Discovery alustas koduteed

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstik Discovery eraldus täna rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) küljest ning alustas koduteed, teatab BBC. Discovery pardal on nüüd vaid 6 astronauti, sest sakslane Thomas Reiter jäeti kosmosejaama kolmandaks meeskonnaliikmeks. Süstik Discovery peaks Maale naasma esmaspäeval, 17. juulil, ent enne seda viiakse läbi veel viimane uuring, mis peab andma lõpliku kindluse, et süstik ei ole kosmoses viibides mikrometeoriitide tõttu viga saanud. Discovery jääb esialgu ISSist vaid 74 kilomeetri kaugusele, et võimaliku vigastuse või vigastuste avastamise korral taas kosmosejaamaga põkkuda. Nii NASA eksperdid kui ka Discovery meeskond on siiski üsna veendunud, et lõplik uuring on vaid formaalsus ning koduplaneedile naasmist takistavaid vigastusi ei leita. Discovery missiooni on põhjust nimetada edukaks, sest läbi on muuhulgas viidud kolm avakosmosesse väljumist ning rahvusvahelise kosmosejaama välisküljel sai tehtud tubli hulk parandus- ja täiendustöid.

Teadlased valmistasid sulamisvaba shokolaadi

Nigeeria kakaouuringute instituudi teadlased on enese teatel lahendanud probleemse olukorra, kus troopiliste alade elanikud ei tarvita eriti shokolaaditooteid, kuna need sulavad sealse suure kuumuse käes püdelaks ja ebaisuäratavaks massiks, kirjutab LiveScience. Nimelt õnnestus shokolaadispetsialistidel pärast aastakümneid kestnud uuringuid ja katsetusi valmistada shokolaad, mis talub kõrget temperatuuri ja ei kaota seejures oma häid maitseomadusi. Enamik shokolaadisortidest sulab juba 25-33 kraadi (C) juures, ent Nigeeria toiduteaduri S.O. Ogunwolu töörühmal õnnestus shokolaadi sisse maisitärklist segades luua sort, mis hakkab vormituks massiks muutuma alles 50 kraadisel (C) temperatuuril ning "on võrreldav tavalise piimashokolaadiga värvi, maitse, pehmuse ja üldise vastuvõetavuse osas". Ainsa erinevusena tõid kuumakindlat shokolaadi tarvitanud vabatahtlikud esile, et tavaline shokolaad on pisut enam magusam. Ajakirja British Food Journal värskes numbris tutvustatud eksperimentide käigus leiti, et ideaalse tulemuse annab tootele 10% maisitärklise lisamine. Maailmas on selliseid shokolaaditooteid üritatud luua ka varem, ent tavaliselt on tulemuseks olnud jäik ollus, mis ei sula ka suus ja mille närimine võtab shokolaadisöömiselt igasuguse mõnu. Vähemalt esialgu paistab, et nigeerlased on suutnud selle probleemi lahendada ning uudne shokolaad peaks kuumades piirkondades peagi väga populaarseks muutuma.

Varajast kopsuvähki saab avastada veretestiga

Ajakirjas Journal of Thoracic Oncology tutvustatud uurimistöös selgus, et inimese immuunsüsteemi reageeringut vähkkasvajatele registreeriv veretest on varajase kopsuvähi avastamisel oluliselt tõhusam kui röntgeniga ja kompuutertomograafiga tehtud uuringud, teatab Reuters. Erafirma 20/20 GeneSystems poolt patenteeritud ning Kentucky ülikooli teadurite välja töötatud veretestiga tuvastati enimlevinud kopsuvähi vormile viitavad muudatused verest 3-5 aastat enne seda, kui kopsuvähk tegelikult diagnoositi. Verevähk on maailmas enim elusid nõudev vähivorm, millesse haigestub igal aastal 10 miljonit inimest, kellest pooled tõve tõttu surevad. Uudne antikehade veretest võib tuua pöörde praegu valitsevasse kurba olukorda, kus kopsuvähk on leidmise ajaks väga sageli nii kaugele arenenud, et patsiendi päästmine ei ole enam võimalik.

Discovery hüdraulikasüsteemist avastati leke

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdid uurivad tähelepanelikult süstiku Discovery hüdraulikasüsteemist avastatud leket, mis võib süstikule maandudes väiksemat sorti probleeme tekitada, teatab CNN. Süstikuprogrammi asejuht John Shannon kinnitas siiski, et väga suure tõenäosusega ei takista kiirusega "umbes kuus tilka tunnis" toimuv juhtimis- ja pidurdusmehhanismidega seotud süsteemide leke Discovery maandumist. Olukorra hindamise muudab aga keerukamaks tõik, et keegi ei tea täpselt, milline aine süsteemidest ikkagi lekib - kas ohutu lämmastik või tuleohtlik kütus. Seetõttu lähtuvad olukorda analüüsivad NASA eksperdid igaks juhuks pigem eeldusest, et lekkeaine on plahvatusohtlik. Shannon toonitas, et isegi kui tegemist on kütusega, on praegune lekketase umbes 100.000 korda aeglasem kui potentsiaalselt põlengut põhjustada võiv lekkekiirus. Kui leke peaks suurenema, kasutatakse ilmselt ära kogu antud süsteemides asuv kütus ja maandumine toimub kahe parallleelsüsteemi abiga. Discovery peaks praeguste plaanide kohaselt Maale naasma 17. juulil.

Biokütuste laiem levik jätab paljud inimesed nälga

Maisi, suhkruroo ja taimeõlide aina laialdasem kasutamine loodussäästlikes kütustes toob kaasa näljahäda laienemise maailmas, vahendab Discovery Channel tuntud säästliku mõtteviisi propageerija Lester Browni hoiatust. Ameerika Ühendriikides reklaamitakse biodiislit ja etanoolkütust viimasel ajal laialdaselt kui keskkonnasäästlikku alternatiivi, mis vähendab lisaks ka USA sõltuvust maailma naftavarudest, ent aina suurem nõudlus biokütuste vastu on Maailma Poliitika Instituudi teaduri Browni hinnangul muutmas oluliselt maailma toiduturgu, mis võib viimaks viia laialdase poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuseni. Keskkonnaekspert märkis tekkinud olukorda kommenteerides, et maailmas on 800 miljonit autojuhti, kes soovivad säilitada oma senist elustiili ning 2 miljardit inimest, kes tahavad ellu jääda. Browni sõnul on selle 2 miljardi näol tegemist samade inimestega, kes kulutavad juba praegu enam kui poole oma sissetulekutest toidule. Statistilised andmed näitavad, et nõudlus teravilja järele peaks käesoleval aastal maailmas tõusma 20 miljoni tonni võrra ning ainuüksi Ameerika Ühendriikide autode paakide täitmiseks biokütusega kulub sellest koguni 14 miljonit tonni. Samal ajal on Ameerika Ühendriikides eneses viljasaagid viimase 34 aasta madalaimal tasemel ning kliimamuutused ja laialdane veenappus ei anna erilist alust optimismiks ka edaspidi. Brown selgitas, et biokütuste kasvava nõudluse taga on nafta kõrge hind ning paljude põllukultuuride hind hakkab aina enam sõltuma nende väärtusest biokütuse, mitte toiduna. Ta lisas, et kuna laias laastus saab kõike, mida me sööme, muuta etanooliks või biodiisliks, muutub piir toidukaubanduse ja kütusekaubanduse vahel peagi ülimalt ähmaseks. Tõusvad kütusehinnad viivad seega kiiresti üles ka toiduhinnad ja see tähendab, et suur hulk näljahäda piiril virelevaid maailma inimesi sureb nälga. Browni sõnul on näiteks suhkruhinnad hakanud vähese pakkumise tõttu juba tõusma, kuna üks maailma juhtivatest suhkrutootjatest Brasiilia on riikliku programmi raames suunanud olulisi koguseid kasvatatavast suhruroost biokütuste valmistamiseks. Järgmist suuremat hinnatõusu ennustab ta taimeõlide vallas, ent tuletab meelde, et kütust saab sama edukalt valmistada ka lihast, piimatoodetest ja munadest.

