MAREKI TERVISELEHT

6/17/2006

Igikeltsa sulamine võib kiirendada kliimasoojenemist

Siberi igikeltsas leiduv ürgne bioloogiline materjal on hakanud globaalse kliimasoojenemise tõttu sulama ning seetõttu vabanevad miljardid tonnid süsinikku võivad ilmastiku soojenemist omakorda oluliselt kiirendada, vahendab Reuters ekspertide hoiatust. Asjatundjate kinnitusel sisaldab ainuüksi Kirde-Siberi igikelts 75 korda enam süsinikku, kui seda paisatakse igal aastal õhku fossiilsete kütuste põletamise teel. Florida ülikooli ökoloog Ted Schuur märkis, et seni peeti antud piirkonna igikeltsa süsinikuvarusid kaks korda väiksemateks. Kui Siberi igikelts peaks suhteliselt lühikese aja vältel sulama, kahekordistuks praegu Maa atmosfääris leiduva süsiniku kogus, selgitavad eksperdid probleemi tõsidust.

Rotid kaaluvad otsuste tagajärgi

Peagi ajakirjas Behavioural Brain Research tutvustatav Hollandi teadurite uurimistöö näitas, et rotid vaevad sarnaselt inimestele teatud otsuste ja tegude plusse ning miinuseid, kirjutab ABC. Utrechti ülikooli teadlaste uuring on esimene, mis näitab, et sellist käitumismalli esineb ka mõnel teisel liigil peale inimese. Dr Ruud van den Bosi juhitav teadusrühm jõudis selle avastuseni asetades rottide läbitavas labürindis selle ühte piirkonda tavalise koguse sööki ning teise piirkonda suurema hulga sööki, ent seda teatud kõrgusega barjääri taha. Eksperimentide käigus selgus, et rotid vaevuvad üle barjääri ronima vaid sel juhul, kui see ei ületa teatud kõrgust, kaaludes seega eelnevalt, kas "mäng väärib ikka küünlaid". Ühes teises, ajakirjas Current Psychiatry Reviews tutvustatud uurimistöös leiti aga, et rottidel esineb sarnaselt inimestele depressiooni.

Paljudes lasteasutustes on liiga kõrge radoonitase

Keskkonnaministeeriumi haldusalas töötav kiirguskeskus uuris radoonitaset radooniohtlike piirkondade lasteasutustes ja tuvastas, et peaaegu pooltes ületab radoonitase Eesti standardis sätestatud piirväärtust, teatab EPL. Kokku uuriti 30 valla ja linna 208 lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102. Keskmine radoonisisaldus oli lubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis. Suurimad ületamised tuvastati Ida-Virumaal Vaivara vallas, kuid ka Harjumaal ning Lääne-Virumaal oli selle aine sisaldus kõrge. Kõrgeim tulemus, mis ruumi siseõhus mõõdeti, oli 3850 Bq/m3, mis on ligi 20 korda kõrgem, kui on lubatud piirväärtus. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel. Radoon võib levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi vundamendi- ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse.

6/15/2006

Uued leukeemiaravimid osutusid ravimikatsetes efektiivseteks

Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud kahe uue leukeemiaravimi ravimikatsete esialgsed tulemused näitavad, et antud eksperimentaalsed preparaadid võivad anda hea raviefekti neil kroonilise müeloidse leukeemia (CML) patsientidel, kelle puhul Novartis AG toodetav ja nüüd ka Eestis sajaprotsendiliste soodusravimite nimekirja kuuluv Glivec soovitud ravitulemust ei anna, vahendab Reuters. Bristol-Myers Squibbi välja töötatud dasatiniib (Sprycel), mis võib USA toidu- ja ravimiametilt (FDA) saada lõpliku müügiloa juba juulis, aitas ravimiuuringut juhtinud California ülikooli teaduri Charles Sawyersi teatel 68 Glivecile resistentset CML vormi põdevat patsient 84st. Geenitestide abil õnnestus Sawyersil ja ta kolleegidel ka eelnevalt kindlaks teha, millistel patsientidel osutub ravim efektiivseks. Novartise uut ravimit nilotiniibi tarvitanud 12st pikaajalises kroonilises staadiumis CMLi põdevast patsiendist kadusid aga vähirakud verest üheteistkümnel. Antud näitajast ei saa siiski teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest vähirakud võivad end peita ka mujal organismis. Kõige rängemat CMLi vormi põdevast 33st patsiendist sai nilotiniibi abiga veres vähirakkudest vabaks aga kolmteist. Kuigi nilotiniib on ekspertide hinnangul Glivecist ca 50 korda tugevama mõjuga, on sel ravimil paraku südame rütmihäireid tekitav kõrvalmõju.

Vabasurma minejate arv on Eestis vähenemas

Kui eelmisel kümnendil oli Eesti üks suitsiididerohkemaid riike Euroopas, siis viimasel ajal on enesetappude arv naiste hulgas langenud Euroopa keskmisele tasemele ning ka mehed lähevad vabasurma harvem, teatab Postimees. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi juhataja Airi Värniku sõnul on üheks enesetappude vähenemise põhjuseks kindlasti see, et elu on muutunud stabiilsemaks. Oma osa on suitsiide vähenemises Värniku sõnul ka sellel, et need, kellele uue eluga kohanemine oli väga raske, on nüüdseks paraku juba elust lahkunud. Kõige enam suitsiide oli Eestis 1990. aastate keskel, mil Eesti juhtis vaheldumisi Leedu, Läti ja Venemaaga Euroopa enesetappude edetabelit. Halvimaks oli 1994. aasta, mil oma käe läbi lahkus elust üle 600 inimese. Ka psühhiaatrite seltsi esimehe Andres Lehtmetsa sõnul näitab enesetappude vähenemine ühiskonna stabiliseerumist.

Selgus planeedikaaslaste raskuspiirangu põhjus

Jupiteri, Saturni ja Uraani kuude hämmastav sarnasus leidis selgituse uues mudelis, mis näitab, kuidas need looduslikud kaaslased tekkisid, teatab New Scientist. Ameerika Ühendriikide teadurite Robin Canupi ja William Wardi mudel saab hakkama veel ühe endiste mudelite kitsaskoha selgitamisega ja näitab, mil moel tekkis mõnedele kuudele jää. Jupiteril, Saturnil, Uraanil on kõigil suur hulk looduslikke kaaslasi, ent kuigi planeetide suurused on üsna erinevad, moodustab iga planeedi looduslike kaaslaste mass täpselt 0,01% oma emaplaneedi massist. Kuna erinevad planeedid tekkisid praeguste arusaamade kohaselt pisut erineval moel, pole teadlased suutnud seda veidrat seost seni mõistlikult seletada. Canupi ja Wardi uus arvutimudel näitab aga nüüd esmakordselt, miks see suhe välja kujunes. Looduslikud kaaslased tekivad ekspertide hinnangul üsna planeedimoodustumise protsessi lõppjärgus ning nende teke saab alguse siis, kui Päikese ümber pöörlev tolmu- ja gaasipilv hakkab planeedi suunas liikuma. Sündiva kuu ning gaasipilve omavahelise gravitatsiooni mõjul hakkab noor kosmiline objekt ühel hetkel aegamisi planeedile lähemale tiirlema. See tähendab, et teatud piirist raskemad kuud saavad sisse liiga suure hoo, põrkavad emaplaneediga kokku ja hävinevad. Just see tõik seletab Canupi ja Wardi arvates kuude raskuspiirangu olemasolu. Kui varasemad mudelid nägid ette, et kuud tekivad suhteliselt lühikese aja jooksul ja on seega liiga kuumad, et seal võiks sisalduda tänapäeval jälgitavat jääd, siis uus mudel näitab, et tegelikult võtab loodusliku kaaslase teke aega umbes miljon aastat.

Matemaatikatund muutub Eestis hõlpsamaks

Põhikoolilapsed ei pea matemaatika tundides teoreemide tõestamist ja valemite tuletamist tuupima, kui läheb täide uue riikliku õppekava matemaatika töörühma plaan sellisel moel laste õpikoormust vähendada, teatab Postimees. Matemaatika uue õppekava üks koostaja, Viljandi Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Andres Haavasalu sõnul tahavad nad õppekoormust vähendada seepärast, et matemaatikatundide arvu on küll aja jooksul kahandatud, kuid ainemaht ehk see, kui palju lapsed õppima peavad, on siiani sama. Peagi valmivas uues õppekavas ongi matemaatika õppimise kohustuslikku mahtu põhikooli osas vähendatud. Mõned raskemad teemad viiakse üle vanematesse klassidesse ning mõned jäetakse põhikooliosast üldse välja. Õppekava loomist konsulteeriv Tallinna Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna dekaan Andi Kivinukk ütles, et ka tema arvates on matemaatikatunnid õpilastele liiga rasked ja teoreetilised.

