Regulaarne trennitegemine mõjutab kunstliku viljastamise protseduuri edukust

Regulaarselt nädalas neli või enam tundi spordiga tegelevatel naistel on keskmisest väiksem võimalus kunstliku viljastamise (IVF) protseduuride teel rasestuda, teatab Reuters. Uurimistööd juhtinud Dr Mark D. Hornstein ja ta kolleegid Bostoni Brighami naistekliinikust kirjutasid ajakirjas Obstetrics & Gynecology, et kuigi regulaarsel füüsilisel aktiivsusel on teadaolevalt palju terviseplusse, ei aita see paraku kaasa kunstliku viljastamise protseduuride õnnestumisele. USA uurijate väide põhineb 2232 aastail 1994-2003 IVF-protseduure läbinud naise andmete analüüsil, millest selgub, et 1-9 aasta vältel iga nädal neli või enam tundi trenni teinud naiste tõenäosus kunstliku viljastamise abiga elav laps ilmale tuua on 40% madalam kui nende istuva eluviisiga sookaaslastel. Sage sportimine kahandab naistel ka embrüo emakassesiirdamise õnnestumise protsenti ning tõstab nurisünnituse riski. Tuvastatud riskid näivad olevat ühesugused nii normaalkaalus kui ka ülekaalulistel naistel. Uurijad toonitavad, et avastatud seos vajab lisauuringuid ja praegu pole põhjust soovitada lapsesaamise sooviga naistel sporditegemisest istuva eluviisi kasuks loobuda.

Vaata ka:
Moodne elustiil vähendab naiste viljakust
Valitsus kiitis heaks viljatusravi toetamise

Uuring: mehed on naistega võrdsed poodlejad

Ajakirjas American Journal of Psychiatry tutvustatud USA teadurite uurimistööst selgub, et vastupidiselt väga laialt levinud valearvamusele on mehed peaaegu sama agarad poodlejad kui naised, kirjutab LiveScience. Kui seni Ameerika Ühendriikides tehtud küsitlused andsid tulemuseks, et kompulsiivset ehk sunduslikku ostuvajadust esineb ligikaudu 2%-16% riigi elanikest ja neist on hinnanguliselt 90% naised, siis Stanfordi ülikooli meditsiinikooli psühhiaatria ja käitumisteaduste emeriitprofessori Lorrin Korani juhitud uurimisrühma värskes uuringus selgus, et poodlemismaania käes kannatab ligikaudu 6% naistest ja 5,5% meestest. Kompulsiivset ostuvajadust iseloomustab ebaloomulik iha soetada uusi kaupu ning selle häire käes kannatavad inimesed satuvad aeg-ajalt ostutsüklisse ja soetavad tohutuid koguseid tegelikult mittevajalikke asju. Tavaliselt valetavad nad toimuva kohta oma sõpradele ja pereliikmetele ning paljud lõpetavad pankroti, abielulahutuse või koguni enesetapuga. Leid näitab, et arvamus, mille kohaselt valdav enamik haiglaslikke poodlejaid on naissoost, ei vasta sugugi tõele.

Vaata ka:
Botulismitoksiini süstid võivad tekitada sõltuvust
Solaarium võib tekitada sõltuvust

Üldkasutatavad kohad kubisevad ohtlikest viirustest

Paljudel erinevate inimeste poolt puudutatavatel objektidel leidub suures koguses inimesel tavalist külmetushaigust põhjustavat rinoviirust, vahendab BBC Virgina ülikooli teadlaste leidu. Ameerika Ühendriikide erinevate hotellide numbritubasid uurinud teadlased avastasid, et viirus kandus edukalt edasi ligikaudu 35% puudutatavatest pindadest. Ukselinkidel, pastakatel, tulelülititel, teleri kaugjuhtimispultidel ja kraaninuppudel püsis viirus elu- ja nakatamisvõimelisena koguni 18 tundi. Igapäevatoimetuste käigus selliseid objekte puudutavatel inimestel on teadurite sõnul 50%line võimalus nakatuda. Kui viirus on puudutatavale pinnale sattunud alles tunni eest, tõuseb see tõenäosus 60%ni, ent alaneb 33%ni, kui viirus on objektil viibinud juba 18 tundi. Rinoviirus põhjustab umbes pooled lastel ja täiskasvanutel diagnoositavatest tavalistest külmetushaiguse juhtudest. Koolilapsed haigestuvad viirustõppe aastas keskmiselt 7-10 korral ning täiskasvanud 2-5 korral. Asjatundjate sõnul on peamiseks viirushaiguste edasilevimise viisiks küll otsene kokkupuude haigestunud inimesega, ent suurt riski kujutavad enesest ka saastunud pinnad.

Vaata ka:
Sügisene viirushaiguste laine viib paljud lapsed tõvevoodisse
Ohtlikud mikroobid reisivad üle Atlandi ookeani Ameerikasse

Tallinn kavandab turvasüsteemi üksikvanuritele

Tallinn kavandab süsteemi, mis võimaldab elektroonilist randmepaela omavatel üksikvanuritel saada tervisehäire puhul ühenduse turvatelefoniga, teatab ETV24. Johannese Rüütelkonna Soome ja Rootsi haru kavatsevad projekti käivitamiseks, 100 telefoni paigaldamiseks ning koolituseks eraldada Tallinnale miljon krooni. Soomes sarnane süsteem juba toimib, hõlmates ligi 100.000 inimest. Johannese Rüütelkond ning Trellecap/AEW-Turvapalvelu ja Medflight Finland esindajadkülastasid reedel Lasnamäe ja Mustamäe sotsiaalmaju ning Diakoonia Haiglat, et tutvuda elektroonilise turvasüsteemi käivitamise võimalustega ning langetada otsus otstarbekaima lahenduse osas. Veel tänavu paigaldatakse turvasüsteemi esimesed telefonid Lasnamäe sotsiaaalmajadesse ning mõnedesse Mustamäe üksikvanurite korteritesse.

Vaata ka:
Eakad inimesed on noortest optimistlikumad
Eakad mehed on oma seksuaaleluga rahul

Tamiflu ennetab lastel kopsupõletikku

Grippi põdevad lapsed, kellele antakse ravimifirma Roche toodetavat ravimit Tamiflu (oseltamiviir) haigestuvad kopsupõletikku 53% väiksema tõenäosusega kui nende gripihaiged eakaaslased, kellele antud ravimit ei anta, kirjutab Reuters. Teises samaaegselt tutvustatud uurimistöös tehti kindlaks, et väga raskelt grippi haigestunud täiskasvanud patsientidele Tamiflu andmine vähendab nende seas surmajuhtumeid 71% võrra. Hooajaline gripp viib maailmas igal aastal tõvevoodisse sajad miljonid inimesed ning hinnanguliselt 250.000-500.000 neist inimestest surevad. Enamik ränki haigusjuhtumeid ja surmasid ei ole tegelikult põhjustatud otseselt mitte gripist, vaid selle järel teisese infektsioonina tekkivast kopsupõletikust. Gripiravis soovitatakse tänapäeval kasutada kas Tamiflud või ravimifirma GlaxoSmithKline analoogset ravimit Relenza (zanamiviir), sest vanemad gripiravis kasutusel olnud preparaadid ei ole enam piisavalt efektiivsed. Ka linnugrippi haigestunud inimestele antakse tänapäeval üldiselt esmajärjekorras Tamiflud ja meedikute kinnitusel annab see häid tulemusi, kui ravi alustatakse piisavalt varakult.

Vaata ka:
Tamiflu valmistaja teatas suurkasumist
Linnugripiravimi Tamiflu riiklik varu jõudis Eestisse

Teadlased tuvastasid juuksekitkumismaaniat põhjustava geeni

Ajakirjas Molecular Psychiatry tutvustatud uurimistöö raames tegid Duke'i ülikooli teadurid kindlaks geenimutatsioonid, mis tekitavad psühhiaatrilist käitumishäiret trihhotillomaaniat ehk juuksekiskumismaaniat, kirjutab BBC. Trihhotillomaaniat põdevate inimeste pealael on sageli suuri juusteta laike, ent nad üritavad tavaliselt oma tegevuse tagajärgi varjata. Nüüd avastasid uurijad, et varem päriliku haiguse Tourette'i sündroomiga seostatud ning ajurakkude ühenduse loomises tegeva geeni SLITKR1 kaks teatud tüüpi mutantversiooni esinevad juuksekitkumismaaniat põdevatel patsientidel keskmisest sagedamini. Kuigi mutantgeene leiti vaid väikesel osal trihhotillomaaniat põdevatelt patsientidelt, on leid uurijate kinnitusel ometi oluline, sest näitab, et sel vaimse tervise häirel on bioloogiline põhjus. Uurimistööd juhtinud Dr Stephan Zücheri kinnitusel aitab avastus murda psühhiaatriliste häiretega seotud stereotüüpe. Juuksekitkumismaania raviks ei ole spetsiifilisi preparaate, ent mõnikord annavad häid tulemusi depressiooni ja ärevushäirete ravimid. Erinevate hinnangute kohaselt võib trihhotillomaaniat esineda kuni 5% inimestest.

Vaata ka:
Kevadel sündinutel on suurem suitsiidirisk
Geenid mängivad anoreksia tekkes suurt rolli

Nanoosakesed pikendavad silmatilkade toimet

John Tsibouklis ja ta kolleegid Portsmouthi ülikoolist lõid silmatilgad, milles leiduvad 300 nanomeetrise läbimõõduga polümeersed nanoosakesed imenduvad ja vabastavad seejärel 24 tunni jooksul pidevalt silmaravimit, teatab New Scientist. Tsibouklis selgitas, et nii saab silmatilkasid panna vaid korra päevas ja kui ravimi edasine arendamine sujub plaanitud moel, võib seda silma tilgutada vaid üks korda nelja päeva jooksul. Teadlased ei soovi majanduslikest huvidest johtuvalt paljastada, millist polümeermaterjali nad tilkades kasutavad, ent kinnitavad, et see on täielikult biolagunev ja loomkatsetes ohutuks tunnistatud. Ajakirjas Journal of Materials Chemistry tutvustatud uudse nanotilgutamise abil saab silma viia muuhulgas viirusevastaseid ja antibakteriaalseid ravimeid, ent näiteks ka glaukoomipreparaate.

