Islamiterroristid võivad rünnata Egiptuse kultuurimälestisi

Egiptuse kõrgeim islamivaimulik, ülemmufti Ali Gomaa andis hiljuti välja fatwa ehk usukäsu, mis mõistab hukka Muinas-Egiptuse arheoloogia- ja kultuurimälestiste eksponeerimise. Sellise tegevuse islamistlike põhimõtetega sobimatuks tembeldamine võib aga mõnede ekspertide hinnangul tekitada olukorra, kus paljudes regiooni riikides aktiveeruvad islamivõitlejad hakkavad ründama Egiptuse peamiseks turismimagnetiks olevaid kultuurimälestisi, teatab National Geographic. Religiooniekspert Jamal Elias märkis, et tegelikult ei ole islamis välja kujunenud ühest suhtumist kunstiteostesse ja nende eksponeerimisse ning üldiselt ei peeta lubamatuks mitte kujutavat kunsti ennast, vaid nii üritatakse võidelda mõne füüsilise objekti jumalaga võrdsustamise ehk siis teisisõnu iidolitekke vastu. Ent paljud islamiõpetlased on veendunud, et igasuguste ausammaste püstitamine on islamiseadustega rängas vastuolus, olgu siis tegemist mõnele kuningale rajatud ausamba või tarkuse ning julguse sümboliga, mida kujutab enesest kuulus Giza Sfinks. Moslemite Egiptuse kultuurimälestiste vastased rünnakud ei oleks midagi enneolematut, sest 2001. aasta Afganistani Talibani rezhiimi ajal hävitati seal kaks suurt Buddha kuju ja seda vaatamata maailma avalikkuse tormilistele protestidele.

WWF: magnetid võivad haid konksu otsast päästa

Maailma Loodusfond (WWF) algatas kampaania, mille käigus lisavad kalurid oma õngekonksudele ja võrkudele magneteid, tegemaks kindlaks, kas sellisel moel saab aidata sageli kalapüügivahenditesse sattuvaid ja seal hukkuvaid haisid eemal hoida, kirjutab LiveScience. Idee aluseks on mõningast teaduslikku kinnitust leidnud arvamus, et haid on võimelised tajuma magnetvälju ning suutelised neist ilmselt siis seega ka eemale hoidma. WWFi Ladina-Ameerika regiooni kalandusekspert Molses Mug märkis, et organisatsioon otsib jätkuvalt võimalusi lubamaks inimestel senisel moel kala püüda, ent vähendamaks samas asjatult hukkuvate haide hulka. Paljude maailma hailiikide arvukus on viimasel ajal kiiresti kahanenud ja selle peamiseks põhjuseks peetakse laialdast ülekalastamist.

Hinnati asteroidide tsunamiriski

Asteroidilöökidest põhjustatud suured tsunamid tekivad meie koduplaneedil keskmiselt iga 6000 aasta järel, selgus USA teadurite ajakirjas Natural Hazards tutvustatud põhjalikust uurimistööst, teatab New Scientist. Vette kukkunud kosmilised kivimid võivad andmeanalüüsi kohaselt põhjustada väga võimsaid hiidlaineid - näiteks ookeani prantsatanud 300-meetrise läbimõõduga taevakeha tekitaks tsunami, mis kannab eneses 300 korda enam energiat kui 2004. aasta detsembris Aasias hävingut külvanud tsunami. Tavaliselt jääb asteroidide läbimõõt 100-400 meetri piiresse ning selline kamakas põhjustaks kuni 10-meetrise rannikule jõudva laine. Teadurite arvutused näitasid, et tsunamiohus elab maailmas umbes 50 miljonit inimest, ent järgmise asteroiditsunami moodustumise täpset aega on loomulikult vähemalt praegu praktiliselt võimatu teatada.

Levinud silmatõve avastamine muutus hõlpsamaks

Cambridge'i ülikooli teadurid lõid lihtsa ja odava pulgatesti tegemaks kindlaks kärbestega silma sattuva bakteri Chlamydia trachomatis põhjustatavat silmatõbe trahhoomi, mis on peamine ennetatavate pimedaks jäämise juhtumite põhjus maailmas, kirjutab BBC. Meditsiiniajakirjas Lancet tutvustatud eksperimendi käigus katsetati uut testi 600 Tansaanias elaval lapsel ja selle usaldatavus sai asjatundjatelt hea hinnangu. Kohalikud tervishoiutöötajad õppisid testi tegema vaid napi tunniga ning selleks pole vaja ei elektrit ega voolavat vett. Hinnanguliselt põeb trahhoomi maailmas ligikaudu 84 miljonit inimest, keda ähvardab haiguse liiga hilise avastamise ning ravita jäämise korral nägemise kaotus. Eksperdid on avastust tervitanud ja avaldanud veendumust, et uudne test aitab trahhoomi põhjustatud raskeid tervisekahjustusi oluliselt vähendada.

Laamamolekul võimaldab kiiret kofeiinitesti

Inimesed, kellele meeldib kohvi maitse, ent kes soovivad olla kindlad, et teenindaja toob neile lauda tõepoolest just kofeiinivaba jooki, tervitavad kindlasti ajakirjas Analytical Chemistry tutvustatud USA keemikute värsket leidu - laamade organismist pärinevat molekuli, millega saab kergel moel kindlaks teha kuuma või külma joogi kofeiinisisaldust, kirjutab Nature. Avastuse teinud Washingtoni ülikooli meditsiinikooli uurijad on veendunud, et tuvastatud molekuli abil saab luua väikesemõõdulist ja odavat kiirtesti, mida iga inimene soetada ning vajadusel kohvikus kasutada saab. Praegused kofeiinitaseme kindlaks määramise meetodid eeldavad reeglina laboriseadmeid. Uurimisrühma liige Dan Crimmins lubas, et kofeiinitestist ei tehta keerukat ja kallist vidinat, vaid see saab meenutama näiteks kodust rasedustesti. Kuuma joogi testimiseks sobivat molekuli otsiti laamade ja kaamelite organismist, sest nende loomade antikehad on tavalisest robustsema keemilise tegumoega ning peavad vastu ka kõrgematele temperatuuridele. Teadurid süstisid loomade organismi kofeiini, otsisid välja ja eraldasid selle vastu tekkinud antikehad ning tegid nende abil laboritingimustes edukalt kindlaks erinevate jookide kofeiinisisalduse.

Välisreisilt saadakse järjest rohkem nakkushaigusi

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel nakatus 2005. aastal välisreisil 104 Eesti elanikku. Võrreldes aastaga 2004 on seda 35 haigusjuhtumi võrra enam. Kõige sagedamini nakatutakse Egiptuses, Venemaal ning Türgis. Põhiliselt on reisil haigestudes tegu soolenakkustega, nagu näiteks salmonelloos ja düsenteeria, ent esinenud on ka A-hepatiiti nakatumist. 2005. aasta aprillis nakatus Eestist pärit inimene Ameerika Ühendriikides leetritesse, mida Eestis polnud enam neli aastat diagnoositud. Haigestunu oli vaktsineerimata. 2006. aasta esimese kolme kuuga on esialgsetel andmetel diagnoositud 20 reisil nakatumisega seotud haigusjuhtumit. Haigestunute arv võib olla tunduvalt suurem, kuna arstilt otsitakse abi vaid raskemate haigusjuhtude korral. Tervisekaitseinspektsioon soovitab reisi planeerides pidada nakkusohu ennetamiseks nõu reisikorraldajate ja meedikutega, et vajadusel ennast vaktsineerida.

