New Horizons möödus Marsi orbiidist

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Pluutot, selle looduslikke kaaslasi ning Kuiperi vöö objekte uurima saadetud kosmoselaev New Horizons jättis äsja selja taha Marsi orbiidi, teatab space.com. NASA kõigi aegade kiireimaks kosmoselaevaks kutsutud New Horizons kihutas Päikesest umbes 243 miljoni kilomeetri kaugusel asuvast Punase Planeedi orbiidist mööda kiirusega 21 kilomeetrit sekundis. Pluutolaev asus meie koduplaneedilt teele käesoleva aasta 19. jaanuaril. Kuuele New Horizonsi teaduslikule aparaadile seitsmest on juba lennu käigus tehtud esmane kontroll ning need töötavad missioonijuhtide kinnitusel hästi. NASA uurimislaev peaks praeguste plaanide kohaselt jõudma Pluutoni 2015 aasta juulikuus ning võttis praegu kursi Jupiterile, mille tohututut gravitatsiooni kasutades saab ta sisse veelgi suurema hoo.

Suitsetamine suurendab emakakaelavähi riski

Suurbritannia vähiekspertide ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud uurimistööst ilmnes, et suitsetamine suurendab naistel oluliselt emakakaelavähi tekke ohtu ning mida varem naine suitsetamist alustab, seda suurema tõenäosusega ta sellesse vähivormi haigestub, kirjutab Reuters. Uuringu käigus vaadeldi suitsetamise mõju 23017 naisele, kellel ei olnud jälgimisperioodi alguses emakakaelavähki. Hilisemast andemanalüüsist selgus, et suitsu kiskuvate naiste risk sellesse vähivormi haigestuda on koguni 60% suurem kui nende mittesuitsetavatel sookaaslastel. Päevas tarbitavate sigarettide koguse ning emakakaelavähi riski vahel seost ei tuvastatud, ent oht haigestuda oli seda suurem, mida nooremas eas suitsetamist alustati. Emakakaelavähi tekke peamiseks põhjuseks peetakse inimese papiloomviiruse (HPV) nakkust.

Amfetamiin ergutab mehe aju enam

Amfetamiinide klassi kuuluvad stimuleeriva toimega ühendid mõjutavad meeste aju naiste omast oluliselt tugevamini, selgus ajakirja Journal of Biological Psychiatry järgmises numbris tutvustatavast Johns Hopkinsi meditsiinikooli teadurite uurimistööst CBC teatel. Uuringu kohaselt tekitavad antud stimulandid mehe ajus kolm korda enam ajukemikaali dopamiin ning nende mõju kestab ka meestel naistest oluliselt kauem. Dopamiin juhib organismis närvirakkude infovahetust, ent seda seostatakse ka heaolutundega ning seda vabaneb näiteks amfetamiini ja kokaiini tarvitamisel. Uurimistööd juhtinud Gary Ward märkis, et leid võib selgitada, miks mehed langevad stimuleerivate meelemürkide lõksu naistest oluliselt sagedamini. Statistika kohaselt kuritarvitab näiteks Ameerika Ühendriikides amfetamiini 6% meestest ning 3,8% naistest. Amfetamiini kuritarvitamist seostatakse südameprobleemide, ajukahjustuse, insuldi, vereklompide tekke ning kopsu-, maksa- ja neerukahjustustega.

Uus raviplaaster võib aeglustada Alzheimeri tõve süvenemist

Ameerika Ühendriikides ravimiturule lubatud ravimifirma Schwarz Pharma toodetav Neupro ravimiplaaster võib pakkuda leevendust varajases staadiumis Alzheimeri tõve patsientidele, kirjutab BBC. Raviplaaster toimetab organismi keemilist ühendit rotigotiin, mis jäljendab antud haigust põdevatel inimestel nappiva ajukemikaali dopamiin toimet. Dopamiin juhib organismis närvirakkude vahelist andmevahetust, mistõttu selle nappusega inimestel tekivad iseloomulikud välised sümptomid, muuhulgas tugevad kehavärinad. Neupro tagab patsiendile stabiilse rotigotiini annuse 24 tunni jooksul ning seda peab vahetama vaid korra ööpäevas. Alzheimeri ekspertide kinnitusel on uus ravimplaaster teretulnud ning aitab vähendada vaevusi paljudel patsientidel.

Netiportaal õpetab tervislikult toituma

Türi õpetaja mõtles välja netis töötava toitainearvesti Ampser, mis õpetab tervislikult toituma, teatab EPL. Türi majandusgümnaasiumi käsitöö- ja kodundusõpetaja Anu Pink tahtis lastele õpetada, kuidas toitainete väärtusi arvutada. Kuna paberil võttis see liiga kaua aega, töötaski ta välja vastava portaali internetis. Portaalis saab mängida ka mälumängu, parimaid näitab edetabel. Portaali tehnilise baasi ehitasid Tartu ülikooli informaatikatudengid, sisu eest hoolitsevad peale Pingi veel üks õppejõud, üliõpilane ja õpetaja. Projekti toetas 116 000 krooniga Tiigrihüppe Sihtasutus.

Rasedusaegne SSRI-de tarvitamine seab ohtu lapse elu

Selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI) ravimiklassi kuuluvate antidepressantide tarvitamine raseduse ajal suurendab oluliselt riski, et laps tuleb ilmale surnuna, vahendab BBC 5000 naist hõlmanud Kanada teadlaste uurimistöö tulemust. Ajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynaecology tutvustatud uuringust ilmnes seegi, et antidepressantide manustamine raseduse ajal suurendab ka tõenäosust, et laps tuleb ilmale enneaegselt või alakaalulisena. Eksperdid hoiatavad siiski, et last ootavad naised ei tohiks ilma arsti nõusolekuta ravimitarvitamisest loobuda. SSRI-de, teiste seas ka populaarse Prozac'i tarvitamine tõstab uuringutulemuste kohaselt surnud või alakaalulise lapse sünnitamise tõenäosust 2 korda. Kui SSRI-sid manustanud naistel sündis enneaegne laps 20% juhtudest, siis seda tüüpi ravimeid mitte tarvitanud naistel oli sama tõenäosus vaid 12%. Varasemates uuringutes on leitud, et SSRI-d tõstavad oluliselt ka mitmete teiste raskete sünnituskomplikatsioonide ja laste tervisehädade tekke riski.

Eestis vajab vigastuse tõttu haiglaravi iga viies laps

Eestis juhtub aastas palju õnnetusi väikelastega, haigekassa andmetel vajab iga viies laps vigastuse tõttu haiglaravi, vahendab PM Online. Ka on kuni 14-aastaste laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel jäävad Eestist ses kurvas edetabelis tahapoole vaid Valgevene, Läti, Ukraina ja Venemaa. Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialisti Sirje Vaaski kinnitusel on väikelaste traumad väga paljuski välditavad. Ekspertide hinnangul saavad lapsed kannatada sageli just kodus ja kodu ümbruses hetkel, kui lapsevanemate tähelepanu on hajunud ja laps omapäi tegutsema jäetud. Sageli põhjustab õnnetuse ka lapsele ohtlikult paigutatud mööbel. Enamlevinud õnnetuste põhjused ongi mitmesugused kukkumised, samuti hingamiselunditesse sattunud esemed.

