Tüvirakuuuringutesse suhtumises soovitakse konsensust

Maailma riikides kehtestatud erinev seaduslik raamistik pidurdab teaduslike ja meditsiiniliste tüvirakuuuringute läbiviimist, vahendab BBC Suurbritannias kolmepäevasel tüvirakuspetsialistide kokkusaamisel vastu võetud ühisavaldust. Teadurid kutsusid üles kehtestama antud valdkonda reguleerivaid ühtseid rahvusvahelisi standardeid. Muuhulgas sooviksid eksperdid, et teadusajakirjad nõuaksid enne tüvirakuuuringute avaldamist nende autoritelt kinnitust, et need on kooskõlas nende läbiviimise asukohariikide seadusandlusega ning saavutataks konsensus antud teadusala piirialadel olevate valdkondade, nagu näiteks inimese ja loomade hübriidide loomise küsimuses. Tüvirakud on organismi algrakud, mis võivad areneda paljudeks teisteks täisväärtuslikeks rakkudeks ning mida loodetakse kasutada mitmetele rasketele ning praegu ravimatutele tõbedele raviviisi leidmisel.

Hiinlased paljastasid kosmosevallutuse plaane

Hiina kosmoseprogrammi üks juhtidest teatas, et 2008. aastale planeeritud riigi järgmise, Shenzhou 7 nime kandva mehitatud kosmoselennu raames on plaanis ka kahe inimese väljumine avakosmosesse umbes 0,5-1 tunniks, vahendab space.com päevalehes China Daily avaldatud materjale. Praeguste plaanide kohaselt 2009. aastal toimuva Shenzhou 8 lennu käigus katsetatakse aga Hiina kosmoseraketi põkkumisvõimekust ning see samm on eelmänguks kosmosejaama ehitamisele. Hiina ajalehe andmeil teatas sellistest plaanidest riigi kosmoseprogrammi mehitatud lendude divisjoni juht Wang Zhoungui hiljutise avaliku loengu ajal. Sihik on seatud ka kuu-uurimisele ning varasemate teadete kohaselt saadetakse Maa loodusliku kaaslase suunas esimene uurimislaev teele juba 2007. aastal. Hiinast sai 2003. aasta oktoobris kolmas oma riigi kodaniku kosmosesse toimetanud maailma riik.

Valupatsiendid kannatavad sageli vaikides

Enam kui 20% kroonilise valu käes vaevlejaid ei otsi oma piinavale tervisehädale arsti juurest abi, vahendab Reuters USA Olmstedi meditsiinikeskuse teadurite uuringu järeldust. 3575 inimese vastustest elektronkirja teel saadetud ankeedile selgus, et 70,6% "vaikivatest kannatajatest" esinesid kas keskmise tugevusega või rängad valud, 48,9% talusid valu kaheksa või enam päevi kuus ning 40,6% vastasid mõlemale neist kriteeriumitest. Arsti juurde minemast keelduvad pigem noored mehed ning kõige tõenäolisemalt võtavad selle tee jalge alla vanemad naised.

Maal elab 6,5 miljardit inimest

Ameerika Ühendriikide rahvastikubüroo hinnangul ületab maailma rahvastik täna 6,5 miljardi inimese piiri, vahendab LiveScience. 7 miljardi inimese piir ületatakse aga prognooside kohaselt juba 2012. aasta 18. oktoobril. 6 miljardi elaniku piir ületati 1999. aasta juunis. Keskmiselt sünnib Maal praegu iga sekundi jooksul 4,4 inimest. Võrrelduna 1900. aastal elanud inimeste arvuga on meie planeedil praegu elanikke peaaegu neli korda enam. Rahvastikuteadlased kinnitavad, et maailmas on endiselt ja saab tõenäoliselt ka tulevikus olema jälgitav teada-tuntud, ent sellele vaatamata üllatav trend - rahvastikuarv kasvab kõige kiiremini meie planeedi kõige vaesemates piirkondades, kus lapse ülalpidamine ning üleskasvatamine on kõige raskem.

NASA marsilaev läheneb Punasele Planeedile

NASA seitsme kuu eest teele lähetatud uurimislaev Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) peab peagi ette võtma oma missiooni kõige riskantsemad manöövrid ning jõuab loodetavasti meie naaberplaneedi orbiidile juba 10. märtsil, kirjutab Reuters. Kui marsilaeval õnnestub Marsi ümber tiirlema jääda ning järgnevate kuude jooksul soovitud kõrguseni laskuda, edastab ta Maal pikisilmi ootavatele teadlastele seni kõige täpsemaid Marsi vaatlusandmeid, mis aitavad välja valida järgmiste robotmissioonide maandumispaiku ning teha esialgse valiku paikadest, kuhu võiksid suunduda tulevased marsilendurid.

Viiendik Reunioni elanikest haigestus viiruspalavikku

India ookeanis asuval ning Prantsusmaale kuuluval Reunioni saarel on puhkenud Aedes aegypti sääskede poolt levitatava suhteliselt haruldase viiruspalaviku chikungunya epideemia, teatab BBC. Tõbi on viimaste teadete kohaselt tabanud 175.000 inimest ehk ligikaudu viiendikku saare elanikest. Kui varem arvasid meedikud, et üsna tõsiseid valuhoogusid põhjustav chikungunya ei ole surmav, tunnistas Prantsusmaa tervishoiuminister Xavier Bertrand, et 77 sel nädalal registreeritud surmajuhtumit võivad olla viiruspalavikuga "otseselt või kaudselt" seotud.