USAs lubati müüki 3in1-tüüpi HIV-ravim

Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) lubas riigis müüki kord päevas manustatava ja kolme toimeainet ühendava HIV-ravimi Atripla, teatab BBC. Bristol-Myers-Squibbi ja Gilead Sciencesi valmistatav ravim sisaldab efavirenzi, tenovofiiri ja emitritsitabiini ning Euroopa Liidus antakse sellele müügilitsents ilmselt järgmisel aastal. Atripla ühendab ühes tabletis kõige levinuma ravimikombinatsiooni, mida tänapäeval HIV-positiivsetele Ameerika Ühendriikides ja Euroopas antakse. Kahe ravimifirma koostöös sündinud ühendravim tähendab, et HIV-positiivsed saavad edaspidi võtta päevas vaid ühe tableti. Ravimi loomisesse kaasati ka Merck, kellele kuuluvad efavirenzi õigused. Asjatundjate hinnangul on oluline, et HIV-positiivsete päevas võetavate ravimite hulk oleks võimalikult väike, sest see tõstab võimalust, et nad tarvitavad tablette korrapäraselt, mis on oluline nii neile enestele kui ka kõigile teistele inimestele, sest nii hoitakse ära uute ravimiresistentsete viirustüvede teke.

Dinosauruste lapsepõlv oli suhteliselt muretu

Florida riikliku ülikooli teadurite uurimistööst ilmnes, et kiskjatest dinosauruste lapsepõlv oli suhteliselt muretu, ent pärast täisealiseks saamist vähenesid nende ellujäämisvõimalused drastiliselt, vahendab New Scientist. Fossiilseid leide analüüsinud uurijad väidavad, et enamik noorsaurusi sirgusid pärast kriitilisest beebieast väljumist paljunemisvõimelise vanuseni, ent seejärel hakkas nende arvukus kiiresti langema. Seega oli hiidsisalike "elumuster" väga sarnane tänapäeval elavate lindude ning imetajate samade näitajatega. Uurimistööd juhtinud Gregory Ericksoni sõnul selgitab see ka, miks leitakse nii harva noorsauruste luustikke - nad lihtsalt ei surnud noores eas eriti tihti. Kui näiteks tänapäeval elavatel krokodillidel on noorloomade suremus suhteliselt kõrge kannibalistliku käitumise tõttu, siis vähestelt leitud noorsauruste luudelt ei ole oma liigikaaslaste poolt nahkapistmisele viitavaid märke leitud. Küll aga on ränkadest haavadest märku andvaid ning liigikaaslaste tekitatud vigastusi leitud täiskasvanud kiskjasauruste luudelt. Asjatundjate hinnangul tekkisid need sobivate paaritumiskaaslaste, pesitsuskohtade ja nappide toiduressursside eest peetavate võitluste käigus.

Grööni vaal võib elada kuni 200-aastaseks

Scrippsi okeanograafiainstituudi teadurite uuringust selgus, et mõned grööni vaalad (Balaena mysticetus) võivad elada mitu inimpõlve, teatab National Geographic. Grööni vaalade silmakoe aminohappete sisalduse ja vanuse analüüs näitas vaalaspetsialist Jeffrey Bada teatel, et umbes 5% isenditest on enam kui saja-aastased ning kõige eakamate vaalade eluiga võib küündida 160-200 aastani. Grööni vaalad elavad Põhja-Jäämere piirkonnas, sirguvad kuni 18 meetri pikkuseks ja võivad kaaluda enam kui 100 tonni. Grööni vaalade väga pikka eluiga kinnitab ka tõik, et kuigi varasematel aegadel eskimote kasutatud kivist harpuunid "läksid moest" juba aastail 1860-1870, leiti nende fragmente ihus kandvaid isendeid siiski veel ka 1990.-ndatel aastatel. Muuhulgas võib leid selgitada seda, miks jälgivad vaalauurijad nii sageli ilma poegadeta grööni vaalasid. Nimelt usuvad bioloogid, et emased vaalad läbivad sarnaselt inimestele elu jooksul menopausi perioodi ja muutuvad võimetuks uusi järglasi ilmale tooma. Ekspertide arvates võib grööni vaalade ülikõrge eluiga olla vaalade seas unikaalne, sest soojemates vetes elavate vaalade puhul pole nende võimalikust pikaealisusest seni märke leitud.

Eesti loomaomanikel tuleb hakata kasse ja kalu kontrollima

Põllumajandusministeeriumis välja töötatud lemmiklooma pidamise määrus keelab kassi või akvaariumikala terveks päevaks üksi jätta ja määrab ketikoera liikumisraadiuse, kirjutab Postimees. Lemmiklooma tervist ja heaolu tuleb eile valitsuses arutlusel olnud määruse järgi kontrollida vähemalt kaks korda päevas. Veel sätestab määrus näiteks küüliku ja teiste näriliste ning lindude puuride mõõtmed vastavalt nende kaalule ja minimaalse ruumi pindala, kus võib pidada kassi. Põllumajandusministeeriumi teatel on määruse eesmärk tagada paremini loomade üldine heaolu ja nende tervisekaitse. Määrus mõjutab iga lemmiklooma pidavat isikut, kuid eriti lemmikloomade pidamise ja müümisega tegelevaid ettevõtjaid. Eelnõu järgi peaks määrus jõustuma tänavu oktoobris.

Rasedusaegne suitsetamine põhjustab lapsele käitumisprobleeme

Ajakirjas Child Development tutvustatud uurimistöös leiti, et emakõhus sageli sigaretisuitsuga kokku puutuvatel lastel esineb eakaaslastest oluliselt sagedamini käitumuslikke häireid, kirjutab LiveScience. Tegemist on esimese teadusliku uuringuga, mis kinnitab seost rasedusaegse suitsetamise ja lapsel paaril esimesel eluaastal ilmnevate käitumisprobleemide vahel. Uurijad avastasid, et 2-aastastel lastel, kelle emad olid raseduse ajal suitsu kiskunud, esines eakaaslastest 12 korda sagedamini käitumishäireid. Muuhulgas olid sellised lapsed oluliselt sagedamini agressiivsed, sõnakuulmatud ning nende sotsiaalsete oskuste areng oli pidurdunud. Illinoisi ülikooli teadurid peavad oluliseks, et emakõhus viibides tubakasuitsule allunud lapsed ei olnud eakaaslastest kergemini ärrituvad, mis võib suitsetamise mõju arenevale organismile senisest täpsemalt selgitada, kuna erinevad käitumuslikud häired avalduvad erinevate ajupiirkondade väär- või vaegarengu tõttu. Uuring näitab ka, et mõned inimesed on määratud teistega kehvemalt läbi saama juba enne sündi ja seda oma ema süül.

