Uuring: Aleksander Suur ei rajanud Aleksandriat

Aleksander Suur võis küll oma impeeriumi piire tohutult laiendada, ent vastupidiselt levinud müüdile ei loonud ta Aleksandria linna, vaid nimetas lihtsalt senise inimasula ümber, teatab New Scientist. Värskete uuringuandmete valguses näib, et Aleksandria linna piirkonnas oli inimasustus juba vähemalt 4500 aasta eest, ehk siis oluliselt enne Aleksander Suure vägede saabumist. Alain Véron Paul Cézanne ülikoolist ja ta kolleegid jõudsid selle järelduseni uurides Aleksandria iidse sadama mudakihis leiduvaid tinakoguseid. Teadurid tegid tinakoguse muutumise läbi aegade kindlaks mõõtes selle aine sisaldust merikarpides ning tehes hiljem kindlaks nende vanuse. Selged märgid tinareostusest tekkisid perioodil 2686-2181 ema ja siis taas aastail 1000-800 ema. Uurijate hinnangul ühtivad need tinakoguste tipptasemed inimtegevuse kõrgaegadega ning Prantsusmaa teadurite väide on kooskõlas ka iidsete tekstidega, milles manitakse asundust nimega Rhakotis. Aleksander Suur jõudis Aleksandriasse umbes aastal 330 ema.

Alzheimeri tõbi seostati alumiiniumimürgistusega

16 aasta eest toimunud tööstusõnnetuse tagajärjel reostunud vett joonud Suurbritannias elanud naise surm viitab tugevalt seosele Alzheimeri tõve ja alumiiniumimürgistuse vahel, kirjutab Nature. 2004. aasta maikuus surnud Carole Crossi lahkamisel leiti ta ajust tõendeid selle kohta, et naine põdes haruldast, noores eas ilmneva Alzheimeri tõve vormi. Samuti leiti ta organismist suuri koguseid alumiiniumi. Naise aju uurinud meedikud ei saa enese sõnul kinnitada, et just alumiinium vallandas Alzheimeri tõve, ent toovad esile, et naise suguvõsas ei ole dementsust esinenud. Naisele tõenäoliselt saatuslikuks saanud reostus leidis aset 1988. aastal, mil Camelfordi külla saadetud joogivette sattus eksikombel 20 tonni alumiiniumsulfaati, mistõttu võisid umbes 20.000 inimest paari nädala jooksul tarbida väga kõrge alumiiniumisisaldusega vett. Külaelanikud ootavad nüüd murelikult, millal ja kas haigussümptomid ka neil välja löövad ning rahva seas levivad jutud ootamatutest dementsuspuhangutest mürgistuse saanud inimeste seas. Lahkamis- ja uuringutulemusi ajakirjas Journal of Neurology, Neurosurgery and Psychiatry tutvustanud Keele'i ülikooli keemik Christopher Exley ja Oxfordi ülikooli neuroloog Margaret Esiri märkisid, et kuigi tegu on vaid üksikjuhtumiga, viitab see kõiki selle eripärasid ja asjaolusid arvestades selgelt alumiinimumimürgistuse ja Alzheimeri tõve seotusele.

Merck peab maksma järjekordse suure kahjutasu

Texase kohus määras ravimifirma Merck maksma 32 miljoni USA dollari ehk enam kui 400 miljoni eesti krooni suurust kahjutasu, kuna ettevõtte müüdud valuvaigisti Vioxx oli kohtu hinnangul üheks põhjuseks, miks seda tarvitanud 71-aastane Leonel Garza suri, kirjutab BBC. Raha makstakse välja surnu perekonnale. Merck kavatseb otsuse edasi kaevata ja ravimifirma esindaja märkis, et patsient oli enne surma aastaid südamehaigust põdenud. Mercki ootab ühtekokku ees umbes 11.500 sarnast kohtuprotsessi. Seni on kohtuotsus langetatud kuues kahjutasunõudes ning Merck on võitnud pooled kohtuvaidlused. Merck võttis Vioxxi müügilt aastal 2004, kui mitmetes uuringutes selgus, et selle tarvitamine tõstab oluliselt südamesurmade riski. Mitmete uurijate arvates teadis Mercki juhtkond Vioxxi südameohtlikkusest vähemalt neli aastat varem, ent otsustas majanduslikel kaalutlustel ravimi müügilettidele jätta.