Laboris võetakse jutuks lagunev komeet ja kõige tugevam magnet

Vikerraadio teadussaates Labor räägib Raivo Stern, kui tugev võib olla tugevaim magnet, Tõnu Tuvikene võtab jutuks lagunema kippuva komeedi 73P/Schwassmann-Wachmann 3 ja Mark Lewney demonstreerib kitarri peal universumi ehitust. Saatejuht on Priit Ennet. Laborit kuuleb eetris pühapäeval kell 17.05 ja kordusena kolmapäeva öösel kell 1.00, esmaspäevast alates ka Labori audioarhiivist.

Suitsetavad vanemad tõstavad oma lapse vähiriski

Minnesota ülikooli vähikeskuse teadurid avastasid osade suitsetavate vanemate 3-12 kuu vanuste laste uriinist jälgi vaid tubakasuitsus leiduvate kantserogeensete ehk vähkitekitavate ainete (NNK) organismis lagunemisel moodustuvast jääkainest NNAL-nitrosoamiinist , kirjutab LiveScience. Ajakirjas Cancer Epidemiology, Biomarkers & Prevention tutvustatud uurimistöö annab lisakaalu väidetele, et lapsepõlves kogetud passiivne suitsetamine tõstab vähkihaigestumise riski hilisemas elus. Uuringus osalenud vähiekspert Stephen Hecht selgitas, et NNALi leidub vaid tubakasuitsuga kokku puutuvate inimeste uriinis. Uriini NNALi-sisaldusega laste vanemad tõmbasid nende enese teatel nädalas keskmiselt 76 sigaretti. Osade suitsetavate vanemate järeltulijate proovidest tubakasuitsule viitavat biomarkerit ei leitud, ent nemad tegid ka keskmiselt vaid 27 suitsu nädalas s.o. imikute passiivse suitsetamise tase oli madalam. Üldiselt oli uriini NNALi tase imikute organismis suurem kui sarnastes varasemates uuringutes leitud sama näitaja vanematel lastel. Uurijate arvates on selle üheks põhjuseks tõik, et väikelaps ei suuda tubakasuitsu eest varjuda. Teadurid kahtlustavad sedagi, et probleemi ei pruugi lahendada seegi, kui suitsu tõmmatakse kodus siis, kui last kõrval ei viibi, sest tubakasuitsus leiduvad ohtlikud ühendid võivad jääda tolmuosakeste ning majapidamisesemete külge.

Leiti kaks infarktiriskiga seotud geeni

Mitmete Ameerika Ühendriikide ülikoolide ja haiglate teadurite ühistööna leiti 2000 inimese geeniproove ja terviseandmeid võrreldes kaks geeni, mis on seotud varajase südamelihase infarkti riski suurenemisega, kirjutab Reuters. Mõlema riskigeeni omanikel on eakaaslastest kaks korda suurem tõenäosus saada elu suhteliselt noores eas südameinfarkt, selgus uuringust. Geeni VAMP8 teatud vorm seostati suurenenud verehüübe ning laialdasema vereklompide moodustumisega ning infarktiriskiga oli tugevasti seotud ka geen HNRPUL1, kuigi selle põhjus ei ole veel täpselt teada. Uurimistöös osalenud California ülikooli teadlane dr John Kane sõnas, et uuritute suur hulk nullib võimaluse, et geenileiud olid pelk kokkusattumus. Ta avaldas lootust, et avastus võimaldab tulevikus senisest täpsemalt välja selgitada inimesi, keda võivad elu jooksul ees oodata probleemid südametervisega.

Uuring: pandeemia korral tuleks vaktsineerida esmalt noored

Ameerika Ühendriikide uurijad tegid teadusajakirjas Science ettepaneku vaktsineerida võimaliku gripipandeemia korral esmalt noored inimesed ja jätta eakad, haiged ja erivajadustega inimesed vaktsineerimisjärjekordade lõppu, vahendab BBC. USA riikliku terviseinstituudi eksperdi Ezekiel Emanueli juhitav töörühm märkis, et olukorras, kus linnugripi viiruse alamtüve H5N1 vastase vaktsiini varud on tõenäolise pandeemia puhkedes väga limiteeritud, tuleb vaktsineerimist planeerides lahendada väga keerukas eetiline dilemma - kelle elu päästmine seada prioriteediks. Seni on leidnud üldist heakskiitu põhimõte, mille kohaselt peaksid esimestena vaktsiini saama tervishoiutöötajad ning siis eakad inimesed. Ent Science'is tutvustatud analüüsis leitakse, et noortel inimestel on õigus elada läbi kõik eluetapid ja nende kaitsmine peaks seega olema eelistatud. Kui linnugripi pandeemia peaks puhkema lähimal ajal, suudetakse asjatundjate hinnangul esimesel aastal vaktsineerida näiteks Euroopa elanikkonnast vaid 10%.

Aafrikast leiti uus ahviperekond

Rahvusvaheline teadlasterühm leidis ajakirja Science Express teatel Aafrikast, Tansaaniast, uue ahviperekonna, vahendab BBC. Teadusliku nime Rungwecebus kipunji saanud ning kohalike poolt tavaliselt lihtsalt Kipunji'iks kutsutud loomake on selle avastajate kinnitusel laialdase metsaraie ning küttimise tõttu suures väljasuremisohus. Ahvi pildistati esmakordselt aasta eest ning esialgu arvasid loodusuurijad, et tegemist on uue Lophocebus'e perekonda kuuluva liigiga, olendi täpsemad uuringud näitasid aga, et leitud on koguni uus ahvide perekond. Andmete täpsustamine võttis nii kaua aega, kuna alles hiljuti leiti ühe kohaliku küti üles seatud lõksu jäänud surnud isend, keda sai põhjalikult uurima asuda. Teadurite sõnul on kogu ahviperekond jäänud nii pikaks ajaks teadlaste eest varjule peamiselt seetõttu, et Kipunji on väga ettevaatlik ja end just kõige meelsamini ei näita. Tõenäoliselt elab vabas looduses vähem kui 1000 Rungwecebus'e isendit.

Õpilaste teadustööde konkursil tihe rebimine

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi gümnaasiumi astmes anti seekord välja kaks esimest preemiat. Võitjad sõidavad sügisel Eestit esindama Stockholmis toimuvale üle-euroopalisele noorte teadustööde konkursile, vahendab Äripäev. Ühe kahest esimesest preemiast pälvinud teadustöö autoriks on Antsla gümnaasiumi 11. klassi õpilane Peeter Jürviste. Töös uuris ta põhikoolilõpetajate keskkonnateadmisi ja -tegevusi, enesehinnanguid ja nendevahelisi seaduspäraseid seoseid. Kaks aastat aega võtnud uurimuse tulemusena selgus, et hariduspoliitikas on vaja panna märksa enam rõhku keskkonnaharidusele. Gümnaasiumi osas teise esimese preemiaga autasustatud Martin Silts paistis žüriile silma humaansusega. Tema uuris turult saadud emakalu, mitte ise veekogust püütuid. Uurimisega tegeles Martin õhtuti kooli bioloogiaklassis, kus lõikas kaladel kõhu lahti ja luges pojad üle. Seejärel mõõtis nii pojad kui ka emakala ja määras emakala vanuse. Kaks talveperioodi kestnud uurimistöö näitas, et emakala poegade suur suremus embrüonaalse arengu käigus viitab Liivi lahe tugevale reostatusele.