Vaata ka:
Arvutimängud ravivad laisa silma
Jõusaalitrenn võib kahjustada nägemist

Kultuuriminister: eestlased ei liiguta ennast piisavalt

Täna Nõmme Spordikeskuses toimunud seminari «Miks meile ei meeldi liikuda?» avanud kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul on elanikkonna liikumisvaegus probleemiks kõikjal arenenud maades, kuid Eestit naaberriikidega võrreldes on näha, et siin on liikumisharrastuse populaarsus veelgi väiksem, teatab kultuuriministeerium. Eestis saab regulaarset sportlikku koormust kuni kolmandik meestest ja neljandik naistest ning ligikaudu pool õppivast noorsoost, samas kui Skandinaavia ja Kesk-Euroopa maades on spordiharrastajaid 60%–70% elanikkonnast, teatas minister. Seminaril ettekande teinud Tallinna tervisekaitsetalituse juhtivinspektor Mari Järvelaiu sõnul on tervena elatud elu pikkus Eestis üks madalamaid Euroopas, kusjuures viimase paari aastaga on südame-veresoonkonnahaigustesse esmakordselt haigestunute arv mitmekordistunud ja neid tõbesid diagnoositakse aina nooremas vanuses.

Vaata ka:
Sporditegemist võib alustada ka keskeas
Tugitoolisportlaste tervist parandab ka mõõdukas trennitegemine

Teaduskohvikus räägitakse meeleoluhäiretest ja geenidest

5. oktoobril, neljapäeval, on kõik huvilised oodatud kell 17.00 algavasse järjekordsesse teaduskohvikusse, mis toimub seekord Tartu Ülikooli kohvikus. TÜ füsioloogia instituudi vanemteadur Sulev Kõks teeb sissejuhatava ettekande geenidest ja meeleoluhäritest ning vastab küsimustele. Doktor Sulev Kõksi teadustöö valdkonnaks on neurogeneetika. Oma uurimistöö ühe osana püüab ta selgitada geenide mõju meeleoluhäirete, depressiooni ja vaimuhaiguste tekkimisel. Geneetika on võimaldanud detailset pilguheitu psüühikat mõjutavatele protsessidele ning muutnud oluliselt meie arusaamist geenide tähtsusest. Näiteks, oleme harjunud mõtlema, et õed ja vennad on psühholoogiliselt sarnased, sest nad kasvavad ühes perekonnas ning kasvatus on muutnud nende käitumise samasuguseks. Geneetika aga on tõestanud, et lähisugulased on sarnase käitumisega, sest neil on ühesugused geenid. Seega - enamus meie iseloomust ja vaimsest võimekusest on kaasasündinud ning keskkonnal ei ole selle kujunemisel domineerivat rolli. Samuti on pärilikkusel väga oluline osa enamike haiguste kujunemisel ning tavaliselt seda alahinnatakse. Kuid kas geenid määravad kõik? Kas geenides on kirjas meie elukäik?

Vaata ka:
Uurijad: vihasündroom on laialdaselt aladiagnoositud
Maniakaal-depressiivsust ravitakse ka väikelastel

Haigekassa eelarve projekt annab perearstidele lisaraha

Haigekassa nõukogu kinnitas järgmise aasta eelarve projekti, millega hakatakse perearstidele maksma lisatasusid ennetustöö, perepraksiste ja kaugete tööde tarbeks, teatab ETV24. Alates järgmise aasta 1. juulist hakkab haigekassa perearstidele ennetustöö eest tulemustasu maksma, finantseerib uute perearstipraksiste avamist ja suurendab maal töötavate perearstide kaugusetasu kahekordseks. Perearstide kasutatava uuringute fondi määr tõuseb tuleval aastal 25%ni. Eriarstiabis suureneb raha hulk järgmisest aastast pea 18%, aastatel 2008-2010 igal aastal 10%. Hooldusravi rahastamine kasvab tuleval aastal 10% ulatuses. Haigekassa hinnangul peaks see tagama arstiabi kättesaadavuse kehtestatud piirides ja võimaldama kulumudeli põhimõtete rakendamise laboriuuringute valdkonnas. Tervishoiutöötajate tööjõukulude kasvuks plaanib haigekassa esialgu 12%, 2008.-2010. aastal vastavalt 10% aastas.

Vaata ka:

Valitsus üritab parandada arstiabi kättesaadavust

Valitsus kiitis heaks viljatusravi toetamise

WHO: surmav linnugripp muteerub

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) linnugripiprogrammi juht Mike Perdue hoiatas, et haiguse inimesele ohtlik ning juba vähemalt 148 inimest tapnud tüvi H5N1 on võimeline muteeruma ja arenema resistentseks praegu kasutuses olevatele kõige efektiivsematele viirusravimitele ja potentsiaalselt ka alles väljatöötamisel olevatele vaktsiinidele, teatab Discovery Channel. Eksperdi kinnitusel on linnugripiviirus hargnemas geneetiliselt erinevatesse gruppidesse ja see näitab, et tulevikus tuleb linnugripi vastu tõenäoliselt luua igal hooajal uus vaktsiin täpselt samal moel, kui see toimub praegu sesoonse gripi puhul. Perdue sõnul on juba leitud parimaks linnugripiravimiks peetavatele medikamentidele Tamiflu (oseltamiviir) ja amantadiin resistentseid viirusvorme ja ravimiresistentsus on H5N1 puhul tõenäoliselt aina laiemalt leviv nähtus. Enamike H5N1 põhjustatud inimeste surmajuhtumite puhul on hiljem kindlaks tehtud, et patsient sai viiruse mõnel linnult, ent asjatundjad kardavad, et viirus omandab lihtsal moel inimeste vahel leviva vormi ja põhjustab ülemaailmse pandeemia.

Vaata ka:

Vietnami uurijad avastasid H5N1 ohtlikkuse saladuse

Uuring: pandeemia korral tuleks vaktsineerida esmalt noored

Kaalutõus kahe raseduse vahel kergitab terviseriske

Meditsiiniajakirjas Lancet tutvustatud Rootsi Karolinska ülikooli ja Harvardi meditsiinikooli teadurite uurimistööst selgus, et naistel, kes võtavad kahe raseduse vahepeal tavalisest enam kaalus juurde, on keskmisest oluliselt kõrgem erinevate tõsiste tervisekomplikatsioonide oht, teatab Reuters. Muuhulgas kergitab rasedusteväline kaalutõus kõrgvererõhutõve ja diabeedi riski ning tõstab tõenäosust, et laps tuleb ilmale surnuna. Uurijate kinnitusel seavad enese ja oma tulevase lapse tervise ohtu isegi need naised, kes ei ole üldiselt ülekaalulised, ent koguvad enne järgmist rasedust tavatult palju lisakilosid. Uurimistöö raames vaadeldi 150.000 Rootsis elavat naist, kes sünnitasid oma esimese ja teise lapse ajavahemikul 1992-2001. Uuringuandmete analüüsist ilmnes, et rasedusevahelistel lisakilodel ning terviseriskidel on otsene põhjuslik seos ning mida enam naine kaalus juurde võtab, seda kõrgem sünnituskomplikatsioonide ilmnemise oht tal tekib.

Vaata ka:
Raseduse ajal suitsetamine kahjustab loote immuunsüsteemi
Madal sünnikaal võib tõsta kõrgvererõhutõve riski

Tolmulestade väljaheited kahjustavad naha kaitsevõimet

Tolmulestade poolt inimese nahale jäetavad väljaheited võivad muuta meie naha erinevatele allergeenidele ja teistele ärritajatele tundlikumaks, kirjutab New Scientist. Jaapani Juntendo ülikooli meditsiinikooli teadlaste uurimistööst selgus, et inimese nahatükikestest toituvad tolmulestad eritavad oma väljaheitesse ensüüme DER F1 ja DER F2, mis lagundavad inimese naharakke ja põhjustavad paljudel inimestel tugevaid allergianähte. Kui varasemates uurimistöödes on leitud, et need samad ensüümid muudavad teistele allergialiikidele vastuvõtlikumaks meie hingamisteid, siis Toshiro Takai juhitav uurimisrühm tegi nüüd hiirkatsete abiga kindlaks, et samamoodi alandavad tolmulestad ka naha kaitsevõimet. Ajakirjas Journal of Investigative Dermatology tutvustatud leiust ilmneb, et piirates kokkupuudet tolmulestadega võib ennetada selliste allergiliste haiguste nagu ekseemi, riniidi ja astma teket inimestel, kel on nende tõbede väljakujunemiseks geneetilisi eeldumusi. Tolmulestad on üks peamisi allergiate põhjustajaid, nad elavad peamiselt vaipades ja linadel ning toituvad umbes 350-400 grammist nahast, mis igal aastal keskmiselt inimese küljest maha pudeneb.

Vaata ka:
Tolmulesta-allergia vaktsiin osutus efektiivseks
Eksperdid: allergiad on Euroopas muutunud epideemiaks

Labor võtab jutuks haigustega seotud geenide avastamise

Vikerraadio teadussaates Labor saab seekord teada, et avastamaks tõsiste haigustega seotud geene, on sageli mõttekas uurida pikemat aega suhtelises eraldatuses elanud inimrühmi. Just sellega on tegelenud Hollandi Rotterdami Ülikooli Erasmuse meditsiinikeskuses töötav professor Cornelia van Duijn, kes tutvustas oma tulemusi Tartus äsjasel Geenifoorumil ja räägib neist ka saatekuulajatele. Lisaks tutvustatakse akadeemik Arvo Otsa põhjalikku ülevaateteost Eesti tähtsaima loodusvara põlevkivi omadustest ja rakendustest. Laborit kuuleb Vikerraadios pühapäeval kell 17.05, veebis aga ööpäev läbi.