Uuring: linnud olid laialt levinud juba hiidsisalike ajajärgul

Maailma vanimate pingviinifossiilide värske analüüsiga saadi kinnitus teooriale, et mõned linnuliigid elasid edukalt üle umbes 65 miljoni aasta eest puhkenud suure väljasuremislaine, mis suretas välja dinosaurused, kirjutab ABC. Ligikaudu 60 miljoni aasta eest Uus-Meremaa idarannikul elanud linnud olid nende fossiilsete säilmete molekulaarse analüüsi kohaselt lähedases suguluses tänapäevaste pingviinidega. Ajakirjas Molecular Biology and Evolution tutvustatud uuringu kaasautor Ewan Fordyce Otago ülikoolist selgitas, et pingviinid on "spetsialiseerunud" linnud, mis tekkisid teistest linnuliikidest palju hiljem. Kuna nad elasid vähemalt vahetult pärast dinosauruste väljasuremist, näitab see Fordyce'i kinnitusel üsna veenvalt, et tänapäevased linnud arenesid sageli arvatust oluliselt varem ja olid juba dinosauruste ajastul laialt levinud. Leid näib tõestavat sedagi, et paljud tänagi tuntud linnuliigid või nende vahetud esivanemad elasid vastupidiselt hiidsisalikele 65 miljoni aasta taguse massilise väljasuremislaine üle.

Muutused atmosfääris näivad kliimasoojenemist tagant tõukavat

Vähenenud õhusaaste ning suurenenud veeauru kogus näivad kiirendavat inimtegevusest põhjustatud kliima globaalse soojenemise protsesse, vahendab BBC Viinis toimuval Euroopa Maateaduste Ühingu aastakonverentsil esinenud kliimauurijate väidet. Aastail 1950-1980 vähenes läbi atmosfääri maapinnani jõudva päikeseenergia hulk laialdase õhusaaste tõttu umbes 2% võrra iga kümne aasta jooksul, ent Nõukogude Liidu tööstuse lagunemine ja senisest karmimad õhureostuse piirangud lääneriikides vähendasid oluliselt õhus lenduvate saasteosakeste hulka, mistõttu hakkas õhk taas puhtamaks muutuma ning alanenud saasteosakeste ja nende kaasabil tekkivate pilvede koguse tõttu vähenes päikesekiirgust kinni pidav "õhufilter". Zürichi atmosfääri- ja kliimateaduse instituudi teaduri Martin Wildi analüüs näitas, et kui 80.-ndate aastate alguseni "varjas" suur õhusaaste kliimasoojenemise tegelikku ulatust, siis nüüd hakkab pikkamisi selguma, kui tõsise löögi inimene fossiilseid kütuseid põletades tegelikult loodusele on andnud. Kliimateadlaste sõnul kiirendab kliima soojenemise protsesse ka õhus leiduvate kasvuhoonegaaside kõrge taseme tõttu tõusnud õhuniiskus, mis käitub atmosfääri tõustes ka ise omalaadse kasvuhoonegaasina. Mõnede uuringute kohaselt võib just atmosfääris kiiresti tõusev veeauru kogus olla peamiseks kliimasoojenemise taganttõukajaks paljudes maailma piirkondades, kaasa arvatud Euroopas.

Varjusurmas täht varastab naabrilt elujõudu

Teadlased avastasid valge kääbustähe, mis on termotuumareaktsioonideks vajaliku ainemassi ära raisanud ning üritab nüüd enese naabriks olevalt punaselt hiidtähelt vesinikku varastades iga teatud aja tagant ellu ärgata, kirjutab BBC. Iga ligikaudu 20 aastaga õnnestub Maast 5000 valgusaasta kaugusel asuval tähel koguda piisav kogus ainet, et plahvatada mõneks ajaks nii eredalt, et seda on Maalt näha ka palja silmaga öötaevast silmitsedes. Viimase 108 aasta jooksul on valge kääbus enesest sel viisil märku andnud kuuel korral. Liverpooli John Mooresi ülikooli astronoomiaprofessori Mike Bode'i sõnul on sisuliselt tegemist kontrolli kaotanud tuumapommiga, mis tähe pinnal aeg-ajalt plahvatab. Kahe tähepaari omavahelise "kemplemise" muudab ääärmiselt veidraks ka tõik, et punane hiidtäht kaotab pidevalt tohutuid koguseid gaasi, mis kaksitähesüsteemis ringi lendleb, mistõttu leiavad kääbustähe regulaarsed tuumareaktsioonid aset oma suurema kaaslase "laienenud" atmosfääri sees.

Eakad inimesed on noortest optimistlikumad

Brandeis' ülikooli teadlaste uurimistöö näib kinnitavat, et eakad inimesed on noortest inimestest optimistlikuma meelelaadiga, kirjutab LiveScience. Uurijad demonstreerisid 18-84 aastastele vabatahtlikele ajakirjas Psychology and Aging tutvustatud eksperimentide käigus kurva, vihase, hirmunud ja rõõmsa näoga inimeste pilte ning kasutasid spetsiaalset tehnikat, mille abil tehti kindlaks, millisteid pilte katses osalenu kõige pikemalt silmitses. Hiljem andmeid analüüsides selgus, et enim vaatasid rõõmsaid nägusid ja eirasid vihaseid näolappe 57-84 aastased inimesed. Igaks juhuks kontrolliti ka kõigi katses osalenute vaimset võimekust ning leiti see olevat heal tasemel. Uurijate arvates võivad inimesed elu lõpuperioodil pöörata enam tähelepanu asjadele, mis annavad neile positiivse emotsiooni. Samal ajal näivad eakad inimesed igati vältivat negatiivsele informatsioonile tähelepanu pööramist.

Naised elavad meestest kauem kõikjal maailmas

2002. aastal teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et meeste keskmine elupikkus ületab naiste oma vaid kuues maailma riigis. Nüüd aga kinnitab Sheffieldi ülikooli teadur Danny Dorling BBC teatel, et see väide ei vasta enam tõele ning naised elavad meestest kauem juba kõigis maailma riikides. Dorling märkis, et soovis luua kaarti, millel on märgistatud riigid, kus mehed elavad kauem, ent põhjalik uurimistöö näitas, et selliseid riike lihtsalt ei ole enam. Teaduri hinnangul saab naiste globaalset pikemat eluiga seletada sellega, et oluliselt on vähenenud naiste surm sünnituse ajal ning mehed tõmbavad naistest enam suitsu. Meditsiiniajakirjas British Medical Journal tuuakse siiski esile, et näiteks Lääne-Euroopas on naiste ja meeste keskmise eluea erinevus hakanud viimasel ajal vähenema. Ekspertide sõnul on naiste riskid sünnitamisel elu kaotada paraku erinevates riikides endiselt täiesti erineval tasemel, sest kui Suurbritannias sureb igast 100.000 rasedast keskmiselt vaid 6-10, ning nemadki peamiselt õnnetustes, siis Bangladeshis on sama vahekord 100.000:1800.

Uuring: keeleõppe võimekus oleneb ajuehitusest

Kiiretel võõrkeele helilise eripära õppijatel on "helitöötluse" eest vastutavas ajupiirkonnas keskmiselt 70% enam valgeainet ning nende aju on keskmisest vähem sümmeetriline, vahendab New Scientist Suurbritannia teadurite uuringust ilmnevat seika. Uurimistööd juhtinud Narly Golestani märkis, et see on üks esimesi teadustöid, millega seostatakse aju ehituslikud eripärad ning keeleõppevõime. Ta lisas, et viimasel ajal on leitud tõendeid sellest, et aju kuju ning struktuur võivad anda märku inimese võimekusest teatud valdkondades. Aju valgeolluse funktsioone on täpsemalt mõistetud alles viimasel ajal ning seda ennekõike tänu paremale ajuskaneerimise tehnoloogiale. Valgeaine üheks ülesandeks on isoleerimine ning see võimaldab signaalil läbi närvikiudude kiiremini liikuda. Aju hallolluses asuvatel neuronitel ei ole samasugust kaitsekihti.