Tuvastati uus diabeediriski indikaator

Ameerika Ühendriikide teadurid avastasid uudse bioindikaatori, mida kasutades on võimalik valmistada odavaid ja usaldusväärseid teste ennustamaks inimese diabeeriski, kirjutab New Scientist. Uurimistöös tehti kindlaks, et retinooliga seonduva valgu 4 (RBP4) kõrged kogused organismis paljastavad väliste tundemärkide kaudu diagnoosimatut insuliiniresistentsust, mis eelneb II tüübi ehk insuliinisõltumatu diabeedi tekkele. Uuringu kaasautor Barbara Kahn Beth Israeli meditsiinikeskusest kinnitas, et RBP4 kõrge taseme ja diabeedi eelsoodumuse vahel valitseb väga tugev seos. II tüübi diabeedi väga oluliseks riskifaktoriks on ülekaalulisus, ent see tõbi võib ilmneda ka saledatel inimestel. Praegu tehakse tõveriski kindlaks glükoosisüstide ja sellele järgneva verepildi näidu muutuste jälgimise teel, ent see meetod võtab aega 4 tundi ning paljud tervishoiuasutused ei ole antud testi tegemiseks tehniliselt valmis. Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud leid annab lootust, et peagi luuakse RBP4 taseme mõõtmise baasil diabeediohu hindamiseks uudne test, mis on ühtaegu nii odav, usaldusväärne kui ka kiire.

Rasked valikud sünnivad erinevate ajuosade "kodusõjas"

Ajakirja Nature tänase numbri veebiväljaandes tutvustatud uuringust selgub, et kui inimene peab valima "kindla peale mineku" ning riskantsema, ent potentsiaalselt suuremat kasu tõotava variandi vahel, peavad ta erinevad ajupiirkonnad üksteise vastu üsna armutut "sõda", kirjutab LiveScience. Uurimistööst ilmneb, et uue ja potentsiaalselt kasuliku võimaluse valikuks peab aju esmalt ületama kohese kasulõikamise tugeva soovi. Erinevates eksperimentides leiti, et kõrgemat, ent vähemal määral garanteeritud kasu võimalikkust "propageerivad" inimesel ta lauba taga asuvad ajuregioonid ning "kindla peale minekut" eelistavad ajuosad paiknevad enam ajusügavuses. Uurimistöö kaasautor Nathaniel Daw selgitas, et suuremat kasu lubavad riskantsed otsused tehakse lähtudest loogikast, mis teeb ajule selgeks, et pikemas perspektiivis tulu lõikamiseks tasub vahest lühema kasusaamise arvelt riskida.

Kahest liigist sai laboris üks

BBC vahendab teadusajakirjas Nature tutvustatud eksperimenti, mille käigus sai kahest erinevast liigist laboritingimustes üks uus liik. Uurimistööga demonstreeriti, et kui tavaliselt tekib ühest liigist kaks erinevat liiki, siis võimalik on seegi variant, et kaks erinevat liiki sulanduvad üheks liigiks. Panama, Kolumbia ja Suurbritannia teaduritel õnnestus laboris taasluua liblikaliik Heliconius heurippa, ristates sel eesmärgil Heliconius cydno ja Heliconius melpomene liiki kuuluvaid isendeid. Ekspertide selgituse kohaselt on antud juhul tegemist hübriidse liigitekkega, mida peetakse üldiselt vabas looduses ülimalt haruldaseks, sest hübriidliigil on ellujäämiseks vanemaliikidest oluliselt kehvemad eeldused, kuna erinevate liikide geenid on vahest "ühildumatud". Selle heaks näiteks on muul, ehk eesli ning hobuse steriilne järeltulija, kes on küll tubliks tööloomaks, ent kujutab enesest siiski evolutsioonilist tupiktänavat, kuna ei suuda enam ise elujõulisi järglasi anda. Rahvusvahelise uurimisrühma töös osalenud Chris Jiggins Edinburghi ülikoolist sõnas, et liigi taasloomine laboris näitab üsna selgelt, kuidas selle liigi tekke protsess vabas looduses aset leidis.

6/14/2006

Paljastati peatäide laialdane "vastupanuliikumine"

Walesi laste päid uurinud Liverpooli ülikooli troopilise meditsiini kooli teadlased avastasid, et 82% sealsetest peatäidest (Pediculus humanus capitis) näivad olevat resistentsed kõige laiemalt kasutatavatele täivastastele vahenditele, mis põhinevad püretroididel, vahendab New Scientist. Eksperdid hoiatavad, et peatäide tavaravimitele tundetud vormid võivad kiiresti levida ning soovitavad seetõttu täidest vabanemiseks kasutada laiemalt organofosfaate sisaldavaid või muud tüüpi tõrjevahendeid. Ajakirjas Archives of Disease in Childhood tutvustatud uurimistöös selgus, et "nakatunud" lapse peas on keskmiselt 10-100 peatäid ja kuigi raskeid tervisekahjustusi täid ei põhjusta, võivad nad tekitada sügelust ja lümfide suurenemist neil inimestel, kel tekib inimkonnale juba miljoneid aastaid pinnuks silmas olnud täide ja nende eritiste vastu immuunreaktsioon. Püretroididele resistentseid peatäisid on leitud ka teistest riikidest, muuhulgas näiteks Iisraelist.

Tuvastati tüvirakkude reprogrammeerimist võimaldav geen

Geen, mis sai nime müütilise Keldi saare järgi, millel elavad inimesed kunagi ei vanane, võib anda teadlastele vihjeid selle kohta, kuidas reprogrammeerida täiskasvanud tüvirakke embrüolisteks tüvirakkudeks, mille abil on võimalik ravida paljusid tõbesid, teatab Reuters. Edinburghi ülikooli teadurid avastasid, et geen Nanog aitas pärast kahe raku ühinemist ja hübriidi moodustumist muuta hiirte täiskasvanud tüvirakke embrüolisteks tüvirakkudeks. Uurimistööd juhtinud Jose Silva kinnitas, et Nanogi mõju oli suisa fantastiline, sest kõik hübriidrakud muutusid täisväärtuslikeks embrüolisteks tüvirakkudeks. Tüvirakud on organismi algrakud, mis võivad teadurite hinnangul toimida organismi parandustellistena ning aidata sel moel ravida paljusid tõbesid, mille tõttu kannatavaid patsiente ei suudeta praegu aidata. Embrüolised tüvirakud suudavad muutuda kõigiks teisteks organismi rakkudeks, ent täiskasvanud tüvirakkude muutumisvõime on oluliselt piiratum. Tõenäoliselt pole Nanog siiski ainus hübriidide soovituid suunas moondumist põhjustav geen, ent arvatavasti tehakse ka teised protsessiga seotud geenid üsna kiiresti kindlaks. Kui kõik sellised geenid ja teised mõjurid on kindlaks tehtud, on teoreetiliselt võimalik panna inimorganismi end ad infinitum taastootma ning asendama pidevalt vigaseid rakukogumeid ning kudet. Ka võimaldab uus embrüoliste tüvirakkude loomise viis hoiduda praegu tüvirakuuuringuid kammitsevatest eetilistest ja moraalsetest probleemidest.

TTÜ hakkab andma meditsiiniharidust

Homme otsustab Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kell 14 algaval istungil moodustada TTÜ õppe-, teadus- ja arendusasutusena Tehnomeedikumi ja kinnitada selle põhikirja, teatas TTÜ. Tegemist on esimese multidistsiplinaarse meditsiiniteaduse keskusega Põhja-Eesti regioonis, mis ühendab endas nii akadeemilise hariduse ja teaduse kui ka igapäevase professionaalse arstiabi potentsiaali. Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektori Andres Keevalliku sõnul kujutab loodav asutus põhimõttelist läbimurret Tallinna ja kogu Põhja-Eesti regiooni arstiteaduse potentsiaali väljaarendamisel, võimaldades ka Eesti mastaabis ühendada nüüdisaegse meditsiini ja tehnoloogia võimalused täiesti uuel kvalitatiivsel tasemel. Tehnomeedikum luuakse eelkõige TTÜ allasutuste Biomeditsiinitehnika keskuse, Geenitehnoloogia instituudi ja Elektroonika instituudi bioonika labori baasil, arendades kvalitatiivselt edasi seniseid meditsiiniteaduse alaseid uuringuid Tehnikaülikoolis, kus juba 2005. aastal loodi 5 arstiteaduse professuuri.