Teadlased lahendasid surnuist ellu ärkava bakteri saladuse

Pariisi ülikooli teadurid tuvastasid senitundmatu geneetilise parandusprotsessi, mis võimaldab ekstremofiilist bakteril Deinococcus radiodurans korduvalt surra ning ellu ärgata ja omab tohutut potentsiaali muuhulgas ka meditsiinis, teatab LiveScience. Deinococcus radiodurans satub regulaarselt kõrge temperatuuri ja ultraviolettkiirguse mõju alla ning selle genoom killustub seejuures sadadeks DNA-fragmentideks. Nii võib bakteri kuulutada surnuks, sest see ei ole enam võimeline eluks hädavajalikke valke tootma. Ent vaid mõne tunniga suudab Deinococcus radiodurans oma genoomi taas üles ehitada ja normaalset elutegevust jätkata. Uurimistööd juhtinud Miroslav Radman sõnas, et tema teada on tegemist esimese dokumenteeritud juhtumiga, kus elav rakk on kliiniliselt surnud, kuna selle DNA on raiutud tükkideks ja sel puudub igasugune ainevahetus, ent eduka genoomitaaste järel jätkab organism normaalset elutegevust. Uurijate hinnangul võimaldab bakteril surnuist üles tõusta tõik, et sel on kaks ja vahest ka suurem kogus koopiaid oma genoomist ning asjaolu, et kiirgus kahjustab DNAd valikuliselt ja kannatada saavad koopiate erinevad genoomipiirkonnad. Kuigi antud protsesside mehhanism on nüüd teadlaste põhjaliku töö tulemusena kindlaks tehtud, on endiselt ka vastuseta küsimusi. Nii näiteks on DNA parandamiseks ja sünteesiks vajalikud valgud, ent ka need saavad päikesekiirguse tõttu kannatada. Radman tunnistas, et see, kuidas bakteril õnnestub "rikkis tööriistu" kasutades end ikkagi taaselustada, on endiselt mõistatus. Uurijate hinnangul avab leid võimaluse äratada ellu meie keha surnud rakke ning ennekõike peetakse antud juhul silmas ajurakke. Radman kinnitas, et antud mehhanismi kasutamine võimaldaks taaselustada täielikult surnud või peaagu surnud neuroneid, mis viiks regeneratiivse meditsiini täiesti uuele tasemele.

Vaata ka:
Pikaealisuse geenide saladus võib peituda vähivastases toimes
Geen võimaldab valida kiire vananemise ja suurema vähiriski vahel

Cytos katsetas edukalt immuunsüsteemi haneks tõmbavat allergiaravimit

Shveitsi ettevõte Cytos Biotechnology on loonud ravimi CYT003-QbG10, mis võib pühkida minema inimest vaevavad allergiad tõmmates immuunsüsteemi haneks sel moel, et see "arvab" ekslikult, et puutub kokku "tuntud ja ohtliku vaenlasega", kirjutab New Scientist. Ravim põhineb nõndanimetatud hügieenihüpoteesil, mille kohaselt jätab tänapäevase elu liigne puhtus immuunsüsteemi ilma vajalikust "treeningust", mistõttu see ei funktsioneeri korrapäraselt ja ülereageerib ohututele välismõjuritele nagu näiteks õietolm. CYT003-QbG10 jätab immuunsüsteemile mulje, et organismi ründab ohtlik mükobakter, mida leidub tänapäeva puhtas elukeskkonnas aina vähem. Valehäire mobiliseerib immuunsüsteemi tegelema potentsiaalselt ohtlikumate sissetungijatega ning ei lase sel eriti varmalt reageerida ohututele välisärritajatele. Esialgsed ravimiuuringud hõlmasid 10 heinapalavikku põdevat patsienti, kelle tundlikkus õietolmule vähenes kuuenädalase süstikuuri tagajärjel sajakordselt ja sümptomid kadusid täielikult. Cytose teatel ei taastekkinud sümptomid vähemalt antud uuringu raames jälgitud kaheksa kuu jooksul pärast süstikuuri, ent kas heinapalavik sai lõplikult võidetud, ei ole veel teada. Shveitsi teadurid toonitavad, et CYT003-QbG10 on universaalne ravim ning aitas ühe varasema ravimikatsetuse käigus ka tolmulestaallergiat põdevaid patsiente, kel pole sümptomid naasnud ka aasta pärast ravikuuri. Cytos katsetab uut ravimit praegu enam kui 100 heinapalavikku, tolmulestaallergia ja atüüpilist nahapõletikku põdeval patsiendil. Ravimikatsetuse esialgsed tulemused peaksid selguma tuleva aasta esimeses pooles.

Vaata ka:
Eksperdid: allergiad on Euroopas muutunud epideemiaks
Toataimed võivad olla allergilise nohu põhjustajaks

Valitsus üritab parandada arstiabi kättesaadavust

Täna kiideti valitsuse istungil heaks Eesti Haigekassa seaduse muutmise ettepanek, millega saab haigekassa jaotamata tulemit kasutada arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, teatab sotsiaalministeerium. Haigekassal on eelnõu järgi võimalik võtta kasutusele eelmiste perioodide jaotamata kasum 20% ulatuses. See suunatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks, mille tulemusena lühenevad eriarstiabi ravijärjekorrad ja teenused muutuvad patsientidele paremini kättesaadavaks. Hetkel on haigekassa juhatus teinud lisaraha kasutamiseks mitmeid ettepanekuid, näiteks parandada reumaatiliste haiguste, Crohn’i tõve ja onkoloogiliste tsütostaatiliste haiguste ravis kasutatavate ravimite kättesaadavust. Plaan on ka ühtlustada eriarstiabi järjekordade pikkusi, lühendades ülipikki järjekordi endoproteeside paigaldamise ja katarakti operatsioonide osas. Kolmanda ettepaneku kohaselt kahekordistatakse perearstide kaugustasude piirhindu, et motiveerida perearste töötama maapiirkondades.

Vaata ka:
Haigekassa eelarve suureneb 2007. aastal 22%
Jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

Valitsus kiitis heaks viljatusravi toetamise

Valitsus kiitis täna heaks viljatusravi toetamise aluspõhimõtted aastatel 2007-2010 ja viljatusravi toetamise aluspõhimõtete rakenduskava samaks perioodiks, teatab PM Online. Väljatöötatud tegevuste eesmärk on viljatuse riskitegurite vähendamine ja viljatusravi teenuse kättesaadavuse tagamine. Viljatusravi toetamise üks põhieesmärke on saavutada sündivuse tõus taastetasemeni. Viljatusravi toetamise aluspõhimõtetes kirjeldatud tegevusi viivad ellu Eestis tegutsevad viljatusravi kliinikud koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga.
Tegevusi rahastatakse riigieelarvest selleks ettenähtud sihtotstarbelistest vahenditest ja haigekassa ravikindlustuse eelarvest. Viljatusravi toetamise aluspõhimõtete rakendamiseks aastatel 2007 – 2010 vajalikud kulud kokku on 242,3 miljonit krooni.

Vaata ka:
Valitsus hakkab koostama viljatusravi toetamise arengukava
Aastail 2004-2005 sündivus Eestis kasvas

Tallinnas saab tasuta mõõta organismi CO-sisaldust

Pühapäeval, 1. oktoobril alates kella 10.30 mõõdab “HELP – Elagem tubakata!” kampaania heategevusliku “Lootuse maraton – Terry Foxi jooksu” finishialal Tallinnas Nõmme Spordikeskuses süsinikoksiidi (CO) taset kõigi soovijate kopsudes. Samuti saab kohapeal küsida ekspertidelt nõu tubakaga seotud küsimustes. HELP-kampaania osaleb terve aasta vältel erinevatel üritustel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Aasta lõpus avaldatakse CO-taseme mõõtmiste tulemuste põhjal üle-euroopaline statistika. Süsinikoksiid ehk vingugaas on sigaretisuitsu üks mürgisemaid koostisosi, mida hingavad sisse kõik suitsetajad sigaretti, sigarit, vesipiipu ja muid tubakatooteid tõmmates. Samuti hingavad vingugaasi sisse mittesuitsetajad suitsuses ruumis viibides. CO-testi tulemused näitavad, mil määral suitsetamine – aktiivne või passiivne – on organismi mõjutanud.

Vaata ka:
USA peaarst: passiivne suitsetamine tapab
Suitsetamine võib tõsta HI-viirusesse nakatumise riski

Raseduse ajal suitsetamine kahjustab loote immuunsüsteemi

Austraalia teadlased avastasid, et raseduse ajal suitsetamine võib kahjustada loote immuunsüsteemi, mis võib osaliselt selgitada, miks suitsetavate emade lastel esineb keskmisest sagedamini astmat ja hingamisteede haigusi, kirjutab Reuters. Ajakirjas European Respiratory Journal tutvustatud uuringu raames võrdles Lääne-Austraalia ülikooli teaduri Paul Noakesi uurimisrühm 60 raseduse ajal suitsetanud naise ja 62 mittesuitsetava naise vastsündinud lapse tervisenäitajaid. Teadurid avastasid, et suitsetavate naiste lastel esineb spetsiifilisi anomaaliaid kaasasündinud immuunsüsteemis, mis kaitseb last seni, kuni ta omandatud immuunsüsteem on piisavalt kosunud, et iseseisvalt inimorganismi sattuvate võõrkehadega toime tulla. Ka selgus, et omandatud immuunsüsteem arenes suitsetavate naiste beebidel välja keskmisest oluliselt aeglasemalt.

