Uuele kosmosefotole jäi peaaegu eimiski

Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) teadlased tegid hiljuti foto kosmose piirkonnast, kus ei näinud asuvat suurt mitte midagi ning hiljem pilti uurides ei leitudki sellelt miskit märkimisväärset, teatab space.com. ESO avalikustatud foto kujutab enesest umbes 65 tunni vältel tehtud 714 erineva ülesvõtte kombinatsiooni palja silmaga vaadates umbes viie täiskuu suurusest tühjast regioonist tähistaevas. Astronoome ei maksa siiski süüdistada lauslollusega tegelemises, sest sellised fotod annavad võimaluse uurida kosmose kaugemaid piirkondi, mis aitavad teadlastel mõista universumi varajast ajalugu. Täiesti tühjaks ei saa antud kosmilist ala ka nimetada, sest seal asub siiski võrrelduna teiste sarnaste piirkondadega üsna tühiselt väike hulk tähti ja galaktikaid.

Antiviraalne pealistis võib pidurdada epideemiaid

Tulevikus võivad raha- ja müügiautomaadid ning koopiamasinad vähendada epideemiate hoogu, kui uudne viirusevastane pealiskiht muutub laiemalt kasutatavaks, teatab New Scientist. Londoni ülikooli materjaliteadlane Guagang Ren avastas metalli, metallioksiidi ja keraamiliste nanoosakeste segu, millel on tugev antiviraalne toime. Nüüd loodab ta luua spetsiaalse näomaski, mis hävitab teatud piisknakkuse teel levivad viirused enne, kui inimene nad sisse hingab. Ren ning ettevõtete Qinetiq Nanomaterials ja Retroscreen Virology eksperdid uurivad ka võimalusi katta viiruseid hävitava pealistusega müügimasinate, koopiamasinate ja avalikus kasutuses olevate fakside nuppe, mis peaks aitama oluliselt pidurdada erinevate viiruslike nakkushaiguste levimise kiirust.

Jaapanis katsetatakse kütuseelemendiga rongi

Jaapani suurim raudteefirma East Japan Railways Co katsetab peagi reisirongi, mis saab tööks vajalikku energiat osaliselt keskkonnasõbralikelt kütuseelementidelt, teatab LiveScience. Päevas 16 miljonit inimest vedav ettevõte testib juunikuus New Energy Train nimelist rongi, mille diiselmootor toodab umbes kaks kolmandikku ning kütuseelement ca kolmandiku elektrist. Kui katsetus sujub probleemideta, võetakse uudne transpordivahend järgmise aasta keskpaiku regulaarkasutusse. Keskkonnasõbralikud kütuseelemendid toodavad elektrit vesiniku ja hapniku vaheliste keemiliste reaktsioonide teel, mille käigus vabaneb vaid veeauru. Eksperdid loodavad, et uudne reisirong on senistest ka palju vaiksem ning selle energiasäästlikkust lisab ka lahendus, mille abil laetakse rongi akusid iga kord, kui see pidurdab.

Naistearstid: meeste viljastusjõud kuivab kokku

Nüüdisajal, mil paljudes riikides korraldatud uuringud näitavad seemnerakkude elujõulisuse pidevat kahanemist, ei saa kunstlikku viljastamist pakkuvad kliinikud riskida, et kallis protseduur lõpeks tulutult. Nagunii õnnestub kehavälistest viljastamiskatsetest vaid iga kolmas, teatab Postimees. Seetõttu sobib spermadoonoriks igast kümnest mehest vaid üks-kaks, nendib naistearst Andrei Sõritsa, Elite kliiniku juhataja. Peale Elite kogub ja säilitab spermadoonorite annetusi Nova Vita kliinik. Selle juhataja Andres Salumets tunnistab, et pooled neist meestest, kes on ennast viljatute abistamiseks pakkumas käinud, on tulnud tagasi saata.
Peale seemnerakkude viletsa elujõu praagivad mehi välja ka kõiksugu haigusnähud, millele meedikud laboris testide abil jälile saavad. Nõnda ongi Salumetsa hinnangul Eestis neid, kes seemnerakke üldse annetanud, kõige rohkem poolsada. Ta pakub, et 10-15 neist on saanud isaks kuuele lapsele.

Hiina haigla teatas riigi esimesest näosiirdamisest

Hiina Xiani linnas asuv Xijingi sõjaväehaigla teatas riigi esimesest näosiirdamisest, mille käigus sai karu poolt puruks rebitud näoga mees 14-tunnise operatsiooni käigus ühelt doonorilt pärit põse, ülemise huule ja nina, vahendab BBC. Kui teade ikka tõele vastab, on tegemist maailmas alles arvult teise sellise operatsiooniga. 38-aastane prantslanna Isabelle Dinoire sai möödunud aasta novembris uued huuled, põse ja nina, kuna ta koer oli ta näo magamise ajal puruks kiskunud. Hiina haigla pressiteate kohaselt oli nende operatsioon "veelgi keerukam ja suuremat täpsust nõudvam kui prantslaste poolt sooritatu". Haigla teatel oli patsiendiks 30-aastane Li Guoxing, kes sattus karu rünnaku ohvriks kahe aasta eest. Samuti märgiti, et patsient tunneb end hästi ning ta haavad võivad paraneda juba ühe nädalaga.

Teadlased leidsid Rootsist ennumuistset ussisõnnikut

Rootsi teadurid teatasid, et leidsid Skåne maakonnas toimunud väljakaevamiste käigus umbes 500 miljoni aasta vanust usside väljaheidet, vahendab Discovery Channel. Iidne sõnnik kuulus ekspertide hinnangul tõenäoliselt vees elavale ussiliigile ning selle abil loodetakse mõista nii mõndagi uut eelajaloolisest ökosüsteemist. Lundi ülikooli teadlane Fredrik Terfelt kinnitas, et vähemalt Skandinaavias on tegemist unikaalse leiuga, mille esialgne uurimine näitab, et väljaheited tuleviku teadurite leida jätnud ussikesed toitusid vaid kahte erinevat tüüpi väikestest selgrootutest. Ennemuistne ussisõnnik leiti tegelikult juba 2003. aastal, ent jäeti koos muude avastustega laboririiulile uurimisjärjekorda ootama, kuni teadlased viimaks kuue kuu eest kolme aasta vanuseid proove analüüsima asusid.

Kunstrinnad seostati suurenenud suitsiidiriskiga

Ajakirjas Epidemiology tutvustatud Ameerika Ühendriikide vähispetsialistide uuringus leidis kinnitust väide, et kunstrindadega naistel ei ole keskmisest suurem oht haigestuda rinnavähki ning pigem on haigestumisrisk ja ennekõike rinnavähi tõttu suremise risk hoopis märkimisväärselt madalam, küll aga näib nende seas esinevat enam enesetappe, kirjutab Reuters. Kunstrindade ja suitsidiaalse käitumise seotuse põhjused on esialgu ebaselged, ent sellele on nüüd leitud kinnitus mitmes teaduslikus uuringus. Mõnede uurijate arvates on see seotud tõigaga, et rinnalõikusele minevatel naistel esineb juba eelnevalt enam depressiooni ja meeleoluhäireid ning nad on madala enesehinnanguga. Seda teooriat näib kaudselt kinnitavat hiljutine uuring, mille raames leiti, et kosmeetilised rinnasiirikud saanud naistel esines teist liiki ilukirurgia protseduurid läbinud sookaaslastega võrreldes enam haiglaravi vajavaid vaimse tervise häireid. Seetõttu peavad mõned eksperdid vajalikuks, et kunstrindu soovivatele naistele tehakse enne operatsiooni vaimse tervise riskihinnang. Üllatava tõigana selgus uurimistöö analüüsist seegi, et kunstrindadega naised hukkuva loodusliku rinnapartiiga naistega võrreldes sagedamini liiklusõnnetustes, mis võib viidata võimalusele, et paljud sellised õnnetused on tegelikult enesetapud.