Ema võib pojale pärandada "homogeenid"

Ema geenide kombinatsioon võib kindlaks määrata ta poja seksuaalse orientatsiooni, vahendab LiveScience ajakirja Human Genetics värskes numbris tutvustatud California ülikooli teadlaste uuringu järeldust. USA teadurid uurisid 97 geimehe ema ning 103 traditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga mehe ema näite varal nn X-kromosoomi inaktivatsiooni ehk väljalülitamise fenomeni ning avastasid, et vähemalt kahe homomehe emadel oli keskmisest oluliselt sagedamini jälgitav olukord, kus iga uuritud rakk inaktiveeris sama X-kromosoomi. Uurimistööd juhtinud Sven Bocklandti hinnangul viitab see üsna selgelt tõigale, et ema X-kromosoom mõjutab osaliselt seda, kas ta pojast saab homo- või heteroseksuaal. Ühes varasemas Bocklandti osalusega uuringus leiti vähemalt kahte geivenda omavate meeste genoomi uurimisel 60% katsealustest sarnaseid lõike 7., 8. ja 10. kromosoomis. Enamik teadlasi usub tänapäeval, et pole olemas ühte kindlat "homogeeni" ning inimese seksuaalse orientatsiooni määrab geenide kompleksne koosmõju üheskoos erinevate keskkonnamõjuritega.

ESA läheb CryoSatiga teisele katsele

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ehitab uue versiooni möödunud aasta oktoobris stardi käigus Põhja-Jäämerre kukkunud kliimasatelliidist CryoSat, vahendab New Scientist. CryoSat-2 saadetakse praeguste plaanide kohaselt orbiidile 2009. aastal. Vene päritolu kanderaketi rikke tõttu hävinenud kliimasatelliit maksis 2,2 miljardit Eesti krooni ning selle ülesandeks oli enneolematu täpsusega mõõta polaaralade jääkihi paksust ja selle muutumist. CryoSat-2 projekti eelarveks lepiti kokku 1,6 miljardit eesti krooni.

GMO-kitse toodetavat ravimit ei lubatud müüki

Euroopa Ravimiamet ei andnud USA ravimifirmale GTC Biotherapeutics luba müüa geneetiliselt muundatud kitsede piimast toodetavat ravimit, kirjutab Nature. Ettevõte on viimase 15 aasta vältel loonud karja GMO-kitsedest, kelle piim sisaldab inimese antikoagulanti ehk vere hüübimist takistavat ainet nimega antitrombiin, mida sooviti müüa raviminime ATryn sildi all. Raviamet põhjendas loa mitteandmist väitega, et ravimit pole piisavalt katsetatud ning pole kindel, et selle positiivne toime ületab võimalikke kõrvalmõjusid. Antitrombiini defitsiidiga patsiendid peavad praegu võtma vere hüübimist pidurdavaid ravimeid, ent see tekitab neil riski surra näiteks sünnituse või operatsiooni käigus verekaotuse tõttu. GTC Biotherapeutics lubas Euroopa Ravimiameti otsuse kohtus vaidlustada.

Loodi esimene elavate rakkude juhitav hübriidrobot

Jaapani ning Suurbritannia teaduritel õnnestus luua hübriidmehhanism, kus elava raku signaalid liigutavad kuuejalgset robotit, kirjutab Discovery Channel. Ekspertide hinnangul võimaldab elavate rakkude ning robotmehhanismide kokkusobitamine pikemas perspektiivis hakata valmistama keerukaid hübriidroboteid, mis saavad hakkama kiiresti muutuvates oludes. Sellist võimet on robotit juhtivatesse arvutitesse ülimalt keeruline programmeerida, ent elusloodus on näidanud, et saab hakkama ka näiliselt lootusetutes olukordades. Teadlased kasutasid uuelaadse hübriidorganismi loomisel ainurakset hallitusseent Physarum polycephalum, mis sundis robotit erinevaid valgussignaale saatnud teadlaste tahte kohaselt liikuma. Elusrakkude suureks plussiks peetakse sedagi, et rakud on võimelised end ise taastootma.

Ensüümarvuti võib töötada inimese sees

Iisraeli uurijad ehitasid molekulaaraarvuti, mis kasutab arvutustööks inimorganismis leiduvaid ensüüme, teatab New Scientist. Tillukese imeriista koos Heebrea ülikooli kolleegidega loonud Itamar Willner avaldas arvamust, et tulevikus võidakse ensüümarvutid siirdada inimese organismi ning nende üheks ülesandeks võiks näiteks olla ravimivabastuse personaliseerimine vastavalt patsiendi ainevahetuse iseärasustele. Vastupidiselt praegu eksperimentaalselt arendatavatele DNA-arvutitele ei ole ensüümarvuti peamiseks eesmärgiks mitte kiired arvutustehted, vaid inimorganismiga integreerumise võime, kinnitas Willner.

Depressioonis laps satub tõenäolisemalt ecstasy lõksu

Rahutud ja sageli depressioonis lapsed hakkavad tulevikus kasutama meelemürke suurema tõenäosusega kui nende vaimselt tasakaalukamad ning elurõõmsamad eakaaslased, vahendab BBC Hollandi teadurite ajakirjas British Medical Journal tutvustatud uuringu järeldust. Rotterdami Erasmuse meditsiinikeskuse teadlased uurisid 1983. aastal 1500 last keskmise vanusega 9 eluaastat. 14 aastat hiljem samade inimeste tervisekäitumist uurides selgus, et lapsepõlves ärevushäirete ning depressiooniilmingute all kannatanud kasutasid teistest palju tõenäolisemalt "klubinarkootikumi" ecstasy. Teadlased on juba ammu märganud, et ecstasy kasutamine on seotud vaimsete ja emotsionaalsete häiretega, ent seni ei teatud, kas need on meelemürgi kasutamise tagajärg või hoopis narkootikumide tarvitamise alustamise üks taganttõukajaid.