Rahapuuduse kiuste said Eesti haiglad kasumit

Riigile ja Tallinnale kuuluvad suurhaiglad jäid 2005. aastal hoolimata raviraha nappusest kasumisse, kahjumit teenis vaid Lääne-Tallinna Keskhaigla, teatab Äripäev. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) sai mullu haigekassalt teenuse osutamiseks lisaraha ja aasta lõpetati 11,2 mln kroonise kasumiga 950 mln kroonise käibe juures. Tartu Ülikooli Kliinikumi 2005. aasta eelarve oli planeeritud 5,5 mln kroonise kahjumiga, tuli aga 8,8 mln krooni kasumit miljardilise käibe juures. Tallinnale kuuluv Lääne-Tallinna Keskhaigla teenis 12 miljonit krooni kahjumit. Haigla nõukogu esimees, abilinnapea Merike Martinson rääkis, et haigla alles kaalub mõne pooltühja maja, näiteks Kopli 79 polikliiniku müüki. Eelmisel aastal ei tehtud haiglas olulisi investeeringuid, kuid neid on vaja. Ida-Tallinna Keskhaigla seevastu investeeris ja müüs 39 mln krooni eest Magasini tänava hoone. Erakorralise tulu abil teenis haigla kokkuvõttes 16,7 mln krooni. Erahaiglad on tänu kitsale spetsiifikale püsivamas kasumis, sest nad osutavad enamasti vaid kasulikke teenuseid ja saavad haigekassalt riigihaiglatega samadel alustel raha.

Apteekide üleküllus on viinud Eestis apteekrite põuani

Apteekide arvu kahekordistumine kümne aasta jooksul on tekitanud apteekrite põua, mis sunnib apteegipidajaid seaduste ees silma kinni pigistama, et oma apteeke hilisõhtuni avatuna hoida, teatab EPL. apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Vendla arvas, et ilmselt on apteekides massiline ületundide tegemine, tööle on värvatud ka tudengid, kuigi see on seadusega vastuolus, koolitustel ei saa apteekrid aga käia, sest töö kõrvalt pole aega. Tartu ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Peep Veski tuletas meelde, et apteeki tohib juhatada seaduse järgi vaid akadeemilise kõrgharidusega proviisor, mitte aga meditsiinikoolist rakendusliku hariduse saanud farmatseut. Veski sõnul on riik oma liberaalse apteegipoliitikaga praeguse olukorra tekitanud ning peab ka tagama, et apteegiteenuse kvaliteet säiliks.

Eestis koonduvad haiguslood interneti andmebaasi

Eesti riigi plaan koondada lähiaastail kõigi inimeste haiguslood internetti, võib neurokirurgi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme Andres Ellamaa sõnul viia selleni, et arstid vaatavad arvutist varasemaid haiguslugusid ning inimest enam ei vaatagi, vahendab Postimees. Kahe aasta eest taotles sotsiaalministeerium Euroopa Liidu struktuurifondidest raha, et viia Eestis kõik meditsiiniandmed 2008. aastaks elektrooniliseks. Praegu on käsil neli projekti – elektrooniline terviselugu, elektrooniline registratuur, digipildid ja e-retsept. Kokku on nende arendamiseks euroliidult saadud 34,7 miljonit krooni.

Vanad logiraamatud aitasid mõista Maa magnetvälja kõikumisi

17. ja 18. sajandil maailma meredel ja ookeanidel seilanud meremehed ei osanud ilmselt uneski näha, et nende kogutud andmed aitavad kauges tulevikus teadlastel taastada Maa magnetväljaga aastasadade vältel toimunud muutusi, kirjutab Nature. Geofüüsik David Gubbins ja ta kolleegid Leedsi ülikoolist kasutasid laevade logiraamatutesse kirja pandud navigatsiooniandmeid ning arheoloogiliste väljakaevamiste leide, tegemaks kindlaks, kuidas muutus meie koduplaneedi magnetväli ajavahemikul 1590 kuni 1840. Süstemaatiliselt on magnetvälja mõõdetud-uuritud alles alates 19. sajandi keskpaigast ning need andmed näitavad, et Maa magnetvälja tugevus on sest ajast alates vähenenud keskmiselt 0,05% võrra aastas. Seda on peetud kindlaks märgiks lähenevast geomagnetilisest pöördest ehk siis hinnanguliselt vaid kord miljoni aasta vältel toimuvast protsessist, mille käigus vahetavad lõuna- ja põhjapoolus omavahel asukohta. Nüüd selgus aga Gubbinsi töörühma mahukast uurimistööst, et Maa magnetvälja nõrgenemine algas veidra kokkusattumuse kohaselt just sel ajal, mil seda mõõtma õpiti ning vastavaid võrdlusandmeid koguma asuti. Kuna 1840. aastale eelnenud 250 aasta vältel oli magnetväli pidevalt sama tugev, on jutud peatsest poolustevahetusest ekspertide arvates seega sulaselge liialdus.

Lagunev komeet sunnib taevasse vaatama

Sel nädalavahetusel mööduvad Maast laguneva komeedi 73P/Schwassmann-Wachmann 3 kaks suuremat ning lugematu hulk väiksemaid fragmente, mis sunnivad paljusid elukutselisi ja asjaarmastajatest astronoome põnevusega taevasse vaatama, kirjutab BBC. Kuna meie koduplaneedile kõige lähemas punktis 6 miljoni kilomeetri kauguselt mööda vuhisev komeet laguneb jätkuvalt, võib olla tegemist viimase korraga, mil seda kivist, jääst ja tolmust koosnevat kosmilist saadikut üldse näha saab. Asjatundjate hinnangul on komeedi kahte suuremat tükki võimalik näha ka tavalise binokli või väikese teleskoobiga. Komeedi 73P/Schwassmann-Wachmann 3 avastasid 1930. aastal Saksamaa astronoomid ning selle päikesetiir kestab 5,4 aastat. Teadlased on komeedi lagunemist jälginud alates 1995. aastast.

Uuring: valgufragmendid aitavad kaalu vähendada

Cincinnati ülikooli teadurid avastasid ajakirjas Science tutvustatud rottidel läbi viidud eksperimentide käigus, et teatud valgu koostisosa vähendab näljatunnet, vahendab Nature. Leid annab lisakaalu teooriale, et meie toidus leiduvate teatud toitainete väikeste koguste muutmisega saab võidelda ülekaalulisuse ja haiguste vastu. Uurimistööst ilmneb, et rottide aju peab pidevalt valkude ehitusmaterjaliks olevate aminohapete üle aru ning otsustab nende koguse põhjal, kui palju toitu peaks tarbima. Samuti näib leiu valguses, et praegused arusaamad kaalu alandavast ja tervislikust dieedist on liiga üldised. Teadlased süstisid näriliste ajju aminohapet leutsiin, mille tulemusena võtsid nad 24 tunni vältel oma liigikaaslastest juurde keskmiselt kolmandiku võrra vähem. Eksperdid märgivad, et ilmselt tuleb loobuda ideest, et toitained on vaid energia- või valguallikad, kuna mikrotoitained on viimaste avastuste valguses tegelikult ühtlasi ka bioloogiliselt aktiivsed molekulid.