Uuring selgitas valuvaigistite südameriski põhjuseid

Pennsylvania meditsiinikooli uurijate läbi viidud uuringus selgus, et COX-2 pärssijate tüüpi valuvaigistid, mille hulka kuulub ka kurikuulus Vioxx, suurendavad südamesurmade riski tõstes vererõhku ning verehüübivust, teatab Reuters. Garret FitzGeraldi juhitud ning ajakirjas Journal of Clinical Investigation tutvustatud uuring näitas, et antud ravimitüüp põhjustab südametervisele ohtlikke kõrvalnähtusid kasutades samu mõjureid, mille abil vähendatakse valu ja ravitakse põletikku ning tehti kindlaks antud mõju täpne molekulaarne mehhanism. Leid võib ravimiloojatele kätte näidata viisi, kuidas muuta uudsed valuravimid senisest ohutumaks. COX-2 pärssijad loodi kui turvalisem alternatiiv senistele enimlevinud valuvaigistitele, nagu aspiriin, ent hiljem selgus, et nende tarvitamine suurendab olulisel määral südamelihase infarkti ning insuldiriski. Ravimifirma Merck korjas oma antud tüüpi ravimi Vioxx müügilt 2004. aastal ning Pfizer ravimi Bextra mõni aeg hiljem. Praegu on ainus müügis olev COX-2 pärssija Pfizeri Celebrex.

Kuumakindlad ussikesed taluvad ülikõrgeid temperatuure

Merepõhjas asuvates kuumaveealikates elav Paralvinella sulfincola nimelised ussikesed eelistavad elada nii tulises vees, et enamik teistest elusolenditest sureks seal üsna kiiresti, kirjutab Reuters. Washingtoni riikliku ülikooli ja Harvardi ülikooli teadurite ajakirjas Science tutvustatud uurimistöö raames leiti, et võime kõrgeid temperatuure taluda võimaldab ussidel laiendada oma toidulauda, sest puuduvad konkurendid, kes võiksid toidupalakese nina eest ära napsata. Antud ussiliik eelistab elada ca 50-kraadises vees ning saab hakkama ka 55 plusskraadi juures. Kuigi see ei näi olevat esmapilgul just kõrge temperatuur, annab vesi kehale kuumust edasi palju efektiivsemalt kui õhk ning enamik inimesi leiavad näiteks juba 40-kraadise vannivee olevat talumatult kuuma. Teadustöös kaasa löönud Peter Girguis Harvardi ülikoolist märkis, et enamik merepõhjas elavatest olenditest sureb 50 kraadist oluliselt madalamate temperatuuride juures. Paralvinella sulfincola isendid hukkusid laborikatsete käigus alles 60-kraadise veetemperatuuri korral. Kõik bakteritest keerukamad elusorganismid vajavad eluks mitokondrite nimelisi struktuure, mis toimivad rakkude "jõujaamana" ning paraku hakkavad mitokondrid 50-55 kraadise temperatuuri juures lagunema ning seetõttu ei suuda seda temperatuuripiiri ületada ka kõige vastupidavamad olendid.

Uuring: loode ei tunne valu

Birminghami ülikooli teadur Stuart Derbyshire väidab ajakirjas British Medical Journal avaldatud artiklis, et loode ei tunne valu, kuna selleks vajalik vaimne areng saab aset leida vaid väljaspool emaihu, kirjutab BBC. Teadlase hinnangul võimaldab valutunnetuse võime kujunemiseks vajalikke arenguid vaid lapse sündimisjärgne tegevus ning suhe ümbritseva ilma ning hooldajatega. Derbyshire'i uuring näitas, et erinevate kehapiirkondade valutunnetuse "alarmsüsteemid" kujunevad välja järk-järguliselt ning valuaistingute "töötlemiseks" ning stressihormoonide taseme kõikumistele reageerimiseks vajalikud muutused ajus tekivad alles 26. rasedusnädalal. Ainuüksi sellest aga tema kinnitusel valutunnetuse võime tekkeks ei piisa, sest emaihus valitsevad tingimused erinevad kardinaalselt sünnijärgsest keskkonnast. Uurija sõnul võimaldab valutunnetust sündimise hetkest alguse saav psühholoogiline areng, kui loode satud turvalisest emaihust uude, välistest mõjuritest rikkasse keskkonda. Abordivastased aktivistid tuletavad samas meelde, et varasemates teaduslikes uuringutes on leitud, et loode vastab välisele ärritusele juba alates 20 rasedusnädalast. Derbyshire märkis, et loote võimel või võimetusel valu tunda ei ole mingisugust seost käimasolevate abordidebattidega, sest seal on määravaks moraalsed, eetilised ja muud küsimused. Ameerika Ühendriikides kaalutakse võimalust muuta arstidele kohustuslikuks teavitada aborti soovivaid vanemaid, et nende sündimata laps tunneb selle protseduuri käigus valu. Mõnede ekspertide arvates tuleks pärast 22. rasedusnädalat sooritatavate abortide korral anda lootele valuvaigistit.

Laboris räägitakse stringiteooriast

Vikerraadio teadussaates Labor tutvustab füüsik Laur Järv seekord stringiteooriat ehk matemaatilist maailmapilti, kus elementaarosakesed kujutavad endast imepisikesi nöörijupikesi, mis võnguvad vähemalt kümnes aegruumi mõõtmes. Linnateatri algupärase teadusnäidendi Genoom tegemist nõustanud geneetik Erkki Truve leiab, et laborielu inimlik kujutamine teatrilaval aitab teadust demüstifitseerida. Ja Tõnu Tuvikene räägib Päikesesüsteemi uudiseid. Labor algab pühapäeval kell 17.05, saatejuht on Priit Ennet.

ESA saatis Maale esimesed fotod Veenusest

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teisipäeval Veenuse orbiidile jõudnud uurimislaev Venus Express saatis Maale esimesed fotod meie naaberplaneedist, teatab BBC. Esimestelt fotodelt on näha Veenuse lõunapoolust pildistatuna 206.452 kilomeetri kauguselt. Teadlased peavad fotosid väga põnevaiks ning murravad pead piltidelt selgelt paistva tumeda keerisekujulise ilmastikunähtuse olemuse üle. Venus Express jääb Veenuse orbiidile umbes 500 Maa päevaks ning uurib põhjalikult selle atmosfääri, mis on tiheda tekina planeedi pinda kattes tõstnud sealse keskmise temperatuuri 467 C kraadini. ESA teadlaste kinnitusel on Venus Expressi fotod üllatavalt selged ja paljastavad Veenuse enneolematus detailirohkuses. ESA veenuselaev on esimene, mis viimase 15 aasta jooksul Maa naaberplaneeti uurima saadeti. Selle kogutavate teaduslike andmete abiga loodavad teadurid kindlaks teha, miks meie koduplaneediga suuruselt, koostiselt ja massilt sedavõrd sarnane taevakeha viimase 4,6 miljardi aasta vältel sellest nii erinevaks muutus.

Teadlased arendavad arseeni koguvaid taimi

Georgia ülikooli teadurid on täiustamas maapinnast arseeni koguvaid taimi ning nende meetod tõotab muuta viisi, kuidas selle inimesele mürgise ainega reostunud mullastikku tulevikus puhastatakse, kirjutab LiveScience. Arseen on poolmetall, mis satub pinnasesse ning looduslikku veeringlusesse peamiselt pestitsiidide, herbitsiidide ja insektitsiididega. Pikaaegne arseeni kuhjumine organismi suurendab teaduslike uuringute kohaselt naha-, kopsu- põie ja neeruvähi tekke riski. Senised mullastiku arseenist puhastamise viisid on liiga kallid ja seega jääb suur osa reostusest lihtsalt maapinda. Taimi kasutatakse selle poolmetalli "korjamiseks" ka praegu, ent neis ladestub arseen vaid juurestikus, mis ei tee mürgise aine eemaldamist maapinnast just kuigi lihtsaks. Geneetik Richard Meagheri juhitav teadusrühm arendab sinepitaimede perekonda kuuluvat väikest taime Arabidopsis selliselt, et too suudab mullastikust eraldatavat arseeni transportida läbi varre lehtedeni. Teadlased selgitasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, et sel viisil on arseeni oluliselt hõlpsam kätte saada, minema toimetada ning ladustada. Esialgu on Arabidopsis'e "arseenisõbralik versioon" võimeline mullastikust kätte saama oma looduslikust liigikaaslasest vaid kuni 16 korda enam arseeni, ent Meagheri hinnangul on seda näitajat tõenäoliselt võimalik suurendada 35-50 kordseks.