Crohni tõbe võib põhjustada nõrk immuunsüsteem

Briti teadlaste värske uuring viitab võimalusele, et soolestikus kroonilist põletikku tekitava Crohni tõve põhjustajaks on nõrgestunud, mitte üliaktiivne immuunsüsteem, nagu seni üldiselt arvati, teatab BBC. Teadurite uuring näib tõestavat, et haiguse tekitajaks on nõrk immuunsüsteem, mis ei suuda võidelda läbi sooleseina tungivate bakteritega. Meditsiiniväljaandes Lancet tutvustatud uuring viitab ka suhteliselt üllatavale võimalusele, et Crohni tõbe põdevad inimesed võivad saada abi potentsiravimist Viagra.

Leiti vanim veeimetaja

Hiljuti Sise-Mongoolia kuivanud järvest leitud 164 miljoni aasta vanuse kobrast meenutava olendi fossiilsed jäänused viitavad sellele, et imetajad ujusid maailmameres koos dinosaurustega, vahendab LiveScience. Castorocauda lutrasimilis nime kandev olend võib vähemalt praegu uhkusega kanda maailma vanima veeimetaja tiitlit. Oma 45-sentimeetrise pikkuse ja hinnanguliselt umbes 800-grammise kehakaaluga oli leitud olend omaaegsete imetajate seas tõeline hiiglane. Kuigi Castorocauda lutrasimilis meenutab välimuselt tänapäeval elavaid saarmaid, kopraid ja nokkloomi, ei ole ta nende kaugeks esivanemaks, sest esimese veeimetaja evolutsioon lõppes tupikuga. Muuhulgas näitab leid, et imetajate veeadaptsioon leidis aset korduvalt, mis on heaks näiteks konvergentsest evolutsioonist.

Teadlased jälgisid uut tüüpi kosmilist plahvatust

Teadlased jälgisid meie koduplaneedi kosmilises naabruses uut tüüpi plahvatust, mis meenutas salapäraseid ning astronoomidele suurt huvi pakkuvaid gammakiirguse plahvatusi, ent toimus tüüpilisest gammakiirguse plahvatusest umbes 25 korda lähemal ning kestis ca 100 korda kauem, teatab Reuters. Plahvatus kestis 2000 sekundit ehk laias laastus 3 minutit, kuigi enamik selliseid plahvatusi "elab" vaid millisekundeid või loetud sekundeid. Ka oli jälgitud plahvatus erakordselt tuhm.

Gladiaatorid võitlesid rangete reeglite järgi

Gladiaatorid küll võitlesid ja tihti ka surid pealtvaatajate meelerõõmuks, ent nende käitumist areenil näis piiravat range reeglistik, mis välistas asjatu jõhkruse, vahendab Reuters Muinas-Rooma idapoolsest võimukeskusest Ephesosest leitud 67 gladiaatori maiste jäänuste uuringu tulemust. Austria uurijad kirjutasid ajakirjas Forensic Science International, et vigastuste põhjal otsustades kasutas iga gladiaator mees mehe vastases võitluses vaid ühte kindlat liiki relva ning 2000 aasta tagustele lahinguväljadele omane jõhkrus ning sadism olid täiesti välistatud. Vaatamata sellele, et gladiaatorid kandsid kiivreid, leiti kümnelt kolbalt tömbi raske esemega jäetud löögijälg oimukohas, mis näitab, et tõenäoliselt ei lubatud surmavalt haavatud võitlejatel pikalt piinelda ning nad tapeti lavataguste abiliste poolt kohe pärast kahevõitluse lõppu.

Teadus- ja arendusnõukogu liidaks geenivaramu TÜ-ga

Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) liikmed otsustasid eilsel istungil teha valitsusele ettepanek toetada sihtasutuse Eesti Geenivaramu liitmist Tartu Ülikooliga, vahendab PM Online valitsuse pressibüroo teadet. Nõukogu liikmete hinnangul on enne geenivaramu võimalikku liitmist ülikooliga vaja esitada põhjalikud analüüsid projekti eesmärkide ja rahavajaduse osas. Geenivaramu Tartu Ülikooli struktuuri viimise oluline eeltingimus on veenduda kõnealuse teadusprojekti vajalikkuses Eesti rahva tervise edendamisel. Samuti tuleb valitsuse tasandil leppida kokku geenivaramu pikaajaline rahastamine riigieelarvest. Üheks argumendiks geenivaramu Tartu Ülikooliga liitmiseks on TAN-i hinnangul tekkiv sünergia ülikooli arstiteaduskonnaga.

"Välkevolutsioon" pole sugugi haruldane nähtus

Mitmed viimasel ajal avalikustatud teaduslikud uuringud näitavad veenvalt, et paljude maailma liikide evolutsioon on peamiselt inimtegevusest põhjustatud kliimasoojenemise, võõrliikide invasiooni kiirenemise ja laialdase maastiku muutmise tingimustes oluliselt hoogustunud, sest uute oludega tuleb loomadel ja taimedel nüüd kohaneda aastakümenete, mitte aastatuhandete jooksul, kirjutab Discovery Channel. Enim meediakajastust pälvinud uudis "reaalajas" toimuvast evolutsioonist andis teada, et Austraaliasse 70 aasta eest võõrliigina sisse toodud mürgiste rookonnade tänasel generatsioonil on oma mitte nii kaugete esivanematega võrreldes palju pikemad jalad, mis aitab neil kiiremini uusi elualasid vallutada. Üks Austraalia maoliik on aga seitsme aastakümnega "modifitseerinud" oma lõuga sel viisil, et mürgiste rookonnade söömine ei oleks võimalik, kinnitavad uurijad. "Kiirevolutsiooni" arvatust laiemat levikut peavad bioloogid heaks uudiseks, sest see annab lootust, et võimetuse tõttu muutuvate oludega kohaneda sureb välja vähem liike kui seni prognoositud.