Guardian: üliohtliku haigustekitaja loomine on imelihtne

Suurbritannia päevaleht Guardian teatab, et lehe töötajatel õnnestus eksperimentide käigus tellida juhuslikult valitud biotehnoloogiafirmast VH Bio Ltd interneti kaudu tapva rõugeviiruse DNA-fragmente, mis neile kenasti soovitud aadressil posti teel kohale saadeti. Asjatundjate sõnul on biorelva valmistamine tegelikult üsna lihtne - erinevatest firmadest tuleks tellida erinevaid patogeeni DNA-osi ja need siis hiljem laboris "kokku kleepida". Asjahuvilise oskustest jääb selleks küll puudu, ent eeldades, et terroristidel on mõningaid sissetulekuid, ei takista miski neil sel eesmärgil palkamast mõnda eksperti ja sisustamas üht üsna tagasihoidlikku laborit. Guardiani eksperimendi käigus tehti tellimustesse sisse paar pisikest parandust, mistõttu olid rõugeviiruse DNA-fragmendid tegelikult kahjutud. Tellimuse täitnud ettevõtte kinnitusel ei teadnud nad, et loovad ohtliku haigustekitaja fragmente. Loomulikult ei saa sellist haigustekitajate DNA-osade tegemist ja tellimist keelustada, sest neid on vaja näiteks paljude vaktsiinide ja ravimite katsetamisel. Samas toonitavad eksperdid, et antud tööstusharu on absoluutselt alareguleeritud ning mitte keegi ei kontrolli tegelikult, kes ja mida tellib. Mõned ettevõtted teevad seda kohusetundest, ent mingisugust seaduslikku sundi selleks ei ole. On tehtud arvutusi, mis näitavad, et kui nakatada 10 inimest viirusega, mille vastu puudub igasugune immuunkaitse, on see vaid 180 päeva pärast edasi kandunud juba kuni 180 miljonile inimesele.

Avatakse portaal uriinipidamatusest

Täna avatakse veebileht kuivaks.ee, mis peaks olema abiks uriinipidamatusega inimestele, teatab PM Online. Tartu Ülikooli Kirurgiakliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja Gennadi Timberg kinnitas, et vajadus sellise infolehe järele on suur, sest inimesed ei tea, et on olemas võimalus uriinipidamatuse ehk inkontinentsuse vastu rohtu leida. Uuel koduleheküljel leidub informatsiooni uriinipidamatuse tüüpidest, uriinipidamatuse omapärast meestel, naistel, lastel ja eakatel inimestel, samuti haigustest, millega kaasneb pidamatus. Lisaks annab kodulehekülg ülevaate Eesti riiklikust toetussüsteemist. Väga vähesed uriinipidamatuse all kannatavad inimesed teavad, et riik kompenseerib osaliselt vastavate toodete ostu. Koduleheküljel saavad inimesed pöörduda oma murega Eesti juhtivate spetsialistide poole, mille jaoks on loodud spetsialistide komisjoni, kus on esindatud erinevad meditsiinilised valdkonnad. Uriinipidamatuse episoodid esinevad igal kümnendal Eesti elanikul. Pidevalt kannatab selle all 50.000 kuni 70.000 inimest.

Haiglad lõid röntgenpiltide digitaalse arhiivi

Kaks Eesti suurimat raviasutust, Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on asutanud sihtasutuse Eesti Tervishoiu Pildipank, mis kujutab endast patsientide haiguslugude juurde kuuluvate radioloogiliste piltide digitaalset arhiivi, teatab raadio Tartu FM. TÜK juhatuse liige Margus Ulst ütles raadiole, et kliinikumil on oma pildiarhiiv olemas aastast 2001 ja nüüd ühendatakse see PERHi omaga ning moodustub üleriigiline süsteem, millega saavad liituda ka kõik teised raviasutused. Pildipanka saavad vajadusel kasutada nii erialatohtrid kui perearstid, kellel on vaja oma patsientide haigusloo kohta andmeid hankida. Margus Ulsti sõnul on Tartus asuvas serveris oma pildiarhiivid praegu olemas 15 haiglal ja polikliinikul. Ulst lisas, et uue pildipanga serverid asuvad nii Tartus kui Tallinnas dubleerides teineteist. Vajalik aparatuur maksumusega 8,4 miljonit krooni soetati Saksamaa firmalt Agfa. Ulst nentis, et uue süsteemi täies mahus töölerakendamine on pikem protsess, näiteks on vaja saada luba andmekaitseinspektsioonilt, taotlus selleks on juba esitatud.

Liha- ja kalahimu on päritavad

Suurbritannia teadurite 103 nelja- kuni viieaastast identsete ehk ühemunakaksikute paari ning 111 samas vanuses tavalist kaksikutepaari ja nende emasid hõlmanud uurimistöös leiti, et kui maitseeelistused liha- ja kalatoodete osas on pigem päritava iseloomuga, siis aed- ja juurviljade ning magustoitude eelistamine on suuresti omandatav, kirjutab Reuters. Ajakirja Journal of Physiology and Behavior veebiväljaandes tutvustatud uurimistöös osalenud mittetulundusühingu Cancer Research UK ekspert Jane Wardle sõnas, et tegemist on esimese teadusliku uurimistööga, mis antud vallas esinevat pärilikku momenti esile toob. Kuna ühemunakaksikud on geneetiliselt identsed, ent tavalised kaksikud mitte, valgustas nende toidueelistuste analüüs seda, millised maitsed on päritavad ja milliste väljakujunemist mõjutavad keskkonnafaktorid. Kuigi esialgu pole päris selge, millised mõjurid määravad aed- ja juurviljade ning magustoitude eelistusi, usuvad teadlased, et ses osas mängivad rolli kättesaadavus ning vanemate mõjutus ja eeskuju.

E-tervise seaduse loojad kutsuvad avalikkust kaasa rääkima

Sotsiaalministeerium hakkab ette valmistama e-tervise seaduse eelnõu, mis paneb paika ka inimese digitaalsete terviseandmete kasutamise arstide poolt. Sestap kutsub ministeerium koos Eesti e-tervise sihtasutusega avalikkust arvamust avaldama, millised andmed peavad olema arstile nähtavad patsiendi nõusolekul ja millised mitte, teatab sotsiaalministeerium. Näiteks tuleb ühiskonnas läbi arutada, mida toob kaasa patsiendi otsus oma terviseandmed sulgeda, sest see õigus peab patsiendil olema, ent taoline otsus võib kaasa tuua ravitulemuse halvenemise, sest andmete sulgemise korral ei näe arst patsiendi terviseinfot. Sellega kaasneb patsiendi vastutuse suurenemine raviprotsessi tulemuse eest, sest arstil ei ole juurdepääsu kogu raviprotsessis tähtsust omada võivale teabele. Ekspertide hinnangul kulub meditsiinipersonalil praegu paberitöö peale tööajast ligi 50% ja infosüsteemi kasutusele võtmine võimaldab tulevikus arstide aega kokku hoida keskmiselt 25%. Elanikkonna informeerimiseks ja kaasamiseks avab e-tervise sihtasutus juulis ka infotelefoni.

Genesisele sai saatuslikuks ehitusviga

Sõltumatute uurijate 231-leheküljelises raportis leitakse, et päikesetuule osakesi koguma saadetud ja möödunud aasta septembrikuus Utah' kõrbes puruks kukkunud kosmoselaeva Genesis maandumiskapsli maandumiskatse ebaõnnestumise põhjuseks oli ränk ehitusviga, teatab AP. Ekspertide teatel kukkus Genesise kapsel puruks, kuna selle küljes asuvad ja langevarjudele avanemiskäsklust andma pidanud lülitid olid kinnitatud kapsli korpuse külge valetpidi. Seetõttu ei avanenud maandumise ajal ükski Genesise langevarjudest ning õrn kogumiskapsel prantsatas täiskiirusel vastu maapinda. Uurijate hinnangul tulnuks ehitusviga enne starti välja, kuid kosmoselaeva valmistaja Lockheed Martin jättis ajapuudusel ära olulise stardieelse testi. Ekspertidel jagus kriitikat ka 264 miljonit USA dollarit ehk 3,3 miljardit eesti krooni maksnud projekti koordineerima pidanud NASA reaktiivmootorite laborile ning laiemalt kogu NASA paljureklaamitud "kiiremini, paremini, odavamalt" tööpõhimõtetele. Vaatamata sellele, et Genesise kogumiskapsel purunes maapinnaga kokkupuutel saadud löögist ning ülitillukesed päikesetuule osakesed paiskusid välja või saastusid, on teadlastel siiski õnnestunud leida ka puutumatuid ainekogumeid ning üldiselt ollakse arvamusel, et missiooni peamised teaduslikud eesmärgid suudetakse üldjoontes täita.