Varuelundid luuakse tulevikus bioprintimise teel

Missouri ülikooli biofüüsik Gabor Forgacs tutvustas möödunud nädalal San Franciscos toimunud eksperimentaalbioloogia alasel kokkusaamisel uudset "bioprintimise" tehnoloogiat, mille abil saab põhimõtteliselt luua igat mõõtu ja keerukusastmega kudesid ja organeid, kirjutab New Scientist. Tehnoloogia põhineb mõnesaja mikromeetrise diameetriga "biotindi" tilgakestel, mis käituvad kui vedelik. See tähendab, et teineteise kõrvale tilgutatud piisad tõmbuvad üksteise poole ja sulanduvad, võttes nii soovitud kuju. Kolmemõõtmeliste struktuuride printimiseks kasutavad Forgacs ning ta kolleegid biotindi kihtide vahele asetatavat toetavat geeli ehk "biopaberit". Näiteks veresoonte loomiseks prindivad nad järjestikuse kihi lihas- ja endoteelrakke. Rakud elavad printimise protsessi näiliselt kenasti üle ning eksperimentide käigus prinditud kana südamerakud hakkasid kiiresti käituma elundina. Forgacsi kinnitusel hakkas kogu printstruktuur umbes 19 tunni möödudes ühes taktis kokku tõmbuma. Eksperdid ennustavad bioprintimisele suurt tulevikku ning usuvad, et tõenäoliselt saavad tulevikus korralikult töötamast keelduvate organitega inimesed enesele vajaliku "varuosa" just nimelt "printimistöökojast".

Briti tüdrukule tehti uudne südameoperatsioon

Suurbritannia tüdrukule tehti koduriigis ja tõenäoliselt kogu maailmas esmakordselt operatsioon, mille käigus eemaldati temalt doonorsüda ning taasühendati vereringega ta enese süda, kirjutab Reuters. 10 aasta eest siirdati praegu 12-aastasele Hannah Clarkile doonorsüda, ent ta enese süda jäeti samuti alles, kuigi "puhkavasse" olekusse. Mõne aja eest ägenesid tüdrukul äratõukevastaste ravimite tarvitamisega kaasnevad kõrvalnähud ning organism hakkas võõrast elundit eemale tõukama. Kuna meedikute uuringud näitasid, et patsiendi enese süda on peaaegu täielikult tervenenud, ühendati võõras elund ta vereringest lahti ja asendati taas ta enese südamega. Operatsioon õnnestus ja kirurgide kinnitusel töötab 10 aastat puhanud süda hästi. Ekspertide sõnul on operatsioon oluliseks verstapostiks kardiomüopaatiat põdevate patsientide ravimisel. Tänapäeval näeks vastav protseduur siiski välja nii, et haigele südamele annab puhkust tehissüda, mis oma loodusliku ametivenna töö paariks kuuks üle võtab.

Tartu Ülikoolis esitletakse arheoloogiakogumikku

Teisipäeval, 18. aprillil kell 15 algab Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis konverents „Arheoloogia peegeldused”, mis on pühendatud Eesti arheoloogia ülevaateraamatu esimese köite ilmumisele. Konverentsil esineb prof Volli Kalm ettekandega „Kohanemine aja looga“, prof Mart Raukas teemal „Arheoloogia ja mõistmine“ ning prof Peeter Torop räägib arheoloogiast kui metodoloogiast. Järgneb raamatu „Archaeological Research in Estonia 1865–2005” (Estonian Archaeology 1) esitlus ajaloo muuseumi valges saalis. TÜ arheoloogiaprofessori Valter Langi sõnul on see raamatusari on mõeldud Eesti muinasaja ning kesk- ja uusaja arheoloogilise ainese süstematiseeritud esitamiseks ja põhjalikuks analüüsiks tänapäevasel tasemel.

TÜ Tehnoloogiainstituut kutsub tehnoloogiapäevale

TÜ Tehnoloogiainstituut kutsub kõiki huvilisi 20. aprillil toimuvale Tehnoloogiapäevale 2006. Tehnoloogiapäev on koht, kus kohtuvad uuenduste loojad, arendajad ja kasutajad. Kuulata saab ettekandeid tehnoloogilisest arendustööst, vaadata teadusteatrit ning töötoas nii mõndagi oma käega järele proovida. Ettekannetes räägitakse muuhulgas transgeensete hiirte valmistamisest, arukatest materjalidest ja seadmetest ning inimesi mõjutavate molekulide loomisest. Kohal on ka teadusbussi Suur Vanker füüsikateater ning teaduskeskuse AHHAA põnevad atraktsioonid. Tehnoloogiainstituut asub Tartus, Nooruse 1. Üritus on kõigile huvilistele tasuta.

Antibiootikumid võivad astmat ravida

278 astmat põdevat inimest hõlmanud ning ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud rahvusvahelises uuringus leiti, et telitromütsiini nimeline antibiootikum vähendab patsientidel sümptomeid ja parandab kopsude tööd, teatab BBC. Kuigi päriselt välja ravida astmat seni veel ei osata, kiirendas antibiootikumikuur ravimikatsete käigus ka ägedatest haigushoogudest toibumist. Uurijate kinnitusel andis telitromütsiini ja astmaravimi kasutamine ainult astmaravimi tarbimisega võrreldes oluliselt parema tulemuse ning ravikuuri lõppjärgus olid selliste patsientide tervislikud edusammud kuni kaks korda suuremad. Kuigi enamik ägedaid astmahooge on ekspertide hinnangul seotud viirustega, mille vastu antibiootikumid ei aita, seisneb telitromütsiini positiivne mõju tõenäoliselt võimes piirata bakterite Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumonia levikut. Antud haigustekitajaid leiti 61% katses osalenud inimeste organismist ning nende olemasolu võib meedikute arvates haigushooge süvendada.

Leiti rakujagunemise peatamise võimalus

Ameerika Ühendriikide teadurid leidsid viisi, kuidas peatada inimkehas iga päev miljoneid kordi aset leidvat rakujagunemise protsessi, mille takistamist peeti varem võimatuks, kirjutab BBC. Ajakirjas Nature tutvustatud avastus võib oluliselt kiirendada vähkkasvajate levikut peatavate ravimite loomist, sest selle haigusgrupi põhjuseks on just nimelt rakkude kontrollimatu jagunemine. Oklahoma meditsiiniuuringute sihtasutuse teadurid suutsid teatud keemilise ühendiga võtmevalku tsükliin mõjutades peatada ja tagasi pöörata algusjärgus rakujagunemise tsükliprotsessi. Kuna rakujagunemise peatamiseks tuli tsükliini mõju muuta täpselt õigel ajahetkel, reguleerivad seda protsessi katsetes osalenud teadlaste hinnangul tõenäoliselt ka paljud muud faktorid.