Vaata ka:
Passiivne suitsetamine suurendab nurisünnituse riski
ADHD põhjustajateks võivad olla suitsetamine ning plii

Sõrmepikkus paljastab naise sportlikkuse

Suurbritannia teadurite kinnitusel võib sõrmepikkuse mõõtmine olla lihtne ja usalduväärne naisterahva sportlike võimete prognoosimise vahend, teatab BBC. Nimelt selgus ajakirjas British Journal of Sports Medicine tutvustatud uuringu käigus, et naised, kelle nimetissõrm on lühem kui sõrmusesõrm, saavutavad spordis suurema tõenäosusega häid tulemusi. Briti uurijad analüüsisid 607 25-79 aasta vanuse naissoost kaksiku labakäest tehtud röntgenfotosid. Iga pildi puhul mõõdeti neljanda ja teise sõrme pikkust ning võrreldi neid vabatahtlike eneste esitatud andmetega oma seniste sportlike saavutuste kohta. Andmeid kokku viies selguski, et pikema sõrmusesõrmega naised on spordis oluliselt edukamad ning eriti selgelt kerkis erinevus esile suurt vastupidavust nõudvatel spordialadel, nagu näiteks jooksmine, jalgpall ja tennis. Uurimistööd juhtinud Tim Spector tunnistas, et selle seose täpne põhjus on veel teadmata. Ta märkis, et teadaolevalt võib neljanda sõrme pikkus olla seotud sellega, kui suure meessuguhormooni testosterooni kogusega loode emakõhus viibides kokku puutus. Samas oleneb sõrmede pikkuse olulisel määral ka pärilikest faktoritest. Nimetissõrme ja sõrmusesõrme omavaheline pikkusevahe kujuneb välja enne sündi ja jääb kogu elu vältel muutumatuks. Sõrmepikkuste erinevust on varasemates teaduslikes uurimistöödes meestel seostatud vaimse võimekuse taseme ja sperma kvaliteediga.

Vaata ka:
Sõrmejälgedes on vihjeid inimese elustiilist
Teadlased lahendasid ilma näpujälgedeta sündimise müsteeriumi

BBC: Vangide doonororganitega äritsemine on Hiinas laialt levinud

BBC andmeil näib hukatavate kurjategijate organitega kauplemine olevat Hiinas jätkuvalt väga laialdaselt levinud. Peamiselt müüakse surmatavate kurjategijate organid välismaalastele. BBC uuring näitas, et näiteks ühes Hiina kliinikus pakuti doonormaksa hinnaga 94.400 USA dollarit ehk ligikaudu 1,15 miljonit eesti krooni ning kliiniku peaarsti kinnitusel pärines see surmamõistetud vangilt. Ühe ametniku kinnitusel loovutavad paljud kinnipeetavad organeid vabatahtlikult kui "kingitust ühiskonnale". Ta kinnitas ka, et Hiinas valitseb praegu doonorelundite üleküllus, sest enne 1. oktoobril tähistatavat iseseisvuspäeva on hukkamisi läbi viidud tavalisest enam. Hiinas hukatakse rohkem inimesi kui üheski teises maailma riigis. 2005. aastal saadeti Hiinas ametlike andmete kohaselt surma vähemalt 1770 inimest, ent inimõigusorganisatsioonide hinnangul on see arv tegelikult oluliselt kõrgem. Hiina tervishoiuminister Qin Gang ei lükanud BBCle antud usutluses kurjategijate doonorelunditega kauplemist otseselt ümber, ent kinnitas, et seda valdkonda üritatakse seadustega senisest täpsemalt reguleerida.

Vaata ka:
Hiina keelustab doonorelunditega kauplemise
Hiinat süüdistatakse vangide elunditega kauplemises

1918. aasta gripipandeemia viirustüvi vallandas surmava immuunreaktsiooni

1918. aastal maailmas surmava gripipandeemia vallandanud ja erinevatel hinnangutel 25-40 miljonit inimest surmanud nõndanimetatud Hispaania gripi viirustüvi H1N1 vallandas patsientide organismis tormilise immuunreaktsiooni, mis muutiski haigustekitaja sedavõrd ohtlikuks, vahendab CBC Washingtoni ülikooli meditsiinikooli teadurite uurimistöö järeldust. Mikrobioloogiaprofessori John Kashi juhitav uurimisrühm analüüsis, mil moel mõjutab Hispaania gripi viirustüvi hiirte kopsurakke ning avastas, et viiruse ehitusliku eripära tõttu "ülereageerib" immuunsüsteem selle sissetungile ja hävitab liiga suure koguse rakke. Pandeemia ajal tekkis patsientidel ränkade hingamisteede viiruskahjustuste tõttu laialdasi kopsukahjustusi ja verejookse. H1N1 eripäera tõttu sattus selle ohvrite sekka erakordselt suur hulk lapsi ja noori terveid inimesi, kuigi tavalise sesoonse gripiepideemia tõttu surevad tavaliselt ennekõike vanemad ja nõrgema tervisega inimesed. Ameeriklaste uuring näib ümber lükkavat alternatiivse teooria, mille kohaselt hukkus 1918. aasta gripilaines sedavõrd suur hulk patsiente erinevate teiseste infektsioonide tagajärjel. Uurimistöö kaasautor Christopher Basle New Yorgi Mount Sinai meditsiinikoolist märkis, et nüüd tuleb kindlaks teha, miks ei suutnud immuunsüsteem antud juhul vaatamata tormilisele reageeringule haigustekitajaga efektiivselt võidelda.

Vaata ka:
Vereülekanded võivad vähendada gripisurmasid
Teadlased tuvastasid H5N1 võimaliku võtmemutatsiooni

Levinud valuvaigistite ohutus võetakse lähema vaatluse alla

Euroopa Ravimiamet võtab vaatluse alla levinud ja retseptivabalt müüdavate mitteselektiivsete mittesteroidsete põletikuvastaste valuvaigistite (NSAID) ohutuse, teatab BBC. Selliseid valuvaigisteid nagu ibuprofeen ja diklofenak kasutavad regulaarselt miljonid inimesed, ent mitmed viimasel ajal tehtud uurimistööd näitavad, et need medikamendid võivad tõsta märkimisväärselt raskete südame-veresoonkonnatõbede riski. Juunis ajakirjas British Medical Journal avalikustatud mahukas Oxfordi ülikooli ja Rooma ülikooli teadurite uuringus leiti näiteks, et suured diklofenaki ja ibuprofeeni doosid kahekordistavad südameinfarkti tekke tõenäosust. Eksperdid tervitavad Euroopa ravimiregulaatori otsust, ent tuletavad patsientidele meelde, et valuvaigistite südamerisk on siiski üldkokkuvõttes suhteliselt madal ning mõistliku tarvitamise korral ei ole terve südamega inimesel vajadust neist ravimitest loobuda.

Vaata ka:
Diklofenak suurendab südamesurma riski
Levinud valuravimid võivad suurendada infarktiohtu

Eesti kohtuarstid said uue võimsa DNA-aparaadi

Kui eilseni oli Eesti kohtuarstlik ekspertiisibüroo võimeline saabuva DNA-proovi läbi analüüsima aasta jooksul, siis eilsest suudetakse seda uue aparaadi abil kolm korda kiiremini teha, kirjutab EPL. Argielus kiirendab uus, ligi 3,5 miljonit krooni maksev DNA-aparaat näiteks isadustesti analüüside sooritamist ning nende kurjategijate kohtu ette jõudmist, kelle süüdimõistmiseks oleks tarvis just DNA-analüüsi. DNA-spetsialisti Gunnar Tasa sõnul on uuel DNA-sekvenaatoril mitmeid kasutusvõimalusi nii teaduses, kliinilises meditsiinis kui ka kriminalistikas. Uus DNA-sekvenaator on võimeline analüüsima umbes 35.000 proovi aastas. Seni on kohtuarstlik ekspertiisibüroo suutnud analüüsida umbes 2000 proovi aastas. Et masinaost end täielikult õigustaks, plaanib ekspertiisiasutus tööle võtta ka uusi eksperte. Kui Soomes analüüsib üks ekspert aastas keskmiselt 262 DNA-proovi aastas, siis Eestis on ühe eksperdi koormus pea kaks korda suurem ehk 450.

Vaata ka:
Suurbritannia keelustab salajased DNA-proovid
Eluvormid vajavad arvatust enam geene

Punane vein aeglustas hiirtel Alzheimeri tõve sarnase haiguse süvenemist

Ajakirjas The FASEB Journal tutvustatud uuringu käigus andsid New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli teadurid Alzheimeri tõve sarnase haigusega hiirtele punase veini koguseid, mis olid ekvivalentsed inimesel mõõdukaks peetavate päevaste veinikogustega ning avastasid, et punane vein aeglustab närilistel mälukaotuse tempot ning ajurakkude suremise kiirust, kirjutab Reuters. Uurimistööd juhtinud Dr Giulio Maria Pasinetti ja ta kolleegid toonitasid, et tervisekasu võtmeküsimuseks on just mõõdukas punase veini tarbimine, sest selle tarvitamine suurtes kogustes suurendab oluliselt paljude ränkade haiguste tekke riski. USA teadlaste avastus annab lisakaalu varasematele uuringutele, milles on samuti leitud, et mõõdukas alkoholitarvitamine alandab dementsuseriski. Pasinetti leidis, et kuna punasel veinil on leitud ka südametervist parandavaid omadusi, võiks selle mõõdukas tarvitamine kui üldise terve elustiili osa olla soovitatav vanematele inimestele, kel ei esine probleeme ainevahetusega, kõrge vererõhuga, maksaga ja alkoholismiga ning kes on ka muidu terved.