Eestis algab viharavi programm perevägivallaga võitlemiseks

Eestis hakatakse esmakordselt rakendama meetodit, kus lähisuhtes vägivalda kasutanud inimesed suunatakse kohtuotsusega viharavile ehk rehabilitatsiooni tugirühma, teatab ETV24. Kohus määrab inimesele perevägivalla eest kohustuse tema enese valikul - kas minna vangi, saada trahv või minna viharavile. MTÜ Vägivallast Vabaks juhataja Velda Veia rääkis ETV saates Terevisioon, et sellist mudelit pole varem Põhjamaades ega Baltimaades kasutatud, tegemist on Ameerika mudeliga. Veia sõnul on teada juhtumeid, kus inimesed valivad viharavi asemel vanglakaristuse, kuna tegemist ei ole lihtsa programmiga. Rühmatööga käivad kaasas tugevad järelvalvemeetodid. Kui peres on taas ilmnenud vägivallajuhtumeid, lõpetatakse rühmatöö ning saadetakse inimene vanglasse. Sellise mudeli põhjal annab poolvägivaldne vabatahtlik rühma suunamine tulemuseks 20%-30% inimeste käitumise muutust. Vabatahtlikkuse printsiibil rühma tulijate puhul muudab oma käitumist 70%-80%.

NASA filmis Kuuga kokku põrganud lendavat objekti

LiveScience'i teadusblog teatab, et Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) teadurid jäädvustasid videolindile selle, kuidas korvpalli mõõtu meteoriit tabab Kuu pinda. Nüüd ka avalikuks tutvumiseks välja pandud videolõigul on küll märgata vaid põgusat sähvatust, ent teadlastele pakub see suurt huvi, sest Kuule naasmise projektid on omandamas aina täpsemaid piirjooni ning enne inimeste meie planeedi looduslikule kaaslasele lähetamist tuleb sellega seonduvad riskid täpselt kindlaks teha. Kuuga põrkunud kosmiline kivim oli umbes 25-sentimeetrise läbimõõduga, liikus ca 38 km/s ja tekitas tõenäoliselt umbes 14-meetrise diameetriga kraatri. Sama mõõtu meteoriit oleks näiteks Maa atmosfääris täielikult ära põlenud ja lõpetanud oma eksistentsi "langeva tähena".

Ekspert: päevitama peab mõõdukalt

Tartu Observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme soovitab inimestel päevitamisega mitte üle pingutada, vaid olla mõõdukas, kirjutab SL Õhtuleht. Praegu on päikesekiirguse ehk UV-kiirguse indeks seitse, mis on liiga tugev. Eerme rõhutab, et lühikest aega päikese käes viibimine ei ole ohtlik, küll aga tundide viisi. Praegu on sobivaim aeg päevitada umbes 20 minutit korraga. Kauaoodatud soe ilm on toonud Eestis aga paraku randa sadu inimesi, kes päevitavad mitu tundi järjest.

Tartu tähetorn saab UNESCO tähise

Pühapäeval kell 12 avatakse Toomemäel Tartu tähetorni juures tähis, mis kinnitab, et Tartu tähetorn kuulub osana Struve geodeetilisest kaarest UNESCO maailmapärandisse, teatab Tartu Ülikool. Üritusel selgitatakse Struve geodeetilise kaare tähendust ja demonstreeritakse ajaloolisi ja tänapäevaseid maamõõduaparaate. Saab külastada tähetorni ning töötab planetaarium. Kell 13.15 jätkub üritus ülikooli ajaloo muuseumis, kus Tõnu Viik ja Jüri Randjärv peavad lühiettekanded Struvest kui Maa kuju täpsustajast ja Struve geodeetilisest kaarest. Toimub ka diskussioon teemal, kuidas saab ajaloopärand teenida tulevikku. Üritus on tasuta ning kõik huvilised on oodatud.

Krokodillid pärinevad ilmselt Austraaliast

Tänapäeval elavad krokodillid ja alligaatorid pärinevad ilmselt Austraaliast, väidab Queenslandi ülikooli paleontoloog Steven Salisbury, kelle juhitav teadusrühm kaevas välja nende roomajate kauge esivanema fossiile, teatab Nature. 1,1-meetrine krokodillilaadne olend elas ligikaudu 95-98 miljoni aasta eest ning sai enesele teaduslikuks nimeks Isisfordia duncani, kuna ta esimesed säilmed leiti Austraalia linna Isifordi lähistelt ja neile sattus peale kohalik farmer Ian Duncan. Just ligikaudu 90-100 miljoni aasta eest tekkisid ja hakkasid liigiliselt lahknema krokodillide ja alligaatorite kauged esivanemad. I. duncani pärinemine Austraaliast on siiski tinglik, sest selle liigi eluajal laiutas antud piirkonnas supermanner Gondvana, mis koondas eneses enamikku tänapäeva lõunapoolkera mandritest. Austraalia teadurid tutvustasid oma leide ja järeldusi ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.

Ajakiri Loodus viib lugeja nii Eestisse kui Tenerifele

Värskelt ilmunud ajakirjas Loodus jätkub Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse retkesari "Sammud omas Eestis". Seekordsed sammud viisid mehed otseteed Alam-Pedja sohu. Looduspiltnikud Jaanus Järva ja Sven Zacek kirjutavad ning näitavad pilte lindude pulmadest ja lastetoast. Hendrik Relve tutvustab oma kirjutises puisniitude olemust ja võlu. Pärandmaastikest ja -kultuurist ning neis peituvatest õppetundidest mõtiskleb Lembitu Tarang. Taas on kõne all koprad, samuti saab lugeda, kuidas ühel keskkonnasäästlikul inimesel pakendite tagastamine läks. Eesti muredele ja rõõmudele toovad vaheldust botaanikud Ülle Reier ja Elle Meier meenutustega teaduslikust ekspeditsioonist Tenerifele ning Urmas Kokassaar, kes tutvustab aaloe kasulikke omadusi.

Kortsulistel suitsetajatel on suurem haigestumisrisk

Suurbritannia teadurite 149 inimest hõlmanud uurimistöös selgus, et suitsetajatel, kel on näopiirkonnas enam kortse, on kuni viis korda suurem kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK) haigestumise risk kui nende siledamanäolistel kaassuitsetajatel, kirjutab BBC. Teadlased leidsid ajakirjas Thorax oma avastust kommenteerides, et tõenäoliselt muudab sama geen või geenid inimese vastuvõtlikuks nii KOKi kui ka nahakortsude tekkele. Eksperdid leiavad, et seos aitab senisest täpsemalt välja selgitada KOKi riskigruppi kuuluvaid inimesi ja tuletavad meelde, et suitsetamine muudab naha vanemaks kõigil seda halba harjumust omavatel inimestel. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) prognoosi kohaselt tõuseb KOK aastaks 2020 maailmas sageduselt kolmandaks surmapõhjustajaks.

Ravimtaimi peab oskama koguda ja kuivatada

Õigesti kogutud ja kuivatatud ravimtaimedest saavad abi ja kosutust need, kes eelistavad oma tervist looduslike vahendite abil turgutada, teatab Postimees. Kubja talu peremees ja ravimtaimede ekspert Rein Sander rõhutab, et igal suvel tuleks uued ravimtaimed korjata. Korjatud õied kõlbavad tema sõnul kasutada aasta, lehed ja ürdid kaks ning marjad kolm aastat. Poes ja apteekides müüdavaid ravimtaimi lubatakse müüa kuni kaks aastat. Sander lisab samas, et kõik taimed polegi ravimtaimed. Sotsiaalministeeriumi määrusega on taimed jagatud kolme rühma. Esimesse kuuluvad toidulisandid, aga sinna alla käivad ka jahvatatud kohvioad ja kummel. Teise rühma kuuluvad ravimtaimed, aga selliseid leidub Sanderi sõnul Eestis vaid kuue-seitsme ringis, näiteks naistepuna. Kolmandasse kategooriasse kuuluvad taimed, mille ostmiseks on vaja retsepti. Kodus kuivatatud taimi soovitab Sander hoida paberkotis, sest neis on 14-15 protsenti niiskust; kui panna taim umbsesse anumasse, võib ravim hallitama minna. Kui kuivatatud taimed hakkavad kotis krõbisema, tuleb need tõsta näiteks klaaspurki.