USA panus kliimasoojenemisesse tõuseb

Ameerika Ühendriikide keskkonnaamet (EPA) avalikustas riigi kasvuhoonegaaside emissiooni tasemete muutuse ajavahemikul 1990-2004, mis näitab, et kliimasoojenemist tagant tõukavate ainete emissioonid on rekordtasemel, teatab Nature. EPA ettekandes teisendatakse nelja peamise kasvuhoonegaaside tüübi koguse muutused süsinikdioksiidi (CO2) emissioonide ekvivalendiks, mis on võrdeline gaasikogusega, mis kiirendaks atmosfääri soojenemist sama palju kui süsinikdioksiid. 2004. aastal ulatus koguemissioon 7 miljardi tonni CO2 ekvivalendini. Atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside kogus oli 2004. aastal 16% kõrgem kui 1990. aastal. Andmetest selgub, et kuigi metaani ja lämmastikoksiidi emissioonid on mõnevõrra vähenenud, on CO2 kogused samal ajal nii kiiresti tõusnud, et mingisugusest positiivsest trendist oleks rumal rääkida. Väga kiiresti on tõusnud ka HFCde, PFCde ja SF6 tasemed, ent see on seletatav tõigaga, et need kliimasoojenemisesse oma olulise panuse andvad ained võeti laiemalt kasutusele piiramaks teiste, aktiivsemalt osooni hävitavate ainete kasutamist. USA oli juba varem maailma juhtiv globaalset kliimasoojenemist põhjustavate gaaside õhkupaiskaja ning EPA raport kinnistab seda positsiooni, märgib Nature.

Moslemid võivad kosmoses hätta jääda

Malaisia Riiklik Kosmoseagentuur üritab jõuda arusaamisele, kuidas peaks islamiusuline inimene kosmoses viibides oma usukombeid täitma, kirjutab New Scientist. Selliste arutelude pakilisus tuleneb tõigast, et kolm praegu kosmoselennuks valmistuvast neljast malaislasest on moslemid ning peagi valitakse välja kaks riigi kodanikku, kes venelaste raketiga Maa orbiidile lennutatakse. Meie planeedi orbiidil viibides teevad malaislased Maale ringi peale 90 minutiga. Kuna usutraditsioonid näevad ette, et moslemid peavad Päikese teatud taevapunktis viibimise hetkedel päeva jooksul viis korda palvetama, satuvad nad tõenäoliselt keerulisse olukorda, kui 90-minutiline tiir ümber Maa ametlikult üheks "päevaks" loetakse. Sarnase probleemi ees on Maa pooluste lähistel elavad isalmiusulised, kes peavad regulaarselt palvetama vaatamata pikkadele päevavalguse- ja pimedusperioodidele. Üldiselt soovitavad vaimulikud neil sisetunde järgi palvetamise ajad paika panna ning tõenäoliselt antakse sama soovitus kaasa ka kosmosesse lendavatele malaislastele. 28.000 kilomeetrit tunnis kihutava kosmoselaeva pardal saab moslemitel olema ka üsna keeruline end täpselt Meka suunda palvetama sättida, ent Georgia ülikooli religiooniprofessor Alan Godlas märkis, et sellistes olukordades peetakse üldiselt lubatavaks, kui palvetamisel võetakse enam-vähem õige suund. Ületatavateks peab ta ka moslemite palvusele eelneva veeprotseduuriga kaasnevaid raskusi mikrogravitatsiooni tingimustes.

Kaamelipiim võib jõuda tervisetootena kaupluseletile

Kaamelipiimast võib saada järgmine populaarne tervisetoode, mida Euroopa supermarketites müüma hakatakse, ennustab BBC. Kaamelipiima soovitab Euroopas müüa ka ÜRO, tuues põhjenduseks tõiga, et selles leidub suures koguses B- ja C-vitamiini ning rauda on seal 10 korda enam kui lehmapiimas. Mõned uuringud viitavad ka võimalusele, et kaamelipiimas leiduvad antikehad aitavad võidelda HI-viiruse, Alzheimeri tõve ja C-hepatiidiga. Hetkel on käimas uuringud, millega soovitakse kontrollida, kas kaamelipiimal võib olla positiivne mõju ka diabeedi ja südamehaiguste korral. Tavalisest piimast veidi soolakam kaamelipiim on Araabia riikides üsna populaarne ja see sobib hästi juustu valmistamiseks.