Populaarsed toidulisandid ei ravi artriiti

Kaks kogu maailmas väga populaarset ja suure läbimüügiga väidetavalt artriidivaevusi leevendavat preparaati glükosamiin ja kondroitiin sulfaat avaldavad enamikele osteoartriiti põdevatest patsientidest sama vähest mõju kui võrdluseks kasutatud platseebopreparaat, vahendab Reuters USA teadlaste ja meedikute laialdase uuringu järeldust. Kuna antud toidulisandid näisid siiski pisut vähendavat valu mõnedel akuutse haigusvormiga patsientidel, ei saa nende kasutamist küll päris tulutuks pidada, möönavad uuringu läbiviijad samas. Ajakirja Nutrition Business Journal andmeil müüdi möödunud aastal kõhrest ning koorikloomadest valmistatavaid glükosamiini ja kondroitiin sulfaadi toidulisandeid maailmas 22,4 miljardi krooni eest. Ainuüksi USAs kasutab vähemalt ühte mainitud preparaatidest hinnanguliselt umbes 5 miljonit inimest.

Vanematel naistel sünnib enam kaksikuid

Eakamatel naistel sünnib keskmisest sagedamini kaksikuid, kuna nende organismis toimuv hormooni FSH ületootmine stimuleerib liigselt munasarju, vahendab Reuters Amsterdami Vrije ülikooli teadurite uuringu tulemust. Leid aitab selgitada, miks vanemad sünnitajad toovad ilmale keskmisest enam kaksikuid, kuigi nende üldine viljakustase on langenud. Avastus kinnitab ka ekspertide pikaaegseid kahtlusi, et vanemate sünnitajate "kaksikubuum" ei ole põhjustatud vaid viljakusravi laiemast levikust maailmas. Hollandi teadlaste uuringut tutvustatakse ajakirja Human Reproduction tänases numbris.

Euroopa neandertallased kadusid arvatust kiiremini

Euroopa neandertallased suretati sobivaid elupaiku ning toiduressursse üle võtvate tänapäevaste inimeste poolt välja tuhandeid aastaid varem kui seni arvati, vahendab LiveScience Cambridge'i ülikooli eelajaloo ja inimevolutsiooni professori Paul Mellarsi värske uuringu järeldust. Mellarsi väitel jäid Homo sapiensi väljasurnud lähisugulased ressursivõitluses peaaegu alati kaotajaks ning tänapäevase inimese suureks eeliseks oli ka ta võime paremini külmaga toime tulla ehk siis arenenumad riidevalmistamise ja lõkketegemise oskused. Kui seni arvati, et kaks inimliiki kooseksisteerisid Euroopas umbes 10.000 aasta vältel, siis uute andmete valguses võis see ajastu kesta vaid umbes 6000 aastat. Otseselt kokku puutuda võisid aga neandertallased ja tänapäevased inimesed Mellarsi hinnangul ehk vaid napi tuhande aasta jooksul.

Pluutol on tõepoolest kolm kuud

Kui seni teadsid astronoomid vaid ühest Päikesesüsteemi kaugeima planeedi Pluuto looduslikust kaaslasest, siis ABC teatel leiti USA teadlaste uuringutes kinnitus sellele, et tegelikult on 1930. aastal avastatud Pluutol koguni kolm kuud. Kahest planeedi tõenäolisest uuest kuust teatasid astronoomid möödunud aasta novembris, ent lõplik kinnitus saadi leiule alles pärast mitu kuud kestnud Hubble'i kosmoseteleskoobi fotode analüüsimist. Pluuto esimene looduslik kaaslane Charon avastati samuti alles hiljuti - 1978. aastal. Planeedi uued kuud kannavad nime S/2005 P1 ja S/2005 P2. Teadlaste arvates võib Pluuto ümber aeg-ajalt tekkida tolmurõngaid, mis moodustuvad aine väljapaiskumisest kosmilise objekti tabamuse saanud kuudest. Tõenäoliselt peab rõngaste kui potentsiaalse ohuga arvestama ka praegu Pluuto suunas kihutav NASA uurimislaev New Horizons, mis jõuab selle kauge planeedini 2015. aastal.

Tibudel võivad kasvada hambad

Teadlased avastasid 50 aastat tagasi enne koorumist surnud muteerunud tibu suust krokodilli kihvu meenutavad hambad, kirjutab LiveScience. Hüüdnime Talpid saanud tibu rängalt muteerunud jäsemeid olid teadurid uurinud ka varem, ent suhu polnud talle keegi taibanud vaadata. Teadusväljaandes Current Biology leidu tutvustanud Manchesteri ülikooli teaduri Mark Fergusoni teatel pole mutanttibu ja krokodillide hammaste sarnasuses midagi kummalist, sest linnud on reptiilide lähimad elavad sugulased. Teadurid avastasid hilisemate uuringute käigus, et lihtsate geenimanipulatsioonide abiga saab muidu normaalselt arenevatel tibudel tõepoolest hambad kasvama panna, ent ühelgi sellisel tibul loomulikult kooruda ei lubatud. Fergusoni hinnangul on avastus hea sõnum hokimängijatele, sest tulevikus on loodud meetodit edasi arendades ehk tõepoolest võimalik mõnel põhjusel hambad kaotanud inimesele need tagasi kasvatada.

Pehmet kudet leidub paljudes dinoluudes

Kui 2005. aastal teatas teadusajakiri Nature, et 70 miljoni aasta vanuse Tyrannosaurus rex'i fossiliseerunud luudest leiti pehmet kudet (pildil) ehk siis täpsemalt elastseid veresooni, rakke ja kõhre meenutavat ainet, siis põhjustas see teadlaste seas tõelise emotsioonide tormi, meenutab National Geographic. Nüüd kinnitavad toona teadlaskonda shokeerinud avastusest teatanud Põhja-Carolina riikliku ülikooli uurijad, et dinosauruste pehme kude ei näi kivistunud luudes olevat sugugi haruldane ning neil on õnnestunud seda leida veel kümnetest dinosauruste fossiilidest. Uurimisrühma juhtiva Mary Schweitzeri hinnangul peab üllatava avastuse valguses ilmselt ümber vaatama meie arusaamad fossiilide moodustumise protsessidest, sest üllatavalt heas konditsioonis olevate pehme koe jääkide säilimise praegused selgitused ei ole ilmselt tõesed. Teaduri arvates võib protsessiga olla seotud pehmes koes sisalduv raud, mis võib organismi hukkudes vallandada ülimalt reaktiivsete vabade hapnikuradikaalide moodustumise, mis vallandavad omakorda kompleksseid keemilisi protsesse, mis viivad pehme koe säilimiseni kümnete miljonite aastate vältel.