Perearstidele antakse õigus õendusteenuseid osutada

Riigikogus täna arutatud eelnõuga püütakse kõrvaldada bürokraatlikud takistused, mille tõttu perearstid ei saa praegu osutada õendusteenuseid, teatab PM online. Õendusteenusteks loetakse kõik meditsiinilised teenused, mida vanainimesed või kroonilised haiged vajavad. Praegu perearstid neid teenuseid osutada ei saa, sest juriidilised takistused ei luba teenuste osutamist oma nimele registreerida. Nüüd laiendatakse perearstide pakutavate teenuste ringi ja antakse neile õigus osutada ka töötervishoiu ja koduõenduse teenuseid.

Kanadas tabati hübriidkaru

Põhja-Kanada polaaraladel jahti pidanud kütid lasid maha veidra välimusega karu, kes osutus hilisema DNA-testi põhjal jääkaru (Ursus maritimus) ja grisli (Ursus arctos horribilis) hübriidiks, teatab AP. Jahisaagiks langenud karule tehti DNA-test pärast seda, kui eksperdid märkasid, et ta üldiselt valge karvkatte sees on pruunikaid laike ning mõned peamiselt jääkaru meenutava olendi välised tundemärgid sobiksid pigem grislile. Teadaolevalt on tegemist esimese korraga, kus leitud on vabas looduses sündinud hübriidkaru. Loomaaias on jääkarudel ja grislidel siiski suguvõimelisi järglasi sündinud ka varem. Kanada Looduskaitseameti jääkaruekspert Ian Stirling märkis, et kuigi üldiselt teati, et sellise hübriidi sündimine vabas looduses on põhimõtteliselt võimalik, ei uskunud enamik asjatundjaid, et taoline sündmus kunagi ka tõepoolest aset leiab.

Õdede liit: Eestis puudu 4000 õde

Kõikidele tervishoiule esitatud rahvusvahelistele soovitustele vastamiseks ja tervishoiusüsteemi normaalseks toimimiseks on Eesti Õdede Liidu hinnangul Eestis puudu ligi 4000 meditsiiniõde, teatab PM Online. Õdede liidu presidendi Ester Pruudeni sõnul hakkab täitmata õe ametikohtade suur hulk takistama tervishoiusüsteemi normaalset toimimist. Eriti selgelt ilmeb pidev õdede puudus õdede liidu hinnangul perearstikeskustes, koolides, lasteaedades, haiglates ja kiirabis. Liidu hinnangul on lahenduseks õe ameti väärtustamine. Praegu saab üle poolte töötavatest õdedest riiklikult sätestatud 39 kroonist miinimumtunnitasu.

Sotsiaalministeerium: retseptitrahv pole tõenäoline

Sotsiaalministeeriumi hinnangul pole retseptitrahv tõenäoline, sest Eesti on vajalikul määral nõus Euroopa Liidu retseptide tunnustamist ellu viima, teatab PM Online. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juhi kohusetäitja Andre Vetka sõnul on sotsiaalministeerium koostöös ravimiameti ja apteekrite ühendustega alustanud alates 2006. aasta protsessi õigusruumi muutmiseks, mille eesmärk on võimaldada Euroopa Liidust pärit retsepti alusel ravimi väljastamine Eestis asuvatele patsientidele, kellel on selleks meditsiiniline vajadus. EL-st pärit retseptide tunnustamist lubav regulatsioon on kavas rakendada alates 2007. aasta algusest. Vetka sõnul on ettevalmistusaeg vajalik eelkõige apteekritele, kelle jaoks on see täiesti uus olukord. Tänane Postimees kirjutas, et Euroopa Komisjon võib Eestit trahvida, sest Eesti apteekides ei tunnistata teistes Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud retsepte.

Teadlased jälgisid viiruste tegevust rakkudes

Cambridge'i ja Ofxordi ülikooli teadlased tutvustasid ajakirjas Nature uusi avastusi selle kohta, kuidas viirused, teiste seas ka HI-viirus, muudavad inimrakud haigustekitajaid kopeerivateks "vabrikuteks", kirjutab BBC. On teada, et viirused suudavad oma isiklikel kuritahtlikel eesmärkidel kaaperdada rakkude geneetilist "masinavärki". Uuringust selgub, et HIV sarnased viirused suudavad sekkuda protsessi, mille käigus geenid annavad rakkudes asuvatele ribosoomidele teada spetsiaalse "koodi", mille alusel toodetakse enese taasloomiseks vajalikke valke. Viiruse "valesignaali" alusel loevad ribosoomid aga neile esitatud geneetilist koodi vääralt ja asuvad tootma hoopis viiruste "hulgitootmiseks" vajalikke valke. Teadlastel õnnestus antud protsess ka elektronmikroskoobi abil jäädvustada ning ekspertide hinnangul võivad leiud kaasa aidata senisest tõhusamate viirusevastaste ravimite loomisele.

Uuring: Neptuun võitis Tritoni eest peetud gravitatsioonisõja

Neptuuni gigantset looduslikku kaaslast Tritonit peetakse üheks Päikesesüsteemi kõige huvitavamaks kosmiliseks objektiks, sest see on emaplaneediga võrreldes väga suur (ja näiteks Pluutost on see koguni 40 korda massiivsem) ning tiirleb lisaks ümber Neptuuni tagurpidi, olles ainuke meie tähesüsteemi planeetide suur looduslik kaaslane, mis sellisel veidral moel käitub, kirjutab National Geographic. Nüüd teatasid California ülikooli teadur Craig Agnor ja Dougglas Hamilton Marylandi ülikoolist ajakirjas Nature, et on ilmselt Tritoni veidruste põhjuse paljastanud. Nende hinnangul oli Triton nimelt üks kaugetel aegadel Päikesesüsteemi piirimail teineteise ümber tiirelnud kahest planetoidist, mis Neptuuni gravitatsiooni poolt "pihta pandi". Tritoni senine paariline jäi teadlaste hinnangul "gravitatsioonisõjas" kaotajaks ja lahkus üksinda kosmilistesse avarustesse. Tritoni kinnipüüdmise kohta on esitatud ka teisi teooriaid, ent Agnori kinnitusel on neis kirjeldatud sündmusi paraku vastupidiselt uuele teooriale reaalsuses raske ette kujutada.

Teadlased jälgisid kiilide rändeid

Ameerika Ühendriikide teadlased tutvustasid ajakirjas Biology Letters kiilide tõeliselt uskumatuid rändeid soojema kliima otsimisel, teatab BBC. Princetoni ülikooli teadlaste juhitud uurimisrühm kinnitas kiilide külge imetillukesi ja 0,3 grammi kaaluvaid raadiosaatjaid (pildil), mille signaale jälgides selgus, et need putukad suudavad päevas lennata kuni 137 kilomeetrit. Kogutud andmed näitasid, et kiilide rännuteed on üllatavalt sarnased rändlindude omadega, mis viitab, et nende käitumises on tugev evolutsiooniline seos. Uurimistöös osalenud David Wilcove märkis, et putukad on elanud Maal lindudest olulisemalt pikemalt ja seega ulatub nende rännukäitumine tõenäoliselt kaugemale minevikku ja linnud võisid seda lihtsalt hiljem "jäljendada". Teadlased panid tähele sedagi, et kiilid väldivad rännates osavalt suuremaid veekogusid, ennetades nii ohtu, et nad maapinda leidmata upuvad.