6/13/2006

Hiiglaslik gaasikogum kihutab läbi kauge galaktikaparve

Astronoomid avastasid tohutu lõõmava gaasikogumi (pildil on selle röntgenjäädvustus), mis kihutab läbi kauge galaktikaparve, vahendab Nature. Gaasikogumis on enam ainet kui 1000 miljardis Päikeses ning see sööstab läbi galaktikaparve Abell 3266 kiirusega ca 750 kilomeetrit sekundis. Kosmilise tulepalli läbimõõduks on ligikaudu 3 miljonit valgusaastat ehk umbes 5 miljardit Päikesesüsteemi diameetrit. Gaasikogumi sisetemperatuur ulatub teadlaste hinnangul kümnete miljonite kraadideni. Üks ajakirjas Astrophysical Journal tutvustatud leiu autoritest, Marylandi ülikooli füüsik Alexis Finoguenov kinnitas, et selle tulepalli suurus ja kiirus on tõepoolest fantastilised. Ta lisas, et gaasikogumist saab tõenäoliselt sadadest galaktikatest koosneva galaktikaparve jaoks tänuväärt "ehitusmaterjali" allikas. Avastatud gigantne tulekogum koosneb peamiselt vesinikust, ent ses leidub ümbritsevast keskkonnast oluliselt enam raskeid elemente, mis näitab, et see pärineb kaugematest piirkondadest. Uurimisrühma liige Mark Henriksen selgitas, et gaasikogum ei lagune tõenäoliselt laiali tumeda aine mõju tõttu. Tume aine moodustab teadurite hinnangul kuni 80% universumi massist. Paraku on see nähtamatu ning seetõttu ei ole tumedat ainet mitte kunagi ja mitte kellegi poolt jälgitud. Astronoomid usuvad siiski, et just tumeda aine gravitatsioonimõju hoiab koos maailmakõiksuses asuvaid suuri struktuure, olgu need siis hiiglaslikud galaktikaparved või ringikihutavad tulepallid.

Marsikulgur Spirit leidis raudmeteoriite

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) marsikulgur Spirit leidis Punaselt Planeedilt kaks raudmeteoriiti (pildil), kirjutab New Scientist. Spiritile on tegemist esimeste selliste avastustega, kuigi ta vennaskulgur Opportunity leidis planeedi teisel poolel samasuguse raudmeteoriidi juba 2005. aasta jaanuaris. Raudmeteoriidid moodustavad vaid paar protsenti Marsi pinnal tõenäoliselt asuvatest kosmilistes kivimitest, ent nende välisilme ja ehituslikud iseärasused muudavad nende identifitseerimise oluliselt hõlpsamaks kui "harilike" meteoriiti puhul. Meteoriidid on suuremate kosmiliste kivimite fragmendid, mis "nügiti välja" Marsi ja Jupiteri vahel asuvast asteroidivööst ning sattusid Marsi teele. Kord juba meie naaberplaneedi pinnale pidama jäänud meteoriidid jäävadki nähtavale, sest Marsil on väga vähe geoloogilisi protsesse, mis võiksid need pinnase alla matta.

Hawking: inimkond peab kosmosesse väljuma

Inimkonna tulevik ja ellujäämisvõimalused sõltuvad meie võimest lahkuda planeedilt Maa ning leida eluks sobivaid planeete mujal universumis, sest pidevalt kasvab risk, et mõni globaalne katastroof hävitab kogu elu meie koduplaneedil, kinnitas Hong Kongis pressikonverentsil esinenud maailmakuulus astrofüüsik Stephen Hawking space.com'i teatel. Raske haiguse tõttu ratastooli surutud ja arvuti vahendusel avalikkusega suhtlev Hawking ennustas, et inimestel võib olla alatine baas Kuul 20 aasta ning koloonia Marsil 40 aasta pärast. Ta arvas, et kui inimkonnal õnnestub järgmised 100 aastat üle elada, suudetakse juba püstitada kolooniaid, mis saavad hakkama ilma koduplaneedi toeta. 64-aastane Hawking teatas ka, et tema järgmine raamat on mõeldud lastele, kes loevad praegu Harry Potterit. Ta lisas, et tegemist on lastejutuga, mis selgitab universumi saladusi.

Leukeemiahaigete liit tunnustab ministri Gliveci otsust

Leukeemiapatsiente ja nende lähedasi ühendav Eesti Leukeemiahaigete Liit avaldab tunnustust ja tänab sotsiaalminister Jaak Aabi elupäästva ravimi Gliveci lisamise eest sajaprotsendiliste soodusravimite nimekirja. Alates 1. juulist on kaasaegne ja efektiivne ravi lõpuks ometi kättesaadav kõigile kroonilise müeloidse leukeemia patsientidele, teatas leukeemiahaigete liit. Ühenduse pressiteate kohaselt on tegemist ajaloolise otsusega, mis viib Eesti arstiabi euroopaliku tervishoiusüsteemi poole ning lõpetab aastaid kestnud olukorra, kus elupäästev ravim oli küll olemas, aga liiga kalli hinna tõttu patsientidele kättesaamatu. Seni oli Eesti leukeemiahaigete liidu andmeil ainus riik Euroopa Liidus, mis ei kompenseerinud patsientidele Glivecit. Sotsiaalminister Jaak Aab lisas eile oma määrusega 1. juulist soodusravimite nimekirja muude ravimite kõrval ka vähiravimi Glivec, mille eest võitles mõned aastad tagasi praeguseks verevähki surnud Marge Valdmann. Valdmann võitles Gliveci soodusravimiks nimetamise eest aastatel 2002–2003, käies riigiga kohut ning nõudes ravimile kulunud 107 000 krooni kompenseerimist. Kohus talle õigust ei andnud.

Iga viies epilepsiadiagnoos võib olla väär

Ajakirjas Neurology tutvustatud uurimistööst ilmneb, et 20% Ameerika Ühendriikides pandud epilepsia diagnoosidest võivad olla väärad, kuna antud patsiendid kannatavad tegelikult "pseudohaigushoogude" all, millel on psühholoogilist laadi põhjused. Samas selgus, et üht tüüpi haigusnähtusi aitab teisest eristada patsiendi silmade jälgimine krambihoogude ajal, vahendab New Scientist. Epilepsia põhjuseks on muutused aju elektrilises aktiivsuses, mis jõuavad teatud aja möödudes selle motoorse piirkonnani ja põhjustavad krambihoogusid. Ent esineb ka psühhogeenilisi mitteepileptilisi krambihoogusid (PNES), mille korral ei ole elektrilised muudatused ajus jälgitavad ja mille põhjus on seni täpselt teadmata. Ekspertide hinnangul võib iga viies epilepsiana diagnoositav tervisehäda tegelikult olla PNES. Olukorra muudab kehvaks tõik, et epilepsiaravimitel on mitmeid toksilisi kõrvalmõjusid ning reaalset abi neist PNES patsientidele ei ole. Ent kuna krambihood tekivad ebakorrapärastel aegadel, on arstidel arusaadavatel põhjustel ülimalt keeruline kindlaks teha, kas nendega kaasnevad muutused aju elektrilises aktiivsuses või mitte. Steve Chungil ja ta kolleegidel Barrow neuroloogiainstituudist õnnestus siiski analüüsida 221 hospitaliseeritud patsiendi krambihooge, mis võeti videolindile ja mille käigus jäädvustati elektroentsefalogrammiga (EEG) ka nende ajuaktiivsust. Hilisemast salvestiste ülevaatamisest selgus, et 52 PNES diagnoosiga patsiendist sulges kogu haigushoo ajaks silmad 50, ent epileptikutest olid krambihoo alguses silmad suletud vaid 3%. Teadlaste hinnangul võiksid arstid epilepsiasarnase haigushoo ajal patsiendi silmi jälgida, sest selle abil saab neile üsna suure tõenäosusega täpse diagnoosi panna.