Vaata ka:
Punane vein võib pikendada eluiga
Alzheimeri tõvele eelneb kaalukaotus

Uus ravim pikendas oluliselt kopsuvähiga patsientide elu

Suurbritannia biotehnoloogiafirma Antisoma toodetav eksperimentaalne kopsuvähiravim AS1404 pikendas ravimikatsete käigus 70 kopsuvähki põdeva patsiendi elu peaaegu 50% võrra, kirjutab BBC. Kui ainult kemoteraapiat saanud patsiendid elasid selle järel veel keskmiselt vaid 8,8 kuud, siis lisaks ka eskperimentaalset ravimit tarvitanud patsientide elupikkus ulatus keskmiselt 14 kuuni. AS1404 toimib pärssides vähkkasvaja verevarustust. Tahked vähkkasvajad vajavad ellujäämiseks ja kasvamiseks laialdast veresoonte võrgustikku. AS1404 suudab vahet teha veresoontel, mis toidavad vähkkasvajat ning veresoontel, mis on seotud terve koega.

Vaata ka:
Varajast kopsuvähki saab avastada veretestiga
Naiste haigestumine kopsuvähki sageneb

Esimene kaalutuses korraldatud operatsioon õnnestus

Prantsusmaa meedikute meeskond teatas, et mikrogravitatsiooni tingimusi imiteerivas erilennukis Airbus 300 Zero-G sooritatud maailma esimene kaaluta olekus korraldatud meditsiiniline operatsioon oli täielik õnnestumine, vahendab AP. Kuigi kirurgide ja anestesioloogide meeskond viibis koos patsiendiga õhus kolm tundi, võttis healoomulise kasvaja eemaldamine patsiendi käsivarrelt tegelikult aega vaid umbes 10 minutit. Kirurgide meeskonda juhtinud Dominique Martin sõnas, et maailma esimene mikrogravitatsiooni tingimustes läbi viidud operatsioon ei olnud keerukas, ent korraldati kui meditsiiniline verstapost. Ta kinnitas, et operatsioon läks täpselt nii nagu oli varem kavandatud. Martini kinnitusel näitab imiteeritud kaaluta olekus sooritatud operatsioon, et inimese opereerimine kosmoses on võimalik. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) eestvedamisel korraldatud lennu käigus opereerimise muutis keerukaks tõik, et erilennuk tegi õhus viibides "surmasõlmi" ja mikrogravitatsiooni lähedane olek tekkis vaid iga tiiru ülemises punktis 22 sekundi jooksul, misjärel tuli operatsioon kuni järgmiste kaaluta oleku sekunditeni katkestada.

Vaata ka:
Prantsuse arstid opereerivad kaaluta olekus

Eesti ametkonnad kontrollivad valmisolekut gripiepideemiaks

Järgmisel nädalal, 2.- 5. oktoobrini, korraldab siseministeerium Tallinnas kriisireguleerimise kompleksõppuse PANDORA 2006, mille käigus kontrollivad Eesti erinevad ametkonnad valmisolekut hädaolukorra lahendamiseks gripiepideemia korral, vahendab Eesti Päevaleht Online siseministeeriumi teadet. Esmaspäeval, 2. oktoobril, toimub õppus Tallinna vanglas. Stsenaariumi järgi avastatakse vanglas epideemiline inimgripp, millega kaasneb kiire hospitaliseerimise vajadus ning mässu ja väljatungimise oht. Teisipäeval, 3. oktoobril, mängitakse läbi olukord, kus inimgripp jõuab Eestisse nakatunud lennureisijate kaudu. Kolmapäeval, 4. oktoobril, harjutavad staabiõppuse käigus koostööd haiglad, Harju maavalitsuse kriisikomisjon, sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimismeeskond ning Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon. Stsenaariumi järgi levib epideemiline inimgripp Tallinnas ja Harjumaal. Neljapäeval, 5 oktoobril, jõuab õppus ka Vabariigi Valitsuse istungile. Valitsus harjutab kriisijuhtimist olukorras, kus epideemia on püsinud Eestis juba mitu nädalat.

Vaata ka:
Briti teadur lõi linnugripi määramiseks kiirtesti
EPL: Linnugrippi võib haigestuda kuni veerand Eesti elanikest

Uuring: HIV osakeste loendamine ei pruugi anda haiguse kulust õiget pilti

Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud USA teadlaste uurimistöös seatakse kahtluse alla vereproovis sisalduvate HIV-osakeste hulga loetlemise kui haiguse progresseerumise hindamise viisi efektiivsus, teatab BBC. Case Westerni ülikooli teadurite uuringust ilmneb, et viirusekoguse põhjal võtmetähtsusega CD4 tüüpi retseptoritega immuunrakkude arvu kahanemise hindamine on palju ebatäpsem meetod kui seni arvati. Kui siiani valitses ses küsimuses konsensus, et mida suurem on HI-viiruse hulk kehas, seda madalam on CD4 rakkude tase, siis värskes uurimistöös ilmnes, et viirusetase selgitab vaid 5% erinevatel patsientidel ilmnevatest CD4 koguse variatsioonidest. Enam kui 2800 HIV-positiivse patsiendi vereproovide analüüsil põhinev leid näitab üheselt, et CD4 rakkude hävimist ei saa pidada ainuüksi vereringes asuva viiruskoguse toime tagajärjeks. Tõenäoliselt mängib haiguslike protsesside progresseerumises seni arvatust palju olulisemat rolli näiteks HI-viiruse poolt immuunsüsteemile tekitatav mitteotsene kahju. HIV-positiivsete inimeste haiguskulu määramine on ülimalt oluline, teadmaks, millal tuleb alustada kõrgaktiivse antiretroviraalse raviga (HAART). HAARTi abil on päästetud miljoneid inimelusid, ent sel ilmnevad sageli rängad kõrvalnähud, mistõttu arstid ei soovi sellega alustada varem, kui see on muutunud absoluutselt vältimatuks.

Vaata ka:
USA tervishoiuametnikud soovitavad HIV laustestimist
HI-viirusel on immuunsüsteemis "kaasosalised"

New York võib keelustada restoranides hüdrogeniseeritud rasvade kasutamise

New Yorgi tervishoiuamet kaalub võimalust keelustada linna restoranides tööstuslikult toodetavate hüdrogeniseeritud rasvade ehk nõndanimetatud trans fat tüüpi rasvade kasutamine, teatab Reuters. Seda tüüpi rasvad ei ole inimese elutegevuseks vajalikud, neil puudub igasugune positiivne toime inimorganismile ning need tõstavad olulisel määral ränkade südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski. Ettepaneku kohaselt oleks ühes söögikorras leiduv maksimaalne hüdrogeniseeritud küllastumata rasvade kogus piiratud 0,5 grammiga. Keelu võimalus kerkis üles pärast seda, kui aasta väldanud restoraniomanikele suunatud teavituskampaaniaga ei suudetud südameohtlikke rasvade kasutamist avalikes söögikohtades märkimisväärselt piirata. New Yorgi tervishoiuameti juht Thomas Frieden võrdles hüdrogeniseeritud rasvu värvides leiduva pliiga - mõlemad on täpselt samamoodi nii silmale nähtamatud kui ka eluohtlikud. Ta lisas, et loomulikult nõuab see restoranipidajatelt mõningaid jõupingutusi, ent tervist kahjustavad rasvad on võimalik välja vahetada ilma, et kannataks toidu kvaliteet. Otsus avalikes söögikohtades hüdrogeniseeritud rasvade kasutamise keelustamise kohta tehakse tõenäoliselt detsembris. Uuringute kohaselt tarbib keskmine ameeriklane päevas peaaegu 6 grammi hüdrogeniseeritud küllastumata rasvu ning ühes rämpstoidu portsjonis võib neid sisalduda koguni enam 10 grammi.

Vaata ka:
Mõni rasv teeb paksemaks
Ameerika kiirtoit on tervisele kahjulikum

Uuring: laste vaktsineerimine ei tõsta entsefaliiti haigestumise riski

Ajakirjas The Pediatric Infectious Disease Journal tutvustatud USA teadlaste uurimistööst selgus, et vastupidiselt üsna laialt levinud kartustele ei suurenda laste vaktsineerimine läkaköha ja leetrite vastu neil tõenäosust haigestuda entsefaliiti ehk ajupõletikku, teatab Reuters. Mõningates varasemates väikesemahulistes uuringutes on leitud võimalik seos läkaköhavaktsiini ja leetrite, mumpsi ning punetiste vastase kompleksvaktsiini ning entsefaliidiriski tõusu vahel. Ameerika Ühendriikide vaktsiiniuurija Paula Ray juhitava ning ühtekokku enam kui 2 miljoni lapse vaktsineerimisjärgseid tervisenäitajaid vaatleva varasema nelja uurimistöö koondanalüüs näitas aga, et ühegi vaadeldud ajaperioodi vältel pärast mainitud vaktsiinide tegemist ei tõstnud see lastel entsefaliiti haigestumise tõenäosust. 60 ja 90 päeva möödudes läkaköha vastasest vaktsineerimisest leiti ajupõletikku haigestumise tõenäosus lastel olevat koguni keskmisest oluliselt madalam. Ray möönis, et vaktsiinide ja entsefaliidiriski tõusu seost ei saa loomulikult täielikult välistada, ent isegi kui vaktsineerimine peaks haigestumisriski siiski mõnevõrra tõstma, on oht lapsele sedavõrd väike, et vaktsiini positiivsed mõjud kaaluvad selle kindlasti üle. Ka on lastel oht haigestuda entsefaliiti pärast vaktsineerimist kohe päris kindlasti kordades madalam kui risk saada ajupõletik pärast leetritesse või läkaköhasse jäämist, kinnitas ta.