Uuring: inimesed ei põhjustanud suurimetajate väljasuremist

600 loomse ja inimfossiili põhjalikud vanuseuuringud näivad kinnitavat, et inimesi ei saa siiski pidada enam kui 10.000 aasta eest toimunud selliste suurloomade nagu mammutite ja metsiku hobuse (Equus ferus) Põhja-Ameerikast väljasuremise peamiseks põhjustajaks ning selle kurva sündmuse olulisimaks mõjuriks on siiski tol ajajärgul aset leidnud kliimamuutused, kirjutab CNN. Ajakirjas Nature tutvustatud teadustööd juhtinud dr Dale Guthrie Alaska ülikoolist selgitas, et kindlasti aitasid umbes samal ajal Aasiast Põhja-Ameerikasse jõudnud inimesed nende loomade kadumisele küttides ning laialdaselt taimestikku muutes kaasa, ent niiskemaks ja soojemaks muutunud kliima oli siiski peamine faktor, sest mammutid ja hobused ei suutnud selle põhjustatud muudatustega taimestikus lihtsalt kohaneda. Ta lisas, et suurimetajate arv vähenes väga kiiresti juba enne inimeste saabumist.

Leiti iidne asteroidikamakas

Lõuna-Aafrikas asuvast 145 miljoni aasta vanusest Morokwengi kraatrist leiti rannapalli mõõtu asteroiditükk, teatab BBC. Maapinda 160-kilomeetrise läbimõõduga augu tekitanud kosmilise kivimi fragmendi (pildil ülal) leidu peetakse oluliseks avastuseks, sest seni valitses üldiselt arvamus, et nii suured asteroidid aurustuvad Maaga kokku põrgates täielikult. Teadusajakirjas Nature leidu tutvustanud teadurite kinnitusel aitab see meil asteroidide käitumist atmosfääris ja lagunemist seal senisest paremini mõista. Kalahari kõrbes liiva sees peidus olev Morokwengi kraater on üks meie planeedi suurimaid ja tekkis juura- ning kriidiajastu üleminekuperioodil hinnanguliselt 5-10 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi Maale langemise tagajärjel. Eksperdid peavad leidu ülipõnevaks ka seetõttu, et seni on kõik uuritud Maale langenud kosmilised objektid olnud parimal juhul vaid paari tuhande aasta vanused, ent nüüd avastati ühtäkki koguni 145 miljoni aasta vanune kosmiline saadik.

Eesti apteegid ei tunnista euroliidu retsepte

Euroopa Komisjon algatab Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest Eesti apteekides ei tunnistata teistes Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud retsepte, kirjutab Postimees. Esialgu seisab ees pikk menetlus, trahv määratakse vaid juhul, kui Eesti komisjoni nõudeid ei täida. Mullu kevadel kaebas üks Rootsi kodanik Euroopa Liidu siseturu probleeme lahendavale koostöövõrgustikule SOLVEIT, et ei saanud Eesti apteegist oma arsti väljakirjutatud retsepti eest rohtu. Sellele viitab ka komisjoni kiri. Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist ravimipoliitika juhi kohustes Andre Vetka ütles, et rikkumismenetlust on tõesti alustatud. Aasta lõpuks kavatseb ministeerium muuta õigusakte nii, et tulevast aastast alates oleks Eestis võimalik tunnustada kõiki Euroopa Liidu riikides välja antud retsepte.

Antikehade "kolmiklöök" tõotab vähiravis läbimurret

Antikehade "kolmiklöögist" koosnev uudne vähiravi TrimAb ehk kolmekordne monoklonaalne antikehateraapia osutus hiirtel läbi viidud katsetes enneolematult efektiivseks, teatab New Scientist. Ajakirjas Nature Medicine tutvustatud Austraalia ja Jaapani teadurite katsetes kasutatud ravi hävitas näriliste organismi moodustunud vähikolded ning andis organismile pikaaegse kaitse ka edaspidise vähkihaigestumise eest. Teadurite sõnul oli eksperimentaalne kolmikteraapia efektiivne mitmete vähivormide puhul. TrimAbi esimene rünnakulaine võtab sihikule vähkkasvaja enese ning põhjustab vähirakkude seas massilist enesehävitamist. Kahes järgmises laines "õpetatakse" immuunsüsteemi senisest efektiivsemalt vähirakkudega võitlema ning aktiveeritakse suuremas koguses vähirakke ära tundvaid ja hävitavaid T-rakke. Inimestel ei ole vähiravis potentsiaalselt läbimurdelist teraapiat veel täies mahus katsetatud, kuigi teadurid on ettevaatlikult optimistlikud, sest närilistel ei ilmnenud ravi käigus ohtlikke kõrvalnähtusid.

Uuring: füüsiline aktiivsus võib vähendada nahavähi riski

Füüsilisel aktiivsusel teatakse olevat suur hulk tervisele kasulikke mõjusid, ent isegi teadlased ei oleks osanud arvata, et see aitab vähendada ka nahavähi tekke ohtu, kirjutab LiveScience. Ajakirjas Carcinogenesis tutvustatud uurimistöös allus kaks gruppi hiiri UVB-tüüpi ultraviolettkiirgusele, mis on teadaolevalt nahavähki põhjustav mõjur. Samal ajal jooksurattal "trenni teinud" närilistel tekkis selle tagajärjel 32% vähem nahavähki. Füüsiliselt aktiivsete hiirte vähkkasvajad olid ka keskmisest väiksemad ning arenesid välja aeglasemalt. Selle näiliselt müstilise seose põhjuseks võib olla tõik, et füüsiline aktiivsus intensiivistab organismis UVB-ajendatud apoptoosi ehk rakusurma põhjustamist. Antud juhul on tegemist positiivse protsessiga, sest selle käigus tapetakse ultraviolettkiirguse poolt kahjustatud rakud. Uurimistööst ilmnes seegi, et põhjuslik seos võib valitseda ka keha rasvasisalduse ning vähkkasvaja tekke riski vahel, ent selle teooria paikapidavus ning ulatus peab selguma edasistes uuringutes. Kuigi uurijad toonitavad, et kõnealune teadustöö viidi läbi hiirtel ja esialgu ei saa olla kindel, et sama seos valitseb ka inimestel, selgus näiteks möödunud aastal ajakirjas Cancer Epidemiology, Biomarkers & Prevention tutvustatud uuringust, et füüsiline aktiivsus ja normaalne kehakaal vähendavad rinnavähi tekke riski. Samuti on leitud seos trennitegemise ning vähenenud teisese käärsoolevähi ohu vahel.

GMO-puuvill vähendas pestitsiidide kasutamist

Jätkuvates vihastes vaidlustes geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamise üle saavutasid GMO-optimistid väikese vahevõidu, teatab New Scientist. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Arizona ülikooli teaduri Yves Carriére'i kaks aastat väldanud ja 81 puuvillapõldu hõlmanud mahukast uurimistööst ilmnes, et iseseisvalt röövikute vastaseid pestitsiide tootma geenmuundatud puuvillataimed vajasid ligikaudu poole võrra vähem pestitsiide kui nende tavalised liigikaaslased. Teatud kogus pestitsiide oli siiski vajalik, sest puuvilla ründavad lisaks mullas tegutsevatele röövikutele ka maapinnal elavad kahjurid. Lisaks selgus vaatlustest, et ümbritsevat keskkonda ja liigirikkust mõjutasid nii GMO-puuvill kui tavaline puuvill täpselt ühte moodi. Kuigi viljasaak oli mõlemal juhul laias laastus võrdne, said GMO-taimi kasvatanud talunikud siiski enam tulu, sest hoidsid pestitsiidide pealt kokku märkimisväärseid summasid.