Ameerika kiirtoit on tervisele kahjulikum

McDonald'si New Yorgi kiirsöögikohtades müüdavad kanapalad (chicken nuggets) ja friikartulid on oluliselt ebatervislikumad kui sama rämpstoidufirma Euroopa söögikohtades müüdavad samad tooted, kirjutab Reuters. Kolm Taani meedikut tutvustavad ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud artiklis katset, mille käigus nad mõõtsid südametervisele ohtlike, hüdrogeniseeritud küllastumata rasvhapete ehk trans-rasvhapete kogust kiirsöögikettide McDonald's ja KFC 20 erinevas riigis müüdavates toiduportsjonites. Kui Taanis leidus kanapalade ja friikartulite suures portsjonis selliseid rasvhappeid vaid 1 gramm, siis Ameerika Ühendriikides müüdavas samas toidukoguses enam kui 10 grammi. Taanis võetud proovides oli hüdrogeniseeritud küllastumata rasvhapete tase madal ennekõike seetõttu, et seal on selle kõrgeim lubatud kogus toiduportsjonis seadusega piiratud. See näitab uurimistöö ühe autori Steen Stenderi sõnul, et vajaduse ja soovi korral saab rämpstoidus leiduvate trans-rasvhapete kogust miinimumi viia küll. Terviseuuringutes on leitud, et 5 grammi sellise rasvhappe päevas toiduga tarbimine suurendab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski keskmiselt 25%.

Ajurakud suhtlevad nii analoog- kui digitaalsignaalidega

Vastupidiselt näiteks arvutitele kasutavad ajurakud omavahelises suhtluses nii analoog- kui digitaalsignaale, vahendab CBC teadusajakirjas Nature tutvustatud Yale'i ülikooli meditsiinikooli teadurite uuringu leidu. Varem arvasid teadlased üldiselt, et aju närvirakud kasutavad suhtlemisel vaid digitaalsignaale. Uurimistööst selgus, et analoogsignaalid võivad pidevalt muutuda, ent digiinfo kandub edasi teatud impulsside seeriatena. Uurijate kinnitusel toimib rakkudevaheline infovahetus kahte erinevat andmete edastamise viisi kombineerides. Uurimisgruppi juhtinud neuroloogiaprofessor David McCormick selgitas, et kui seni arvati, et aju infovahetus meenutab telegrafeerimist, siis tegelikult on see rohkem telefoneerimist meenutav mehhanism.

Kahepaikne ussike toitub ema nahast

Ussitaolise kahepaikse Bolengerula taitanus'e emasloom muudab lapsehooldele jäädes oma naha arenevate järglaste jaoks toiduainerikkaks söögipooliseks, kirjutab LiveScience. Ussilapsed õgivad ema nahka, rebides seda maha spetsiaalsete hammaste abiga. Veidrast lapsehoolitsemise viisist ajakirja Nature tänases numbris teatanud uurijate kinnitusel ei tee lapsed oma emale viga, kui nad just nahka liiga agressiivselt ei jära. Esimese elunädala jooksul suureneb olendite pikkus 11% võrra ehk 1 millimeetri kaupa päevas. Emaslooma jaoks on see aga "dieediaeg", sest tema kaalub nahasöötmise aja lõppedes sellele eelnenud ajaga võrreldes umbes 14% vähem. Uurimistöö kaasautor Mark Wilkinson Londoni loodusloomuuseumist märkis, et sellisel järglaste toitmisviisil on olulisi eeliseid ning seda kinnitab ka tõik, et kuigi Bolengerula taitanus'el on võrreldes teiste kahepaiksetega vähem järglasi, on nende noorloomad suuremad ja neil on seega ka paremad võimalused olelusvõitluses peale jääda.

Fossiilileid täidab inimevolutsiooni tühimikku

Professor Tim White ja ta kolleegid California ülikoolist tõid Etioopia maapõuest päevavalgele fossiilsed jäänused, mis kuuluvad inimevolutsiooni seisukohast olulisele iidsele hominiidide liigile Australophitecus anamensis, kirjutab BBC. Teadurite kinnitusel aitavad 4,1 miljoni aasta vanused säilmed täita inimese liigilise evolutsiooni varajase perioodi tühimikku, mis jääb 4,4 miljoni aasta eest elanud Ardipithecus ramidus'e ning 3,4 miljoni aasta vanuse Australopithecus afarensis'e vahele. Australopithecus anamensis ei ole teadusele uus liik, ent tegemist on esimese korraga, kus ta fossiile leitakse samas piirkonnas ning selle inimese eellase otseste järglaste ning eellaste vahelises maakihis. Teadlaste hinnangul aitab leid küll evolutsioonilist tühimikku täita, ent ei kata seda tervikuna. White'i sõnul otsitakse nüüd "katet" ajavahemikule 4,4 kuni 4,1 miljonit aastat tagasi. See 300.000 aastat on inimese ajaskaalal tohutult pikka aeg, ent evolutsiooniliselt on tegemist põgusa hetkega, märkis ta. Australopithecus anamensis'e säilmete kõrvalt leitud loomsete luude fossiilid näitavad, et see liik elas rikkaliku loomastikuga metsakeskkonnas.

Tavaline täht Vega on arvatust tavatum

Põhjataeva ereduselt teine täht Vega on oluliselt keerukam moodustis kui seni arvati, vahendab New Scientist Stony Brooki ülikooli teadurite uurimistöö järeldust. Muuhulgas pöörleb see seni arvatust palju kiiremini, mistõttu tähe poolused peavad olema umbes 2000 C kraadi võrra ekvaatorist kuumemad. Avastust hinnatakse üsna oluliseks, sest kosmilisi avarusi uurivad astronoomid peavad Vegat teisi tähti hinnates omalaadseks etaloniks ning vaatlusseadmete kalibreerimisobjektiks. Vega omaduste analüüsi juhtinud uurimisgrupi juht Deane Peterson märkis, et mõningate kosmiliste vaatluste osas tuleb ehk nüüd tõepoolest väikesi kohendusi teha, ent fundamentaalseid muutuseid leid siiski kaasa ei too. Värske uurimistöö näib viitavat ka võimalusele, et 25 valgusaasta kaugusel asuv Vega ja seda ümbritsev kosmiline ainerõngas on kaks korda vanemad kui seni üldiselt hinnati ning nende iga võib ulatuda umbes 570 miljoni aastani.

Eesti valitsus otsib tervishoiule lisaraha

Eelmise aasta jooksul sotsiaalministeeriumi poolt välja käidud ettepanekute osas tervishoiu rahastamise muutmiseks ei ole koalitsioonipartnerite hulgas üksmeelt leitud, kirjutab EPL. Sotsiaalminister Jaak Aab esitleb täna valitsuskabinetis uusi ettepanekuid haigekassale lisaraha hankimiseks. Sotsiaalminister on eelnevalt rääkinud haiglate omatulude maksustamisest, haiglate kapitalikulude katmisest riigieelarvest ning soovist tõsta sotsiaalmaksu miinimumkohustust, mis tooks lisaraha riigi ja FIE-de taskust. Mullu augustis pakkus minister Aab välja idee jätta töötajate 2–8 haiguspäeva hüvitis tööandjate kanda. Tööandjate keskliit on teatanud, et tööandjad pole nõus haigushüvitise kulusid enda kanda võtma. Plaani vastu on kõlanud ka etteheiteid, et see tõrjuks vanemaid inimesi tööturult ning töötaks vastu kavatsusele pensioniiga kaugemale lükata.

Tervisekaitsjad hoiatavad salmonelloosi eest

Tervisekaitsjad panevad enne lihavõttepühi inimestele südamele olla munade tarvitamisel äärmiselt ettevaatlikud, kuna salmonelloosi haigestumine on järsult tõusnud, vahendab EPL. Märtsis esines Eestis rekordarv salmonelloosijuhtumeid – 85, millest enamik registreeriti haiguspuhanguna ühes Harjumaa lasteaias. Eelmise aasta märtsis oli haigusjuhtumeid 13 ja üleeelmisel aastal kolm. Salmonelloos levib eelkõige hügieenireeglite eiramisel, seega panevad tervisekaitsjad südamele, et enne ja pärast sööki tuleb pesta käsi, erinevad toiduained tuleb hoida üksteisest lahus ning tööpinnad ja -vahendid puhtad.