Ajutreening aitab vähendada autismisümptomeid

California ülikooli teaduri Jaime Pineda katsed näitasid, et spetsiaalne ajutreening aitab vähendada mitmeid autismi sümptomeid, teatab New Scientist. Kaheksat autistlikku last hõlmanud eksperimentide käigus kinnitati katsealuste pea külge elektroodid ning paluti neil üritada oma ajulaineid kontrollida. Teadlaste hinnangul esineb autistidel häireid ajurakkude infovahetuses tekkivates teatud tüüpi ajulainetes (mu waves), mis on seotud "peegelneuronitega" ehk ajurakkudega, mis on empaatiavõime ning teiste inimestega samastumise võime alustalaks. Autistlike laste pea külge kinnitati elektroodid ning paluti neil jälgida videomängu, mis kujutas ringrajal kihutavat võidusõiduautot. Pooltel lastest võimaldati ajulainete abiga muuta auto kiirust. Küme nädalat ja 30 raviseanssi hiljem ilmnesid just neil katsealustel positiivsed muutused ajulainete töös ning nad suutsid võrdlusgrupi liikmetest edukamalt sooritada autistidele väga keerulist teise inimese matkimist eeldavaid katseid. Esialgu ei ole siiski teada, kas raviefekt on püsiva iseloomuga.

Liigne veetarbimine pikamaajooksul on eluohtlik

Ajakirjas Journal of Royal Society of Medicine avaldatud uurimistöös hoiatatakse pikamaajooksjaid, et maratonidistantsil on liigse veehulga tarbimine sama ohtlik kui vedelikupuudus, teatab BBC. Sel nädalavahetusel toimuva Londoni maratoni eel avaldatud manitsuse kohaselt riskivad liiga suuri veekoguseid tarvitavad jooksjad raskete terviserikete või isegi surmaga. Uurimistöös analüüsiti 2003. aasta maratoni järel ilmnenud 14 liigsest veetarbimisest tekkinud hüponatreemia juhtumit. Mitmetel sellistel patsientidel tekkisid raskekujulised tervisehädad ning mõned vedeliku ületarbijaist isegi ei mäletanud, kas ja kuidas nad finisheerisid. Spetsialistide teatel räägitakse veepuuduse vältimise vajadusest küll palju, ent liigse veejoomisega seotud riskid jäävad sageli tähelepanuta.

Uuring: alkoholi hinna ja tarbimise seos on tugev

Alkoholi tarbimise vähendamiseks ja selle läbi Eesti inimeste elude päästmiseks on maksutaseme tõstmine kõige kuluefektiivsem meede, leiti sotsiaalministeeriumi teatel eelmisel aastal korraldatud Tervise Arengu Instituudi ja Maailma Terviseorganisatsiooni läbi viidud ulatuslikust uuringust. Töös hinnati alkoholi liigtarvitamise vähendamisele suunatud sekkumisi ja nende kulutõhusust. Sekkumisteks olid maksutaseme tõus 25%, maksutaseme tõus 50%, vähenenud juurdepääs müügikohtadele, täielik reklaami keelustamine, nõustamine perearsti poolt ja joobe suurenenud kontroll teedel. Uuringust selgus, et alkoholi liigtarvitamisest tingitud tervisekao vähendamiseks on kõige kulutõhusam alkoholi maksustamise suurendamine 50% võrra, järgnes alkoholi maksustamise suurenemine 25% võrra. Maksutõusudele järgnesid efektiivsuselt tänase maksutaseme säilitamine koos joobe kontrolliga ja maksutaseme tõus koos reklaami keelustamisega. Eestis on erinevad alkoholitooted sotsiaalministeeriumi teatel läbi aastate muutunud inimese jaoks odavamaks - üldine elatustase on 97ndast aastast alates tõusnud ligi 40%, ent alkoholi hinnatase eelmise aasta seisuga kõigest 15%.

TÜ Tehnoloogiainstituut nimetas parimaid

Eile õhtul kuulutas TÜ Tehnoloogiainstituut välja 2005. aasta parima spin-off-ettevõtte, parima koostööpartneri ning parima leiutise. Parima koostööpartneri tiitli sai Tallinna Piimatööstuse AS tõhusa koostöö eest piimhappebakter ME-3 kasutamisel Helluse tootesarjas. Möödunud aasta konkursil osutus mikroorganismi tüvi Lactobacillus fermentum ME-3 parimaks leiutiseks. Parimaks spin-off-firmaks tunnistati ülikoolist võrsunud ettevõte Aqua Consult Baltic OÜ, mis projekteeris, ehitas ja arendas välja biojäätmete anaeroobse käitlemise katseseadme. Parima leiutise konkursil osutus võitjaks professor Enn Lusti töögrupp, kes töötab välja kütuseelemendi katoode ja elektrolüüte AS-le Elcogen. Lusti sõnul on kütuseelemendid väga perspektiivikad seadeldised, mis võimaldavad hajutada elektrienergia tootmist ja kasutada efektiivselt koos elektrienergia tootmisega vabanevat soojust.