Ookeanipõhi on haivaba

Olukorras, kus haide arvukus on kogu maailmas kiiresti kahanemas, lootsid teadlased, et maailmamere sügavamates kihtides elab hulganisti lisapopulatsioone ning ehk ka mitmeid teadusele tundmatuid hailiike. Paraku näitas värske uuring LiveScience'i teatel, et enam kui 3000 meetri sügavusel haid ei ela ning arvestuslikult on seega ca 70% maailmamerest haivaba. Kuna praktiliselt kõik haid on seega tänapäevaste kalapüügivahendite "haardeulatuses", näitab see, et haide tulevik on üsna tume ning nad on suuremas väljasuremisohus kui seni arvati. Teadlased ei oska esialgu arvata, miks haid ookeanisügavusi ei armasta, sest ühtegi füsioloogilist või anatoomilist põhjust ei näi sel olevat.

Konnadelt võib saada sääsepeletamise abi

Austraalia Adelaide'i ülikooli teadusrühm avastas hiirtel läbi viidud katsete käigus, et Rohelisel Mandril elava suur-puukonna kehaeritised ajavad edukalt sääski eemale, kirjutab BBC. Tiivulisi vereimejaid peletavaid eritisi leiti veel kahelt Austraalia konnaliigilt, ent nende toimet närilistel ei katsetatud. Teadlased asusid konni uurima, kuna on teada, et kahepaiksete nahaeritised võivad olla tugeva valuvaigistava ja hallutsionogeense toimega. Teadurite hinnangul ei saa seni uuritud konnaeritised praegu veel asendada laialt kasutatavaid sääski peletavaid keemilisi aineid, ent leid näitab selgelt, et taolistel uuringutel on potentsiaali ja neid tuleb jätkata.

C-vitamiin aitab suitsetajatel E-vitamiini säilitada

C-vitamiini sisaldavad toidulisandid aitavad vähendada laialdast E-vitamiini kadu suitsetajate organismis, vahendab Reuters meditsiiniajakirjas Free Radical Biology and Medicine avaldatud väikeuuringu järeldust. Uurimistööd juhtinud Maret G. Traberi sõnul hävineb E-vitamiin suitsetajate organismis kõrge oksüdatiivse stressi tingimustes kiiresti, ent igapäevased C-vitamiini doosid aitavad suitsetajate kehas tokoferoolide ehk E-vitamiini aktiivse vormi taset oluliselt tõsta, sest see säilib organismis kauem. Laboritingimustes on C- ja E-vitamiini koosmõju jälgitud ja tõestatud juba viimase enam kui 50 aasta vältel, ent antud uuring on esimene, mis näitab, et need kaks olulist vitamiini mõjutavad teineteist vastastikku ka inimorganismis.

Igikelts sulab tohutu kiirusega

USA riikliku ookeani- ja atmosfääriameti kliima ja globaaldünaamika divisjoni teaduri David Lawrence ning Colorado ülikooli teadlase Andrew Slateri ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud uuring näitab, et Arktika regiooni igikelts sulab palju kiiremini ja sügavamalt kui seni üldiselt ennustatud, vahendab Discovery Channel. Uue prognoosi kohaselt sulab aastaks 2100 60%-90% praegu Arktika piirkonnas aastaringselt jäätunud igikeltsast. Kui ennustus peab paika, suureneb Põhja-Jäämerre voolava vee hulk 28%, sulavast pinnasest vabaneb tohutu kogus kasvuhoonegaase süsinikdioksiidi ja metaani ning piirkonda tabavad laialdased üleujutused. Igikeltsa sulamise tempo senised prognoosid on olnud tagasihoidlikumad, ent ekspertide kinnitusel reageerib igikelts kliimamuutustele väga kiiresti ja seega ei saa USA teadlaste prognoos olla väga vale.

Südametõved maksavad euroliidule miljardeid

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) läksid Euroopa Liidule 2003. aastal maksma 169 miljardit eurot ehk 203 eurot iga elaniku kohta, vahendab BBC Oxfordi ülikooli teadurite ajakirjas European Heart Journal avaldatud analüüsi. SVH patsientide raviks kulus 12% ELi ravirahadest, südametõvede tõttu läks kaduma 268,5 miljonit tööpäeva ja SVH avaldas oluliselt negatiivset mõju 4,4 miljoni ehk iga sajanda ELi elaniku igapäevategemistele. Teadlaste sõnul näitab uuringutulemus vajadust pöörata enam tähelepanu SVH ennetamisele ning nad hoiatasid, et alates 2003. aastast on antud kulutused veelgi suurenenud.

Jaapan saatis orbiidile kosmoseteleskoobi

Jaapani kanderakett M-5 toimetas pärast tugeva vihma tõttu 48 tundi edasi lükkunud starti orbiidile kosmoseteleskoobi Astro-F, teatab BBC. Kosmoseteleskoop kasutab infrapuna lainepikkusi uurimaks kosmilise tolmu pilvede poolt varjatud objektide kuumuskiirgust. Astro-F kogutud andmeid kasutavad ka Euroopa astronoomid, kes koostavad senistest täpsemat universumi kaarti. Astronoomide kinnitusel on teleskoop suureks abiks ka tähtede ja planeetide sünniga seotud küsimuste lahendamisel. Astro-F start oli naaberriik Hiinaga kosmosevallutuse alast võidujooksu pidavale Jaapanile sel aastal juba kolmas edukas raketistart.