Linnakajakad õpivad tänavapoisi elu

Linnapildis on viimasel ajal näha kajakapoegi, kes ei oska linnakäras midagi peale hakata, kirjutab EPL. Nende ammuilma urbaniseerunud vanemad on nad omapäi jätnud ning nüüd tuleb hallidel karvapallidel ise linnadzhunglis kuidagi ellu jääda. Kajakas on tegelikult ju veelind, ometi on lihtsamad elutingimused, prügikastikorilus ja ülisõbralikud kodanikud nende elu linnas mugavamaks teinud. Zooloog Aleksei Turovski sõnul peaks inimene tegelema oma asjadega ning kajakaist mitte välja tegema. Ta selgitas, et kui inimene jääb kajakaparve või nende pesapaiga juurde seisma, siis see mõjub neile hirmutavalt. Inimestel kipub hallisulelisi kajakapoegi nähes süda tihti härdaks minema, kuna nad tunduvad kuidagi abitud või kohati isegi saamatud, ning aus linnakodanik ostab seepeale poest saiapätsi ja tõttab appi. Päris kindlasti ei tohiks kajakapoegi toita, kuna nad harjuvad sellega ülikiiresti, märkis Turovski. Ta lisas, et pärast on neil seetõttu väga raske ning see võib neile hukatuslikuks saada. Inimestel ei tasuks arvata, et kajakapoegade ema on neid maha jätnud – teda ei pruugi lihtsalt silmapiiril olla, küll aga hoiab ta kuskilt eemalt silma peal või kuuleb nende kisa. Kui inimene märkab silmanähtavalt vigastatud lindu, tuleks helistada numbril 112 või proovida omal jõul lind varjupaika toimetada.

Roosipäevad Tallinna Botaanikaaias

Sel nädalavahetusel kutsub Tallinna Botaanikaaed roosipäevadele. Maailmas kasvatatakse umbes 30.000 roosisorti, millest Tallinna Botaanikaaia rosaariumis on võimalik näha üle 550, nende hulgas selliseid tuntud ja armastatud Eesti sorte nagu Koit ja Mõrsjaroos. Roosikasvatajad saavad hüva nõu, kuidas roose paremini hooldada, samuti selgitatakse, millised on Eesti oludes kõige tugevamad sordid. Ekskursioonid rosaariumis algavad laupäeval ja pühapäeval kell 12.00, 13.30 ja 15.00. Sissepääs rosaariumisse on tasuline. Roosipäevade ajal on botaanikaaed avatud kell 11.00–19.00.

Nobelist soovitab kliimasoojenemise vastu võidelda väävliga

1995. aastal Nobeli preemia keemia alal saanud Paul Crutzen avaldab peagi teadusartikli, milles kutsutakse üles tõsiselt kaaluma võimalust paisata globaalse kliimasoojenemise peatamiseks atmosfääri tohutuid koguseid väävlit, teatab Nature. Osooniuuringutega kuulsust kogunud Crutzen tunnistas, et veel kahe aasta eest oli ta sarnaste kliimamuutmisprojektide sobivuse küsimuses pigem skeptiliselt meelestatud, ent asus antud ideed uurima "meeleheitest", mis on tingitud rahvusvahelise koostöö puudumisest kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise alal. Peatselt ajakirjas Climatic Change avaldatavas artiklis leiab teadlane, et Maa kliimat peaks olema võimalik muuta paisates vähemalt 10 kilomeetri kõrgusele atmosfääri suuri koguseid sulfaate. See aitaks Maal oluliselt suuremas koguses praegu maapinnani jõudvat päikesekiirgust tagasi peegeldada. Crutzeni sõnul imiteeriks inimkond sel viisil vulkaanipursete mõju, millel on teadaolevalt temperatuure alandav efekt. Nii näiteks paiskus 1991. aastal Pinatubo vulkaani aktiveerudes atmosfääri vääveldioksiidi kujul hinnanguliselt umbes 10 miljonit tonni väävlit, mis jahutas Maa temperatuure ca 0,5 kraadi (C) võrra. Nullimaks kahekordistuvast CO2 kogusest põhjustatavat kliimasoojenemist tuleks Crutzeni arvutuste kohaselt õhku paisata 5,3 miljonit tonni väävlit. Kuna väävliosakesed jäävad atmosfääri vaid 1-2 aastaks, tuleks väävlit õhku pidevalt juurde toimetada. Teaduri sõnul oleks selleks sobivaks ühendiks näiteks vesiniksulfiid, ent selle atmosfääri toimetamise viisi üle spekuleerimine ei ole tema kui keemiku kõige tugevam külg. Ta tunnistas, et see meetod tooks soovimatute kõrvalmõjudena kaasa happevihmade sagenemise ja osoonikihi kahjustumise. Kuigi seeläbi muutuks taevas mõnevõrra "valgemaks", oleks boonuseks kaunivärvilised päikesetõusud ja -loojangud, lisas ta. Crutzeni hinnangul vajaks tema poolt välja käidud idee elluviimine ligikaudu 20 aasta pikkuseid rahvusvahelisi ühisuuringuid, ent kuna ta ise on juba 72 aastane, siis tema eluajal ilmselt väävlit atmosfääri paiskama ei hakata.

GMO-siid aitab ravida närvivigastusi

Suurbritannia teadurid tegid katsete käigus kindlaks, et geneetiliselt muundatud siidiusside toodetava siidi kiudude abil on võimalik aidata kaasa kahjustada saanud närvirakkude ja -ühenduste taastumisele, teatab BBC. Spidrexi nimeline siid pärineb siidiussidelt, keda on geneetiliselt muudetud selliselt, et närvirakkudel oleks toodetava siidi külge kergem kinnituda. Uurimistööd juhtiv neuroloog John Priestley selgitas, et siidikiud toimivad omalaadse tugikoena, mille küljes närvirakud ja -ühendused areneda saavad (pildil). Ta kinnitas, et siid aitas närvikahjustustest taastumist oluliselt kiirendada nii koeproovides kui ka elavatel katseloomadel. Priestley hinnangul saab ravisiidi esialgu kasutada perifeersete närvikahjustuste parandamiseks, ent pikemas perspektiivis on põhimõtteliselt võimalik ka seljaajunärvi ravi.