Valitsus otsustas anda geenivaramu varad Tartu Ülikoolile

SA Eesti Geenivaramu olukorda ja võimalikke lahendusteid kogutud andmebaasi säilitamiseks arutanud valitsusliikmed nõustusid sotsiaalminister Jaak Aabi poolt esitatud ettepanekuga likvideerida sihtasutus ja anda selle varad üle Tartu Ülikoolile. Sotsiaalministeeriumile tehti ülesandeks taotleda raha koeproovide säilitamiseks, milleks käesoleval aastal kulub ligi 5,3 miljonit krooni. Ühtlasi peab sotsiaalministeerium esitama valitsuse istungile sihtasutuse likvideerimisega seotud õigusaktide eelnõud. Eesti Geenivaramu liitmist Tartu Ülikooliga on toetanud ka valitsust nõustav teadus- ja arendusnõukogu.

Maniakaal-depressiivsust ravitakse ka väikelastel

Cardiffi ülikooli professori David Healey kinnitusel diagnoositakse bipolaarset meeleoluhäiret ehk endise nimega maniakaal-depressiivsust sageli ka kuni kaheaastastel lastel ning nende ravimiseks kasutatakse üsna ränkade kõrvalmõjudega psühhiaatrilisi ravimeid vaatamata sellele, et puuduvad igasugused teaduslikud tõendid selle haiguse esinemisest väikelastel, teatab ABC. Healey kinnitusel kipuvad ennekõike just Ameerika Ühendriikide arstid elava käitumisega lapsi uurides minema kergema vastupanu teed ning diagnoosivad neil "lõdva randega" bipolaarse meeleoluhäire. Ta selgitas, et kuigi selle tõve korral peavad meeleoluhood vahelduma vähemalt mitme nädala jooksul, hindavad meedikud tihti piisavaks, kui lapse tuju tõuseb või langeb mõned korrad ühe päeva vältel. Healey nimetab sellist arstide käitumist "hüsteeriliseks"ning väikelastele maniakaal-depressiivse sildi külgekleepimist peavad lubamatuks ka teised meeleoluhäirete asjatundjad.

Vaikne ja Atlandi ookean ühendusid 41 miljoni aasta eest

Kaugetel aegadel eraldas Vaikset ookeanit ja Atlandi ookeanit tohutu maakamakas, ent siis tekkis selle sisse pragu ning kahe ookeani vahele ilmus ühendustee. Värsked fossiiliuuringud näitavad, et see toimus umbes 41 miljoni aasta eest, teatab LiveScience. Hiidmanner Gondwana hakkas lagunema umbes 160 miljoni aasta eest ning selle protsessi käigus tekkis Antarktise poolsaare ja Lõuna-Ameerika vahele Drake'i väin, mis ühendab tänapäeval Vaikset ja Atlandi ookeani. Kahe suurookeani ühinemise alguse täpsem aeg tehti kindlaks uurides piirkonna ladestites peituvaid fossiliseerunud kalasäilmeid. Senised hinnangud Drake'i väina tekke ajale varieerusid 49 miljonist aastast kuni 17 miljoni aastani. Florida ülikooli teadurite Scher ja Ellen Martini uurimistööd tutvustatakse pikemalt ajakirja Science tänases numbris.

Uuring: krooniline väsimus on geneetiline haigus

Veel mõne aja eest paljude arstide ja teadlaste poolt "libatõveks" peetud kroonilise väsimuse sündroomil (CFS) on selge bioloogiline aluspõhi, vahendab Reuters USA haiguskontrolli- ja ennetuskeskuse (CDC) teadurite ajakirjas Pharmacogenomics tutvustatud värske uurimistöö tulemit. 227 CFSi põdeva patsiendi põhjalik uuring näitas, et neil on tervete inimestega võrreldes hulk teatud tüüpi geneetilisi erinevusi. CDC direktor Julie Gerberding märkis, et sisuliselt on tegemist esimese selle tõve bioloogilist tagapõhja kinnitava teadustööga. CFSi ekspert William Reeves selgitas, et krooniliselt väsinud inimestel on kaaskodanikega võrreldes erinevad geeniaktiivsuse tasemed, mis määravad igapäevase stressiga, sealhulgas ka vananemise ja haigustega kohanemist. Kui varem peeti võimalikuks, et kroonilise väsimuse sündroomi võivad põhjustada teatud viirused või immuunsüsteemi nõrkus, siis nüüd on need teooriad kõrvale heidetud. Reevesi kinnitusel põeb CFSi ainuüksi Ameerika Ühendriikides vähemalt miljon inimest.