Aafrika kalaliik peab jahti maismaal

Belgia uurijad kirjutavad BBC teatel teadusajakirjas Nature Lääne-Aafrikas elavast kalaliigist, kes suudab jahti pidada ja saakloomi püüda ka maismaal. 30-40 sentimeetri pikkune kala ladinakeelse liiginimega Chanallabes apus on võimeline end veest välja vingerdama ning maas komberdava putuka hambusse haarama. Teadlased hakkasid antud kalaliigi jahipidamise viisi vastu huvi tundma, kuna juhuslikult leiti, et ta peamisteks saakloomadeks on maismaal elavad putukad. Teadurite arvates aitab avastus mõista seda, mil moel Maa elu umbes 400 miljoni aasta eest veest maale liikus. Ekspertide sõnul meenutab Chanallabes apus välimuselt mitmeid sel ajal elanud veeolendeid, kaasa arvatud hiljuti avastatud ning mereelu ja maismaaolendite "seni kadunud lüliks" peetavat Tiktaalik rosea fossiili.

Statiinide positiivne mõju kaob pärast 80. eluaastat

Yale'i ülikooli meditsiinikooli teadurid analüüsisid 65.000 patsiendi ravimikasutust ning selle mõju elueale ja tervisele ning avastasid, et kui 65-80 aastaste inimeste puhul vähendab kolesteroolitaset alandavate ravimite ehk statiinide tarvitamine südamelihase infarkti põhjustatud surmajuhtumeid, siis enam kui 80-aastastel inimestel sama mõju enam ei ilmne, kirjutab Reuters. Kuni 80-aastastel inimestel vähendas statiinide manustamine surmajuhtumite arvu 16% võrra ning enim oli neist ravimitest kasu inimestel, kelle organismi LDL'i ehk "halva kolesterooli" tase oli enam kui 130 mg/dL. Ajakirjas Journal of the American Geriatrics Society tutvustatud uuringu autorid märkisid siiski, et teatud patsientidel võib statiinide kasutamine olla õigustatud ka siis, kui neil on eluaastaid enam kui 80.

Venemaa kosmosefirmal on ambitsioonikad plaanid

Venemaa juhtiva, riikliku kosmoseettevõtte RKK Energija juht Nikolai Sevastjanov kinnitas, et mehitatud kuulend oleks võimalik juba enne 2015. aastat ning esimesed inimesed võiksid lennata Marsile aastail 2020-2030, ent selleks tuleb kaasata suurel hulgal erainvestoreid, sest riiklik rahastamine on nende suurejooneliste plaanide elluviimiseks selgelt liiga tagasihoidlik, vahendab space.com. Venemaa valitsusametnikud on kuu- ja marsilennule üldsõnalist toetust avaldanud, ent selleks suuremate rahaeraldiste tegemist pole keegi ametlikult jutuks võtnud. Kosmoselaeva Sojuz ja rahvusvahelise kosmosejaamaga (ISS) ühendust pidava kargolaeva Progress tootja Energija kavatseb juba alates 2009. aastast pakkuda turismireise ümber Kuu ning Sevastjanovi kinnitusel on sellealased koostöökõnelused käimas mitme rahvusvahelise erainvestoriga. Energija juhi sõnul soovitakse aastaks 2012-2015 valmis ehitada viis uut tüüpi kosmoselaeva Klipper ja kuna selleks vajalik arendustöö ning uue kosmoselaevastiku loomine läheb maksma umbes 1,24 miljardit eurot ehk 19,4 miljardit eesti krooni, peetakse koostööläbirääkimisi Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Venemaa kosmosefirma pikemaaegsete plaanide hulka kuulub ka alalise kuubaasi rajamine ning Kuul meie koduplaneedi energiakriisi lahendamiseks vajaliku heelium-3 kaevandamine. Ameerika Ühendriikide president on avalikult teatanud kosmoseprojektist, mille raames korraldatakse hiljemalt aastal 2020 mehitatud kuulend ning hiljem võetakse eesmärgiks astronautide saatmine Marsile.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linde vaatlema

29. aprillil oma 85. sünnipäeva tähistav Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval laupäeval ja pühapäeval tähistatavate lihavõttepühade ajal kõiki inimesi loodusesse linde vaatlema, vahendab PM Online. Sünnipäevatava järgitakse juba üheksandat aastat ning ürituse eesmärk on pigem meelelahutuslik kui tõsiteaduslik. Linnuvaatluspäevadel kaasalöömine eeldab kaasa lüüa soovijalt õige vähe: tuleb lihtsalt mainitud kahe päeva jooksul leida aega lindude vaatlemiseks. Linnuvaatlusi saab teha nii tunnisel jalutuskäigul kui kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Linnuvaatlusest osa võtja peaks laupäeva päikesetõusust kuni pühapäeva päikeseloojanguni kohatud või kuuldud linnuliikide üle arvet pidama. Kokkuvõtted vaatlustest palutakse saata hiljemalt 1. maiks ornitoloogiaühingu kontorisse.

Aprikoosiseemned võivad tappa

Tervisetootena müüdavad aprikoosiseemned võivad suures koguses tarbituna olla eluohtlikud, vahendab BBC Suurbritannia toiduohutusameti hoiatust. Aprikoosituumas leidub suures koguses B17-vitamiini, mis aitab tervisetoodete müüjate kinnitusel tugevdada immuunsüsteemi ning mõningate väidete kohaselt koguni "ravib vähki". Briti tervisekaitsjad tuletavad aga meelde, et aprikoosiseemnetes võib leiduda ka tsüaniidi ning nende söömine suurtes kogustes võib olla koguni eluohtlik. Päevas ei soovitata seega süüa enam kui kaks aprikoosisüdant. Internetist võib siiski leida tervisetooteid, kus päevaseks annuseks soovitatakse oluliselt suuremat doosi. Vähieksperdid kinnitavad ka, et väitel, mille kohaselt ravib B17-vitamiin vähki, ei ole paraku mingisugust teaduslikku alust.

Aastail 2004-2005 sündivus Eestis kasvas

Eestis sündis 2004. aastal 14.000 last ehk ligikaudu tuhat last rohkem kui aasta varem, esialgsetel andmetel kasvas sündimus 300 lapse võrra ka mullu, teatab ETV24. Statistikaameti andmebaasi järgi sündis 2005. aastal 14 303 last, mis on kõrgeim näitaja 1994. aastast saadik, mil sündis 14 176 last. 2004. aasta kohta avaldatud põhjaliku statistika kohaselt suurenes sünnitajate arv märgatavalt üle 25-aastaste seas ning 15–19-aastaste naiste hulgas. Ema keskmine vanus on viimase kümne aasta jooksul pidevalt tõusnud. Kui 1995. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 26 aastat ja esmasünnitajal 23 aastat, siis 2004. aastal olid vastavad näitajad 28 ja 25 aastat. Mitte ainult naised ei saa üha hilisemas eas emaks, vaid ka mehed saavad järjest vanemalt isaks. 1990. aastate keskpaigas oli isa keskmine vanus lapse sünnil 28 aastat, 2004. aastal aga juba 31 aastat.