Valitsus hakkab koostama viljatusravi toetamise arengukava

Valitsus kiitis heaks rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ettepaneku koostada viljatusravi toetamise arengukava aastateks 2007–2010, teatab PM Online. Naistearstide hinnangul on Eestis ligi 20.000 viljatut paari ehk kuni 40.000 inimest, kes kannatavad otseselt või kaudselt viljatuse all. Arengukava tulemusena peab viljatusravi muutuma senisest kättesaadavamaks ravi suurema kompenseerimise ja ravijärjekordade likvideerimise abil. Samuti on oluline täpsemalt uurida viljatuse põhjustajaid ja ulatust ning panustada probleemide ennetusse. Arengukava peaeesmärk on viia kunstliku viljastamise teel sündinud laste osakaal 2,5-3,5%kõigist sündidest. Euroopas on see osakaal 2-3% ja Taanis koguni 6% kõigist sündidest. Viljaturavi toetamise arengukava hinnanguline maht on 70 miljonit krooni aastas ja seda rahastataks riigieelarvest.

Halvatud mees liigutas mõttejõul objekte

Browni ülikooli teadlaste ning ettevõtte Cyberkinetics Neuritechnology Systems ekspertide teatel õnnestus halvatud mehel ajju siirdatud elektroodide abiga mitmeid objekte liigutada, kirjutab National Geographic. BrainGate'i nimeline ajusensor võimaldas katsealusel avada mõttejõul saadetud käskluse abiga elektronkirja, haarata robotkäega väikest eset ning seadistada televiisori hääletugevust. Eksperiment näitas, et elektroodide, arvuti ja vastava tarkvara abil on võimalik aju keelt liigutusteks "tõlkida". Uurimistöö kaasautor John Donoghue rääkis, et loodetavasti tuleb BrainGate müüki juba 2008. aastal ning see aitab halvatud inimestel hakkama saada lihtsaimate igapäevaste toimetustega, nagu näiteks söömine. Ta hoiatas, et käima halvatud seadme abil vähemalt esialgu keegi ei hakka, sest see on oluliselt keerulisem ülesanne. Eksperimendis osalenud vabatahtlik on 25-aastane mees, kes jäi noahaava tõttu halvatuks 2001. aastal. Talle siirdati ajju 4-ruutmillimeetrine liist, mille küljes on 96 elektroodi. Ajusiiriku kogutav informatsioon saadetakse arvutisse, kus see liigutusteks töödeldakse.

Üksindus on tervisele kahjulik

Ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health tutvustatud Taani teadurite uurimistööst selgus, et üksinda elavatel enam kui 60-aastastel naistel ja enam kui 50-aastastel meestel on võrreldes elukaaslasega koos elavate ea- ja sookaaslastega kaks korda suurem risk haigestuda südametõbedesse, kirjutab BBC. Aarhus Sygeusi ülikooli uurijate arvates on selle seose põhjuseks tõik, et üksikud inimesed kipuvad enam suitsetama, alkoholi kuritarvitama ja toituvad keskmisest ebatervislikumalt. Uurimistöö raames analüüsiti 138.000 inimese tervisenäitajaid. Kui suurimate südametervise riskifaktoritena tõusid esile vanus ja üksinda elamine, siis südamehaigustesse jäämise ohtu vähendavateks mõjuriteks on uurijate teatel partneriga koos elamine, kõrgharidus ja kõrge eani töötamine.

Täispuhutav kosmoselaev saadeti orbiidile

Siberis asuvast Dombarovski raketibaasist saadeti täna öösel mandritevahelisest ballistilisest raketist kohandatud raketiga Dnepr edukalt kosmosesse hotelliärimees Robert Bigelow ettevõttele Bigelow Aerospace kuuluva täispuhutava kosmoselaeva Genesis esimese versiooni, teatab BBC. Kui arbuusimõõtu kosmoselaev jõuab edukalt määratud orbiidile 550 kilomeetri kõrgusel, lastakse see õhku täis ning võtab ettenähtud mõõtmed, milleks on 4,5 meetrit kõrgust ja 2,4 meetrit laiust. Praeguste plaanide kohaselt hakkavad Genesise kommertskasutusse võetavad versioonid olema umbes kolm korda suuremad. Kuigi selline kosmoselaev näib olevat esmapilgul üsna ohtlik, on see tegelikult loodud üsna vastupidavast materjalist, mis peaks teoreetiliselt selle asukaid kaitsma nii kosmoseprügi kui väikeste meteoriitidega kokkupõrke korral. Genesise küljes on 13 kaamerat, mis jälgivad, kuidas mitu päeva kestev täispuhumine sujub ja kuidas tunnevad end selle käigus reisile kaasa saadetud prussakad ning ööliblikad. Järgmise 12 kuu vältel kavatseb Bigelow Aerospace orbiidile lähetada veel kaks Genesise versiooni ning juba praegu võetakse huvilistelt vastu tellimusi, saatmaks kosmosesse suvalist kaupa. Pikemas perspektiivis loodetakse Genesise kosmoselaevu moodulitena kasutades ehitada orbiidihotell Nautilus. Bigelow on varem lubanud, et selleks ollakse valmis juba 5 aasta pärast, ent ekspertide kinnitusel peab erakosmoselennundus selle eesmärgi täitmiseks lähiaastatel hiigelhüpetega edasi arenema.

Discovery astronaudid käisid kolmandat korda avakosmoses

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstiku Discovery meeskonnaliikmed Piers Sellers ja Mike Fossum väljusid praeguse missiooni ajal kolmandat ja viimast korda avakosmosesse, teatab BBC. Astronaudid katsetasid erinevaid süstiku kuumuskilbi parandamise meetodeid, mis oleksid võimelised taluma ülikõrgeid temperatuure, millega süstik peab Maale naastes silmitsi seisma. Otsest vajadust süstikut parandada astronautidel siiski ei ole, sest põhjalikud uuringud näitasid, et Discovery ei ole stardi käigus ja orbiidil viibides viga saanud ning NASA andis juba mõne päeva eest meeskonnaliikmetele ametliku loa koduplaneedile naasta. Katsetatud kuumuskilbi parandamisviisid on välja töötatud pärast seda, kui süstik Columbia 2003. aastal kaitsekihi sisse tekkinud mõra tõttu atmosfääri sisenedes purunes. Discovery jõuab praeguste plaanide kohaselt tagasi Maale 17. juulil.

Tapa linna elanikke kiusavad hakid

Tapa elanikud kurdavad, et hakid (Corvus monedula) rikuvad karjudes inimeste rahu ning reostavad aknaid ja vihmaveetorusid, kuid abi ei ole nad kuskilt leidnud, kirjutab Postimees. Tapalased on enese kinnitusel pöördunud muuhulgas vallavalitsusse, keskkonnateenistusse, päästeametisse, ornitoloogiaühingusse ja isegi Tallinna loomaaeda. Tapa vallavanem Kuno Rooba ütles, et vald tegeleb eelkõige avalike kohtadega nagu koolid, lasteaiad ja pargid, kellegi kinnistule vallavalitsus hakke hävitama ei tule. Vallavanem lisas, et linnu-uurijate sõnul ei ole tegemist siiski millegi erakordsega, praegu on pojad pesast välja lennanud ja käivad koos täiskasvanud lindudega toidureididel. Ka Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärve sõnul on olukorra põhjuseks lindude toidubaas, sest inimesed jätavad toidujäätmed sageli lindudele kättesaadavasse kohta.