Hiirtel suudeti ravida insuliinisõltuvat diabeeti

Teadlastel õnnestus laborikatsetes eksperimentaalset vaktsiini ning immuunsust ergutavat ravimit kombineerides hiirtel tagasi pöörata I tüübi ehk insuliinisõltuvat suhkrutõbe, teatab New Scientist. Kombineeritud teraapia kaotas diabeedisümptomid umbes 50% eksperimentides osalenud närilistel. I tüübi diabeedi korral hakkab organism suhteliselt mõistetamatul põhjusel ründama pankreases ehk kõhunäärmes asuvaid beetarakke, mis toodavad veresuhkru taset reguleerivat hormooni insuliin. Ilma beetarakkude toodetava insuliinita tõuseb veresuhkru tase kehas eluohtlikult kõrgele ning insuliinisõltuvat diabeeti põdevatel inimestel tuleb seda hormooni regulaarselt organismi juurde süstida. Kahe eksperimentaaljärgus raviviisi eraldi katsetamine kaotas haigussümptomid vaid 20% hiirtest.

Osteoporoosi võib põhjustada mitu hormooni

Kui seni olid arstid ja teadlased üsna veendunud, et luuhõrenemise tõbe osteoporoosi põhjustab vaid peamiselt menopausi järgses vanuses naistel alanev naissuguhormooni östrogeen taseme langus organismis, siis Mount Sinai meditsiinikooli teadurite uuring paljastas, et selle haigusliku protsessiga on otseselt seotud ka ajuripatsis ehk hüpofüüsis toodetav folliikulite kasvu ja arengut soodustav FSH-hormoon, teatab CBC. Professor Mone Zaidi juhitav uurimisrühm leidis ajakirja Cell tänases numbris tutvustatavate laborikatsete käigus, et FSH-hormooni kõrge tase soodustas hiirtel oluliselt luuhõrenemise protsesse, ent sama hormooni madala tasemega närilistel pidurdus see protsess isegi pärast seda, kui nende organism lõpetas östrogeeni tootmise. Eksperdid peavad võimalikuks, et leid aitab hinnanguliselt maailmas kuni 45 miljonit naist vaevava tervisehäda vastu uusi raviviisie luua. Enne inimestel FSH-põhiste raviviiside katsetamist tuleb siiski läbi viia hulganisti loomkatseid, milles tehakse kindlaks, kas ja kuidas organismi FSH-hormooni taset mõjutada saab ning mil määral see luuhõrenemist pidurdada aitab.

Euroopa autotootjaid süüdistatakse keskkonnaleppe rikkumises

Keskkonnaorganisatsiooni Transport and Environment (T&E) analüüsi näitas, et Euroopa autotootjad ei ole kinni pidamas Euroopa Liiduga 1998. aastal sõlmitud kütusesäästlikkuse leppest, teatab BBC. Tegemist on sisuliselt keskkonnaalase leppega, sest väiksem mootori tööks kasutatav kogus kütust viib atmosfääri ka senisest vähem saasteaineid, kaasa arvatud kliimasoojenemise eest vastutavaks peetavat süsinikdioksiidi (CO2). 1998. aasta kokkuleppe kohaselt lubasid Euroopa autotootjad viia aastaks 2008 uute autode keskmise emissioonitaseme piirini 140g CO2 kilomeetri kohta. Sama kohustuse võtsid ka Jaapani ja Lõuna-Korea automeistrid, ent neile anti selleks leppega aasta rohkem aega. Möödunud aastal oli Euroopas toodetud autode antud näitaja aga kõigest 160 grammi CO2 kilomeetri kohta ning T&E kinnitusel ei ole seniseid arenguid arvestades tõenäoline, et 2008. aastal varem kokkulepitud tase saavutatakse.

Tapa joogivee saaste põhjustasid arvatavasti piiritusejäägid

Hüdrogeoloogide hinnangul saastasid Tapa joogivett põllumehed, kes lähedal asuvatele põldudele paksu kihina piiritusetootmise jääke vedasid, teatab ETV24. Paks kiht praaki ja läga intensiivistasid mitmesuguste bakterite elutegevust. Lume kiire sulamise tõttu sattus saastunud pinnavesi karstilõhede kaudu veelademesse, kust pärineb Tapa ühisveevärgi vesi. Nii veekaitsespetsialistide kui ka vallajuhtide hinnangul ei tohi tulevikus enam Valgejõe idakaldal asuvaid põlde enam piiritusetööstuse jääkidega väetada. Tervisekaitselabori varasemad analüüsid näitasid, et Tapa joogivesi on reostatud ja selle joomine keetmata kujul võib põhjustada nakkushaigusi. Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labor võttis Tapa joogivee analüüsimiseks proovid kahest kohast – kohalikust elanikele mõeldud avalikust veevõtukohast ja trassist. Uuring näitas, et vee mikrobioloogilised näitajad ei vasta nõuetele – Coli-laadsed bakterid ning Escherichia coli ületasid piirsisaldust. See viitab reostusele ja need bakterid võivad olla erinevate nakkushaiguste, näiteks sooleinfektsioonide põhjustajateks.