Kõrge kolesteroolitase seostati suurenenud eesnäärmevähi riskiga

Itaalia Mario Negri farmakoloogiliste uuringute instituudi teadurite ajakirjas Annals of Oncology tutvustatud uurimistöös seostati esmakordselt kõrge kolesteroolitase ning suurenenud eesnäärmevähki haigestumise risk, kirjutab New Scientist. Leid võib selgitada, miks kolesteroolitaset alandavate ravimite ehk statiinide kasutamine näib vähendavat eesnäärmevähki haigestumise riski. Epidemioloog Francesca Bravi juhitud teadusrühm analüüsis uuringu raames 3000 alla 75-aastase Itaalia erinevates piirkondades elava mehe tervisenäitajaid. Andmete kõrvutamisel selgus, et eesnäärmevähki põdevatest meestest oli kõrge kolesteroolitase 22%, ent sama tervisehädaga olid kimpus vaid 16% meestest, kel eesnäärmevähki ei tekkinud. Kui arvesse võeti ka muud olulised faktorid, nagu vähi esinemine suguvõsas ja suitsetamine, selgus, et eesnäärmevähki põdevatel meestel on oma tervete sookaaslastega võrreldes 50% suurema tõenäosusega kõrge kolesteroolitase. Peamisteks antud vähivormi tekke riskifaktoriteks peetakse siiski endiselt iga, teatud etnilist päritolu ning eesnäärmevähi esinemist suguvõsas. Ühe kinnitust saanud seose võimaliku põhjusena tõi Bravi esile tõiga, et organism kasutab kolesterooli tootmaks androgeenide nimelisi teatud tüüpi hormoone, mis mõjutavad eesnäärmekoe arengut. Teaduri hinnangul võib kolesterooli üleküllus põhjustada üleliigset hormoonitootmist.

Must-toonekurg Jaak jõudis Eestisse

Saatjaga varustatud must-toonekurg Jaak jõudis eile kella 15 paiku Eestisse tagasi, teise Eestist pärit toonekure Tooni kohta aga andmed puuduvad, vahendab PM Online Eesti Ornitoloogiaühingu teadet. Jaak oli oma kodupaigast Tartumaal Laeva metskonnas eemal olnud üle kaheksa kuu. Veel eile lõuna ajal oli Jaak Vooremaal, kuid teadis juba täpselt, kuhu edasi lennata. Eesti must-toonekured Jaak ja Tooni talvitusid edukalt Põhja-Etioopias Tana järve piirkonnas. Ornitoloogid loodavad, et Tooni saatja vaikimise põhjustas tühjenenud aku ning Tooni ise on täie tervise juures. Lootust suurendab Ungari kolleegide teade, et nende juba hukkunuks arvatud must-toonekurg Margit jõudis koos vaikiva saatjaga pesapaigale ja asus elama oma eelmise aasta pessa, teatas ornitoloog Urmas Sellis.

HI-viirus ähvardab külvata tuberkuloosi

Selle sajandi algusaastatel Eestis puhkenud HIV-epideemia võib juba lähiaastail endaga kaasa tuua uue epideemia – tuberkuloosi, mida HI-viirusest nõrgestatud inimesed enda ümber massiliselt levitavad, hoiatab Postimees. Tervetel inimestel pole põhjust end ohutuna tunda – tuberkuloosihaiged HIV-positiivsed liiguvad tänavail, poodides ja bussides. Tuberkuloosinakkuse võib olmesituatsioonis saada igaüks. Äsja Lõuna-Aafrika Vabariigis HIV-vaktsiini inimkatsetustega alustanud Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech vanemteadur Rein Sikut rääkis, et ligi 400 vabatahtlikust 60 väljavalimisel langesid paljud kõrvale, sest väga paljud HIV-positiivsed põevad Aafrikas tuberkuloosi. Just Aafrika riikides on HIV-epideemiale seitse aastat hiljem järgnenud tuberkuloosi haigestumise plahvatuslik tõus. Sikuti sõnul on sel lihtne põhjus – seitsme aastaga langeb HIV-positiivse immuunrakkude arv nii madalale, et organism ei suuda end enam kaitsta. Põhja-Eesti regionaalhaigla juures asuva Eesti tuberkuloosiregistri juhataja Vahur Hollo sõnul on Eesti HIVist põhjustatud tuberkuloosihüppe alguses. Seniseid muutusi ei saa veel nimetada katastroofilisteks – kui aastal 2004 haigestus tuberkuloosi 22 HIV-positiivset, siis mullu 33.

Hubble'i mõõtmistöö kahandas Xenat

Mõnede astronoomide poolt Päikesesüsteemi kümnendaks planeediks peetav 2003 UB313 ehk Xena on seni arvatust mõnevõrra väiksem ja vaid õige pisut Pluutost suurem, vahendab space.com kosmoseteleskoobi Hubble abil teostatud mõõtmistööde tulemust. Värske uuring andis 2003 UB313 läbimõõduks 2398 kilomeetrit pluss-miinus sadakond kilomeetrit. Pluuto diameetriks on ligikaudu 2300 kilomeetrit. Käsoleva aasta veebruaris tutvustatud uuringus saadi Xena läbimõõduks umbes 2993 kilomeetrit ehk siis Pluutost oluliselt enam. 2003 UB313 võimalik planeediks kuulutamine on hetkel takerdunud, sest astronoomid ei suuda saavutada kõiki osapooli rahuldavat kokkulepet ses küsimuses, milline võiks olla mõiste "planeet" täpne definitsioon. Vaidluse üheks põhjuseks on tõsiasi, et Päikesesüsteemi ääremaadel asub tõenäoliselt veel märkimisväärses koguses Pluuto mõõtu objekte, mis tuleks Xenale kümnenda planeedi staatuse andmise korral samuti tulevikus planeediseisusesse tõsta. Hubble'i uus 2003 UB313 suurusehinnang annab märkus sellest, et antud kosmiline objekt on mõnevõrra eredam kui seni arvati, mistõttu usuvad teadlased, et selle pinda võib katta valgust peegeldav metaanihärmatis.

Uus teleskoop otsib kosmosest valgussignaale

Massachusettsi observatoorium teatas kavatsusest otsida uue teleskoobi abil kosmosest võõraste eluvormide poolt teele lähetatud valgussignaale, kirjutab Reuters. Tegemist on teadaolevalt esimese teleskoobiga, mis loodi vaid maaväliste eluvormide lähetatud valgussignaalide tabamiseks ning see suudab hõlmata praegu kasutatavatest seadmetest umbes 100.000 suurema koguse taevalaotust. Ettevõtmist toetava mittetulundusühingu The Planetary Society projektijuht Bruce Betts märkis, et kuigi lasersignaalide kosmosesse lähetamine on võõraste jaoks väga loogiliseks viisiks püüdmaks meiega ühendust saada, oleme me seni selliste teadete kättesaamiseks väga kehvasti valmis. Uus teleskoop skaneerib kosmost kaameraga, mis on suuteline registreerima ka sekundimiljardiku kestva valgussähvatuse ning selle ehitamine läks maksma umbes 400.000 USA dollarit ehk ca 5 miljonit eesti krooni.

Kõik koerad liiguvad edasi samamoodi

Kuigi labradori tormamisel ning taksi komberdamisel on väliselt väga vähe sarnaseid jooni, näitab Londoni ülikooli teaduri Jim Usherwoodi koostatud arvutimudel, et käimise baasmehhanism on sama kõigil koerlastel, teatab Discovery Channel. Leid võib olla loomaarstidele abiks mõistmaks senisest paremini mitmeid koerte tervisehädasid, näiteks puusaprobleeme. See võib kiirendada ka neljajalgsete robotite loomise katseid, millest on teiste seas väga huvitatud USA sõjaväeringkonnad. Kui seni kasutavad neljajalgsed robotid edasiliikumiseks loomadest oluliselt enam energiat, siis Usherwoodi meeskonna arvutimudel näitab, et selle põhjuseks on painutatud, mitte enam koerlaste käimisviisi dubleerivate jäikade tehisjäsemete kasutamine. Värske arvutimudel näitab, et koerad liiguvad edasi inimesest mõnevõrra erineva jõukasutuse baasil ning selgitab, miks eakatel koertel ilmnevad nii sageli rängad puusapõletikud.