DNA ennustab inimese perekonnanime

Leicesteri ülikooli teadlaste teatel saavad kriminalistid kasutada kuriteopaigalt pärinevaid DNA-jälgi kahtlusaluse perekonnanime prognoosimiseks, kirjutab BBC. Tegemist pole loomulikult 100%-lise täpsusega meetodiga, ent koos teiste uurimismeetmetega on sest siiski teadlaste kinnitusel kahtlusaluste ringi kokkutõmbamisel suurt abi. Tehnika baseerub uurimistööl, milles võrreldi sama perekonnanimega meeste Y-kromosoome, mille geneetiline materjal antakse sarnaselt perekonnanimele edasi isalt pojale. Teadurite kalkulatsioonide kohaselt peab efektiivseks tööks koostama 40.000 perekonnanime ja nendega seotud Y-kromosoomi profiili sisaldava andmebaasi. Meetodil on ka üks oluline miinus - enimkasutatud perekonannimede puhul see ei toimi.

Skype’i loojad toetavad Eesti polaaruurijaid

Eesti esimest Antarktika ekspeditsiooni ette valmistavad teadlased said esimese suurema eraannetuse - 230 000 krooni, Skype’i asutamisega seotud neljalt eestlaselt, teatab Eesti Päevaleht. Teadlasi toetavad Ahti Heinla, Toivo Annus, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn, kes teenisid möödunud aastal kümneid miljoneid kroone n-ö internetitelefonisüsteemi Skype müümisega eBayle. 230 000 krooniga saab käivitada ekspeditsiooni olulise eelduse – hinnata Eesti tulevase Antarktika-jaama asukoha keskkonnamõjusid, ütles Eesti Teaduste Akadeemia polaaruuringute komitee esimees professor Rein Vaikmäe.

Perearstid tõrguvad patsientide gripiproove laborisse saatmast

Patsiendid peaksid perearstidelt gripikahtluse korral paluma, et tehtaks vastavad analüüsid ja need laborisse saadetaks, sest perearstid pole ise varmad seda tegema, kirjutab Postimees. Aasta esimese seitsme nädalaga on perearstid tervisekaitseinspektsiooni (TKI) viroloogialaborisse juhataja Inna Sarve sõnul saatnud gripi testimiseks vaid 420 inimese limaskestaproovid. TKI kutsub arste üles vähimagi kahtluse korral tegema analüüse, et saada ülevaade levivatest nakkustest. Inspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgens märkis, et Eestis pole küll täheldatud suurt gripi levikut, kuid raske on üldistada, sest arstid ei kipu proove võtma.

Eakad mehed on oma seksuaaleluga rahul

Norra ja USA teadlaste uuringust selgus, et 50.-ndais eluaastais mehed on oma seksuaaleluga enam rahul kui nende 30.-ndates eluaastates sookaaslased, vahendab BBC. Kuigi 1185 mehe küsitlemisel leidis kinnitust väheüllatav tõsiasi, et enim on impotentsuse ja väheneva seksuaalse võimekusega probleeme just eakamatel meestel, olid 50.-ndates eluaastates mehed ometi oma voodieluga sama rahul kui 20-30 aastased mehed. Pärast 50. eluaastat langes siiski rahulolu seksuaaleluga järsult.

Leiti meestel tõenäoliselt Parkinsoni tõve riski suurendav geen

California ülikooli teadlased avastasid, et embrüoid meessooliseks muutuma kallutav soogeen SRY võib olla seotud ka Parkinsoni tõve tekke riskiga, vahendab New Scientist. Kui seos leiab kinnitust, seletab see, miks mehed haigestuvad Parkinsoni tõppe naistest ca 1,5 korda sagedamini. 1990. aastal avastatud soogeen SRY paikneb Y-kromosoomis ning toodab valku, mida eraldavad munandites asuvad rakud. USA teadlased avastasid aga enese üllatuseks, et SRY valk näib abistavat ka aju motoorse liikumise eest vastutavas piirkonnas asuvaid neuroneid eritada neurokemikaali dopamiin. Parkinsoni tõbi põhjustab neuronite järkjärgulist hukkumist, dopamiinitaseme alanemist ja põhjustab kontrolli kadu motoorsete liigutuste üle, mis avaldub haigusele omase kehavärinana.

Perearstid saavad juhised linnugripi puhuks

Eesti sotsiaalministeerium saadab lähipäevil perearstidele juhised linnugripikahtlusega patsientide käitlemiseks, vahendab ETV24. Sotsiaalministeeriumi teatel saadetakse juhised perearstidele nädala lõpuks elektrooniliselt. Seni on tervishoiutöötajatele mõeldud info ja juhiste pakett olnud kättesaadav tervisekaitseinspektsiooni veebilehel. Eesti Päevaleht kirjutas täna, et perearstidele pole siiani antud juhiseid, mida teha linnugripikahtlusega patsiendi puhul.

Stress võib põhjustada nurisünnitust

Aasta vältel 61 Guatemalas elavat 20.-ndates eluaastates naist uurinud Põhja-Carolina riikliku keskkonnatervise teadusinstituudi teadurid kinnitavad, et stress võib tõepoolest põhjustada nurisünnitusi, vahendab New Scientist. Nimelt leiti, et kõrge stressihormooni kortisooli tasemega naistel esines varajasi nurisünnitusi peaaegu kolm korda sagedamini kui neil naistel, kelle organismi kortisoolitase oli normaalne. Uurijad spekuleerivad, et stressi ja nurisünnituse seotusel on evolutsiooniline põhjus - "emadusressursse" üritatakse säilitada ajaks, mil "välised" tingimused on soodsamad ja õigeaegse sünnitusega lõppeva raseduse tõenäosus on suurem.