Farinelli säilmed aitavad lahendada kastraatide saladusi

Ajaloolased ja teadlased said enese käsutusse kõigi aegade kuulsaima kastraadi Farinelli säilmed ning loodavad nende abil kindlaks teha, mil moel muutis noorte poiste kohitsemine nad enneolematult kauni häälega lauljateks, kirjutab Reuters. Kastraadid laulsid 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi lõpuni Itaalia ooperis olulisi rolle ning sündides Carlo Broschi nime kandnud, ent hiljem Farinellina kuulsaks saanud mainekaima ja edukaima kastraadi lavamenu kestis aastail 1720-1737. Farinelli uuringukeskuse direktor Carlo Vitale märkis, et Farinelli säilmed ei ole kõige paremas seisukorras, ent sellele vaatamata on nende abil loodetavasti võimalik kastraatide kohta nii mõndagi uut teada saada. Suurbritannia kastraatideuurija Nicholas Clapton sõnas, et Farinelli luustik on absoluutselt unikaalne leid ning annab kindlasti kastraatide välimuse ja kehaehituse kohta palju uusi andmeid. Ta lisas, et ilmselt hoidis kooripoiste munandite eemaldamine neil häälepaelad väiksena, ent hormonaalsete muutuste tõttu jätkas keha kiiret kasvamist. See andis kastraatidele suure kopsumahu, ent samas väga õrna häälekõla. See tähendab ühtlasi, et kastraadid võisid kasvada väga pikaks või muutuda väga paksuks ning neil võisid tekkida suured rinnad; Farinellit on aga maalidel kujutatud kauni kehakujuga mehena. Teadaolevalt viimane kastraat Alessandro Moreschi suri alles 1922. aastal ning tema hääl jäädvustati ka grammofoniplaatidele.

Vetikate õitsemine Peipsi järves ohustab kalavarusid

Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlaste hinnangul ohustab pikaajaline kuumus, madal veetase ja sellest tingitud vetikate õitsemine Peipsi järve kalavarusid, teatab ETV24. Limnoloogiakeskuse teadlased hoiatavad, et põua jätkudes võib alata massiline vetikate vohamine, mis ohustab nii kalasid kui ka allergilisi suplejaid. Samalaadsed loodusolud viisid 2002. aasta juuli lõpul Peipsi kalade massilise suremiseni. Lagunevatest vetikatest eraldub ka mürke, mis on teatud kontsentratsioonil ohtlikud inimestele. Teadlased soovitavad tundlikuma nahaga ja allergilisusele kalduvatel inimestel hoiduda suplusveest, kus on tihedalt väikeseid vetikakerakesi ja mille läbipaistvus on väike. Pärast suplust sellises vees soovitatakse käia duši all, et võimalikud ärritavad mürkained mahapesta.

Digikaameras kasutatav tehnika aitab nägemist taastada

Glasgow ülikooli teadurid loodavad uudse siiriku abiga muuta taas nägijaiks kahe levinud silmahaiguse - vanusega seotud makulaarse degeneratsiooni (AMD) ja võrkkesta pigmentse degeneratsiooni ehk retinitis pigmentosa, tõttu pimedaks jäänud patsiente, vahendab BBC. Uurijate hinnangul võivad digitaalkaamerates asuvatega suuresti sarnased seadeldised tulla nägemisravis kasutusele juba käesoleva kümnendi jooksul. Arendustööd koordineeriv dr Keith Mathieson rääkis, et edusammud mikroelektroonikas võimaldasid luua väikeseadme, mille saab siirata silma võrkkestale. Seadeldis sisaldab miniatuurset detektorit, mis jälgitava pildi jäädvustab ning seejärel vajalikul moel võrkkeste stimuleerib, misjärel saadavad elektriliselt mõjutatud rakud jäädvustuse läbi silmanärvi ajju. Siiriku prototüübi resolutsioonivõimeks on vaid 100 pikslit, ent uurijad loodavad tulevikus luua implantaadi, mille sama näitaja on 500 pikslit. Selline seadeldis võimaldaks patsiendil juba vabalt tänaval liikuda ja tuttavate inimeste nägusid ära tunda. Kui mikroelektroonika peaks veelgi edasi arenema, on teadurite sõnul põhimõtteliselt võimalik ehitada silmasiirikuid, kuhu saab visuaalset informatsiooni jäädvustada ning kas siis normaalkiirusel või aeglustatult taasesitada.

Uuring: raha pole sugugi nii räpane

Austraalia Ballarati ülikooli teadur Frank Vriesekoop ja Uus-Meremaa teadlased lükkasid ümber väga laialt levinud eksiarvamuse, mille kohaselt käest kätte liikuv sularaha suisa kubiseb ohtlikest mikroobidest, teatab ABC. Uurijad analüüsisid suurt kogust münte ja paberraha, mis koguti kokku kohvikutest ja poodidest, kus toiduga kokku puutuvad inimesed samal ajal ka raha vastu võtavad. Vriesekoopi sõnul leidsid nad müntidelt ruutsentimeetriselt alalt keskmiselt vaid 1-2 eluvõimelist bakterirakku, mida tuleb pidada üllatavalt väikeseks näitajaks. Teaduri hinnangul võivad müntides sisalduvad pronks, alumiinium, nikkel ja vask olla paljudele bakteriliikidele toksilised. Paberraha ruutsentimeetril oli eluvõimelisi baktereid keskmiselt 10 ning nende hulk varieerus erinevate näidiste puhul väga suuresti. Inimesele ohtlikest mikroobidest leiti sularahalt muuhulgas baktereid Escherichia coli, Staphylococcus aureus, Bacillus cereus ja Salmonella. Vähesel hulgal leiti ka antibiootikumidele resistentseid baktereid.

Suitsetavatel naistel on meestest kõrgem kopsuvähirisk

Suitsetavad naised haigestuvad kopsuvähki suitsetavatest meestest kaks korda suurema tõenäosusega, ent surevad seetõttu oluliselt harvem, vahendab Reuters ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistöö järeldust. Väide põhineb suitsetavate ja vähemalt 40-aastaste 7498 naise ja 9427 mehe terviseandmete analüüsil. Uurijad ei oska esialgu öelda, miks suitsetamine naistel kopsuvähi riski enam tõstab, ent avastus näitab nende sõnul, et naisterahvastele suunatud suitsetamisvastast selgitustööd tuleb tõhustada ning perearstid peaksid suitsetavate naiste kopsutervisesse senisest tähelepanelikumalt suhtuma. Andmeanalüüsist selgus ka, et naised surevad kopsuvähi tõttu 52% võrra harvemini kui meesterahvad.