Uueks terroriohuks võivad saada lendavad robotid

Kaugjuhitavate lennumasinate tehnoloogia on juba praegu niivõrd kaugele arenenud, et lendavad robotid võivad peagi enesetaputerroristid pensionile saata, kirjutab ABC. Kuni 5-meetrise tiibade siruulatusega lennumasinad võivad enesega kaasas kanda kuni 50 kilogrammi kaupa, muuhulgas ka lõhkeainet, ning ei jää oma väiksuse ja madala lennukõrguse tõttu enamike radarite ekraanile. Tänu satelliitpositsioneerimise süsteemidele võib ka suhteliselt lihtsa "lendava terroristi" programmeerida tabama soovitud sihtmärki koguni mõnemeetrise täpsusega, hoiatavad asjatundjad. Kanada salateenistuse juht Michel Gauthier möönis hiljuti Calgarys toimunud konverentsil, et maailma salateenistused on sest aina ähvardavamaks muutuvast ohust teadlikud, ent universaalset lahendust pole paraku seni suudetud leida. Ekspertide kinnitusel on terroristid ja vastupanuvõitlejad ka mehitamate lennukite kasutamist mõnel pool maailmas juba katsetanud.

Üle poole Eesti HIV-positiivsest pole narkomaanid

Käesoleva aasta nelja esimese kuuga on AIDSi nõustamiskabinettides registreeritud 98 HIV-positiivset inimest, neist veidi enam kui pooled (51) pole süstivad narkomaanid, teatab ETV24. Positiivseks osutunud HIV testidest 48 tehti Tallinnas, 32 Narvas, 15 Kohtla-Järvel, kaks Tartus ja üks esmakordselt ka Pärnus, teatas Tervise Arengu Instituut. Instituudi avalike suhete juht Liina Laastik ütles, et suurim süstivate narkomaanide osakaal HIV-nakatunute seas on pealinnas— 48 positiivsest 30 ehk 62,5%.Kui Narvas oli süstijaid 32 nakatunust 14 (43,8%), siis Kohtla-Järvel 15st vaid kolm ehk iga viies. Nii Tartus kui Pärnus olid HIV-positiivsed inimesed nakatunud sugulisel teel.Tervise Arengu Instituudi alustab maist HIVi ja AIDSi ennetamise meediakampaania. Selle eesmärk on teadvustada, et HIV-nakkus levib Eestis üha enam sugulisel teel.

Naised mõistavad mehe suhtumist lastesse ta näost

Naised võivad olla võimelised mõistma, kas mees on lapsesõbraliku iseloomuga lihtsalt talle näkku vaadates ning see võib mõjutada ta hinnangulist sobivust pikaajalise partnerina, vahendab New Scientist California ülikooli teadurite ajakirjas Proceedings of the Royal Society B tutvustatud uurimistöö järeldust. Samast uuringust selgus ka, et põgusaks armusuhteks valivad naised samas meelsamini välja kõrge testosteroonitasemega meesterahva, kes lastest suurt ei hooli. Varasemates uuringutes on leitud, et testosterooni kõrge tase organismis soodustab meestel suuremate lõualuude ja esilepaistva kulmukaare teket, mida seostatakse näopilti silmas pidades maskuliinsuse stereotüübiga. Chicago ülikooli eksperdi Dario Maestripieri arvates on leid heaks uudiseks meestele, kellel ole Supermehe välimust. Ta arvas, et naiste suuresti alateadlik võime potentsiaalse elukaaslase lapsesõbralikkust hinnata on tekkinud pika aja vältel evolutsiooni käigus, kuna see annab lapse üleskasvatamise seisukohast olulise eelise.

Eesti naised suhtuvad vähiuuringutesse leigelt

Kogu maailma kogemused näitavad, et rinna- ja emakakaelavähi õigeaegsel avastamisel on väga efektiivsed kogu riiki hõlmavad sõeluuringud. Kahjuks tulevad Eestis uuringutele vähem kui pooled kutsutuist, kirjutab Postimees. SA Vähi Sõeluuringud tegevdirektor Auni Aasmaa tunnistas, et paraku tuli eelmisel aastal mammograafilisele uuringule vaid 42 protsenti kutsututest. Tulematajätmise ühe põhjusena nimetati hiljem korraldatud küsitluse andmetel seda, et naine ei saanud kutset kätte. Veel tõid naised põhjenduseks, et nad olid just uuringul käinud ja et neil pole mingisuguseid kaebusi. Aasmaa toonitas aga, et mammograafiga saab rinnavähki avastada väga varajases staadiumis, kui mingeid sümptomeid ega kaebusi ei ole.

Mutanthiire rakud tapsid vähirakke

Vähile resistentsetelt hiirtelt pärinevad vere valgelibled ehk leukotsüüdid ravisid laborikatsete käigus välja normaalsetel hiirtel tekkinud vähkkasvajad, kirjutab New Scientist. Vähki põdeva hiire organismi süstitud immuunrakud otsisid üles ja hävitasid tekkinud vähikolded ning kaitsesid närilisi ka ülimalt agressiivsete vähivormide suurte dooside eest veel kuni 10 kuu vältel. "Resistentsel rakuteraapial" ei näi olevat toksilisi kõrvalmõjusid ning avastuse teinud Wake Foresti ülikooli meditsiinikooli teadurid loodavad, et sama protseduuri saab tulevikus kasutada ka inimestel. Katsetes kasutatavad valgelibled pärinevad ühe, 1999. aastal leitud leitud vähkkasvajale resistentse hiire järglastelt. Kuna "vähiimmuunsus" kandus edasi ka ta järglastele, usuvad teadurid, et selle põhjuseks on vaid üks dominantne geen. Uurimistöös osalenud Mark Willinghami sõnul annab see lootust, et olemas üksainus organismi talituse signaalidejada "lüliti", millele vajutades saab vähikaitse "sisse lülitada". Kahjuks pole antud geeni seni suudetud identifitseerida. Teadurite arvates on see ilmselt seega mobiilne ehk siis liigub ühest kromosoomist teise.

Lõunaaafriklased soovivad hävitada kõik võõrvaresed

Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) keskkonnaametnikud kavatsevad hävitada kogu riigis asuva võõrliigi õuevarese (Corvus splendens) populatsiooni, kirjutab National Geographic. Varesed saabusid riiki viie aastakümne eest ning on selle lühikese ajaga muutunud mitmete kohalike linnuliikide eksistentsile sedavõrd ohtlikuks, et ekspertide sõnul on nende tapmine ainumõeldav väljapääs tekkinud katastroofilisest olukorrast. LAVi valitsust võõrliikide küsimuses nõustav Guy Preston märkis, et kui õuevares suudetakse täielikult eemaldada, on tegemist esimese korraga maailmas, kus hävitatakse kogu võõrliigi kohalik populatsioon. Ta selgitas, et õuevares on eriti agressiivne liik, kes tapab või ajab eemale kõik teised linnud, kes tema elusalal pesitsevad. Sageli ka teiste lindude pesi rüüstavad ning munadest ja linnupoegadest toituvad õuevaresed valmistavad peavalu paljude maailma riikide looduskaitsjatele.

