõppetarkvara abil võimalik ennustada ja kaardistada haruldaste liikide tõenäolisi leiukohti. Selle kandi käpalistest kirjutab lähemalt aga Liina Remm. Matkasellidele peaksid huvi pakkuma Kütioru looduskunstiraja ja Järvselja looduskaitseala tutvustused.

Horisont kirjutab ilma ja ilmastiku muutumisest

Akadeemik Anto Raukas väidab ajakirja Horisont värskes numbris artiklis "Kliima ja teadusmüüdid meie ümber", et inimmõju on praegu looduslikes tsüklites vaid müra tasemel. Veel ütleb ta, et soojenev kliima võib põhjustada hoopis ilma jahenemise. Sellest, kuidas ilm taimi ja taimed ilma mõjutavad ning vastastikku kohanevad, on juttu nii taimefüsioloog Ülo Niinemetsa artiklis "Lehed aitavad mõista taimestiku arengut" kui temaga tehtud intervjuus. Põuda ja uputust õpetab mõõtma ilmavaatleja Tiina Tammets. Ilmast ei saa mööda ka astronoom Jaak Jaaniste, kes kirjeldab, kuidas eestlased märtsis päikesevarjutust vaatamas käisid. Põnevaid teemasid on Horisondis teisigi.

Vähiravim Nexavar sai Eestis müügiloa

Euroopa Ravimiamet (EMEA) on andnud müügiloa uue vähiravimi Nexavar turustamiseks Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis. Eelnevalt on ravim saanud müügiloa teiste hulgas USAs 2005. aasta detsembris ning Šveitsis 2006. aasta märtsis. Toimeainet sorafeniib sisaldav ravim Nexavar on tabletikujuline preparaat, mida kasutatakse arenenud neeruvähi ravis. Lisaks leevendab preparaat märkimisväärselt selliseid vähi kõrvalnähtusid nagu köha, palavik, hingamisraskused, tõstes patsientide elukvaliteeti. Eeldatavalt ei piirdu preparaadi kasutusvaldkond neeruvähiga ning lähiaastatel loodetakse saada luba kasutuseks terve rea vähivormide ravis. Kliinilised uuringud on andnud häid tulemusi näiteks maksavähi ja pigmentkasvaja (pahaloomuline naha melanoom) ravis. Põhjamaade uurimiskeskustes plaanitakse uurida sorafeniibi kasutamist kopsuvähi ravis.