Diabeet seostati passiivse suitsetamisega

15 aastat väldanud teaduslik uurimistöö näitas, et passiivne suitsetamine tõstab diabeedi tekke riski, kirjutab BBC. Ajakirjas British Medical Journal tutvustatud ning 4572 inimese tervisenäitajate analüüsil põhinev uuring kinnitas ka varem teada olnud tõsiasja, et suitsetajatel tõuseb oluliselt suhkrutõve aluseks oleva glükoositalumatuse tekke risk. Ent mõningase üllatusena avastati, et diabeediriski tõstab mõnevõrra ka passiivne suitsetamine. Teadlaste hinnangul on selle põhjuseks tõik, et tubakasuitsus leiduvad mürgised ained kahjustavad insuliini tootvat pankreast. Jälgitud suitsetajatest tekkis glükoositalumatus 15 aasta vältel 22%, passivsetest suitsetajatest 17% ning tubakasutsuga mitte kokku puutunud inimestest 12%. Suurbritannia diabeediekspert Zoe Harrison märkis, et kui passiivse suitsetamise seni teada olevatest negatiivsetest mõjudest tõepoolest ei mingil põhjusel piisa suitsetamise keelustamiseks avalikes kohtades, siis suhkrutõvega potentsiaalselt kaasnevatest südametõvest ning pimedaks jäämise ja amputatsiooniriskist peaks ju ometi juba iseenesest külallt olema.

Astronoomid jälgivad mustade aukude surmatantsu

Teadlased leidsid kosmilistest avarustest üles kaks supermassiivset musta auku, mis teineteise ümber pööreldes ühel hetkel kokku sulanduvad ning tekitavad hiiglasliku musta augu, mis suudab "ära seedida" miljardite tähtede tekkeks kuluva koguse ainet, kirjutab CNN. Sulandumist peetakse üheks viisiks, kuidas mustad augud kasvavad ning astronoomid on leidnud varemgi üksikuid mustade aukude paare, mis näivad teineteisele lähenevat. Musti auke ei saa näha, ent nende olemasolu avaldub lähedal asuvale ruumile mõjuvate gravitatsioonijõudude ning musta augu lähedal tekkiva kiirgusvälja kaudu. Kahest surmatantsu tantsivast mustast august kirjutatakse pikemalt ajakirja Astronomy & Astrophysics järgmises numbris.

Ekspert: linnugripp ei ole muutunud ohtlikumaks

Juhtiva linnugripi asjatundja kinnitusel ei ole esialgu täheldatud märke, mis annaksid tunnistust sellest, et praegu inimesele üsna väheohtlik linnugrippi põhjustava viiruse alamtüüp H5N1 oleks muutunud inimesele kergemini nakkavaks, kirjutab Reuters. Suurbritannia veterinaarlaborite ameti linnugripi juhtivekspert Ian Brown tunnistas samas, et viiruse võimalikke mutatsioone on väga raske leida ning uurida. Linnugripp on seega endiselt lindude haigus, ent inimene võib sellesse nakatuda, kui satub haigestunud linnuga lähikontakti. Asjatundjate hinnangul ei ole vähemalt praeguste andmete valguses eriti tõenäoline, et linnugrippi haigestumine muutuks massiliseks ka kassidel ning esialgu ei ole kinnitust leidnud ükski juhtum, mille käigus kass oleks antud viiruse inimesele edasi andnud.

Uraani välimine planeedirõngas on sinine

Uraani (pildil all) hägune välimine ring on sinist värvi ning sama tooni rõngaid leidub Päikesesüsteemis veel vaid üks, teatab CBC. California ülikooli professori Imke de Pateri juhitud teadlasterühm teatas Uraani hiljuti avastatud rõnga sinisest värvusest teadusajakirja Science värskes numbris. Sinine värvus viitab tõigale, et rõngas koosneb tolmuosakestest oluliselt väiksematest komponentidest, sest rõngaste peamiseks koostisaineks olevad tillukesed kivifragmendid ja tolm annaksid moodustisele punaka tooni. Mikroskoopilised osised hajutavad valgust efektiivsemalt ning planeedirõngas tundub inimsilmale sinisena samal põhjusel, miks taevas on sinakas meie koduplaneedil, selgitasid teadurid. Ainus teine Päikesesüsteemi sinine rõngas asub Saturni (pildidl ülal) ümber ning on samuti kõige välimine.

Esimesed lilled vallandasid sipelgate liigilise arvukuse

Esimeste õitsevate lillede ilmumine 100 miljoni aasta eest võis põhjustada uute sipelgaliikide plahvatusliku tekke samal ajajärgul, kirjutab LiveScience. Tänapäeval tuntud 11.800 sipelgaliiki tekkisid ilmselt miljonite aastate eest, ent seni teadsid uurijad sipelgate evolutsioonilisest ajaloost üsna vähe. Nüüd analüüsisid teadurid aga kaugetel aegadel merevaigu sisse lõksu jäänud sipelgate välimust ning arvukust ja avastasid, et tänapäevaste sipelgaliikide esimesed esivanemad ilmusid esmakordselt välja 140-168 miljoni aasta eest. Uurimistöö kaasautori Corrie Moreau teatel sai uute sipelgaliikide seni väga madalana püsinud teke ja arvukus tohutu hoo sisse umbes 100 miljoni aasta eest, mil tekkisid esimesed õitsevad lilled. Ekspertide hinnangul tõid lilled taimestiku maapinnale lähemale ning tekitasid hulganisti väikeste eluvormide jaoks sobilikke elunishe. Liigilise arvukuse kiire tõus tabas sel ajajärgul ka teisi putukaliike, mis aitas samuti sipelgate võidukäigule kaasa, selgitasid teadlased ajakirjas Science avaldatud artiklis.

Põhja-Jäämerre lisanduv mageveehulk ähvardab Põhja-Euroopat külmutada

Üks Siberi suurimatest jõgedest Lena toimetab Põhja-Jäämerre tänapäeval 10% enam magedat vett kui veel 60 aasta eest, vahendab Nature Euroopa Maateaduste Liidu Viinis toimuval aastakonverentsil tutvustatud rahvusvahelise uuringu tulemust. USA-Venemaa teadlastest koosneva uurimisrühma liikmete hinnangul on selle põhjuseks tõusnud sademetehulk, sulav igikelts ning muutuv ilmastik. Ekspertide kinnitusel on tegemist järjekordse hoiatava signaaliga hoogu koguvatest komplekssetest kliimamuutustest, sest suurem mageda vee kogus ähvardab aeglustada või koguni peatada troopilistest vetest Põhja-Euroopasse sooja vett toimetavat hoovustesüsteemi. Koos kolleegidega uurimistöös osalenud Alaska ülikooli teadur Jessie Cherry märkis, et mageda vee Põhja-Jäämerre lisandumise protsessi võtmeküsimuseks saab lähitulevikus ilmselt igikeltsa sulamine, mis võib oluliselt hoogustuda ning laieneda. Varasemate uuringute raames on leitud, et sarnane mageda vee koguse tõus on jälgitav ka teistes regiooni suurtes jõgedes nagu Ob ja Jenissei.