Vaata ka:
Uuring: vaktsineerimine ei põhjusta autismi
EL lubas emakakaelavähi vaktsiini euroturule

Üleliigne testosteroon tapab ajurakke

Liigne meesuguhormooni testosterooni kogus organismis võib tappa ajurakke ning see võib osaliselt selgitada, miks ilmnevad steroidide kuritarvitamise tagajärjel inimestel erinevad käitumishäired, nagu näiteks suitsidiaalne käitumine ja agressiivsus, kirjutab Reuters. Laboritingimustes läbi viidud ja ajakirjas Journal of Biological Chemistry tutvustatud eksperimentide käigus selgus, et kui testosterooni väike kogus mõjub ajurakkudele positiivselt, siis selle ebanormaalselt kõrge tase vallandab neis samasuguse enesehävitusmehhanismi kui Alzheimeri tõve sarnaste neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Naissuguhormooni östrogeeni puhul sama selget seost ei tuvastatud. Testosteroon on organismis vajalik rakkude arenguks, eristumiseks ja kasvuks ning kuigi seda toodetakse nii meeste kui naiste organismis, tekib meestel seda naistest ca 20 korda enam. Testosterooni või organismis testosterooniks muutuvaid steroide kasutavad paraku ka paljud elukutselised ning isegi harrastussportlased ning mitmed viimasel ajal avalikustatud uurimistööd näitavad, et sellega kaasnevad lisaks terviseprobleemidele ka käitumislikud häired. Värsket uurimistööd juhtinud Yale'i ülikooli teaduri Barbara Ehrlichi hinnangul peaksid lihasmassi kasvatamist eesmärgiks seadvad inimesed enne steroidide kasutamist tõsiselt järele mõtlema, sest sel sammul võivad olla ajule kaugeleulatuvad ja pöördumatud tagajärjed.

Vaata ka:
Madal hormoonitase seostati suurenenud surmariskiga
Uuring: kehakuju oleneb aastaajast

Uuring: ebamusikaalsus on ajuviga

Kanada ja Suurbritannia uurijad tegid ajakirjas Brain tutvustatud uurimistöös kindlaks, et ebamusikaalsus ja rütmitunnetuse puudumine tuleneb teatud tüüpi ajumaterjali puudusest ühes kindlas ajupiirkonnas, kirjutab Nature. Montreali neuroloogiainstituudi teaduri Krista Hyde'i eestvedamisel toimunud uurimistöös tuvastati magnetresosnantsjäädvustuse (MRI) tehnoloogiat kasutades aju esiosa piirkond, kus ebamusikaalsetel inimestel esineb nende normaalsete muusikaliste võimetega kaaslastega võrreldes märkimisväärselt vähem aju valgeollust. Aju valgeollus vastutab ajusisese informatsiooni laialitoimetamise eest ning tuvastatud defitsiitsus pärsib tõenäoliselt antud ajuala infovahetuse võimekust, usuvad uurijad. Hyde'i uurimisrühm kavatseb antud anormaalsust ka lähemalt analüüsida ning leida kinnituse teooriale, mille kohaselt on ebamusikaalsus päriliku ja geneetilise iseloomuga häire täpselt samal moel kui näiteks düsleksia. Samuti üritatakse kindlaks teha, kas regulaarsete muusikaliste harjutustega on võimalik valgeolluse hulka ebamusikaalsust põhjustavas ajupiirkonnas tõsta.

Vaata ka:
Teismelise aju töötab erinevalt
Uuring: keeleõppe võimekus oleneb ajuehitusest

Hiireaju kaardistamine aitab ravimiuuringute läbiviijaid

Microsofti kaasasutaja Paul G. Alleni finantseeritava projekti raames avalikustati hiire ajukaart, mis on sedavõrd täpne, et sisaldab andmeid isegi üksikute rakkude kohta, teatab Discovery Channel. Nõndanimetatud Alleni Ajuatlase internetis kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks teinud teadurite kinnitusel aitab see ajuehitust ja -keemiat uurivaid neurolooge ning kiirendab loodetavasti vähkkasvajate ja teiste ränkade haiguste vastaste ravimite loomist. Inimese ja hiire ajus on analoogsed enam kui 90% geenidest, mistõttu saab hiire ajukaarti võrdlusmaterjalina kasutades uurida ja analüüsida inimese neuroloogiliste haigustega seotud geneetilisi iseärasusi. Kui varem arvati, et aju kaudu "lülitatakse sisse" ca 60%-70% organismi geenidest, siis kaardistamise käigus tehti kindlaks, et tegelikult ulatub see suurusjärk pigem 80%ni. Järgmise projektina soovib sama uurimisrühm luua kolmemõõtmelise interaktiivse kaardi inimese mõttetegevuse ja emotsioonide eest vastutava ajukoore geenidest.

Vaata ka:
Hiirel leiti uus organ
Sügavkülmutatud hiired sai järglasi

Levinud preparaat annab maksahaiguste ravis hea tulemuse

Odav ja praegu artriidi ning põletikulise sooltehaiguse ravis kasutatav sulfasalasiin võib leevendada ränga maksahaigusega patsientide sümptomeid isegi sel juhul, kui nad ei lõpeta alkoholi kuritarvitamist, vahendab BBC Newcastle'i ülikooli uurijate loomkatsete käigus tehtud avastust. Muuhulgas saab sulfasalasiiniga teadurite sõnul peatada ja isegi tagasi pöörata koguni maksatsirroosiga kaasnevat maksa sidekoestumist. Seni arvasid meedikud, et maksa sidekoestumist ei ole võimalik tagasi pöörata. Põhjalikuma analüüsi käigus leidsid Suurbritannia teadlased, et sulfasalasiini mõju põhineb võimel blokeerida valku, mis hoiab kahjustunud sidekudet elus. Nüüd kavatsevad uurijad läbi viia inimkatseid, ent nad on enese kinnitusel juba praegu üsna veendunud, et sulfasalasiiniga ravimine kujutab enesest teatud juhtumitel alternatiivi doonormaksa siirdamisele. Ravimit võiks välja kirjutada ka alkohoolikutele, kes ei suuda küll joomist päriselt maha jätta, ent on võimelised seda pisut piirama. Asjatundjate kinnitusel tõstab maksa töövõime taastumine ka vaid 5%-10% piires olulisel määral patsiendi elukvaliteeti. Sulfasalasiini kasutamine võib lahendada ka paljude inimeste päid vaevava eetilise probleemi - kas ikka on õige siirdada doonormaks, mille varud on alati väiksemad kui vajadus nende järele, inimestele, kes ei ole loobunud alkoholi kuritarvitamisest ja jätkavad selle halva harjumusega ka pärast operatsiooni.

Vaata ka:
Kohvi kaitseb maksa alkoholikahjustuste eest
Mandariinid võivad vähendada maksavähi riski

Prantsuse arstid opereerivad kaaluta olekus

Grupp Prantsusmaa arste ronib homme Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) rahalisel toel toimuva projekti raames mikrogravitatsiooni tingimusi jäljendama loodud lennuki Airbus A300 pardale, et viia läbi maailma esimene kaaluta olekus korraldatav kirurgiline operatsioon, teatab New Scientist. Arstide töörühma kuuluvad kolm kirurgi ja kaks anestesioloogi, keda abistab sõjaväelastest langevarjurite grupp. Meedikud eemaldavad spetsiaalselt selleks loodud operatsiooniblokis ning magnetiga varustatud kirurgiriistade abil kolmetunnise lennu ajal vabatahtliku patsiendi küünarvarrelt kasvaja. Mikrogravitatsiooni tingimustes opereerimine on juba iseenesest väga keeruline ülesanne, ent kuna lennuk teeb õhus omalaadseid "surmasõlmi" ning kaaluta olek tekib iga ringi käigus vaid 20-22 sekundiks, tuleb arstidel lõikustöö iga kord pooleli jätta, kui lennumasin võtab suuna alla ja Maa külgetõmbejõud taastub. Operatsioonilennule suunduv anestesioloog Laurent de Coninck avaldas arvamust, et kaaluta olekus operatsioonid tulevad varem või hiljem päevakorda ka kosmonautide või kosmoseturistide puhul. ESA kaalub ka võimalust luua aastaks 2020 Kuule rajatavasse pidevalt mehitatud baasi omaette operatsioonituba.

Vaata ka:
Tulevaste marsilendurite aju on kosmilise kiirguse tõttu ohus
Lamamine annab kosmilise efekti

Uuring: diabeet võib tõsta vähiriski

Jaapani riikliku vähikeskuse teadurite peaaegu 98.000 inimest hõlmanud uurimistöös leiti, et meessoost diabeetikutel diagnoositakse vähkkasvajaid 27% suurema tõenäosusega kui nende diabeeti mitte põdevatel sookaaslastel, vahendab Reuters. Enim tõstab diabeet kõhunäärmevähi ja maksavähi tekke tõenäosust. Mõnevõrra näib diabeeti vähiriski kergitavat ka naistel, ent neil ei olnud see seos sama ilmselge. Uurimistööd juhtinud Manami Inoue kirjutas ajakirjas Archives of Internal Medicine, et seost kahe terviserikke vahel on kahtlustatud juba ammu, ent seni ei olnud selle kohta teaduslikult pädevat kinnitust. Ühe teooria kohaselt soodustab vähirakkude kasvu maksas ja kõhunäärmes täiskasvanueas tekkiva diabeediga kaasnev insuliinitaseme kõikumine. Diabeediga kaasnevad muutused organismis võivad mõjutada ka suguhormoonide taset, mis omakorda tõstab naistel munasarjavähi ja meestel eesnäärmevähi riski. Inoue hinnangul ei maksa uurimistulemustest siiski ennatlikke järeldusi teha, sest mõlemad haigused võivad olla üksteise põhjustajaks ning kolmanda haigustegurina tuleb mängu veel ka ülekaalulisus. Ta pidas võimalikuks sedagi, et diabeetikud külastavad tervetest inimestest enam arsti ja just see toob kaasa enam vähidiagnoose.