Ohtlik aine viiakse Tartu ülikoolist hävitamisele

Tartu ülikooli keemiahoonest viiakse täna õhtul ära 14 liitrit ohtlikku ainet dietüleenglükooldimetüüleetrit, mis linnast väljas asuval polügoonil hävitatakse, teatab EPL. Ohtliku aine veavad minema Tartu päästeteenistuse kaitseriietuse ja eriveokiga töötajad, aine vedamise ajaks suletakse ka Tartu kesklinnas Jakobi tänav. Tartu ülikooli haldusdirektori büroo ohutustalituse juhataja Gero Kartau ütles, et tegu on ainega, mis õhuga kokku puutudes võib plahvatada. Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna emeriitprofessor Ilmar Koppel selgitas, et aine näol on tegu laialt levinud lahustiga, mis muutub vananedes ebastabiilseks.

Ahvid-alkohoolikud jäljendavad inimesi

Ameerika Ühendriikide Marylandi loomatervisekeskuse uurijate ajakirjas Methods tutvustatud eksperimentidest ilmnes, et reesusmakaagid (Macaca mulatta) tarvitavad alkoholi keskmisest enam, kui nad elavad üksi ja mõnedele neist meeldib end pärast rasket päeva kange kokteiliga turgutada, teatab Discovery Channel. Teadlaste kinnitusel peegeldab alkohoolikutest ahvide käitumine peaaegu sajaprotsendiliselt inimestel registreeritud vägijookide tarvitamisega seotud käitumismalle. Ekspertide hinnangul on teatud ahvide ja inimese isendite alkoholisõltuvuse eelsoodumus tingitud erinevate geneetiliste ja keskkonnafaktorite summast. Uurimistöös leiti üsna ettearvatult, et alkohol avaldab ahvidele suuresti sama mõju kui inimestele - nad kaotasid koordinatsioonivõime, tuigerdasid ringi ja oksendasid. Vaatlusi analüüsinud teadur Scott Chen märkis, et mõnedel ahvidel oli kombeks juua seni, kuni pilt eest kadus. Üldiselt kippusid teistest enam alkoholi tarvitama madalal sotsiaalsel positsioonil asuvad isased ahvid.

Euroopa veenuselaev jõudis teadusorbiidile

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimislaev Venus Express liikus orbiidile, millel see hakkab peagi läbi viima teaduslikke vaatlusi, teatab BBC. Uurimislaev jõudis Veenuse lähistele 11. aprillil ning on alates sellest ajast pardamootorite tõukejõul end meie naaberplaneedile järk-järgult lähemale sättinud. Veenuselaeva polaarorbiit läheneb planeedile lähimas punktis 250 kilomeetrini ning tõuseb kaugeimas punktis 66.000 kilomeetrini. Venus Express alustab uurimistöid juuni alguses. Hetkel kontrollivad missioonijuhid pardaaparaatide töökindlust ja koostöövõimet. Kosmoselaev jääb Veenuse orbiidile 500 päevaks, mille jooksul uuritakse planeedi atmosfääri ja maapinda. Veenuse tihe, peamiselt süsinikdioksiidist (CO2) koosnev atmosfäär toimib paksu tekina, mis vangistab päikesekiirgust ja tõstab planeedi pinna temperatuuri suisa uskumatu 467 (C) kuumakraadini. Eile sai teatavaks, et uurimislaeval Venus Express ei suudeta liigutada spektomeetri (PFS) sihipäraseks tööks vajalikku peeglit, mistõttu üks veenuselaeva seitsmest teaduslikust aparaadist on vähemalt ajutiselt töövõimetu.

Tehisputukas tõmbab prussakad haneks

Prantsusmaa, Belgia ja Shveitsi teadlased lõid tikutopsi mõõtu roboti, mis suudab prussakakarja sisse sulanduda ning mõjutada nende putukate kollektiivseid otsuseid, teatab New Scientist. Tilluke robot lõhnab ja käitub täpselt nagu tõeline prussakas ning pärisputukad peavad seda oma liigikaaslaseks. Nii näiteks suudab roboprussakas meelitada oma "sõpru" valguse kätte, kuigi tavaliselt eelistavad need putukad peaaegu alati varjus püsida. Teadusrühma loodud videolõigust on näha, kuidas tehisprussakad labürinte läbivad ja mil moel prussakad robotitetega "suhtlevad". Teadurid usuvad, et praegust mudelit edasi arendades saab luua roboteid, mis aitavad putukaid püüda ning kaugemas perspektiivis kontrollivad tehisolendid ka näiteks erinevate looma- ja linnukarjade liikumist. Sel eesmärgil ongi teadlased juba asunud uurima lammaste ja kanade grupikäitumist.

Autistide aju unistab vähem

Autistilikel patsientidel võib puududa võime normaalsel moel unistada, leidsid California ülikooli teadurid, kes uurisid autistide aju aktiivsust puhkehetkel, kirjutab Nature. Teadlased on juba ammu märganud, et kui me vabadel hetkedel unistama hakkame, aktiveeruvad meie aju teatud regioonid ning välja on selgitatud seegi, et taolised "vabalt võtmise" perioodid on vajalikud analüüsimaks meie enese tegusid ning meid ümbritsevat maailma. Daniel Kennedy uurimisrühm võrdles 15 autistlikul inimesel ja 14 kontrollgruppi kuuluval vabatahtlikul funktsionaalse magnetresonantsjäädvustuse (fMRI) skaneeringute abiga registreeritud ajuaktiivsust puhkehetkel. Tervetel katsealustel aktiveerus vaatluse ajal teadaolevalt unistamisega seotud piirkond, ent autistidel sama muutust ei täheldatud. Erinevalt reageeris kahe grupi liikmete aju ka emotsionaalsetele sõnadele nagu "veri" ja "mõrv". Hilisemates andmeanalüüsis ilmnes, et kõige tavatuma ajuaktiivsuse mustriga patsientidel esines sotsiaalses suhtluses tavaelus kõige suuremaid probleeme.

Planktoni õitsemine ennustab peatset maavärinat

Ameerika Ühendriikide ja India teadlased avastasid ühise uurimisprojekti käigus, et enne maavärinaid tõuseb rannikuvetes oluliselt klorofülli kontsentratsioon, kirjutab BBC. Selle pigmendi hulk tõuseb aga tänu "õitsevale" ehk siis lihtsalt massiliselt vohavale planktonile, kes kasutab klorofülli oma eluprotsessis. Avastuse teinud teadlased avaldasid ajakirjas Advances in Space Research arvamust, et selle seose abil saab tõenäoliselt osasid maavärinaid ette ennustada. Ekspertide hinnangul on selline planktoni vohamine ning klorofülli taseme tõus rannikuvetes põhjustatud maavärina eelsest maasoojuse väljumisest vette. See tõstab veetemperatuuri, suurendab aurustumist ning tõhustab ühtlasi ka toitainerikka veemassi liikumist pinnakihtidesse. Uurimistöö kaasautori dr Ramesh Singhi arvates on selline seos ilmselt teadlastele suureks üllatuseks, ent nelja aastail 2001-2003 toimunud suurema maavärina eel oli klorofülli taseme järsk tõus nende piirkondade vahetus läheduses hästi jälgitav.