Rikkad naised eelistavad ilusaid mehi

St Andrewsi ülikooli teadur Fhionna Moore ja ta kolleegid analüüsisid 1851 18-35 aastase heteroseksuaalse naise küsitlustulemusi ning avastasid, et naiste senisest laiem majanduslik sõltumatus on muutmas seda, milliseid mehi naised enese elukaaslaseks soovivad, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Evolution and Human Behavior tutvustatud uurimistööst ilmnes, et mida suurema sissetulekuga on naine, seda enam peab ta oluliseks partneri head väljanägemist. Kõhnema rahakotiga naised tõid aga mehe olulisima omadusena keskmisest sagedamini esile just rikkust. Kuigi taolised küsitlused ei pruugi alati päriselus toimuvat kõige adekvaatsemalt peegeldada, kinnitas Moore, et ta praegu käimasolev laialdasem uuring kinnitab üldiselt, et küsitlusandmed võib naiste ja meeste omavahelistesse reaalelulistesse suhetesse üle kanda.

Vaikne ookean muutub happelisemaks

Vaikse ookeani erinevais paigus vee happelisuse taseme mõõtmisi läbi viinud USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (NOAA) teadurid kinnitavad, et meie planeedi suurim ookean muutub järjest happelisemaks, kirjutab LiveScience. Viimase 15 aasta jooksul on Vaikse ookeani pH-tase tõusnud umbes 0,025 ühiku võrra ning selle nähtuse peamiseks põhjuseks peetakse fossiilsete kütuste massilise põletamise käigus atmosfääri tõusvat ja sealt ookeanivetesse imenduvat kasvuhoonegaasi süsinikdioksiid (CO2). Teadlaste hinnangul absorbeerivad ookeanid umbes kolmandiku inimtegevuse käigus õhku paisatavast CO2-st. Varasemate uuringute käigus on samasugust pH-taseme muutumist täheldatud ka teistes ookeanides. Ekspertide teatel kannatavad maailmamere kõrgema happelisuse tõttu enim ookeanides elavad pisiolendid, kes moodustavad veeloomade toiduahel alumise siilu ning kelle heaolust ja arvukusest sõltuvad seega ka kõik teised liigid.

Homme on ülemaailmne tervisepäev

Homsel ülemaailmsel tervisepäeval kutsub Tervise Arengu Instituut (TAI) üles kõiki tööandjaid mõtlema oma töötajate tervisele ning korraldab homme kell 8-13 tervisepäeva instituudi ruumes aadressil Hiiu 42, kus töötajatel ja külalistel on võimalus kontrollida oma tervisenäitajaid.
Kontrollida saab vererõhku ja kehakaalu, mõõta rasvaprotsendinäitajaid ja kopsumahtu.
Samuti jagatakse teavet tervislike eluviiside kohta ning tutvustatakse kepikõndi.
Üritusel on mitmeid üllatusi ja loterii.
Käesoleva aasta tervisepäeva hüüdlauseks on „Töötades koos tervise heaks ja sel päeval pööratakse üle maailma tähelepanu tervisele ning tervishoius töötavatele inimestele.

Eksperdid: Tshernobõli õnnetuse ohvrite arv on väidetust suurem

Pärast 1986. aasta 26. aprillil Tshernobõli tuumaelektrijaamas toimunud tuumaõnnetust üle Euroopa liikunud kiirguspilv võib põhjustada ühtekokku 30.000 - 60.000 inimese surma ehk siis tuua kaasa 15 korda enam inimohvreid kui ametlikud andmed väidavad, vahendab New Scientist sel nädalal Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni poolt avalikustatud ettekandes esitatud väidet. Raportis tsiteeritud Suurbritannia päritolu eksperdid Ian Fairlie ja David Sumner süüdistavad kahte ÜRO organisatsiooni - Rahvusvahelist Aatomienergia Agentuuri (IAEA) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) katastroofi tegelike tervisemõjude varjamises ning toimunu ulatuse pisendamises. Süüdistuse aluseks on möödunud aastal avaldatud IAEA ja WHO raport, milles kinnitatakse, et tuumakatastroof tapab ühtekokku hinnanguliselt vaid 4000 inimest. Briti asjatundjad toovad esile, et organisatsioonide ettekandes ei arvestata kiirguse põhjustatud surmajuhtumeid Ukraina, Valgevene ja Venemaa Tshernobõlist pisut kaugemal asuvates piirkondades ning teistes riikides, kuhu tuumapilved jõudsid. WHO kiirgusekspert Zhanat Carr märkis, et väljaspool Ukrainat, Valgevenet ja Venemaad aset leidvaid surmajuhtumeid ei võetud arvesse, kuna ei ole olemas ühtegi tõsiseltvõetavat teaduslikku uuringut, mille kohaselt oleks selliste surmade hulk märkimisväärne. Mitmed teised asjatundjad avaldavad aga Fairliele ja Sumnerile toetust, märkides muuhulgas, et Tshernobõli kiirguspilvest pärit aineosakesed on juba põhjustanud mutatsioone nii taimedel kui ka loomadel ning 30.000 - 60.000 inimohvrit on adekvaatne suurusjärk.

Sotsiaalministeerium tahab kaotada ravimite juurdehindluse määrad

Täna saadab sotsiaalministeerium kooskõlastusringile eelnõu ravimiseaduse muutmiseks, et seadusest välja arvata ravimite juurdehindluse määrade vahemikud jae- ja hulgimüügis, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasik sõnul otsustab praegu ravimite hulgi-ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad valitsus, kuid ta peab seejuures arvestama ravimiseaduses antud vahemikke. Sotsiaalministeeriumi ettepaneku järgi jääks juurdehindluste üle otsustamine ka edaspidi valitsuse pädevusse, kuid kaoksid ravimite juurdehindluse määrad. Jaanuaris teatas Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, et hulgimüügi juurdehindluse kaalutud keskmine on 2005. aasta kolmanda kvartali põhjal 6,59% ja jaemüügi keskmine juurdehindlus on 19,21%. Hetkel kehtiv ravimiseadus ütleb, et hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus peab jääma vahemikku 7-10% ja jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus peab jääma vahemikku 21-25%. Laasiku sõnul tähendab juurdehindluste tõstmine keskmiselt ühe protsendipunkti võrra nii hulgi kui jaemüügis üle 20 miljoni krooni suurust täiendavat kulu patsiendile ja haigekassale.

Geeniteraapia aitas pimedaid hiiri

Rohevetikas leiduva valgu abil saab pimedate hiirte silma võrkkesta rakke muuta valguse suhtes tundlikeks ning antud meetodi edasiarendamisel võib sest tulu tõusta ka nägemise kaotanud inimestele, kirjutab New Scientist. Lisaks stimuleeris antud valgu kasutamine geeniravis ka näriliste aju "pilditöötlemise" piirkonda. Valk saadeti Wayne'i riikliku ülikooli teaduri Zhou-Hua Pani juhitud töörühma eksperimendis hiirte võrkkesta kahjutu viiruse küüdis. Esialgu ei ole siiski päris selge, kas ravitud hiirtel tekkis vaid valguse tajumise võime või paranes nende nägemisvõime suuremal määral. Avastust tutvustatakse detailsemalt ajakirja Neuron värskes numbris.