Alpid võivad olla sajandivahetuseks lumevabad

Euroopa südames asuva Alpi mäestiku liustikud võivad olla aastaks 2100 täielikult kadunud, vahendab National Geographic Zürichi ülikooli teadlaste prognoosi. Uurijad hindasid globaalse kliimasoojenemise tõenäolist mõju Alpide lumerohkusele senise liustike sulamise tempo ja kliimamudelite ennustuste põhjal. Ajakirjas Geophysical Research Letters tutvustatavas uurimistöös prognoositakse, et kui keskmine temperatuur Euroopas peaks aastaks 2100 tõusma 5 kraadi (C) võrra, muutuvad Alpid praktiliselt lumevabaks. Ka juba 3-kraadiline (C) temperatuuride tõus vähendaks liustike praegust pindala 80% võrra. Kliimateadlased peavad mõlemat temperatuuritõusude tempot reaalseks. Alates 1850. aastast on Alpides lume all oleva maa-ala suurus vähenenud 50% võrra ning 22% sest kahanemisest on toimunud pärast aastat 1985, mil lumesulamise tempo järsult kiirenes.

Vaid kuus Eesti meest kümnest elab pensionipõlveni

Õnnetustest ja ületöötamisest puretud Eesti mehe eluiga jääb praegu niivõrd lühikeseks, et tõotatud muretut pensionipõlve näeb vaid napilt kuus meest kümnest, kirjutab Postimees. Tartu Ülikooli õppejõud, rahvastikuteadlane Mare Ainsaar märkis, et see statistilise keskmisena saadud prognoos on tehtud varasemate aastate suremuse andmete põhjal. Ilmselt kujuneb praegu 30ndais- 40ndais inimeste eluiga umbes selliseks või pisut pikemaks. Noorematel aga on juba lootust, et paranev elukvaliteet toob ka elueale pikendust. Eesti naistest on statistika järgi lootust elada pensionieani 85%, meestest 58%. Meeste pensioniiga on praegu 63 eluaastat ja naistel kasvab see lähiaastatega samuti 63ni. Eelmisel nädalal pillas peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil lause, et paarikümne aastaga tõuseb pensioniiga vähemalt 67. eluaastani. Asjale lisab nukra värvingu tõik, et viimaste andmete järgi on meeste keskmine eluiga 66 ja naistel 78 eluaastat.Ü le 80-aastastest inimestest on Eestis praegu 21% mehed ja 79% naised.

Suured dinosaurused olid soojaverelised

Ajakirjas PLoS Biology tutvustatud Florida ülikooli teadurite uurimistöö näib kinnitavat, et suuremat mõõtu dinosaurused olid soojaverelised, vahendab BBC. Kui varem arvati pikka aega, et dinosaurused võisid olla sarnaselt tänapäeval elavatele roomajatele kõigusoojased, siis viimasel ajal hakkas aina laiemalt levima teooria, mille kohaselt võisid hiidsisalikud sarnaselt püsisoojastele imetajatele aktiivselt oma kehatemperatuuri reguleerida. Ent USA teadlasterühma värske uuring näitab, et viimane väide ei vasta siiski tõele, kuigi suuremat mõõtu dinosaurused olid tõenäoliselt võimalised oma kehasoojust sedavõrd aeglaselt vabastama, et püsisoojasus ei olnudki neile vajalik. James Gillooly ja ta kolleegid lõid esmalt valemi, mis seadis omavahel sõltuvusse kehamõõtmed, kehatemperatuuri ja kasvukiiruse. Seejärel kohandasid nad paljude tänapäeval elavate liikide peal toimivaks osutunud seosed dinosaurustele. Sel eesmärgil mõõtsid uurijad dinosauruste fossiilsete luustike iga-aastaseid kasvurõngaid, tegemaks kindlaks kaheksa erineva hiidsisaliku liigi arengukiirust ning täiskasvanud isendi suurust. Sel viisil leiti varem välja töötatud valemit "ümber pöörates", et väiksemate dinosauruste kehatemperatuur oli 25 kraadi (C), ehk siis sarnane välistemperatuuri ja tänapäeval elavate roomajate kehatemperatuuriga. Ent suuremate dinosauruste kehatemperatuur osutus ilmselt madalama soojuskao tõttu oluliselt kõrgemaks ja näiteks hinnanguliselt 13.000 kilogrammi kaalunud apatosauruse kehatemperatuur pidi ulatuma 40 kraadini (C). Kuna enamik loomadest ei suuda taluda 45 kraadist (C) kõrgemat kehatemperatuuri, pidi apatosauruste kehasoojus olema üsna ülemise piiri peal. Teadlaste hinnangul oli just kehatemperatuuri tõus dinosauruste maksimaalseid mõõtmeid piiravaks faktoriks.

Leetritesse haigestumine on Eestis tunduvalt sagenenud

Eestis on märgatavalt sagenenud leetritesse haigestumine - kui 2006. aasta I poolaastal registreeriti 27 haigusjuhtu, siis kogu eelmise aasta jooksul esines vaid kaks haigestumist, vahendab ETV24 tervisekaitseinspektsiooni teadet. Haigestunutest enamik olid vaktsineerimata. 27st haigestunust 22 olid pärit Tallinnast, neli Harjumaalt ning üks Raplamaalt. Vähem kui aastavanuseid lapsi oli haigestunute seas üheksa ja alla kümne aasta vanuseid lapsi kaheksa, täiskasvanuid haigestus kaheksa. Märtsis leidis aset 11 ja aprillis 14 haigestumist. Tänavu on leetritesse haigestumine suurenenud veel mitmes Euroopa riigis, näiteks Ukrainas, Inglismaal, Saksamaal, Kreekas ja Poolas. Tervisekaitseinspektsioon on leetritejuhtude sagenemisest teavitanud perearste ja andnud neile soovituse pöörata rohkem tähelepanu leetritekahtlusega haigete avastamisele. Lapsevanematel soovitab inspektsioon laste haigusnähtude ilmnemisel pöörduda koheselt arsti poole. Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on aga laste õigeaegne vaktsineerimine haiguse vastu.

Kliimasoojenemine muudab veinitootjate elu keeruliseks

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences esitletud uuringust ilmneb, et kliima globaalse soojenemise tõttu senisest sagedasemaks muutuvad järsud temperatuurikõikumised vähendavad oluliselt Ameerika Ühendriikides viinamarjakasvatuseks sobivat maa-ala ning annavad seega veinitootjatele ja loomulikult ka -sõpradele raske hoobi, kirjutab LiveScience. Kliimamuutuste prognoose ning temperatuurikõikumiste mõju viinamarjakasvatusele arvestanud teadlaste kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib kliimamuutuste tõttu kaduda kuni 81% praegu viinamarjakasvatuseks sobivast alast Ameerika Ühendriikides ning see puudutab muuhulgas 50% aladest, kus valmivad kõige kõrgema kvaliteediga ja tuntuimad veinisordid. Ameeriklaste süngesse prognoosi sunnib tõsiselt suhtuma muuhulgas 2003. aastal veebiväljaandes Food & Drink Europe avaldatud artikkel, millest selgus, et 2003. aastal Euroopat tabanud laialdase kuumalaine tõttu vähenes veinitootmine Hispaanias enam kui 300 miljoni liitri võrra. Kuumad suveilmad vähendasid veinitootmist ka Itaalias ja Saksamaal.