Avalikustati kaks uut Titanile laskumise videot

Kosmoselaevaga Cassini Saturnini lennanud ning seal 2005. aasta 14. jaanuaril planeedi suurimale looduslikule kaaslasele Titanile maandunud uurimissondi Huygens jäädvustustest loodi kaks uut videolõiku, mis näitavad seda ajaloolist sündmust enneolematu detailirohkusega, teatab LiveScience. Esimesel videol on näha Titanile maandumine mitmest vaatenurgast ning teisel videolõigul pakutakse lisaks enam tehnilist informatsiooni. Huygensi fotod sujuvalt kulgevateks videoteks liitnud Arizona ülikooli teadur Erich Karkoschka tunnistas, et tegemist oli keeruka ettevõtmisega, milleks kulus tublisti aega. Huygensi laskumine läbi Titani atmosfääri kestis umbes 147 minutit, mis on Karkoschka versioonis surutud vähem kui viide minutisse. Märkimisväärne on seegi, et 2,5 tunnise laskumise vältel tehtud salvestused ja sajad fotod pakkis Huygens emalaev Cassinile saatmiseks vaid kaheksa megabaidi suuruseks failiks, Cassini lähetas seejärel informatsiooni Maale, kus see lahti pakiti. Karkoschka rääkis, et Huygens rappus laskumise käigus eeldatust oluliselt enam ja see raskendas loomulikult tehtud piltide sujuvaks videojadaks liitmist.

Pikaealisuse võtmefaktoriteks võivad olla kasvuhormoon ja insuliin

Mitmetes teaduslikes uuringutes on leitud, et kaloritarbimise piiramine pikendab loomadel oluliselt eluiga, ent selle nähtuse bioloogiline põhjus on jäänud seni selgusetuks. Nüüd viitab ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Põhja-Illinoisi ülikooli teadurite uurimistöö Reutersi teatel, et kaloritarbimise piiramise eluiga pikendava mõju võtmefaktoriteks on insuliin ja kasvuhormoon. Dr Andrezej Bartke juhitav uurimisrühm kasutas eksperimentides normaalseid hiiri ja kasvuhormooni toimele resistentseid mutanthiiri, kelle organismis on madal insuliinitase ja kes elavad teadaolevalt kauem ja vananevad aeglasemalt kui normaalsed hiired. Oodatult andis kaloritarbimise piiramine positiivse eluealise efekti normaalsete hiirte puhul - isaste hiirte elupikkus kasvas keskmiselt 19% ning emastel hiirtel koguni 28%. Kasvuhormoonile tundetute hiirte eluiga aga kalorivaene toit ei pikendanud, mis näitab uurijate kinnitusel selgelt, et kaloritarbimise piiramise mõju taga on nii kasvuhormoon kui ka insuliin. Bartke arvates võimaldab leid pikemas perspektiivis välja töötada vananemisvastaseid ravimeid, mis võtavad sihikule kasvuhormooni ja insuliini taset ja mõju reguleeriva ainesignaalide käsujada. Kuigi tema sõnul oleks vastutustundetu soovitada nüüd tervetel inimestel suhkrutõve vastaseid ravimeid kasutada, annaks see siiski neil ilmselt eluiga pikendava efekti.

Ekspert: filmides ei kujutata koomat realistlikult

Mainekas Ameerika Ühendriikide neuroloog Eelco Wijdicks teatas ajakirjas Neurology avaldatud artiklis, et enamikes filmides kujutatakse komatoosset seisundit absoluutselt valesti ning see võib koomapatsientide omastele jätta täiesti vale mulje selle kohta, millised on nende lähedase paranemis- ja taastumisvõimalused, vahendab BBC. Mayo kliiniku meedik Wijdicks leidis vaid kaks 1970-2004 aastal linastunud filmi - Reversal of Fortune (1990) ja Dreamlife of Angels (1998), milles kujutati koomat korrektselt. Kõik ülejäänud analüüsitud 28 linateost kujutasid seda meditsiinilist seisundit vääralt ning nende koomanägemus oli Wijdicksi kinnitusel "aboluutselt karikatuurne". Neuroloogi sõnul on filmides esinevatest vigadest kõige rumalam ja ekslikum kiire ja ilma igasuguste pikaajaliste tervisemõjuriteta toimuv koomast väljumise kujutamine.

Tansaanias võetakse taas DDT kasutusele

Tansaania tühistab kurikuulsa DDT nimelise pestitsiidi kasutamise keelu ning lubab selle taas kasutusele võtta malaariat levitavate sääskede vastases võitluses, teatab Reuters. Tansaania on allkirjastanud Stockholmi Konventsioonina tuntud rahvusvahelise leppe, millega keelustatakse teatud surma, vähki ning sünnidefekte põhjustavate kemikaalide kasutamine. Kuigi lepe hõlmab ka DDT-d, lubatakse seda siiski erandina kasutada haigustevastase võitluse raames. Tansaania tervishoiuminister David Mwakyusa nentis, et DDT võetakse kasutusele, kuna malaaria röövib riigis väga palju inimelusid ning see on nende päästmiseks paraku ainus võimalus.

Meteoriitidest leiti elu algmaterjale

Maale langenud meteoriidid sisaldavad vastupidiselt üldlevinud arvamusele ka süsinikurikkaid orgaanilisi molekule, mis olid Maal elu tekke üheks oluliseks eelduseks, kirjutab BBC. Seni arvati, et selliseid, enne Päikesesüsteemi sündi tekkinud ühendeid, leidub vaid tähtedevahelistes tolmupilvedes. Ent ajakirjas Science tutvustatud Washingtoni Carnegie instituudi teadurite uuring lükkab ümber arvamuse, et meie "molekulaarse ajaloo" kindlakstegemise ainus viis on korjata Stardusti sarnaste missioonide käigus materjale otse avakosmosest. Carnegie teadusrühma kinnitusel leidub selleks vajalikke algelisi orgaanilisi komponente ka Maale kukkunud kosmilistes kivimites.

Lesbide aju töötab erinevalt

Rootsi teadlased leidsid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistöös, et homoseksuaalsete naiste aju reageerib suguhormoonides sisalduvatele ning looduslikult vastasugupoole isenditele soosignaale saatvatele feromoonidele heteroseksuaalsete sookaaslaste ajust erinevalt, vahendab LiveScience. Stockholmi ajuinstituudi teadurite leid on kooskõlas varasemate avastustega, mille kohaselt töötab homoseksuaalsete meeste aju naisi eelistavate meesterahvaste ajust mõnevõrra erinevalt. Aasta eest teatas sama uurimisgrupp, et geimeeste aju reageerib mitmetele feromoonidele sarnaselt heteroseksuaalsete naiste ajule. Laias laastus sama põhimõte ilmnes ka lesbiliste naiste ajutöö puhul, ent see sarnasus ei olnud siiski sama tugev. McMasteri ülikooli ajuanatoomia ning seksuaalse orientatsiooni ekspert Michael G. DeGrootre märkis uuringut kommenteerides, et selle olulisus seisneb taas kinnitust saanud tõdemuses, et seksuaalse orientatsiooni tekkimisel on määravaks kindlasti ka bioloogilised faktorid.