Emakakaelavähivaktsiin on pikaajalise kaitsetoimega

Meditsiiniajakirja Lancet veebilehel avaldatud Dartmouthi meditsiinikooli teadurite analüüs näitas, et emakakaelavähi peamiseks põhjustajaks peetava inimese papilloomviiruse (HPV) vastane vaktsiin kaitseb ravimiuuringutes kogutud andmete kohaselt haigestumise eest vähemalt nelja ja poole aasta vältel, kirjutab BBC. Ravimifirma GlaxoSmithKline loodud vaktsiin kaitseb umbes 70% antud vähivormi juhtumite põhjustajaks peetavate HPV tüvede 16 ja 18 eest ning kuna antud viirus levib seksuaalsel teel, peetakse mõistlikuks selle süstimist tüdrukutele enne, kui nad alustavad suguelu. Uurimistööd juhtinud Diane Harperi kinnitusel on senised ravimikatsetused näidanud, et vaktsiin on ohutu ja efektiivne. Sarnase toimega vaktsiini soovib turule tuua ka ravimifirma Merck and Co.

Keskkonnaministeerium tutvustab ettevaatusprintsiipi GMO-poliitikas

Keskkonnaministeerium kutsub kõiki huvilisi homme toimuvale seminarile, kus tutvustakse ettevaatusprintsiipi geneetiliselt muundatud organismide (GMO) poliitikas. Seminaril tehakse ettekanded ettevaatusprintsiibi õiguslikust olemusest ja selle rakendamise probleemidest, iseäranis GMO poliitikas.Ettevaatusprintsiipi kasutatakse olukorras, kus ei ole piisavalt andmeid võimaliku kahjuliku mõju kohta, olgu see siis inimtegevuse kahjulik mõju või uue tehnoloogia mõju inimtervisele ja loodusele. Üritus toimub Narva mnt 7a asuvas keskkonnaministeeriumi suures saalis algusega kell 10.00.

Tugitooliteadlased saavad osaleda vähiravimi avastamises

Läbimurdelise maavälise elu signaale otsiva SETI projekti eeskujul ellu kutsutud teadusprojekti Rosetta abil saab iga huviline annetada oma arvuti jõudeaega aitamaks lahendada keerukaid meditsiiniprobleeme, kirjutab LiveScience. Rosetta raames soovitakse kümnete tuhandete lauaarvutite jõul välja selgitada, mil moel moodustavad valgud kompleksseid struktuure, mis aitab omakorda senisest paremini mõista selliseid raskeid tõbesid nagu vähkkasvajad, malaaria ja AIDS ning loodetavasti luua ka uudseid ravimeid. Hetkel üritatakse Rosetta käigus näiteks luua antraksi toksiini mudelit, mida kasutades on võimalik arendada senisest efektiivsemaid raviviise. Sarnase projektiga üritatakse praegu luua ka senisest täpsemaid kliimamuutuste mudeleid.

Planeedid võivad tekkida ka surnud tähtede kõrval

Ameerika Ühendriikide astronoomide teatel leidsid nad Maast 13.000 valgusaasta kaugusel asuva ülimassiivse surnud tähe ümbert planeetide moodustumiseks vajaliku kosmilise aine- ja gaasipilve, teatab Discovery Channel.
Kunagi tõenäoliselt Päikesest 20-30 korda suurem täht kasutas termotuumareaktsioonide käigushoidmiseks vajaliku materjali ära ning kollapseerus seejärel omaenese raskuse all umbes 100.000 aasta eest neutrontäheks, mille aine on nii tihedalt "kokku pakitud", et vaid teelusikatäis seda kaaluks Maal umbes 2 miljardit tonni. Elu ei saa antud gigandi ümber tiirlevatel võimalikel planeetidel loomulikult leiduda, ent avastus on teadlaste sõnul oluline hoopis seetõttu, et laiendab praeguseid teadmisi sest, kuidas ja millal võivad tekkida planeedid ja tähesüsteemid. Leid viitab tõigale, et planeetide moodustumise protsess võib olla seni arvatust palju universaalsem ning neutrontähtede ümber tiirlevad planeedid ei pruugi olla võimatu või harv nähtus.

Tallinna vanglas toimub nakkushaiguse leviku takistamise õppus

Täna viivad siseministeerium ja justiitsministeerium Tallinna vanglas läbi kriisireguleerimise staabiõppuse, mille käigus harjutatakse vanglaametnike valmisolekut takistada nakkushaiguse levikut, teatab Eesti Päevaleht Online. Stsenaariumi kohaselt avastatakse grupil kinnipeetutel tundmatu nakkus, mis omakorda tingib teiste vangide ning nende omaste linnugripihirmust tingitud paanika ja rahutused. Õppuse eesmärk on anda vanglate juhtidele hädaolukorra lahendamiseks vajalikke kogemusi ja teadmisi. Harjutava päeva jooksul kontrollivad õppuse hindajad vanglate hädaolukorrast teavitamise korda ning erinevate ametkondade ja ettevõtete koostööd. Päeva jooksul lahendatakse kriisisituatsioon staabiõppuse kujul. Õppuse tulemused analüüsitakse ning tegevusplaanidesse viiakse sisse vajalikud muudatused.

Hambaid puuriti juba 9000 aasta eest

Kansase ülikooli teadurid leidsid Pakistanis asuvast surnuaiast üheksa inimkoljut, mille hammaste kallal oli hinnanguliselt kuni 9000 aasta eest askeldanud tänapäevaste dentistide eelkäija, kirjutab CNN. Aastast 5500 ema kuni 7000 ema pärinevatelt hammastelt leiti 11 puurimisjälge. Avastus tähendab, et hambaravi on vähemalt 4000 aastat seni arvatust vanem ning sellega alustati oluliselt enne anesteesia avastamist, mistõttu pidi eelajalooline hambaraviprotseduur olema väga piinarikas kogemus. Teadlaste kinnitusel oli iidne hambaraviseanss üsna tõsine ettevõtmine, sest puuraugud leiti purihammastest ning kõige sügavam puurkanal ulatus 3,5 millimeetri sügavusele hamba sisse. Uurimistöö kaasautori David Frayeri sõnul olid augud nii kenasti tehtud, et isegi ta hambaarst avaldas neist tehtud fotosid uurides selle üle imestust. Puuraukude asukoht ning muud välised tunnusmärgid näitavad, et need tehti ravi-, mitte dekoratiivsel eesmärgil, märkisid uurijad.

Vanemad ei oska lapsel palavikku ravida

70 varasema terviseuuringu tulemuste koondanalüüs näitas, et enam kui pooled lapsevanematest annavad oma lapsele palaviku alandamiseks vale doosi paratsetamooli või ibuprofeeni, kirjutab BBC. Ajakirjas Journal of Advanced Nursing tutvustatud Austraalia teadurite uuringus leitakse, et lapsevanematele peab õigest palavikuravist senisest palju enam rääkima. Lapsel loetakse kõrgeks palavikuks 38C kõrgemat kehatemperatuuri, ent uurimistööst selgus, et paljud emad ja isad üritavad meeleheitlikult ravimitega alla saada ka lapse madalat palavikku või isegi normaalset kehatemperatuuri. Kui palavik ühe ravimiga ei alane, kasutatakse selleks mõnda muud medikamenti ja see võib uurijate kinnitusel lapsele ohtlikuks osutuda. Analüüsist ilmnes seegi, et lapsevanemad ei teagi õigupoolest, milline ravimidoos on palaviku korral sobilik. Uurimistööd juhtinud Anne Walsh Queenslandi tehnoloogiaülikoolist märkis, et tänapäeval peetakse madalat palavikku märgiks efektiivselt töötavast immuunsüsteemist ja selle ravimite abil alandamine ei ole seega mõistlik.