Inimaju võlgneb suuruse kaladele ja konnadele

Inimese aju on ta kehakaaluga võrreldes suurem ja töötab efektiivsemalt kui ühelgi teisel meie elaval või väljasurnud sugulasliigil ning Sherbrooke'i ülikooli ainevahetusfüsioloogi Stephen Cunnane kinnitusel võime me selle eest tänada kalu ja konni, kirjutab LiveScience. Teaduri hinnangul lõi juba kõvasti enne kõne- ning tööriistade valmistamise ajastu saabumist inimaju kasvuks soodsad tingimused inimeste koondumine rannikualadele, kus nad said toituda kalast, konnadest, linnumunadest ning rannakarpidest. Vastsündinu koguenergiast läheb otse ajju umbes kolm neljandikku ning see on võimalik vaid seetõttu, et inimlapsed sünnivad vastupidiselt teistele primaatidele rasvakihiga. Ennekõike just munadest ja konnadest pärinevad toitained andsid Cunnane'i hinnangul meie kaugete esivanemate ja nende "paksenevate" beebide aju arengule vajaliku taganttõuke. Teaduri hinnangul aitaks toitainerikkama söögi pakkumine shimpansidele käivitada ka nende aju suurenemise protsessi, ent sellise katse lõpptulemust meist keegi loomulikult ei näeks, sest taoline evolutsiooniline areng võtab aega kümneid tuhandeid aastaid.

Nätsunärimine aitab operatsioonist toibuda

Nätsunärimine võib kiirendada seedeelundkonna operatsioonist toibumist, vahendab BBC Santa Barbara Cottage'i haigla meedikute teadet. USA arstide uuring näitas, et nätsunärimine näib kiirendavat seedeelundkonna normaalse töö taastumist operatsiooni järel ning vähendab oluliselt operatsiooni järel haiglas veedetava aja pikkust. Tõenäoliselt stimuleerib nätsu närimine samu närve mis sööminegi ja mälumine soodustab ka seedeelundkonna tegevust aktiveerivate hormoonide vabanemist. Ameerika meedikute uuring avaldati ajakirjas Archives of Surgery.

Nikotiinamiid võib vähendada loote alkoholikahjustusi

Autoimmuunsete haiguste ravis kasutatav nikotiinamiid võib vähendada kaasasündinud kahjustusi lastel, kelle emad raseduse ajal suurtes kogustes alkoholi tarvitavad, kirjutab BBC. Loote alkoholisündroomi (FAS) ei osata praegu ennetada ning selle sümptomiteks on muuhulgas vaimne taandareng ning ebanormaalne kasv. FAS on peamine mitte-geneetilise tagapõhjaga taandarengu põhjus lääneriikides. Esialgu on nikotiinamiidi positiivne mõju FASi sümptomite vähendamisel leidnud siiski kinnitust vaid hiirtel ning avastuse teinud Cornelli ülikooli teadurite sõnul kulub veel aega, enne kui selgub, kas ravim avaldab samasugust mõju ka inimestele.

Inimahvidel on arenev kultuur

Viimastel aastatel on kogutud hulganisti andmeid sellest, et gorilladel, orangutanidel ja shimpansidel esinevad kultuurilised traditsioonid, mis varieeruvad erinevate populatsioonigruppide vahel, vahendab Nature Ameerika Teadusarengu Assotsiatsiooni aastakonverentsil ettekandega esinenud teadlaste väiteid. Täpselt samamoodi annavad põlvest põlve elutarkusi edasi ka inimesed ning leiud näitavad seega, et meil on oma lähimate sugulastega ühist palju enam kui tavaliselt arvatakse. Teadlaste kinnitusel esineb näiteks vabaduses elavatel shimpansidel koguni "trendikäitumist" - mõnda aega oli ühe teatud populatsiooni noorte inimahvide seas populaarne käte kokkulöömine, ent siis "läks see moest". Ekspertide sõnul võimaldab inimahvide kultuuriliste algete arengu uurimine senisest paremini mõista ka inimese kultuurilist evolutsiooni.

Arvatav meteoriidikraater tekkis üle 9000 aasta tagasi

Läinud aasta detsembris, vahetult pärast Rae vallas Vaidasoo küla lähedal oletatava meteoriidikraatri avastamist, käisid Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi keskkonnauuringute osakonna teadurid asja uurimas, teatab Eesti Päevaleht. Teadlased tegid kindlaks, et oletatav rabaalune meteoriidikraater on nõgusa kujuga ning et see on hakanud kinni kasvama 9000–10.000 aastat tagasi. Teadurid leidsid, et oletatav meteoriidikraater on seni teada olnutest ligemale poole suurema läbimõõduga ehk siis 300 meetri asemel 500–600 meetrit, umbes 4,5 meetri sügavune ning sellesse on järve kinnikasvamisel moodustunud kuni nelja meetri paksune turbalasund.

Perearstidel pole juhist linnugripi puhuks

Perearstidele pole siiani antud juhiseid, mida teha linnugripikahtlusega patsiendi puhul, kirjutab Eesti Päevaleht. Kuressaare perearstikeskuse arst Eve Nurmekivi lisas, et kuivõrd patsiendile niisama otsa vaadates ei ole võimalik linnugrippi nagunii diagnoosida, saadetaks kahtluste korral haige edasi maakonnahaiglasse. Perearstide seltsi juht Madis Tiik ütles, et linnugripp ei erine tavagripist mitte millegi poolest. Tema sõnul raviks perearst linnugrippi nagu tavalist grippigi. Et aru saada, kas tegu on just surmavalt ohtliku tõvega, tuleks saata proov laborisse uuringusse. See kohustus tekib perearstil siis, kui tema tööpiirkonnas puhkeb gripilaine.