Kala söömine aitab nägemist säilitada

Ajakirjas Archives of Ophthalmology tutvustatud kahest uurimistööst ilmnes, et suitsetamine tõstab enimlevinud eakatel inimestel pimedaks jäämise põhjuse, vanusega seotud makulaarse degeneratsiooni (AMD) tekke tõenäosust, ent regulaarne kalasöömine näib selle eest kaitsvat, vahendab Reuters. AMD korral muutub esialgu ähmaseks nähtava pildi keskosa ning tervisehäda süvenedes võib see lõppeda täieliku ja pöördumatu nägemiskaotusega. Massachusettsi silma- ja kõrvakliiniku uurijad avastasid, et suitsetamine tõstab AMDsse haigestumise riski peaaegu kaks korda ning risk püsib keskmisest kõrgemal ka neil, kes on suitsetamise mõnel eluperioodil maha jätnud. Samal ajal selgus, et nädalas vähemalt 2-3 korral kala söövatel inimestel, kaasa arvatud suitsetajad, oli silmatõppe jäämise oht madalam. Samas ajakirjanumbris tutvustatud Austraalia teadlaste uurimistöös selgus, et hinnanguliselt on sagedase kalasöömise ning kõrge oomega-3 rasvhapete tarbimisega võimalik ennetada vähemalt viiendikku AMD juhtumitest.

Teravmokk-ninasarvik võib olla välja surnud

Maailma Looduskaitseühing (IUCN) teatas, et Lääne-Aafrikas elanud teravmokk-ninasarvik ehk must ninasarvik võib olla välja surnud, vahendab BBC. Looduskaitsjate väite aluseks on tõsiasi, et uurimisretkel antud alamliigi viimasele teadaolevale elualale Kamerunis ei suudetud leida ühtegi märki sellest, et kasvõi üks teravmokk-ninasarvik seal veel tegutseks. Peamiseks musta ninasarviku arvukuse vähenemise põhjuseks on laialdane salaküttimine. Sarnased alamliigid Ida- ja Lõuna-Aafrikas on aga viimasel ajal arvukust tõstnud ja seda ennekõike tänu laialdastele kaitsemeetmetele. Sisuliselt oli teravmokk-ninasarviku väljasuremine paraku vaid ajaküsimus, sest juba 2002. aastal elas teadaolevalt veel vaid 10 selle alamliigi esindajat.

Meeste laialdasem ümberlõikamine Aafrikas vähendaks aidsisurmasid

Ajakirjas PLoS Medicine avaldatud rahvusvahelise teadlasterühma uuring näitas, et meeste laialdasem ümberlõikamine võimaldaks Aafrika Alam-Sahaara piirkonnas ennetada järgmise 20 aasta jooksul umbes 6 miljonit HIV-nakatumist ja hinnanguliselt kuni 3 miljonit aidsisurma, vahendab BBC. Prognoos põhineb 2005. aastal avaldatud uuringule, mille kohaselt vähendab ümberlõikamine heteroseksuaalsel mehel HIVsse nakatumise riski 60% võrra. Uurijate kinnitusel vähendaks meeste ümberlõikamine uute HIV-positiivsete arvu ennekõike just meesterahvaste seas, ent märkimisväärsel määral alaneb seeläbi ka naistel registreeritavate uute HIV-juhtumite hulk. Praegu on ümberlõikamise populaarsus alam-Sahaaras piirkonniti üsna erinev - Lääne- ja Kesk-Aafrikas on see operatsioon laialt levinud ja seal elab ka oluliselt vähem HIV-positiivseid inimesi; Ida- ning Lõuna-Aafrikas on ümberlõigatute arv väiksem, mistõttu on seal ka HIV-positiivseid ja aidsihaigeid inimesi enam.

Aspiriini tarvitamine ei vähenda insuldi tugevust

Itaalia neuroloogi Stefano Ricci uurimisrühma ajakirjas Stroke tutvustatud analüüsist ilmnes, et kolme päeva jooksul enne insulti ehk ajurabandust aspiriini tarvitamine ei vähenda vastupidiselt mõnede varasemate uuringute järeldustele insuldi ägedust, vahendab Reuters. Andmeanalüüsis võeti arvesse 17.850 insuldipatsiendi andmed, kellest 3820 teatasid, et kasutasid mõne päeva jooksul enne insulti aspiriini. Kuigi esialgu tundus üllatuslikult, et aspiriini manustamine koguni tõstab ajurabanduse tugevust, selgus andmete kooskõlla viimisel uuritavate vanuse, soo, insuldi tüübi ja teiste oluliste faktoritega, et insuldi raskuse ning aspiriini tarvitamise vahel puudub märkimisväärne seos. Ricci arvates andsid varasemad uurimistööd vastupidise tulemuse ennekõike seetõttu, et neis analüüsiti väikese hulga inimeste terviseandmeid, mis moonutas tegelikku olukorda. Mitmetes uurimistöödes on leidnud kinnitust, et aspiriini tarbimine vähendab meestel peamiselt infarkti- ja naistel ennekõike insuldiriski.

Ebola viis gorillade populatsiooni väljasuremise äärele

Montpellieri ülikooli ja Rennes' ülikooli teadlaste uurimistöös selgus, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis elavate gorillade seas 2004. aastal puhkenud ebola epideemia tappis 97% suuremates kogukondades elavatest loomadest ning 77% üksikult elutsevatest isastest gorilladest, kirjutab Reuters. Ühtekokku pühkis ka inimesi puudutanud epideemia maamunalt vaid ühe aasta jooksul koguni 95% gorillade populatsioonist. Ajakirjas Current Biology tutvustatud uuringust ilmneb, et ebola kiire leviku üheks peamiseks põhjuseks on gorillade seas laialt levinud sotsiaalne suhtlus ning seda rasket tõbe tekitav viitus levis otse loomade vahel ja ei vajanud selleks seni veel kindlaks tegemata loomaliigist vahelüli. Uurijate hinnangul võib andmete üle mõtiskledes teha järelduse, et varajased inimesed ei hakanud ilmselt väga kiiresti suurtes sotsiaalsetes gruppides elama, sest sarnased epideemiad oleks vastasel juhul meie liigi kiiresti hävitanud. Ebola on üks kõige tapvamatest viirushaigustest, mis viib hauda 50%-90% nakatunutest.

Discovery astronaudid parandasid kosmosejaama

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstiku Discovery meeskonnaliikmed Piers Sellers ja Mike Fossum viisid edukalt lõpule teise kolmest missiooni plaanipärasest avakosmosesse väljumisest, teatab BBC. Astronaudid tegid mitmeid parandus- ja täiendustöid rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) välisküljel. Tööde käigus tagati ISS robotkäe töövõime, mis võimaldab jätkata kosmosejaama ehitamist ning selle külge uute suurte ja raskete detailide kinnitamist. Robotkäsi on olnud rivist väljas alates detsembrist, mil selle kaabel- ja toitesüsteem said vigastada. Sellers ja Fossum kinnitasid ka ISSi jahutussüsteemi külge uue varupumba. Ühtekokku veetsid astronaudid avakosmoses enam kui 6,5 tundi. Mehed tõmbavad kosmoseülikonna selga veel ka kolmapäeval, et katsetada "välitingimustes" NASA ekspertide loodud süstiku orbiidil parandamise meetodeid. Discovery on praegu kinnitunud ISSi külge ja peaks naasma Maale 17. juulil.