Paleontoloogid leidsid elu maismaale siirdumise puuduva lüli

Kanada arktilisest regioonist leitud fossiilid annavad pretsedenditult täpse pildi elu kunagisest siirdumisest veest maismaale, teatab BBC. USA paleontoloogide tutvustavad leitud fossiilseid "kadunud lülisid" teadusajakirjas Nature. 383 aasta vanused kivistised kujutavad enesest teadurite sõnul krokodillilaadseid olendeid, kel olid jäsemete asemel uimed ja kes elasid arvatavasti madalas vees. Enne nüüd avalikuks tehtud leidu puudusid andmed 385 miljoni aasta eest elanud varajasi maasuunalisi muutusi esindava kala Panderichthys'i ning 365 aasta eest Päikese all peesitanud teadaolevalt vanima neljajalgse maaelulise looma Acanthostega'i vahelisel evolutsioonilisel perioodil elanud loomadest. Kolm 2004. aastal leitud üllatavalt hästi säilinud fossiili kuuluvad evolutsiooniliselt mainitud kahe eluvormi vahelele paigutuvale kuni kolmemeetrisele loomale, kes sai teadlastelt ametliku liiginime Tiktaalik roseae.

Päike on arvatust erineva koostisega

Neil Armstrongi poolt kogutud Kuu pinnase näidiste analüüs on ajanud segadusse Päikese koostist uurivad teadlased, kirjutab ABC. Trevor Ireland Austraalia riiklikust ülikoolist ning ta kolleegid tutvustavad ajakirja Nature värskes numbris Apollo 11 missiooni liikmete poolt 1969. aastal Maa loodusliku kaaslase kivimitest võetud proovide analüüsi tulemusi. Teadlased lootsid, et uuring heidab valgust Päikese keemilisele koostisele ning "protoplanetaarsele supile", millest moodustus Päikesesüsteem. Ennekõike loodeti leida vastus küsimusele, kas Päikesel on planeetidega sarnane hapnikukoostis või leidub seal rikastatud isotoopi hapnik-16. Selle asemel avastati uuringus, et Päike erineb teistest meie tähessteemi planeetidest ja meteoriitidest ning seal leidub ennustatust väiksem kogus hapnik-16. Ireland märkis, et leid oli täielik ülatus, sest Päike ei ole sugugi sellise koostisega kui varem arvati. Avastus näib viitavat seigale, et Päike on mingisugusel põhjusel erineva koostisega selle moodustumise eel ringi hõljunud tolmu- ja gaasipilvest. Irelandi arvates aitaks tekkinud müsteeriumit lahendada Jupiteri ja teiste Päikesesüsteemi suurobjektide atmosfäärist ning komeetidelt pärinevate hapnikuosakeste analüüs.

Mart Ustav usub oma HIV-vaktsiini edusse

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Mart Ustav peab üsna tõenäoliseks, et tema juhtimisel väljatöötatav HIV-vakstiin aitab miljoneid inimesi, kirjutab EPL. Paari nädala eest teatas soomlastele kuuluv biotehnoloogiafirma FIT Biotech, et viie-kuue aasta eest alanud HIV-vaktsiini otsingud on jõudnud järgmisesse etappi. Tänaseks on ettevõtte Eesti filiaali juhataja Mart Ustavi töö tulemusel jõutud Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis kliiniliste katseteni. Kokku vaktsineeritakse kolm korda 60 HI-viirusesse nakatunud inimest. Paar korda katseperioodi jooksul külastavad Lõuna-Aafrika Vabariiki ka Eesti teadlased, katseid korraldavad sealsed asjatundjad. Katsetel osalevad inimesed leiti Ustavi sõnul väga lühikese ajaga ning katsetes osaleda soovijaid oli 400 ringis.

Eksperdid: unepuudus on väga tõsine probleem

Unepuudusega seonduvaid probleeme analüüsinud Ameerika Ühendriikide terviseinstituudi teadurite 14-liikmeline töörühm kinnitab, et unepuudus läheb USAle igal aastal maksma sadu miljardeid dollareid ning näiliselt tühise küsimuse taga on seega tohutu ja ilmselgelt seni liiga väihest tähelepanu pälvinud probleem, kirjutab Nature. Ööpäevaringse programmiga telekanalid ja aina pikenevad tööpäevad tekitavad olukorra, kus inimesed magavad aina vähem ning kuigi arstid ja teadlased on üldiselt unepuuduse negatiivsest mõjust tervisele teadlikud, on selle probleemi tegelik ulatus uuringu autorite kinnitusel shokeeriv isegi ekspertidele. Uuringu kohaselt vaevavad unehäired 50-70 miljonit ameeriklast ning kordades suurem hulk veedab päevi aina süvenevas unepuuduses. Unevajadus on üsna individuaalne, ent üldiselt vajab enamik inimesi väljapuhkamiseks seitsme- kuni üheksatunnist ööund ja sellest lühem uneaeg hakkab pikapeale kahjustama nii vaimset kui füüsilist tervist. Unepuudus on oluline riskifaktor mitmete raskete haiguste tekkes ja hinnanguliselt on umbes 20% rasketest liiklusõnnetustest seotud sohvri unisuse või väsimusega.

Tuleviku polaaruurijad on robotid

Järgmise põlvkonna polaaruurijad võivad olla robotid, kes suudavad iseseisvalt läbida sadu kilomeetreid ning saavad ilma inimese abita hakkama ka teaduslike eksperimentide sooritamise ja ilmastikunäitajate registreerimisega, vahendab BBC Viinis toimuval Euroopa Maateaduste Liidu aastakonverentsil esinenud USA teadurite ja inseneride väidet. Ameeriklased ehitasid USA riikliku teadusfondi rahalisel toel 100.000 USA dollarit maksva ning päikeseenergiat kasutava robot-polaaruurija prototüübi, mille Gröönimaal läbi viidud katsetused sujusid asjaosaliste kinnitusel loodetust pareminigi. Prototüüp kaalub 60 kilo, ent suudab turjal kanda 70-kilost raskust ja lohistada enese järel kelgul veel oluliselt raskemaid esemeid. Kui projektile saadakse taha loodetud rahasummad, ehitatakse järgmise aasta lõpuks valmis juba viis mobiilset teadusjaama. Asjatundjate hinnangul aitaks robotuurijate kasutamine polaaraladel raha kokku hoida ning võimaldaks jõuda piirkondadesse, mida inimesel on keeruline uurida. Robot-polaaruurijad võiksid Antarktises suveperioodil uurimistööd teha juba praegu, ent esialgu ei ole insenerid veel päris täpselt välja mõelnud, kuidas säilitaksid robotid töövõime Antarktise äärmiselt karmide oludega talveperioodil. Ühe tööversiooni kohaselt võiks robotid varustada väikese tuuleturbiiniga, mis toodab piisavalt energiat hoidmaks akud ja elektroonika päikesevalguse puudumisel soojas.