Homme on ülemaailmne veredoonorite päev

Homme tähistatakse kogu maailmas ülemaailmset veredoonorite päeva, et avaldada tänu kõigile inimestele, kes loovutavad verd vabatahtlikult ja tasuta, teatab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus. Maailmas kogutakse aastas ligikaudu 81 miljonit veredoosi. Eelmisel aastal loovutas Eestis verd 32.147 doonorit, kelle abil koguti 54.123 veredoosi. Homme kell 13.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis ülemaailmne veredoonoritepäeva üritus. Doonoreid tervitavad ning eeskuju näitavad sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik ning Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Verd loovutavad ka mitmed riigikogu liikmed. Kõigil soovitajatel on võimalus verd loovutada ning igal aastal on antud võimalust kasutanud üle 100 doonori.

Juulist muutuvad soodusravimite loetelud ja piirhinnad

Eile allkirjastas sotsiaalminister Jaak Aab määrused, mis panevad paika 1. juulil jõustuvad kvartaalsed muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades, teatab sotsiaalministeerium. Alates 1. juulist lisandub soodustuse protsendiga 50 protsenti soodusravimite loetellu 17, soodustuse protsendiga 75 seitse ning ja soodustuse protsendiga 100 viis uut ravimit. Samuti täieneb ravimite loetelu nelja 75%-lise soodusmääraga imikute toitesegu võrra. Seoses uute ravimpreparaatide lisamisega arvutatakse esmakordselt piirhinnad kahele ravimile ning ühele imikute toitesegule. Piirhinnad muutuvad neljas ravimigrupis. Juulist arvestatakse geneerilise ravimi järgi piirhind kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse korral kasutatavale ravimile Monopril, mille toimeaine on fosinopriil ja mida kasutab ligi 30.000 inimest. Piirhind arvestatakse juulist geneerilise ravimi Fosinopril järgi. Piirhindade muutmine võib lühikeseks ajaks kaasa tuua omaosaluse tõusu patsientidel, kes eelistavad originaalravimit. Ravimite loetelust arvatakse välja 490 ravimipakendit. Seda tehakse ravimtootjate teadaandel või nõusolekul ravimi turustamise lõpetamise või müügiloa lõppemise tõttu.

Tegevust alustas Eesti esimene vähiteemaline inforportaal

Täna esitleti Eesti esimest omalaadset vähihaigetele ja nende omastele mõeldud infoportaali kasvaja.net, mis aitab mõista vähktõve olemust ning tutvustab selle haigusega elamise võimalusi. Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus kinnitas, et portaalis olev info on väga oluline, sest lisaks arstilt ja õdedelt saadavale informatsioonile on kindel soov ise teavet hankida enamikul patsientidest. Hele Everausi hinnangul sisendab võimalus infoportaali vahendusel enesele asju selgemaks teha patsiendile kindlustunnet edasise ravi käigus. Eesti Vähiliidu tegevdirektori Maie Egipti sõnul suureneb vähki haigestumiste arv kogu maailmas, kaasa arvatud Eestis, kus registreeritakse aastas keskmiselt 6000 esmast haigusjuhtu. Seetõttu kasvab ka inimeste infovajadus kasvajate osas, kas siis ennetamaks vähktõbe või tõstmaks haigete teadlikkust ning elukvaliteeti. Inforportaali loomist rahastas ravimifirma Roche Eesti.

Europarlamendis vaieldakse tüvirakuuuringute rahastamise üle

Euroopa Parlamendi liikmed vaidlevad selle üle, kas pikendada tüvirakuuuringute rahastamist euroliidus lootuses, et see uurimisvaldkond aitab tulevikus luua raviviise paljude seni ravimatute tõbede tarbeks, kirjutab BBC. Euroopa Liidu teaduseelarvest aastaiks 2007-2013 läheks tüvirakuuuringuteks vaid tilluke murdosa, ent tegemist on vaidlusaluse teemaga ja eriti vihaselt võitlevad raha eraldamise vastu europarlamendi kristlikud liikmed. Tüvirakuuuringute vastased toovad esile, et enamik tüvirakke eraldatakse inimembrüotest, kes selle tulemusena hukkuvad. Kuna embrüotest võiks asjade loomuliku käigu puhul saada inimesed, peavad kriitikud selliseid protseduure lubamatuiks. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mille kohaselt jätkataks kuue aasta vältel senist rahastamiskorda - tavalisi tüvirakuuuringuid küll rahastatakse, ent mitte selliseid, kus kasutatakse kloonitud inimembrüoid. Isgei see variant ei tundu aga sobiv mitmetest katoliiklikest ELi liikmesriikidest, nagu näiteks Poolast, pärinevatele rahvaesindajatele. Kloonitud tüvirakkude uurimist lubavad euroliidus vaid kolm riiki - Suurbritannia, Rootsi ja Belgia. Euroopa Neuroloogiaühingute Liidu hiljutine 5411 ELi elanikku hõlmav küsitlus näitas, inimese embrüoliste tüvirakkude teadusuuringute rahastamist pooldab 83% inimesi.

Ansip: erasektori osakaal teadusinvesteeringutes liiga väike

Peaminister Andrus Ansip kritiseeris erasektorit Eesti teadus-ja arendustegevuse investeeringute madala taseme eest, kuna Eestis moodustab riigi panus arenduskulude kogumahust märksa suurema osa kui lääneriikides, teatab ETV24. Peaministri sõnul kavatseb valitsus teadus- ja arendustegevuse poliitika kujundamisel lähtuda kolmest edukriteeriumist: inimeste arendamine, soodne innovatsiooni- ja ärikeskkond ning konkreetsed arenguvalikud teaduse sees. Ansipi sõnul tuleb muuta teadus, eriti täppis- ja loodusteadused senisest oluliselt atraktiivsemaks. Inimeste arendamise osas tuleb peaministri sõnul saavutada senisest suurem doktorikraadiga spetsialistide juurdekasv. Tema sõnul vajaks Eesti selleks, et leida rakendust arendusrahadele kolme-protsendi mahus SKTst, ligi 600 doktorikraadiga inimest, samas kui Eestis saab aastas doktorikraadi sadakond inimest. Samuti peab tingimustes, kus viie aasta pärast väheneb ligikaudu poole võrra Eestis ülikooli astujate hulk, Ansipi sõnul tõsiselt kaaluma välisõppejõudude ja välistudengite osakaalu kiiret suurendamist. Ansip pidas teadus- ja arendustegevusele SKTst tehtavate kulutuste kolmeprotsendilise taseme saavutamist realistlikuks 2014. aastaks. Alles eelmisel neljapäeval kinnitas Reformierakond oma haridus-ja teaduspoliitilisi eesmärke avalikustades, et selline kulutuste tase tuleks saavutada hiljemalt 2011. aastaks.

Suuremalt jaolt vigastatakse end kodus

Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli kliinikumi poolt läbi viidud pilootprojekt näitas, et 40% vigastustest saadakse kodus, veerand vigastustest on seotud spordiga, neist omakorda ligi 40% tekivad organiseeritud sportliku tegevuse käigus, näiteks kehalise kasvatuse tunnis või trennis. Projekt näitas, et õnnetusjuhtumid ja vigastused juhtuvad sagedamini noorukite, tööealiste elanike, laste ja meeste hulgas. Veebruarist kuni aprillini korjati TÜ kliinikumi traumapunktis andmeid kokku 5110 vigastusega lõppenud juhtumi kohta. Päevas pöördus traumapunkti keskmiselt 57 inimest. Välja jäeti eriti rasked juhud, kus kiirabi viis vigastatu otse intensiiv-, statsionaarravi või teistesse raviasutustesse. Kuna raskemad juhud jäeti välja, siis oli joobeseisundis saadud vigastuste hulk vaid 6%, ent samas oli vägivaldsetest vigastustest joobeseisundis tekkinud tervelt 30-50% juhtumitel. Pilootprojektiga testiti Euroopa Liidus kasutusele tulevat vigastuste klassifikaatorit. Projekti tulemuste põhjal töötab sotsiaalministeerium välja vigastuste registri, et riigil tekiks võimalus tegeleda tõhusamalt vigastuste ennetamisega.