Eestis on varasemast enam puukentsefaliidi juhtumeid

Puukentsefaliiti haigestumisi oli aasta esimese kuue kuu jooksul 23% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, vahendab ETV24 tervisekaitseinspektsiooni teadet. Kui 2005. aasta esimesel poolaastal registreeriti 52 haigusjuhtu, siis 2006. aastal 64. Seitsmel korral ehk 11% juhtudest nakatuti puukentsefaliiti seoses toorkitsepiima tarbimisega ning sealhulgas oli üks rühmaviisiline haigestumine. Vahemikus 27. mai - 03. juuni haigestus puukentsefaliiti viieliikmeline perekond Valgamaal. Puukborrelioosi haigestumine oli esimesel poolaastal 2005. aasta tasemel ehk vastavalt 74 ja 73 juhtumit. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiini pole.

"Laborisperma" uuringutes toimus läbimurre

Saksamaa Georg-Augusti ülikooli teadlased tõestasid esmakordselt, et embrüolistest tüvirakkudest kasvatatud spermaga saab viljastada munarakke ning sel moel võivad ilmale tulla eluvõimelised järglased, kirjutab BBC. Ajakirjas Developmental Cell tutvustatud uurimistöö käigus sündis antud meetodil hiirtel seitse järglast, kellest kuus elasid täisealiseks. Samas surid paljud kunstlikult kasvatatud sperma abil ilmale tulnud närilised enneaegselt ning nende normaalne areng oli häiritud. Lisaks sellele, et embrüolistest tüvirakkudest loodud sperma kasutamine inimesel on praegu kõike muud kui ohutu, tõstatab see ka mitmeid eetilisi küsimusi. Uurimistööd juhtinud Karim Nayernia rääkis, et tegemist oli esimese korraga maailmas, kus kunstlikult kasvatatud spermarakkude abil suudeti järglasi ilmale tuua. Ta lisas, et see aitab teadlastel senisest paremini mõista, kuidas mehed spermat toodavad ja miks mõnede meeste organism viljastamisvõimeluse sperma tootmisega hakkama ei saa.

Gorillade mädaneva puidu müsteerium sai lahenduse

Enam kui aasta vältel Ugandas elavaid mägigorillasid (Gorilla beringei beringei) jälginud Cornelli ülikooli teadlased suutsid LiveScience'i teatel leida vastuse loodusuurijaid juba aastakümneid painavale küsimusele - miks närivad gorillad lagunevat puitu ja lakuvad puukände. Gorillad närivad mädaneva puitu mitu minutit ja sülitavad selle siis välja. Mõnikord jätkavad nad mäletsemist seni, kuni igemetest hakkab jooksma verd. Aeg-ajalt lakuvad nad ka mädaneva sisuga kände, kusjuures kord juba välja valitud kännu juurde naastakse regulaarselt ja loomad ootavad selle lakkumiseks kannatlikult oma järjekorda. Seni arvasid uurijad üldiselt, et mädaneva puidu abil hoiavad gorillad mingil moel oma kõhu korras ja tapavad soolestikus elavaid parasiite. Ent ajakirjas Biology Letters tutvustatud uurimistöö käigus kogutud andmed näitavad üsna veenvalt, et tegelikult tarbivad gorillad lagunevat puitu selle suure naatriumisisalduse tõttu ning mädanevast puidust saavad nad kuni 95% toiduga manustatavast naatriumikogusest. Naatrium on hädavajalik kõigi elusorganismide normaalseks tööks ja tagab muuhulgas lihaste kokkutõmbeid, reguleerib vererõhku ning on oluliseks mõjuriks keha õige vee- ja happesustaseme kujunemisel.

Süstikul Discovery lubati Maale naasta

Kosmosesüstiku Discovery kuumuskilpi uurinud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) eksperdid leidsid, et see on heas korras ning NASA andis süstiku meeskonnale ametliku loa kosmoselaev järgmisel nädalal koduplaneedi pinnale maandada, kirjutab BBC. Kuigi süstikut atmosfääri sisenemisel kaitsva kuumuskilbi pealt leiti väiksemaid täkkeid ning ebatasasusi, ei kujuta need asjatundjate kinnitusel kosmoselaevale ohtu ja astronaudid ei pea nende parandamiseks avakosmosesse väljuma. 2003. aastal põhjustas just kuumuskilbi vigastus süstiku Columbia hävimise ja selle pardal viibinud seitsme astronaudi hukkumise. Discovery on praegu kinnitunud rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) külge ja peaks Maale naasma 17. juulil. Enne seda uuritakse veel ka, ega süstik ei ole saanud orbiidil viibides vigastada mikrometeoriitide tõttu.

Ettevõtluse arendusraha läheb Eestis peamiselt teadusele

Euroopa Liidu tõukefondide raha jaotuskava näeb ettevõtluse arendamiseks ette 5,6 miljardit krooni, millest enamik läheb teadusasutustele, kirjutab Äripäev. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni asepresident Marina Kaas on kava suhtes kriitiline, öeldes, et rakenduskava rahastamise plaani lähemal uurimisel selgub, et ka uuel perioodil suunatakse lõviosa vahenditest ettevõtluse toetamise sildi all teadus-arendusasutustele ja nendega seotud abistruktuuridele. Ta tõi näiteks, et meetme "Koostöö arendamine ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste vahel, edukas teadmiste- ja tehnoloogiasiire" taga peitub 1,4 miljardit krooni ülikoolide Spinno programmile ja teadus-arenduskeskuste loomiseks. Majandusministeeriumi struktuurifondide talituse peaspetsialisti Külli Kraneri sõnul keskendub nende juhitav rakenduskava ettevõtete arengu ja tootlikkuse kasvu toetamisele, kuid tuleb arvesse võtta, et kavas määratletakse vaid üldised arengusihid ja tegevused, mitte konkreetsed tegevused.

Discovery astronaudid käisid avakosmoses

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) süstiku Discovery meeskond viis edukalt läbi esimese planeeritud avakosmosesse väljumise, teatab BBC. Rahvusvahelise kosmosejaama ISS külge põkkunud Discovery astronaudid Piers Sellers ja Mike Fossum viisid läbi rea parandustöid kosmosejaama välisküljel. Esimene kolmest plaanipärasest avakosmosesse väljumisest kestis kuus ja pool tundi. Fossumi jaoks oli tegemist esimese korraga avakosmoses tööd teha, Sellers oli sellega ka korra varem hakkama saanud. Samal ajal on NASA spetsialistid teinud kindlaks kolm piirkonda süstiku kuumuskilbis, mille potentsiaalset ohtlikkust praegu uuritakse. Lähema vaatluse alla on võetud kaks ebatasasust kaitsekihis ning üks kuumuspaneelide vahelt välja turritav täitematerjali tuust. Üldiselt on Discovery siiski ekspertide kinnitusel heas korras ja vähemalt esialgu ei ole vähimatki põhjust karta, et süstikuga võiks Maale naastes saatuslik õnnetus juhtuda.