Küsitlus: kõik teised on paksud

Pew Uuringukeskuse korraldatud telefoniküsitluses selgus, et 90% ameeriklastest peab enamikku teistest ameeriklastest paksudeks, ent iseennast peab ülekaaluliseks vaid 39% USA elanikest, kirjutab LiveScience. Vaid 70% küsitluses osalenuist tunnistab aga, et mõni nende tuttavatest on ülekaaluline. Enamik vastanutest arvas, et rasvumise peamiseks põhjuseks on vähene füüsiline aktiivsus ning ebatervislik toitumine. Kolmandik pidas ülekaalulisuse põhjustajaks geene ja pärilikkust. Küsitluses osales 2250 inimest.

Merck peab maksma Vioxxi tõttu suure kahjutasu

New Jersey vandekohtu otsuse kohaselt peab ravimigigant Merck maksma 9 miljonit USA dollarit ehk umbes 116 miljonit eesti krooni kahjutasu mehele, kes sai ravimifirma valuvaigisti Vioxx (rofekoksiib) tarbimise tõttu südamelihase infarkti, teatab BBC. Vandekohtunikud nõustusid kahjutasu suurusega ligikaudu nädal pärast seda, kui Merck tõdeti olevat vastutav nelja aasta vältel ravimit võtnud John McDarby infarkti põhjustamise eest. Kohtuotsuses leiti, et Merck ei hoiatanud patsiente ravimi võimalike kõrvalmõjude eest piisavalt selgelt. Merck korjas Vioxxi 2004. aastal vabatahtlikult müügilt, kuna teaduslikes uuringutes ilmnes, et selle tarvitamine tõstab oluliselt südamelihase infarkti ja insuldi riski. Mercki ootab hinnanguliselt ees ca 10.000 kahjutasunõuet Vioxxi tarvitamisest tingitud südame-veresoonkonnavaevuste eest ning ravimifirma on lubanud kõigi juhtumite korral lõpuni võidelda. Mercki esindaja teatas, et edasi kaevatakse ka New Jersey vandekohtu otsus.

Teadlased: ravimifirmad mõtlevad uusi haigusi välja

Newcastle'i ülikooli uurijad David Henry ning Ray Moynihan väidavad Public Library of Science Medicine'is avaldatud artiklis, et ravimifirmad "leiutavad" ravimite läbimüügi tõstmiseks pidevalt uusi tõbesid ning reklaamivad väikeseid tervisehädasid ränkade haigustena, vahendab BBC. Henry ja Moynihan kritiseerisid katseid veenda avalikkust, et 43% Ameerika Ühendriikides elavatest naistest kannatavad raskete seksuaalelu häirete all ning pidasid vääraks, et erinevaid riskifaktoreid, nagu näiteks kõrge kolesteroolitase ja osteoporoos, esitletakse kui iseseisvaid haigusi. Artikli autorid märgivad, et ravimtööstuse rahastatud kampaaniate käigus ei jagata sageli mitte erapooletut ja informeerivat terviseteavet, vaid tegemist on sisuliselt ravimite müügikampaaniatega. Uurijad kutsusid arste, avalikkust ja survegruppide esindajaid üles ravimifirmade reklaamisurvet eirama ning pöörama oma tegevuses ravimitööstusturite salaplaanide nurjamisele enam tähelepanu. Suurbritannia Ravimitööstuste Liidu esindaja Richard Levy märkis uuringut kommenteerides, et see keskendub Ameerika Ühendriikides toimuvale ja seal on ravimifirmadele antud oma toodete reklaamimisel tõepoolest vabamad käed. Ta ei pidanud ka õigeks väidet, mille kohaselt mõtlevad ravimifirmad välja uusi haiguseid ning kinnitas, et patsiendile ravimite määramise otsustavad ikka arstid.

Venus Express jõudis Veenuse orbiidile

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimislaev Venus Express jõudis täna hommikul edukalt Veenuse orbiidile ning saatis Maale ka esimese sõnumi, teatab Reuters. Venus Express jääb meie naaberplaneedi orbiidile umbes 500 Maa päevaks ning uurib põhjalikult Veenuse atmosfääri. Teadlased loodavad kogutavate andmete abiga mõista, miks on Maaga väga sarnase massi, ehituse ja suurusega planeet muutunud viimase 4,6 miljardi aasta vältel Maast sedavõrd erinevaks ning avastada vihjeid sellestki, millised muutused võivad tulevikus tabada meie koduplaneeti. Veenusel on väga tihe atmosfäär, mis toimib paksu kasvuhoonekilena, kuna ei luba väljapoole planeedi pinnani jõudvat päikesekiirgust. Seetõttu valitseb Veenusel keskmine temperatuur 450-467 C kraadi. Venus Express startis Veenuse suunas 2005. aasta 9. novembril. Venus Express on alates 2003. aastast Marssi uuriva kosmoselaeva Mars Express teisik, mille ehitamine ning teelelähetamine läks ühtekokku maksma 220 miljonit eurot ehk ca 3,4 miljardit eesti krooni.

Nanoosakesed võtavad vähirakud löögi alla

Rühm Ameerika Ühendriikide teadlasi leidis eksperimentide käigus viisi, kuidas võtta organismi süstitavate nanoosakestega sihikule vaid vähirakud ning jätta terved rakud puutumata, vahendab Reuters ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences veebiväljaandes avaldatud uurimistöö sisu. Esmalt katsetati meetodit laboritingimustes rakukogumitel ning seejärel hiirtel, kelle organismi oli siirdatud inimese eesnäärmekasvajaid. Rakukogumisse ning hiljem ka hiirtele süstiti ülikõrge annus nanoosakestesse peidetud vähiravimit Docetaxel, mis ründasid aga vaid vähirakke. Hiirtel vähenesid vähkkasvajate mõõtmed drastiliselt (enamikul kadus vähkkasvaja organismist täielikult) ning ellu jäid kõik närilised, kelle peal antud raviviisi katsetati, kinnitavad teadurid. Vähiravimit transportivad nanoosakesed olid loodud iselagunevaiks ning nende abil sai ravimit organismis vabastada ühekorraga või pikema aja vältel. Nanoosakesed ründasid vaid vähirakke, kuna nende pinnale lisati teatud geneetilist materjali sisaldavaid molekule, mis "tunnistavad omaks" vaid vähirakkude väliskihi koostise.

Geeniprooviga saab kindlaks teha inimese rasvumust

Teadlased teavad juba ammu, et geenid on eluslooduse "tarkvara", mis määravad, kuidas olend välja näeb. Nüüd aga kinnitab C. Ronald Kahn Harvardi meditsiinikoolist, et suudab ilma inimest ennast nägemata ta geeniproovi uurides öelda, milline on inimese kehakuju, kas ja mil määral ta on ülekaaluline ning kuidas rasvakiht inimese kehas jaotub, teatab LiveScience. Kuigi tavaliselt tuuakse mitmel pool koguni epideemiaks peetavast ülekaalulisusest rääkides esile vajadust tervislikult toituda ning regulaarselt trenni teha, on soodumus pakseneda teatud osas pärilik ning võib järglastele edasi kanduda samamoodi kui sinised silmad või pikk nina. Seega on oluline juba lapsepõlves teada, kas inimene võib saada ülekaaluliseks ning mitmed uuringud on näidanud sedagi, et erineva kehakujuga inimestel, kelle organismis ladestub rasvakiht erineval moel, on ka erinev rasvumisega seostatavate haiguste oht. Kahni juhitav uurimisrühm teatas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, et geenide Tbx15, Gpc4 ja HoxA5 aktiivsust analüüsides saab üllatavalt täpselt prognoosida inimese kehamassi indeksit (BMI) ning kehakuju.