Vaata ka:
Surmariski tõstab diabeet, mitte ülekaalulisus
Ülekaalulisus muudab munasarjavähi agressiivsemaks

Pikematel naistel sünnib sagedamini mitmikuid

Ajakirja Journal of Reproductive Medicine värskes numbris tutvustatavast New Yorgi Long Islandi juudi meditsiinikeskuse uurija Gary Steinmani uurimistööst selgub, et pikematel naistel sünnivad suurema tõenäosusega mitmikud, teatab Reuters. Steinman võrdles 129 kaksikud või kolmikud sünnitanud naise pikkust Ameerika Ühendriikide naiste keskmise pikkusega ja avastas, et pikematel sünnitajatel tulevad mitmikud ilmale oluliselt sagedamini kui keskmist kasvu või keskmisest lühematel naistel. Teadlase hinnangul on selle seose põhjuseks valgud koondnimega insuliinilaadne kasvufaktor, mille toimet on varasemates uurimistöödes seostatud nii pika kasvu kui ka mitmike ilmaletoomisega. Varasemast ajast on teada seegi, et lühemat kasvu inimeste organismis leidub insuliinilaadset kasvufaktorit keskmisest vähem. Eelmises uurimistöös leidis Steinman, et loomseid toitaineid ja ennekõike piimatooteid tarbivatel naistel sünnib taimetoiduliste naistega võrreldes mitmikuid viis korda suurema tõenäosusega. Selle seose põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et insuliinilaadset kasvufaktorit toodab ka lehmade organism ning seda satub vereringest ka piima.

Vaata ka:
Vanematel naistel sünnib enam kaksikuid
59-aastane ameeriklanna sünnitas kaksikud

Spinatisöömine võib aidata nägemist säilitada

Manchesteri ülikooli uurijate teatel võib spinati (Spinacia oleracea) regulaarne toiduks tarbimine ennetada lääneriikides peamiseks nägemiskao põhjuseks olevat haigust vanusega seotud makulaarset degeneratsiooni (AMD), teatab BBC. Esialgu on tegemist siiski veel vaid tõestamist ootava teooriaga, mis põhineb tõigal, et spinatis leidub suures koguses karotenoidi nimega luteiin, mis osaleb koos teise loodusliku ühendi tseaksatiiniga võtmetähtsusega kaitsva silmapigmendi tootmisel silmas. AMD põhjustab näiteks Suurbritannias nägemiskadu hinnanguliselt 12% enam kui 75-aastastest meestest ja koguni 29% samas vanusegrupis naistest. Luteiini leidub lisaks spinatile ka kapsas, brokkolis ja maisis. Ekspertide sõnul on AMD teket soodustavateks mõjuriteks suitsetamine, ülekaal ja ebatervislik toitumine.

Vaata ka:
Inimese embrüolised tüvirakud taastasid rottidel osaliselt nägemise
Kala söömine aitab nägemist säilitada

Uus vaktsiin võtab sihikule põsekoopa- ja kõrvapõletikud

Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadurid teatasid, et nad hakkasid katsetama uut vaktsiini, mis peaks ennetama lastel kõrva- ja põsekoopapõletikke ja täiskasvanutel paljusid bronhiidijuhtumeid, vahendab Reuters. Vastupidiselt praktiliselt kõigile teistele loodud vaktsiinidele ei ole katsetatav vaktsiin mõeldud mitte inimelude päästmiseks, vaid piinarikaste tõvede ennetamiseks. Uurimistööd juhtiv mikrobioloogia-, immunoloogia-, pediaatria- ja meditsiiniprofessor Dr Michael Pichichero sõnas, et vaktsiinide tootmine on jõudnud ajajärku, kus nende abil hakatakse elu paremaks muutma. Katsejärgus vaktsiin võtab sihikule bakteritegrupi, mida tuntakse koondnimetuse ebatüüpiline Haemophilus influenzae (NTH) all. Kuna põsekoopa- ja kõrvapõletike seniste peamiste põhjustajate, eri tüüpi streptokokkide ja Haemophilus influenzae B (HIB) vastu on juba vaktsiinid olemas, loetakse NTHd tänapäeval peamiseks nende tõbede tekitajaks. NTH ei tungi siiski vastupidiselt streptokokkidele ja HIBle vereringesse ja ei põhjusta eluohtlikke tüsistusi. Pichichero märkis, et kuigi kõrvapõletikud ei ole eluohtlikud, võivad need põhjustada lastele raskekujulisi kahjustusi ja paraku on need ka peamiseks antibiootikumide väljakirjutamise põhjuseks. Ekspertide kinnitusel kasutatakse USAs, ent tegelikult kõigis arenenud riikides, antibiootikume liiga suurtes kogustes, mis ei ole mõistlik majanduslikult ning suurendab resistentsete "superbakterite" tekke tõenäosust. Hetkel on vaktsiinikatsetustesse kaasatud juba umbes 20 last, ent ühtekokku soovivad uurijad jälgida vaktsiini mõju 400 lapsel.

Vaata ka:
Hiina linnugripivaktsiin osutus efektiivseks
Gammakiirgus võimaldab valmistada efektiivsemaid vaktsiine

Ravimifirmad kulutasid Eestis möödunud aastal arstide moosimiseks 30 miljonit krooni

Ravimiameti värskelt avaldatud andmete kohaselt korraldasid ravimifirmad eelmisel aastal arstidele konverentse ja reklaamüritusi ning maksid toetusi ligi 30 miljoni krooni eest, kirjutab Äripäev. Alates eelmisest aastast peavad kõik Eestis ravimeid müüvad firmad teatama ravimiametile summad, mille eest on sõidutatud arste, proviisoreid ja farmatseute õppereisidele ning toetatud nende osalemist konverentsidel ja seminaridel. Ühe ravimiäriga kursis oleva inimese sõnul püüavad ravimifirmad nn enda poolele saada paar valdkonna tipparsti, keda siis ravimi edaspidisel turundamisel tugiisikuna kasutatakse. Kui tegemist on suure soodusprotsendiga ravimiga, püütakse kampa saada vastava eriala arstid. Kui aga haigekassa soodustus on alla 50%, suunab ravimifirma jõud sellele, et saada ravimi soodusprotsenti suuremaks, sest pole mõtet reklaamida rohtu, mida inimesed osta ei jõua. Selle aasta esimese poolaastaga müüdi Eestis ravimeid 1095 miljoni krooni eest, mis on 15% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.

Vaata ka:
Jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades
Reumaarstid taunivad ravi ebapiisavat rahastamist Eestis

Sügisene viirushaiguste laine viib paljud lapsed tõvevoodisse

Kui inimesed on taas rohkem koos, levivad kergemini ka hingamisteede viirusnakkused, hoiatab Eesti Päevaleht. Palavik, köha ja valus kurk tähistavad paljudele Eestis suve lõppu, mil saab hoo sisse viirushaigustesse haigestumine. Tähtvere laste- ja perearstikeskuse perearst ja juhatuse liige Ene Pärsim märkis, et Järjest rohkem tuleb haigeid, eriti lapsi, kes lähevad esimest korda lasteaeda ja on juba nädala-paariga nohused. Ta kinnitas, et Viirushaigustesse haigestumise sagenemine on selgelt tunda. Osa haigestunuid kurdab rotaviirusele iseloomulikku oksendamist ja kõhulahtisust. Enam on aga ägedat ülemiste hingamisteede katarri, mille korral patsiendid kurdavad nohu, kurguvalu, kinnise köha ja üle 38,5-kraadise palaviku üle. Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on praegune viirushaiguste sagenemine seotud sellega, et inimesed on rohkem koos.

Vaata ka:
Uuring: lapsed ei ole peamised gripilevitajad
Hiinlased leidsid haigestunud lapselt äsjaavastatud viiruse

Professor Margus Viigimaa: “Süda hakkab vananema juba sündides.”

Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse juhataja professor Margus Viigimaa nendib tänases Eesti Päevalehes tõsiasja, et inimese vananemine, siis ka tema südame oma, algab sünnist. Viigimaa sõnas, et inimese bioloogiline vanus võib oluliselt erineda tema astronoomilisest vanusest ja sama lugu on südamega. Ta lisas, et sa võid olla väga eakas inimene, aga su süda on täiesti terve - samas nähakse teisalt, et juba 20–30aastastel esineb südameinfarkte. Kui perekonnas esineb suhkru- või vererõhuhaigust ning kolesteroolitaseme kõrgenemist, on väga suur tõenäosus, et see kandub edasi ning selline inimene peab juba lapsepõlves mõtlema sellele, mida ta sööb, olema kehaliselt aktiivne, normkaalus ja piisavalt puhkama, kinnitas Viigimaa. Professor Margus Viigimaa tuletab meelde, et Eestis käivad haigekassa vedamisel südame-veresoonkonnahaiguste sõeluuringud 30–60aastastele inimestele, milles ta kindlasti osaleda soovitas. Südametervise tagamiseks soovitas ta hoida kolesteroolitaset all ja vererõhku normis, toituda tervislikult, hoiduda liigsest alkoholist ja ülekilodest, mitte suitsetada ja elada võimalikult stressivaba elu.