Riik loeb linnugripi hirmus üle kõik kodulinnud

Eesti Põllumajandusministeerium loeb ühe linnugripi vastase ennetustööna metslindude rände alguseks kokku kõik Eesti kodulinnud, vahendab ETV24. Metslindudelt on alates sügisest võetud üle 200 proovi ning regulaarne seire jätkub. Kodulindudelt võetakse valitsuse pressibüroo teatel aasta jooksul 1600 proovi. Kõik testid on siiani olnud negatiivsed. Linnugripi võimaliku puhkemise korral moodustab põllumajandusminister kohalikul ja riiklikul tasemel loomatauditõrje komisjonid linnugripi leviku takistamiseks. Taudi avastamise punktis hävitatakse kõik linnud ning kolme kilomeetri raadiuses olevas ohupiirkonnas kehtestatakse liikumispiirangud. Vastavalt seadustele kuulub linnugripi tõkestamise käigus hävitatav vara ehk linnud ja sööt kompenseerimisele. Selle eeltingimuseks on kõigi kehtestatud piirangute ja reeglite järgimine linnukasvatajate poolt.

Teismelised lihvivad veebis sotsiaalseid oskusi

Teismeliste internetikäitumist uurivad psühholoogid ja antropoloogid kinnitavad, et vanemad ei peaks oma võsukesi arvuti tagant eemale tõrjuma, sest teismelised lihvivad veebis suheldes oma sotsiaalseid oskusi, kirjutab New Scientist. Teadurite arvates kogunevad teismelised üha enam veebi, kuna nende senised kooskäimise kohad on kadunud. Uuringute kohaselt on oma ajaveeb igal viiendal internetti külastaval ameeriklasest noorel ning veebi kogunenud teismelised otsivad teiste noorte ajaveebnikega kontakti väga agaralt. Teadlaste arvates peavad vanemad küll jätkuvalt lapsi internetiga seotud võimalikest ohtudest informeerima, ent veebisuhtluse keelamine võib ohustada lapse katseid saavutamaks sotsiaalset küpsust.

Gripipandeemia võitmiseks vajatakse kiirtesti

Katsed päästa globaalse gripipandeemia korral võimalikult palju inimelusid võivad luhtuda, kuna välja pole töötatud piisavalt kiireid haiguse diagnoosimise vahendeid, kirjutab BBC. Antiviraalseid ravimeid nagu Tamiflu tuleb heade ravitulemuste saavutamiseks haigestunule anda kuni 48 tundi pärast esmaste sümptomite ilmnemist, ent praegu võib arstidel täpse viirustüve kindlakstegemiseks kuluda märksa enam aega. Asjatundjate hinnangul kulub ravimifirmadel kiire gripitesti väljatöötamiseks veel vähemalt aasta.

Salapärast röntgentkiirgust toodavad tuhmid tähed

Miljonid meie galaktikas asuvad palja silmaga nägemiseks liialt tuhmid tähed on kollektiivselt vastutavad 70% Linnuteest pärineva röntgenkiirguse eest, vahendab New Scientist värskete teadusuuringute järeldusi. Varem on astronoomid välja pakkunud, et meie galaktikast pärinev röntgenkiirgus saab alguse kuuma gaasi pilvedest, ent paraku pole suudetud mõistlikult selgitada, kust sellised suured gaasikogused pärinevad ning miks sedavõrd kuum gaasikogus meie galaktikat selja taha ei jäta. Nüüd pakkusid Max Plancki Astronoomiainstituudi ja Venemaa Teaduste Akadeemia teadlased välja, et selle röntgenkiirguse eest on vastutavad miljonid tuhmid tähed, peamiselt valged kääbustähed.

Progesteroon võib vähendada enneaegseid sünde

Glasgow ülikooli teadlased usuvad, et hormoon progesteroon võib oluliselt vähendada enneaegseid sünnitusi ning kavatsevad katsetada antud aine mõju enneagsete sündide arvule, kirjutab BBC. Suurbritannias sünnib igal aastal enneaegselt umbes 50.000 last, kellest paljud kannatavad liialt varajase ilmaletulemise tõttu tõsiste tervisehädade käes. Enneagsete sünnituste põhjused on suuresti teadmata, ent mõningad uurimistulemused viitavad võimalusele, et progesterooni taseme tõstmine organismis võib neid ennetada.

Sclerosis multiplexi vallandajaks võivad olla metallid

Keele'i ülikooli teadlaste uuringud viitavad võimalusele, et invaliidistava ja ravimatu kesknärvisüsteemihaiguse Sclerosis multiplex (SM) üheks põhjustajaks võib olla organismi suutmatus tulla toime raua ning alumiiniumiga, teatab BBC. Teadurid leidsid SM põdevate patsientide organismist keskmisest oluliselt suuremaid koguseid rauda ning alumiiniumi, ent SM on ekspertide sõnul väga kompleksne haigus ning seega nõuab seose kindlakstegemine veel lisauuringuid. SM põdeva patsiendi organismis tekib autoimmuune põletik ning inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad ta enese närvikoe vastu.

Eksamile tuleb minna näljasena

Värske uuringu valguses tundub olevat mõistlik õppida ning minna olulisele eksamile tühja kõhuga, sest näljatunne näib tagant tõukavat loomingulisust ning parandavat mälu, teatab BBC. Yale'i ülikooli teadlased avastasid nimelt, et "näljahormoon" greliin võib suurendada närviühenduste hulka uute mälestuste moodustumise ning õpivõime eest vastutavas ajupiirkonnas. Teadurid leidsid, et geneetiliselt loodud greliinipuuduses hiirtel oli ses aju võtmepiirkonnas umbes 25% vähem närviühendusi ning hormooni süstimine hiirtele parandas oluliselt nende tulemusi mitmetes mälu- ja õpikatsetes. Leiust loodetakse abi õpihäirete ja mitmete haiguste ravis.