Uuring: noor Marss oli eluks sobilik paik

Marsilt leitud iidsed savise pinnase kihid, mis viitavad voolava vee olemasolule, näitavad, et Punasel Planeedil olid sobivaimad tingimused elu tekkeks umbes 4 miljardi aasta eest ning seejärel muutsid katastroofilised kliimamuutused Marsi külmaks, kuivaks ja elutuks, teatab Discovery Channel. Teadusajakirja Science selle nädala numbris tutvustatud ülevaade ühtib viimastel aastatel kosmoselaeva Mars Express poolt läbi viidud Marsi pinna mineraalse sisalduse kaardi koostamisel ning marsikulgurite uurimistöö raames tehtud avastustega. Uurimisrühma liige, Browni ülikooli teadur John Mustard möönis, et seda, kas elu kunagi Marsil ka tegelikult tekkis, ei pruugi me kunagi teada saada. Ta arutles samas, et Maal tekkis elu üsna kiiresti ning kui elu teke ei vaja mingisuguseid väga erakorralisi kokkusattumusi, olid Marsil kaugetel aegadel olemas kõik selleks vajalikud tingimused. Elule sobiv keskkond valitses Marsil siiski vaid planeedi eksistentsi esimese 600 miljoni kuni 1,1 miljardi aasta vältel, sest 4-3,5 miljardi aasta eest muutus sealne keskkond järsult. Tõenäoliselt vallandasid dramaatilise kliimamuutuse vulkaanid, mis paiskasid välja tohututes kogustes väävlit, mistõttu Mars muutus sedavõrd kuivaks ja happeliseks, et vähemalt Maa mõistes elu ei olnud seal enam võimalik. Samal ajaperioodil jäi Marss ilma enamikust oma atmosfäärist, mis jättis võimaliku elu kaitsetuna kosmilise kiirguse ning ülimadalate temperatuuride meelevalda. Seejärel algas Marsi jaoks järgmine, kuni tänase päevani kestev ajajärk, mille vältel ei ole Punase Planeedi pinnal vett voolanud.

99 USD eest saab peagi asju kosmosesse saata

California ettevõte Masten Space Systems lubab inimestel enese poolt valitud esemeid kosmosesse ja tagasi lennutada vaid 99 USA dollari ehk umbes 1255 eesti krooni eest juba aastal 2008, teatab New Scientist. Kosmosereisile saadetavale esemele on siiski ka üsna karmid piirangud - see peab mahtuma joogipurgi suurusesse kanistrisse, ei tohi kaaluda enam kui 350 grammi ning ei tohi olla plahvatusohtlik või radioaktiivne. Kosmosefirma juht Michael Mealling lubas, et nad lennutavad kosmosesse kõik esemed, mille puhul see tegevus on seaduslik. Seega võivad orbiidilähedase kõrguseni tõusta ka mõne inimese tuhastatud säilmed või püüdliku õpilase koolitööna loodud teadusprojekt. Masten Space Systems loob kraamilennutamiseks spetsiaalse kosmoseraketi XA 1.0, mis lendab vähemalt 100 kilomeetri kõrgusele, kus pardal asuv kaup viibib mõne minuti mikrogravitatsiooni keskkonnas, enne kui taas maapinna poole suunduda. Ettevõte on tulevaste lendude tutvustamiseks loonud reklaamklipi ning teatab, et 99-dollariline "tutvumishind" kehtib vaid esialgu ning hiljem tõuseb see 199 USA dollari ehk ca 2500 eesti kroonini. Võimalust saata kosmosesse kuni 5-kilost lasti müüakse praegu hinnaga 1250 USA dollarit ehk ligikaudu 16.000 eesti krooni. Kui XA 1.0 ei ole hiljemalt 2008. aasta 30. juuliks õhku tõusnud või ei nõustuta kaupa turvalisusnõuete tõttu üles lennutama, lubab firma soovijatele raha tagasi maksta.

Orkaanid võivad suurendada tsunamiohtu

Kui varem on Stennise kosmosekeskuse juures tegutseva mereuuringute laboratooriumi uurija William Teague ja ta kolleegid kindlaks teinud, et möödunud aastal suurpurustusi põhjustanud orkaan Ivan tekitas kuni 40 meetri kõrguseid laineid, siis nüüd väidavad nad, et orkaanid võivad kõige halvemal juhul luua soodsa pinnase ka küll madalamate, ent oluliselt suurema purustusjõuga tsunamide tekkeks, kirjutab Nature. Teadlased avastasid nimelt, et orkaanid kipuvad merepõhjas kokku kandma settekuhilaid, mis võivad aga hiljem kokku kukkuda ning tsunami põhjustada. Uurijad avaldasid ajakirjas Geophysical Research Letters arvamust, et just sel moel on tekkinud näiteks nii mitmedki suured ja võimsad tsunamid, mis aastatuhandete eest Mehhiko lahe piirkonnas kaldale jõudsid. Samas tunnistavad teadurid, et kuigi põhimõtteliselt võivad orkaanid tsunamisid vallandada, nõuaks see mitmete asjaolude kokkulangemist, mistõttu ei saa selliseid sündmusteahelaid kindlasti mitte sagedasteks pidada.