Vaata ka:
Südameasjades on sageli määravaks ema süda
Sojavalgud parandavad südametervist

Tulevaste marsilendurite aju on kosmilise kiirguse tõttu ohus

Marylandi ülikooli teadlase Bernard Rabini ja ta kolleegide poolt rottidel läbi viidud katsed näitavad, et pikaaegsetel kosmoselendudel Kuule ja Marsile võib kosmiline kiirgus astronautide aju üsna tõsiselt vigastada, põhjustades muuhulgas probleeme ruumitaju ja mäluga ning ebaadekvaatset stressikäitumist, teatab New Scientist. Kosmosesüstikus või rahvusvahelises kosmosejaamas ISS viibivaid inimesi kaitseb kiirguse eest Maa magnetväli, ent näiteks Marsile lennu ajal viibivad astronaudid kaitseta olekus kuni 3 aastat. Rabin on Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) tellimusel ja rahalisel toel kosmilise kiirguse mõju inimtervisele uurinud juba aastaid ning on keskendunud peamiselt raskete osakeste kiirgusele, mis koosneb rauataoliste raskete elementide ülikiirelt liikuvatest tuumadest. Sellist kiirgust on kosmoses keerulisem peatada ning uurija kinnitusel kujutab just see astronautide ajule kõige suuremat ohtu. Laborikatsetes avastati, et raskete osakeste radiatsioonile allunud rotid läbisid oma liigikaaslastest aeglasemalt labürinti ning neil oli raskusi erinevate õpiülesannete sooritamisel. Samuti esines kiiritatud rottidel stressirohketes situatsioonides sagedamini närvilisus- või apaatiahooge. Rabini kinnitusel oli rottide aju mõjutamiseks kasutatud kiirgustase võrreldav kiirguskogusega, millega puutuvad kokku Marsile ja tagasi lendavad inimesed. Rottide ajju saadeti see kiirgushulk siiski ühe lühikese impulsina, ent astronaudid saavad sama koguse radiatsiooni pikkade aastate vältel, mis võib Rabini hinnangul lõpptulemust mõjutada. Kiirguse kahjuliku toime vastu on võimalik ka vähemalt osaliselt võidelda, sest rottidel, kellele anti kiiritamise eel maasika- või mustkaekstrakti, esines vähem murettekitavaid sümptomeid. Rabin märkis, et tõenäoliselt on positiivse efekti põhjuseks ekstraktides sisalduvad antioksüdandid, mis vähendavad läbi oksüdatiivse stressi pärssimise kosmilise kiirguse kahjulikku mõju organismile.

Vaata ka:
Uuring: regulaarseid väljasuremislaineid põhjustab kosmiline kiirgus
NASA marsilaeva ehitab Lockheed Martin

Surmariski tõstab diabeet, mitte ülekaalulisus

Ajakirjas Critical Care tutvustatud Kentucky ülikooli meditsiinikeskuse teadlaste uurimistöös leiti, et ülekaalulisus iseenesest ei kergita inimesel organite ülesütlemise või surma tõenäosust, küll aga tõustab letaalse lõpu tõenäosust diabeet ehk suhkrutõbi, mis kujuneb keskmisest sagedamini välja inimestel, kel on kõrge kehamassiindeks (BMI), teatab Reuters. Uuringu kaasautor Dr David M. Mannino märkis, et kõrge BMI negatiivset mõju elupikkusele on tõdetud mitmete uurimistööde raames, ent üllataval kombel pole keegi seni analüüsinud, kuidas sobib sellesse pilti diabeet. USA teadlased analüüsisid sel eesmärgil 15.408 inimese andmeid ja leidsid taaskord kinnituse tõigale, et ebanormaalselt kõrge BMI korral kerkib järsult oht haigestuda diabeeti. Samas leiti mõnevõrra üllatuslikult, et kõrge BMI iseenesest ei tõsta organite ülesütlemise ja surmariski. Sama oht diabeeti põdevatel inimestel oli aga 2,4% võrrelduna suhkrutõbe mittepõdevate inimeste 0,7%ga. Diabeet tõstis organikahjustustega inimestel ka üldist surmariski pärast haiglasse toimetamist (46% vs. 12%) ning kolmeaastase perioodi jooksul (51% vs. 21%). Mannino toonitas, et uuringutulemusi ei tohiks tõlgendada selliselt, et ülekaalulisus ei ole terviserisk, sest sellest ilmneb üheselt, et kõrge BMI tõstab surmariski, kuigi teeb seda kaudsel moel.

Vaata ka:
Ülekaalulisus muudab munasarjavähi agressiivsemaks
Uuring: ülekaalulisus suurendab rinnavähiriski

Ränga ajutõve ravis katsetatakse puhastatud lootetüvirakke

Oregoni ülikooli Doernbecheri lastehaigla teadurid kavandavad esimeste ohutusuuringute käigus testida haruldast, ent alati surmaga lõppevat pärilikku tõbe Batteni haigust põdeval kuuel lapsel puhastatud lootetüvirakkude preparaadi ravimõju, teatab New Scientist. Esimese lapse katselist ravi alustatakse tõenäoliselt juba enne käesoleva aasta lõppu. Lastele süstitakse närvitüvirakke, mis on puhastatud (teistest rakutüüpidest isoleeritud) ja pärinevad annetatud inimloodete koest. Tüvirakupreparaadi loomise ning isoleerimise protseduuri tehnika on välja töötanud ja litsentseerinud Californias asuv ettevõte StemCells Inc, mis toetab planeeritavaid ravimiuuringuid ka rahaliselt. Batteni haigust põdevatel lastel esineb krambihoogusid, raskusi oma keha ja liigutuste valitsemisel, pimedaksjäämist ja kommunikatsiooniprobleeme. Seda praegu veel ravimatut haigust põeb näiteks Ameerika Ühendriikides umbes 600 last ning see võib surmaga lõppeda juba 8. eluaastal. Sellistel lastel napib organismis ensüümi, mille ülesandeks on ajus tekkivate rasva- ja valguühendite lagundamine. Seetõttu kuhjuvad antud ühendid ajus ning takistavad rakkude ja kudede normaalset funktsioneerimist, põhjustades viimaks ajurakkude surma. Loomadel läbi viidud laborikatsetes selgus, et ajju siirdatud tüvirakud hakkasid seal puuduvat ensüümi eritama ning olid ka muidu elujõulised. Uurijad loodavad, et katsetes testitavad tüvirakud võivad olla abiks ka teisi Batteni haiguse sarnaseid tõbesid põdevatele patsientidele ja ehk isegi selgroovigastusega inimestele, kuna laboritingimustes on need muutunud seljaajus leiduvat tüüpi närvirakkudeks. Teadurid loodavad, et lapspatsiendid saavad eksperimentaalsest raviprotseduurist ka abi, ent toonitavad samas, et selle peamiseks eesmärgiks on siiski sellise raviviisi ohutuse kindlakstegemine. Inimese lootetüvirakke on varem siirdatud selliseid neurodegeneratiivseid tõbesid nagu Alzheimeri tõbe ja Parkinsoni tõbe põdevatele täiskasvanud patsientidele. Neis ravikatsetes on aga kasutatud puhastamata, erinevat tüüpi tüvirakkude kogumeid ja tulemused on olnud vastakad või mitmetitõlgendatavad.

Vaata ka:
Teatati "eetiliste tüvirakkude" loomisest
Täiskasvanud tüvirakkudest pole infarktikahjustuste ravimisel erilist kasu

Jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

1. oktoobril jõustuvad kvartaalsed muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades, teatab sotsiaalministeerium. Järgmisest pühapäevast lisandub soodustusega 50 protsenti soodusravimite loetellu kümme, soodustuse protsendiga 75 kuus ning ja soodustuse protsendiga 100 kaks uut ravimit. Piirhinnad muutuvad üheksas ravimigrupis. Ravimite loetelust arvatakse välja 90 ravimipakendit. Seda tehakse ravimtootjate teadaandel või nõusolekul ravimi turustamise lõpetamise või müügiloa lõppemise tõttu. Soodustuse protsendiga 100 täiendatakse ravimite loetelu skisofreenia raviks kasutatava ravimiga risperidoon ning infektsioonide raviks kasutatava ravimiga tsiprofloksatsiin. Piirhindade langemise tõttu seitsmes ravimigrupis võib ühe kindla kallima ravimi eelistamisel patsiendi omaosalus mõningal määral suureneda. Täpsemalt saab jõustuvate muudatuste kohta lugeda siit.

Vaata ka:
Haigekassa eelarve suureneb 2007. aastal 22%
Haigekassa soosib kallist "hulgihinda"

Uuring: levinud antibiootikum leevendab elevantsuse sümptomeid

Liverpooli troopilise meditsiini kooli teadurid avastasid, et odav ja levinud antibiootikum doksütsükliin ennetab ränga troopilisi haiguse lümfaatilise filariaasi (LF) ehk elevantsuse teket ning leevendab juba sellesse tõppe haigestunud inimestel sümptomeid, kirjutab BBC. Jäsemetes või munandites tugevat paistetust tekitava haiguse põhjustajaks on peamiselt troopilistes maades elutsevad ja inimese lümfisüsteemi tungivad parasiidid Wuchereria bancrofti, Brugia malayi ja Brugia timori. Parasiitide levitajateks on sääsed, kes toimetavad need inimese verd imedes ta organismi. Lümfisüsteemi tungivad parasiidid toovad ilmale miljoneid tillukesi vastseid, kes levivad vereringe kaudu välgukiirusel organismis laiali. Pole täpselt teada, kas seejärel tekkiva laialdase paistetuse põhjuseks on lümfisoontes moodustuvad ummistused või keha immuunsüsteemi reageering vastsetele ja koos nendega organismi sattunud suurele kogusele bakteritele. Olulist rolli võivad mängida ka teisesed bakteriaalsed infektsioonid, mis tekivad täiskasvanud parasiitide poolt lümfisoontele pikema aja vältel põhjustatud kahjustuste tõttu. Praegu kasutusel olevad LFi raviviisid hävitavad küll vastsed, ent juba täiskasvanuks saanud usside vastu need praktiliselt ei aita ning samamoodi ei aeglusta need pärast haiguse ilmnemist tekkivate sümptomite progresseerumist. Nüüd selgus aga 51 Ghanas elavat patsienti hõlmanud ja ajakirjas PLoS Pathology tutvustatud uurimistöö käigus, et antibiootikum doksütsükliin tapab lisaks bakteritele ka inimorganismis elavaid täiskasvanud parasiite ning leevendab antud tõbe põdevate inimeste sümptomeid.

Vaata ka:
Suurbritannias tõuseb Chikungunya viirustõve juhtumite arv
Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste levikule Euroopas