Eesti Loodusmuuseumis saab näha ämblikke

Täna avatakse Eesti Loodusmuuseumis aadressil Lai 29a ämblikulaadseid tutvustav rändäitus "Imelised elusad ämblikud". Näitus tutvustab Poola kollektsionääri Sebastian Wadycki haruldast kogu ning seda täiendavad arvukad kirjeldused ja fotod. Klaasterraariumid on ohutud ning loomi saab filmida ja pildistada 10-30 cm kauguselt. See ebatavaline zooloogiline näitus tutvustab rohkem kui 30 liiki, mille hulgas on ka maailma mürgiseim ämblik must lesk (Latrodectus mactans). Näitust saab külastada 18. juunini teisipäevast pühapäevani kell 10.00 – 18.00.

Ameeriklased kavatsevad Kuud rammida

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) saadab 2008. aasta oktoobris teele kosmoselaeva, mille ülesandeks on 2009. aasta jaanuaris Kuud rammida. Kokkupõrge peaks tulema nii võimas, et seda on Maalt teleskoobiga näha, kirjutab CNN. Meie planeedi loodusliku kaaslase "ründamisega" soovitakse kindlaks teha, kas ja kui palju leidub Kuul jääd. Pärast rammimissondi kokkupõrget Kuuga sõidab missiooni emalaev Lunar Reconnaissance Orbiter läbi tekkinud ainepilve ning otsib sealt jälgi jääst ja veeaurust. NASA ekspertide hinnangul peaks ettevõtmise käigus Kuu pinnale tekkima umbes kolmandiku jalgpalliplatsi suurune kraater. Enne praeguste plaanide kohaselt 2018. aastaks kavandatud mehitatud kuumissiooni saadetakse Kuule veel hulganisti robotuurijaid. Lunar Reconnaissance Orbiter ise jääb Kuu ümber tiirlema ning seda kaardistama umbes aastaks ning erilist tähelepanu pööratakse Kuu lõunapoolusele, kus on asjatundjate hinnangul ajutise või alalise mehitatud baasi rajamiseks ilmselt kõige soodsamad tingimused. Jää leidumine on kuubaasi rajamise seisukohast võtmeolulisusega küsimus, sest seda saaks lõhustada õhu- ja raketikütuse varude täiendamiseks vajalikuks hapnikuks ja vesinikuks.

Kliimasoojenemine põhjustab liikide väljasuremislaine

Kliima globaalne soojenemine muutub peagi kogu maailmas üheks peamiseks liikide väljasuremise põhjuseks ning lähimate aastakümnete jooksul kaovad maamunalt tõenäoliselt tuhanded taime- ja loomaliigid, vahendab Reuters ajakirjas Conservation Biology avaldatud Ameerika Ühendriikide ja Kanada teadurite uuringu tulemust. Ekspertide hinnangul on kliimasoojenemine juba praegu üks peamisi liikide kadumise põhjuseid ning teatud stsenaariumi käivitudes võib see antud küsimuses tõusta esikohta jagama metsade all oleva pinna vähenemisega või muutuda sest koguni olulisemaks faktoriks. USA-Kanada teadlaste uurimistöös võeti vaatluse alla 25 suure liigilise kontsentratsiooniga maailma piirkonda ning prognoositi, et jätkuv kasvuhoonegaaside taseme tõus atmosfääris ja sellest tingitud kliimasoojenemine viib järgmise 100 aasta jooksul väljasuremisohtu umbes 11,6% kõigist liikidest. Looduskaitsjate hinnangul on kõige suuremas ohus troopiliste Andide, Lõuna-Aafrika tipu, Edela-Austraalia ning Brasilia, Paraguay ja Argentina metsades elavad taime-ja loomaliigid, sest paljudel neist ei ole kliimamuutuste peale tungides sobivamate elutingimustega piirkonda, kuhu edasi kolida.

Rändlinnud jõuavad parvede kaupa Eestisse tagasi

Paljud rändlinnud on soojalt maalt tagasi ja perele pesapaigad juba välja valinud, kuid kurgi ja hanesid võib üle Eesti lendamas näha veel nädalaid, kirjutab Postimees. Ornitoloog Urmas Sellise sõnul on lindude rände intensiivseim aeg veel ees, seda eelkõige hilise kevade tõttu. Lähinädalatel tasub aga kõigil linnusõpradel, kelle rõõm tiivulistest kevadetoojatest linnugripihirmust suurem, taevasse vaadata, sest üle Eesti lendavad miljonid ja miljonid edasi põhja poole suunduvad linnud. Samas need luiged, haned, kured, pardid, kotkad, lõokesed ja kuldnokad, kes on oma pesitsuspaigaks valinud kohalikud Eesti rannikud, sood ja metsad, on enamjaolt juba kohal.

Surmalähedane kogemus võib olla uni

Surmalähedast kogemust (near-death experience, NDE) tajunud inimesed ajavad keskmisest sagedamini segi unenäod ja reaalsuse, vahendab Nature ajakirjas Neurology avaldatud uurimistöö tulemit. NDE'ks nimetatakse olukorda, kus inimene satub kliinilisse surma ning teatab hiljem sellest väljudes, et tajus teatud tüüpi nägemusi, mis näivad paljude kogemuse üleelanute kinnitusel viitavat surmajärgse elu olemasolule. Elustamistehnikate paranemisega on NDE'st saanud värske uurimistöö juhtivautori Kevin Nelsoni sõnul üllatavalt laialt levinud nähtus. Mõnedes varasemates uuringutes on näidatud, et elektrilise stimulatsiooni ning teatud ravimitega saab mõningaid NDE'ga kaasnevaid tajuefekte jäljendada, ent spontaanne NDE on jäänud seni suuresti müsteeriumiks. Kentucky ülikooli neuroloog Nelson hakkas NDE vastu huvi tundma pärast seda, kui kuulis, et paljudel surmalähedast kogemust tajunutel tundusid käed ja jalad olevat halvatud, mis meenutas talle, et samasuguste magamajäämise eelsete või ärkamisjärgsete vaevuste üle on kurtnud ka unehäiretega patsiendid. Teadur küsitles 55 NDE kogemusega inimest ja sama suurt hulka kontrollgruppi kuuluvaid isikuid. Hiljem tulemusi analüüsides selgus, et 60% NDE-grupi liikmetest on elus vähemalt kord esinenud olukord, kus nad on veel tegelikult und nähes arvanud end ärkvel olevat, samas kui kontrollgruppi kuulunud inimestest oli sama kogemus vaid 24%. Selliste "kahevahelolekute" raames võib inimesel esineda unehalvatust ning visuaalseid ja kuuldavaid hallutsinatsioone, mis tekivad, kui magamise unenägude ehk REM-periood kestab osalise ärkamisega paralleelselt edasi. Nelson märkis, et REM-uni tekib ajuregioonis, mis vastutab meie peamiste elufunktsioonide eest ning seega on mõnevõrra irooniline, et aju kõige primitiivsem osa tekitab tajusid, mida mõned peavad inimolemust defineerivaks.

Gripilaadsete viiruste levik hakkab Eestis taanduma

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeriti eelmisel nädalal Eestis 7752 gripilaadsete haiguste juhtu, mis on paari tuhande võrra vähem kui nädal varem, teatab SL Õhtuleht. Ka Tallinnas, kus viimastel nädalatel on registreeritud rekordarv haigestunuid, vähenes nende arv mõnesaja võrra ehk 2008-le. Mullu samal ajal oli Eestis 6677, Tallinnas 1444 haigestumist. 100.000 elaniku kohta on enim haigeid Pärnu-, Võru- ja Ida-Virumaal. Laboratoorselt on sel hooajal leidnud kinnitust 73 gripijuhtu, neist 40 A- ja 33 B-grippi. Eelmisel nädalal panid perearstid 51 gripidiagnoosi, neist 45 Tallinnas. Valdavalt on tegemist paragripi, adenoviiruse ja RS-viiruse tekitatud ülemiste hingamisteede viirusnakkushaigustega. Paragripp algab valusa kurguga, gripp kõrge palaviku ja lihasevaluga. Adeno­vii­rusega võib kaasneda silmapõletik, RS-viirused tekitavad köha. Koos võib esineda ka mitu viirusnakkust.