Superbakterite vastu aitab vallabipiim

Äsjasündinud kängurulaadne kukkurloom vallabi on tilluke, oakujuline ja -mõõtu olend, kellel puudub väljakujunenud immuunsüsteem, mistõttu ta tervis ja elu sõltuvad täielikult emapiimas leiduvatest haigustekitajate vastastest ainetest. Pisike vallabi, kellel on küll süda, ent pole veel välja arenenud kopse, roomab pärast sündimist ema kukrusse ning sõltub seejärel mõnda aega täielikult emapiimast. Austraalia teaduri Ben Cocksi juhitav uurimisrühm avastas Macropus eugenii liiki vallabide emaste isendite piimast molekuli AGG01, mis on selliste Gram-negatiivsete bakterite, nagu näiteks E. coli hävitamisel sadakond korda efektiivsem kui kõige tugevamad penitsilliinid. AGG01 tapab ka nelja tüüpi Gram-positiivseid baktereid ja üht tüüpi seenorganismi. Inimese organism sama molekuli ei tooda, kuna meie liigi vastsündinutel on juba toimiv immuunsüsteem, märgivad teadlased.

Laboris räägitakse juhuslikkusest füüsikas ja superrobotist Asimo

Vikerraadio teadussaates Labor räägib Romi Mankin Tallinna Ülikoolist juhuslikkusest füüsikas ja sellest, kuidas juhuslikkusest mõnikord võib sündida korrapära. TTÜ Mehhatroonikainstituudi direktor Mart Tamre kõneleb Motorexil esitletud Honda superrobotist Asimo. Teadusloolane Vahur Mägi jätkab juttu Eesti tehnikateaduse ajaloost, seekord on vaatluse all see, mis juhtus tehnikateadlastega esimese Nõukogude ja Saksa okupatsiooni aastail. Labor algab pühapäeval kell 17.05 ja kordub kolmapäeva öösel kell 1.00. Saadet juhib Mart Ummelas.

Luksumine võib olla vähisümptom

Pikaajaline luksumine koos kaalukaotuse ning neelamisprobleemidega võivad viidata söögitoruvähile, vahendab Reuters James Connoly memoriaalhaigla professori Tom Walshi väidet. Seni ei ole luksumist söögitoruvähi sümptomiks peetud, ent Walshi 99 patsienti hõlmanud uurimistööst selgus, et 27% neist kaebasid pideva luksumise üle ja 6% pöördus just sel põhjusel arsti poole. Luksumist põhjustab diafragma kontrollimatu spasm, mida tekitab meedikute hinnangul liiga kiiresti või liiga palju söömine, köhimine, naermine ja liigne alkoholitarvitamine. Walshi hinnangul on söögitoruvähki põdevate patsientide luksumine seotud häiretega vahelihasenärvi töös, ent selle täpsed põhjused pole veel selged. Söögitoruvähk on maailmas levimuselt kuuendal kohal olev vähivorm, mida diagnoositakse igal aastal umbes 400.000 inimesel. Tavaliselt leitakse see vähivorm üsna hilises staadiumis ning selle peamisteks riskifaktoriteks peetakse suitsetamist ja alkoholitarvitamist.

Toonekurg Jaak osutus emaslinnuks

Rahvusvahelises linnujälgimisprojektis "Lennates üle Natura 2000" osalenud Eestis pesitsev must-toonekurg Jaak osutus lähemal vaatlusel hoopis emaseks, vahendab PM Online Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liikme Urmas Sellise teadet. Tema väitel eksiti soo määramisel mullu suvel, kui Jaak sai endale saatjaga seljakoti. Must-toonekure vanalinde pole Sellise selgitusel Eesti ornitoloogidel just sageli õnnestunud käes hoida ja kogemus soo määramisel on seega kesine. Rahvusvahelises linnujälgimisprojektis "Lennates üle Natura 2000" osales kaks Eesti must-toonekurge – Jaak ja Tooni. Ornitoloogid jälgisid saatjatega varustatud lindude teekonda talvitumispaika Etioopiasse ja tagasi Eestisse.