Noorlinnud ajavad end enne esmalendu vormi

Noored piiritajad ehk piirpääsukesed (Apus apus) võivad enne esmakordselt pesast lendama väljumist teha spetsiaalseid "aeroobikaharjutusi", et nende kehakaal oleks lendamiseks sobilik, kirjutab New Scientist. Sarnaselt enamikule teistel noorlindudele on ka "piiritajalapsed" üsna paksukesed, sest turvaline rasvakiht aitab neil kasvada ka sel ajal, kui nende vanemad mingil põhjusel söötmispausi teevad. Lendamiseks peab aga lindudel olema täpne kaalu ja tiibade siruulatuse vahekord. Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli teadurite ajakirjas Proceedings of the Royal Society B tutvustatud uurimistööst selgus, et esmalennuks valmistuvad linnud hakkavad kaalu alla võtma umbes kaks nädalat enne pesast väljumist. Teadlaste kinnitusel vähendasid linnupojad igapäevast toidukogust ja hakkasid regulaarselt tegema kaloreid põletavaid füüsilisi harjutusi, nagu näiteks intensiivne tiibade lehvitamine ning isegi omalaadsed "kätekõverdused", mille puhul toetasid noorlinnud end tiivaotstele ning tõstsid oma keha 2-9 sekundiks üles.

Kirikuskäimine võib pikendada eluiga

Iganädalane kiriku külastamine võib lisada inimese elupikkusele mitmeid aastaid, vahendab BBC Ameerika Ühendriikides läbi viidud uurimistööst johtuvat mõnevõrra üllatavat leidu. Pittsburghi meditsiinikeskuse uurijad analüüsisid ajakirjas Journal of the American Board of Family Medicine tutvustatud uuringu raames, kuidas mõjutab inimeste eluea pikkust regulaarne füüsiline aktiivsus, iganädalane kirikukülastus ja kolesteroolitaset alandavate ravimite ehk statiinide tarvitamine. Kogutud andmed näitasid, et elupikkust lisavad kõik kolm - kirikuskäimine keskmiselt 2-3 aastat, regulaarne trennitegemine 3-5 aastat ning kolesterooliravimid 2,5-3,5 aastat. Uurimistööd juhtinud Daniel Hall arvas, et kirikukülastamise positiivse mõju põhjuseks võib olla sotsiaalne aktiivsus ja lävimine samade huvidega inimestega. Ta spekuleeris ka, et religioossus vähendab inimesel igapäevast stressi või vähemalt aitab tal sellega kohaneda.

Eesti ületab HIVi nakatunute suhtarvult isegi Venemaad

Kuigi HI-viirusesse nakatumine on Eestis viimastel aastatel umbes saja juhu võrra aastas vähenenud, on uute nakatunute arv miljoni elaniku kohta ikkagi Euroopa kõrgeim ning ületab ka Venemaa näitaja. Läbi aastate on Eestis registreeritud kokku 5227 HIV-positiivset juhtu, 111 inimesel on diagnoositud ka AIDS, teatas sotsiaalministeerium PM Online'i teatel. Viimastel aastatel on HIV hakanud üha enam levima seksuaalsel teel ning ohustab ka neid inimesi, kes riskirühmadesse ei kuulu. Sel aastal on epideemiaga võitlemise kuludeks kavandatud üle 105 miljoni krooni, millest 35,6 miljonit moodustab Global Fund’i välisabi.

Toonekurg Jaak ärkas täna juba Valgevenes

Rahvusvahelises projektis «Lennates üle Natura 2000» osalev Eesti must-toonekurg Jaak ärkas täna hommikul juba Valgevenes ning on seega kodule jõudsalt lähemale liikunud, vahendab PM Online ornitoloog Urmas Sellisi teadet. Teine saatjaga varustatud toonekurg Tooni pole aga pärast 1. aprilli varahommikut signaale saatnud ning tema asukohta on praegu teadmata. Sellise sõnul ei pruugi see tähendada, et linnuga võis midagi juhtuda. Ta võib asuda näiteks kohas, kust saatja signaal läbi ei tule.

Kosmiline kokkupõrge moonutas Merkuuri

Umbes 4,5 miljardi aasta eest põrkas alles moodustumisjärgus oleva Merkuuriga kokku suuremõõduline ning kiirusega 25 kilomeetrit sekundis lähenenud asteroid ja kokkupõrkest paiskus kosmosesse tohutu kogus kivimeid, millest umbes 16 kvadriljonit tonni maandus ka Maale, vahendab National Geographic Berni ülikooli teadurite uue arvutisimulatsiooni järeldust. Shveitsi teadlaste hinnangul oli Merkuur neil kaugetel aegadel praegusest oluliselt suurem ning sel oli Maalgi jälgitav õhuke kivine pealiskiht, mis asteroidirünnaku käigus tekkinud tohutu energiakoguse tõttu aga lihtsalt ära sulas. Teooria selgitab, miks Merkuuri välimus nii drastiliselt oma naabrite Veenuse ja Maa väljanägemisest erineb. Uurimistöös osalenud astronoomi Jonti Horneri hinnangul jättis asteroidilöögile järgnenud sündmusteahel Merkuurist alles vaid 35% selle senisest suurusest ehk siis "kaduma läks enam Merkuuri kui alles jäi". Enim jõudis Merkuurilt pärit kivimeid Veenusele, ent neid pidi arvutuste kohaselt jätkuma kõigile Päikesesüsteemi planeetidele ning Jupiteri gravitatsioon heitis osa ainest tõenäoliselt koguni meie tähesüsteemist välja.

Britid uurivad laboriloomade kannatuste mõõtmise võimalikkust

Suurbritannias võib peagi muutuda raporteerimise viis, millega üritatakse kindlaks teha, kuidas laboriloomi meditsiiniliste ja teaduslike katsete käigus koheldakse, kirjutab Nature. Praegu eeldab loomkatseteks loa saamine eelnevat hinnangut selle kohta, kui palju "keskmine" loom eksperimentide käigus kannatab. Ent paljude arvates ei anna see tegelikult toimuvast täielikku pilti. Uue süsteemi kohaselt peaks teadlased katsete järel teada andma, kui suured olid iga eksperimendis kasutatud looma kannatused. Suurbritannias on laboriloomade õiguste eest võitlemine olnud juba aastaid kuum teema ning põhjustanud laialdasi meeleavaldusi ja vihaseid sõnavõtte meedias. Sarnase tagaisulatuva aruandmise kohustuslikuks muutmist on kaalunud ka Shveitsi, Hollandi ja Uus-Meremaa loomkatsete litsentside jagamise eest vastutavad riigiasutused.

Uuring: enneaegselt sündinud lapsed tunnevad valu

Kui seni polnud meedikud ja teadlased ühel meelel, kas enneaegselt sündinud lapsed on suutelised tundma "pärisvalu" või kujutab nende näiline valukäitumine enesest vaid reflektoorseid reageeringuid, siis Suurbritannia teadlaste värske uuring näib kinnitavat, et enneaegsetel lastel on valutunnetuse võime siiski olemas, kirjutab BBC. Ajakirjas Journal of Neuroscience tutvustatud uurimistöö raames vaatlesid teadlased enneagsete laste ajuskaneeringuid hetkest, mil neilt võeti vereproovi. Andmete analüüsist ilmnes, et valusignaal jõuab ajusse ka tublisti enne õiget aega ilmale tulnud beebidel. Iga intensiivravi vajav enneagne laps peab taluma keskmiselt 14 meditsiinilist protseduuri päevas ning paljud neist võivad põhjustada suuremal või väiksemal määral valu. Briti teadurite leid näitab, et meedikutel tuleb selliste beebide valuravile senisest palju enam tähelepanu pöörata.