Antidepressantide suitsiidiriski tõstev mõju seati kahtluse alla

Ajakirjas Public Library of Science Medicine avaldatud Miami ülikooli teadurite uurimistöös leiti, et Ameerika Ühendriikides on enesetappude arv pärast SSRI ravimiklassi kuuluvate antidepressantide turuletulekut langenud, mis sunnib kahtlema mitmetes viimasel ajal suurt meediakajastust pälvinud uuringutes leitud seoses nende depressiooniravimite tarvitamise ning suurenenud suitsiidiriski vahel, kirjutab Reuters. Uuringut juhtinud dr Julio Licinio kinnitusel on SSRId statistika kohaselt enesetappude põhjustamise asemel hoopis enam kui 30.000 elu päästnud. Teadur tuletas meelde, et enamik inimesi sooritab enesetapu just nimelt ravimata depressiooni tõttu ja seega ei ole depressiooniravimitest loobumise propageerimine antud juhul kohane. Samas möönis ta, et teatud populatsioonigruppides võib SSRIde suitsidiaalseid mõtteid ja käitumist suurendav mõju siiski ilmneda.

Vaesemate perede lapsed toituvad ka Eestis tihti tervislikumalt

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles ETV24 teatel, et vaesemate perekondade lapsed toituvad sageli isegi tervislikumalt kui jõukamate vanemate lapsed, mis on kooskõlas teistes arenenud riikides jälgitavate trendidega. Josing sõnas ETV saates Terevisioon instituudi värsket uuringut tutvustades, et kui vaesemate perekondade lapsed jõid piima ja sõid leiba, siis "jõukamad vanemad mõtlesid sageli, et krõpsud, maiustused ja limonaadid on väga vajalikud lapsele". Huvitava aspektina tõi Marje Josing välja ka toidulisandid - osadele täiskasvanutel tundub, et ilma toidulisanditeta söök ei olegi täisväärtuslik ja see arusaam hakkab jõudma ka laste toidulauale. Josingu sõnul on see ohtlik, kuna vanemad võivad hakata lapsi kunstlikult valesti toitma. Samas kinnitas ta, et tervikuna olid uuringutulemused positiivsed ja näitasid, et lapsed toituvad keskmiselt paremini kui nende vanemad.

Alzheimeri vaktsiini loomkatsed olid edukad

Hiirtel läbi viidud katsete käigus vähendas eksperimentaalne DNA-vaktsiin üldlevinud arvamuse kohaselt Alzheimeri tõbe põhjustavaid amüloidvalkude kogumeid teatud ajupiirkondades kuni 50% võrra, vahendab BBC ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Tokyo närviteaduste instituudi teadurite uurimistöö tulemit. Vastupidiselt teistele katsejärgus olevatele ning viiruseid kasutavatele ravivaktsiinidele ei tekitanud ravim ka märkimisväärseid kõrvalmõjusid. Alzheimeri tõve vallandajaks peetakse amüloidvalkude ületootmist, mistõttu need moodustavad ajus selle normaalset tegevust takistavaid kogumeid. Varasemates uuringutes on saadud kinnitus teooriale, et vaktsiinide abil saab sundida hiirte immuunsüsteemi amüloidkuhilaid ründama, ent ka inimestel läbi viidud ravimikatsete käigus selgus, et tekkiv reaktsioon on liiga tugev ja põhjustab ohtlikku kõrvalnähuna laialdast ajuturset. Jaapanlaste katsetest ilmneb, et DNA-vaktsiinid võivad kujuneda tulevikus suhteliselt odavaks ja ohutuks Alzheimeri tõve süvenemise pidurdamise ja ehk ka ravimise meetodiks.

Kliimasoojenemine muudab jääkarud kannibalideks

Ameerika Ühendriikide ja Kanada loomauurijate teatel on nad märganud esimesi märke sellest, et jääkarud (Ursus maritimus) on kliimasoojenemisest tingitud varasemast pikema jäävaba perioodi tõttu tekkinud saakloomade puudusel sunnitud pöörduma kannibalismi poole, kirjutab LiveScience. Loomateadurid tõid oma väite kinnituseks ajakirja Polar Biology viimases numbris välja kolm 2004. aasta jaanuarist kuni aprillini Alaskas ning Lääne-Kanadas registreeritud jääkarude kannibalismijuhtumit, millest ühel juhul langes liigikaaslase saagiks äsja pojad ilmale toonud emasloom. Kuigi jääkarud on liigikaaslasi peamiselt territoriaalse võimuvõitluse käigus tapnud ka varem, on kannibalismijuhtumid olnud seni üsna haruldased. USA geoloogiaameti Alaska teaduskeskuse uurija Steven Amstrup märkis, et mainitud kannibalismijuhtumitele eelnenud paarikümne aasta jooksul ei avastanud uurijad ühtegi sellist rünnakut. Loomakaitsjad hoiatavad, et globaalsest kliimasoojenemisest põhjustatud polaarsete jääkatete kadumine jätab jääkarud laialdaselt nälga ja lööb segi nende paaritumisharjumused, mistõttu võib see liik igaveseks kaduda juba hiljemalt alanud sajandi lõpuks. Kannibalism illusteerib teadlaste kinnitusel kliimamuutuste hukutavat mõju jääkarudele väga ilmekalt.

Aasia terviseparadoksi tõenäoliseks põhjustajaks on roheline tee

Kuigi suitsetamine on teadaolevalt südamehaiguste ja kopsuvähi oluliseks põhjustajaks ning Aasia riikides on see tervisele kahjulik harjumus laialt levinud, on nende raskete tõbede esinemissagedus seal ometi suhteliselt madal. Yale'i ülikooli teadurid võtsid nüüd ajakirjas Journal of the American College of Surgeons kokku suure hulga teaduslikke uuringuid, mis seostavad rohelise tee tarbimist alanenud südamehaiguste ning vähiriskiga ning näitavad seega, et Aasia terviseparadoksi lahenduse üheks oluliseks detailiks on suure tõenäosusega just selle teeliigi laialdane tarbimine antud piirkonnas. Teadlaste hinnangul on rohelise tee positiivse tervsemõju peamiseks põhjustajaks katehhiinide nimelised antioksüdandid, mida antud joogis leidub vastupidiselt Lääneriikides enam levinud mustale teele suurtes kogustes. Eksperdid toonitavad samas, et kuigi roheline tee näib tõepoolest vähendavat nii südametõbede kui ka teatud vähivormide tekke riski, on nende tõbede peamiseks riskifaktoriks siiski suitsetamine ja sest kahjulikust harjumusest loobumine vähendab hüppeliselt haigestumisriske ning parandab oluliselt elukvaliteeti.

Kohvi kaitseb maksa alkoholikahjustuste eest

125.580 inimese tervisenäitajate jälgimisest 20 aasta vältel selgus, et kohvijoomine näib oluliselt alandavat alkoholikahjustustest põhjustatud maksatsirroosi tekke tõenäosust, kirjutab BBC. Kuna teejoomisel sama mõju ei ilmnenud, leidsid ajakirjas Archives of Internal Medicines oma uurimistööd tutvustanud California teadlased, et positiivse efekti põhjustajaks ei ole ilmselt kofeiin, sest seda leidub mõlemas joogis. Kohvi puhul oli aga positiivne mõju ilmne - vähem kui ühe tassitäie selle joogi päevas tarvitamine vähendas alkoholist põhjustatud maksatsirroosi tekke riski 30%, ühe kuni kolme tassitäie päevas joomine 40% ning nelja või enama tassi tarvitamine päevas koguni 80% võrra. Teistesse tsirroosivormidesse haigestumise tõenäosust vähendas kohvijoomine vaid väga vähesel määral. Uurijad toonitavad, et uuringutulemust ei tohiks tõlgendada sel moel, et alkoholi võib tarbida tohututes kogustes, kui vaid samal ajal ka kohvi juuakse, sest ainus viis alkoholist põhjustatud maksatsirroosi kindla peale ära hoida on vägijooke mitte tarvitada.