Eesti teadlaste HIV-vaktsiini süstitakse katseks aafriklastele

Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis on alanud katsed, kus Eesti teadlaste leiutatud HIV-vaktsiini katsetatakse 60 inimese peal, kes on sellesse surmaviirusesse nakatunud, teatab Postimees. Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus iga viies elanik kannab veres HI-viirust, on see esimene kord, kus inimeste peal püütakse katsetada terapeutilist vaktsiini – viirusekandjate puhul eeldatakse, et vaktsiin peaks vähendama viiruse hulka nende veres. Turule jõudmiseks peab ravim läbima kolm etappi kliinilisi katseid, Aafrikas alanud katsed on teise etapi avalöök.
Kõik maailma suurimad ravimifirmad on osalised võidujooksus eduka HIV-vaktsiini nimel. Seni pole kellelgi õnnestunud toimiva vaktsiiniga turule tulla. Tartu teadlaste leiutatud ning Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech arendatavat vaktsiini on seni katsetatud Soomes nii HIV-positiivsete kui ka tervete inimeste peal. Nende katsete eesmärk oli veenduda, et uudne geenivektortehnoloogial põhinev vaktsiin ei kujuta inimesele ohtu.

Nälgimine võib pikendada eluiga ka inimesel

Oluliselt kaloritarbimist vähendavatel inimestel ilmnevad mitmed tunnusjooned, mille seos eluea pikenemisega on loomade ja alamate eluvormide puhul teaduslikes uuringutes kinnitust leidnud, vahendab New Scientist Louisiana riikliku ülikooli teadurite uurimistöö järeldust. Kaloritarbimise piiramine ning ka kõrge füüsilise aktiivsuse teel tarbitud kalorite regulaarne "põletamine" alandas kuus kuud kestnud eksperimendis osalenud vabatahtlikel kehatemperatuuri ja ainevahetushormooni insuliin taset, samal ajal vähenes ka DNA-vigastuste hulk, väidab Eric Ravussini juhitav teadlasterühm. Teadurid märkisid ajakirjas Journal of the American Medical Association oma leide tutvustades, et nüüd tuleb kindlaks teha, kas need suhteliselt kiiresti tekkivad tunnusjooned jäävad püsima kauemaks kui mõned kuud. Närilistel ning teistel eluvormidel läbi viidud laborikatsetes on selgunud, et pikaaegne kaloritarbimise piiramine suurendab keskmist eluiga umbes 30% võrra ning vähendab südame-veresoonkonnahaiguste ja vähi riski. Seni ei julge teadlased siiski veel kindlalt väita, et sama kehtib ka inimese puhul.

Vioxx võib kaitsta rinnavähi eest

Vähemalt kahe ja kuni viie aasta vältel COX-2 pärssijate ravimigruppi kuuluvaid retsepti alusel väljastatavaid valuravimeid tarvitavatel naistel on antud valuvaigisteid mitte tarvitavate eakaaslastega võrreldes 71% väiksem rinnavähki haigestumise oht, vahendab Reuters Ohio riikliku ülikooli molekulaarepidemioloogia keskuse direktori Randall Harrise juhitud analüüsi üllatavat järeldust. Ainus praegu Ameerika Ühendriikides müügil olev COX-2 pärssijate ravimigruppi kuuluv medikament on ravimifirma Pfizer toodetav Celebrex. Mercki kurikuulus ja suurt meediakajastust pälvinud Vioxx korjati südamesurmade riski suurendamise tõttu ravimilettidel 2004. aastal ning möödunud aastal lõpetati ohtliku nahareaktsiooni ohu tõttu ka Pfizeri Bextra müük. Uurijate kinnitusel ei soovita nad siiski COX-2 pärssijaid osaliselt suurenenud südameriskide tõttu vähiennetuses kasutusele võtta. Varasemates uuringutes on leidnud kinnitust tõik, et umbes 40% võrra vähendab rinnavähi riski ka näiteks vabamüügis olevate valuvaigistite ibuprofeen ja aspiriin kasutamine. Selle nädala alguses selgus kahest ravimiuuringust, et Celebrex vähendab kasutajatel vähieelseid muutusi käärsooles.

NASA sond rammis komeedist välja tohutu veekoguse

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) kosmoselaeva Deep Impact rammimissond paiskas möödunud aastal komeediga Tempel 1 kokku põrgates tekkinud plahvatuse käigus laiali vähemalt 250.000 tonni kosmilise objekti sees peidus olnud vett, vahendab BBC astronoomide arvutusi.
Hinnang pärineb sündmust jälginud ja jäädvustanud kosmoseobservatooriumi Swift andmete analüüsil. Suurbritannia-USA teadurite uuring näitab, et vett vabanes kokkupõrkest enam ja pikema aja vältel kui seni arvati. Enim üllatas teadlasi just tõik, et vee vabanemine komeedist kestis veel mõnda aega pärast rammimist. Uurijate hinnangul aitab uus informatsioon mõista senisest paremini komeetide koostist ja valmistuda päevaks, mil mõni kosmiline objekt "võtab sihikule" meie koduplaneedi. Swifti "põhitööks" on kosmilistes avarustes aset leidvate gammakiirguse sähvatuste registreerimine ja uurimine.

Tartu geoloogid uurivad ookeanitagust meteoriidikraatrit

Pool tosinat Tartu ülikooli geoloogi asuvad veel sel aastal uurima USA-s asuvast kraatrist võetud proove, kirjutab EPL. Eesti poolse teadusrühma juht, Tartu ülikooli geoloogia instituudi juhataja professor Kalle Kirsimäe rääkis, et kokku osaleb Ameerika Ühendriikide idarannikul asuva 85-kilomeetrise läbimõõduga Chesapeake Bay meteoriidikraatri uuringutel kümneid teadlasi üle maailma. Eestlaste ülesandeks on uurida kraatri kivimite hüdrotermaalset muutumist. Kokku puuriti mullu Chesapeake Bay kraatri keskpaiga lähedusse 1700 meetri sügavune puursüdamik, millest Eestisse jõuab proove puursüdamiku alumisest osast.

Nahkhiirte elupaigad Eestis lähevad peatselt kaitse alla

Tallinna külje all võetakse kaitse alla kolm nahkhiirtele olulist talvitumispaika, seda nõuab nii Euroopa Liidu looduslike elupaikade direktiiv kui ka meie looduskaitseseadus, teatab EPL. Selle sammuga püütakse kinnisvaraarendajatele magusas piirkonnas paiknevaid talvitumiskohti tormilisest ehitustegevusest säästa. Nimelt talvitub endisest Peeter Suure merekindlusest Saku, Harku ja Saue valla aladele jäänud maa-alustes käikudes seitset liiki lendlasi, kes kõik kuuluvad teise kategooria kaitse alla. Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb nahkhiireliikide elupaiku neile soodsa seisundi tagamiseks kaitsta. Kuna nahkhiired on talvitumis-ajal häirimise suhtes äärmiselt tundlikud, keelatakse huvilistel vastava keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud määruse eelnõu kohaselt septembri algusest kuni aprilli lõpuni ajaloolistes koobastes viibimine. Nahkhiiri pääseksid siis kohaliku keskkonnateenistuse loal uurima üksnes teadlased.