Mõni rasv teeb paksemaks

Wake Foresti ülikooli teadurite uurimistöö näitas, et teatud tüüpi rasvade tarbimine annab teist tüüpi rasvade söömisest enam lisakilosid ka siis, kuigi nende rasvatüüpide kalorisisaldus on sama, teatab Nature. Ahvidel läbi viidud katsete käigus leiti, et igapäevaselt nõndanimetatud trans-rasvhappeid ehk hüdrogeniseeritud taimeõlisid toiduks tarvitanud katseloomade vööümbermõõt suurenes 30% võrra enam kui teist tüüpi ja täpselt sama kalorisisaldusega rasvhappeid söönud ahvidel. Trans-rasvhapete dieet suurendas keskmisest oluliselt enam ka ahvide kehakaalu, tõstis nende veresuhkrutaset ning neil esines enam diabeedi tekke esimeseks märgiks olevat insuliiniresistentsust. Trans-rasvhappeid peetakse juba praegugi väga oluliseks terviseriskiks, sest nende söömine tõstab veres leiduva "halva kolesterooli" (LDL) hulka ning suurendab südametõbedesse haigestumise riski, ent kui seni arvati, et trans-rasvhapped ning küllastunud ja küllastumata rasvhapped on ühtviisi problemaatilised, kuna neil on sama energiasisaldus, siis nüüd leiti, et see pole sugugi nii. Harvardi ülikooli toitumisteadlane Dariush Mozaffarian märkis, et uurimistöö näitab taas, et rasvhapped ei kujuta enesest ainult kaloreid, vaid neil on organismile palju erinevaid mõjusid. Trans-rasvhappeid leidub suurtes kogustes rämpstoidus ning pikaajaliselt säilitatavates maiustustes ja üheks levinud selle rasvhappe tüübi allikaks on osaliselt hüdrogeniseeritud sojaõli. Kuigi näiteks Taanis on trans-rasvhapete kasutamine toiduainetes keelustatud ja paljud suured toidufirmad üritavad selle lisamist piirata, ei ole enamikes maailma riikides, kaasa arvatud Eesti, selle ohtliku südametervise riskifaktori tarbimise vähendamiseks midagi ette võetud.

Erakliinikut eelistab vanem ja haritum sünnitaja

Elite erakliinik annab teada, et Tervise Arengu Instituudi sünniregistri ja raseduskatkestusandmekogu mullused andmed näitavad mitmeid erinevusi Eesti riigi keskmise sünnitaja ja Elite erakliiniku sünnitaja vahel, vahendab Postimees. Erakliinikus sünnitaja on keskmisest vanem, haritum, pigem eesti rahvusest ja töötav. Esmassünnitaja on Eestis keskmiselt 24,96 aastat vana, Elites aga 27,41 ehk üle kahe aasta vanem. Erakliinikus sündinud laste isad on Eesti keskmisest 1,62 aastat vanemad. 2005. aastal ei olnud Elite kliinikus ühtki alg- ja põhiharidusega sünnitajat, 47 protsenti kõigist Elites sünnitanuist oli kõrgharidusega. Eestis keskmiselt oli ülikooliharidus mullu 23 protsendil emaks saanud naistest. Samamoodi jagunevad protsendid ka isade haridustaseme puhul. Erakliinikus sündis mõnevõrra rohkem lapsi registreeritud abieludest, Eestis üldiselt rohkem aga vabaabieludest.
Rahvuselt on Elites sünnitanuist 86,27 protsenti eestlased, üle Eesti on sama näitaja 71,65. Loomulikul teel sünnitas Elite kliinikus 72,5 protsenti naistest, Eesti keskmine näitaja on aga 77,5 protsenti. Plaanilisi keisrilõikusi oli Elites rohkem kui erakorralisi, patsiendi soovil tehti seal keisrilõige kolmel korral.

Uuring: kehakuju oleneb aastaajast

Hooajalised muudatused sunnivad keharasva organismis asukohta vahetama, muutes sel viisil meie kehakuju erinevatel aastaaegadel, kirjutab Discovery Channel. Kanada teadlaste hinnangul on sellise rasvade "ringirändamise" mootoriks hormoon testosteroon, mis mõjutab sesoonset väljanägemist nii meestel kui ka naistel. Suurimad muudatused leiavad Simon Fraseri ülikooli uurijate teatel aset vöökohas ning puusapiirkonnas ning veidral kombel näib testosteroonitaseme kõikumine mõjuvat meestele ja naistele erinevalt - kui naisterahvastel toob selle hormooni taseme tõus kaasa keharasva liikumise vöökohta, siis meestel põhjustab just keha testosteroonikoguse vähenemine rasvakoguste "migreerumist" kõhupiirkonda. Uurimistööd juhtinud Sari van Anders sõnas, et meeste ja naiste organismi testosteroonitase on kõrgeim sügisel, ent naistel on see kõrgel tasemel ka suvel. Meeste kehast leiti seda hormooni kõige vähem kevadel. Kanada teadurite avastust tutvustatakse põhjalikumalt ajakirja Psychoneuroendocrinology järgmises numbris.

Ayamara-indiaanlaste keeles kulgeb aeg tagurpidi

Andide kõrgmäestikes Boliivias, Tshiilis ja Peruus elavate ayamara-indiaanlaste keeles on tagurpidine ajakontseptsioon, ehk siis minevik on eespool ja tulevik jääb seljataha, vahendab CBC nende Lõuna-Ameerika pärismaalaste keele analüüsi. Avastuse teinud California ülikooli teaduri Rafael Nunezi kinnitusel paigutavad kõik seni uuritud kultuurid ja keeled tuleviku homsesse ja mineviku eilsesse ning Ayamara keelemudel on esimeseks teadaolevaks erandiks. Teaduri sõnul näitab leid, et ajatunnetus on vähemalt osaliselt kultuuriline fenomen ning selle iseenesestmõistetavaks peetav suund ei pruugi olla meile "kaasa sündinud". Nunez lisas, et ayamara keelt räägib tänapäeval umbes 2-3 miljonit inimest, ent selle ajaline eripära võib peagi kaduda, kuna need inimesed omandavad teisi keeli ja nendega kaasnev ajakulu mõttemall muudab nende ajakäsitlust. Nunez ja ta kolleeg Eve Sweetser arvasid ajakirjas Cognitive Science, et Ayamara ajakäsitluse muudab tavatuks tõik, et sellesse kultuuri kuuluvad inimesed peavad väga oluliseks seda, kas nad on toimunud sündmust oma silmaga näinud.

Eestis jäi kaks perearstikohta avamata

Perearstide nappus Eestis on jõudnud selle punktini, kus vabale patsientide hulgale ei pruugi kandideerida mitte ühtegi arsti ja perearstikoht jääb avamata, kirjutab EPL. Nii juhtus Tabasalus ja Saue vallas, kus kaks kuni 2000 inimesele mõeldud uut perearstikohta jäi avamata. Tabasalu perearstikeskuse juhi Hille Kauna sõnul on nende nimistu juba ülemõõduline ja uusi patsiente juurde võtta ei saa, sest seda keelab leping haigekassaga, mis on piiri pannud ka seepärast, et enamate patsientidega kannataks ravi kvaliteet. Neid inimesi, kes perearstikeskusest läbi astuvad ja teatavad, et on piirkonda elama tulnud ja tahaks ennast arvele võtta, on küll. Neile tuleb paratamatult öelda, et nimistu on kinni, juurde võetakse vaid patsientide pereliikmeid, ning soovitada kõrval asuvate perearstide poole pöörduda. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis praegu avamata ligi 40 nimistut. Tänavu anti luba 28 Tallinna ja Harjumaa ning nelja Tartu nimistu avamiseks.

6/12/2006

Õpetajad ei kuule õpilaste mobiilisignaale

Ameerika Ühendriikide õpilased kasutavad tekstisõnumite saabumisest teavitamiseks heliteadet, mida õpetajad ei suuda kuulda, kirjutab LiveScience. Teadupärast kaotavad paljud inimesed vananedes võime kuulda ülikõrgeid helisid ja alaneb see võime aastate kogunedes praktiliselt kõigil inimestel ning just seetõttu ei suuda õpetajad kuulda helisignaale, mida kavalad õpilased internetist alla laevad. Iroonilisel kombel on ülikõrgete helide tehnoloogia esialgselt loodud laste ja teismeliste eemalepeletamiseks, mitte nende abistamiseks. Üks turvafirma töötas selle nimelt välja peletamaks eemale kaupluste ette ja sisse kogunevaid lastejõuke - pidev ärritav "pinin" sunnib lapsed pagema, ent täiskasvanud ei kuulegi seda. Nüüd on aga lapsed antud tehnoloogia enesele soodsal moel kasutusele võtnud. Manhattanil töötav õpetaja Donna Lewis märkis, et lasi koos kolleegidega antud mobiilisignaali esimese klassi õpilastele ja kuigi täiskasvanud ei kuulnud mitte midagi, kuulsid samal ajal ettemängitud signaali absoluutselt kõik õpilased.