ISSi orbiidi tõstmise katse ebaõnnestus

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) orbiidi tõstmine ebaõnnestus, kuna selleks kasutada soovitud kaks pikka aega "varjuunes" viibinud mootorit ei hakanud tööle, teatab space.com. Venemaa kosmosekeskuse missioonijuhid soovisid ISSi Maast kaugemale viia kahe jaama Zvezda mooduli küljes asuva mootori jõul, mida ei oldud käivitatud alates 2000. aasta juulikuust, mil Zvezda jaama külge kinnitati. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) pressiesindaja Rob Navias märkis, et mootorite 14 sekundiks tööle lülitamiseks oli kõik valmis, ent need ei andnud enesest paraku elumärki. Suurt probleemi sest vahejuhtumist siiski ei teki, sest jaama küljes on hetkel üks kargolaev Progress ja üks kosmoselaev Sojuz, mille mõlema mootoreid saab jaama kergitamiseks kasutada. Sel eesmärgil on kasutusvalmis veel mitu ISSi mootorit ning jaama saab meie koduplaneedist kaugemale tõugata ka NASA süstikukülastuste käigus. Praeguste plaanide kohaselt 24. aprillil Baikonurilt startiva mehitamata kaubalaeva Progress 21 vastuvõttu vahejuhtum ei takista.

Antarktisest leiti peidetud jõgedevõrgustik

Antarktises asuvad jääalused näiliselt muust maailmast eraldatud järved on tegelikult ühendatud sügaval maapinna all asuvate jõgedevõrgustiku kaudu, vahendab BBC teadusajakirjas Nature tutvustatud avastust. Kuna leid näib purustavat lootuse, et Antarktise jääkihi all olevad järved on olnud muust ilmast eraldatud miljoneid aastaid ning seal on selle aja jooksul tekkinud unikaalne ökosüsteem, tuleb ekspertide hinnangul rahvusvahelised plaanid selliste järvede uurimiseks ilmselt ümber teha. Puurimistööd näivad uute andmete valguses ka senisest riskantsemad, sest ühe sellise järve saastumine maapealsete elusorganismidega seab ohtu ka teiste veekoguga maa-aluste jõgede kaudu ühenduses olevate järvede puhtuse, selgitas uurimistööd juhtinud Suurbritannia teadur Duncan Wingham. Seni on Antarktisest leitud enam kui 150 jääalust järve, ent ühtekokku arvatakse neid olevat tuhandeid. Suurimaks seni leitud varjatud veekoguks on Vostoki järv, mis on umbes 250 kilomeetrit pikk, 40 kilomeetrit lai ja 400 meetrit sügav.

Teadlased jälgisid eneseteadvuse väljalülitumist

Iga inimene on elus kogenud hetki, mil ta eneseteadvus mõnel põhjusel pikemaks või lühemaks ajaks kaob ning nüüd jälgisid Iisraeli Weizmanni teadusinstituudi uurijad seda, kuidas see "väljalülitumine" reaalajas toimub, teatab New Scientist. Eneseteadvust peetakse inimeseks olemise võtmeelemendiks, ent aju suudab selle "välja lülitada", kui tal on vaja keskenduda keeruka ülesande täitmisele, leidsid teadlased. Täielikku keskendumist nõudva ülesande lahendamise ajal säilitab aju vaid automaatfunktsioonid ning võimaldab "inimeseks olemise luksust" alles siis, kui aega näib laialt käes olevat. Uurimistööd juhtinud Ilan Goldberg ja ta kolleegid kasutasid üheksa vabatahtliku ajuaktiivsuse jäädvustamiseks funktsionaalse magnetresonantsjäädvustuse (fMRI) tehnikat ja jälgisid eneseteadvuse kadumise ning taastumise hetkel ajus aset leidvat aktiivsusmustrit. Goldbergi hinnangul võis aju võime eneseteadvust kaotada areneda evolutsiooni käigus kui kaitsemehhanism, sest ootamatu ohtliku situatsiooni tekkides ei ole mõistlik juurdlema jääda, kuidas see küll võiks ohustatu tulevikuväljavaateid mõjutada.

Uriinitest prognoosib ravimireageeringut

Lihtsa ja odava uriinitesti abiga saab üsna täpselt ennustada, mil määral ja kas kasutada soovitav ravim patsiendile ikka sobib, vahendab Nature Suurbritannia teadurite väidet. Uurija Jeremy Nicholsoni juhitud ning ravimifirma Pfizer toetusel läbi viidud eksperimendid näitasid, et rottide uriinis leiduv molekulaarne "sõrmejälg" näitab, kas valuvaigisti paratsetamool kasutamine mürgitab närilise maksa või suudab roti organism seda medikamenti probleemideta väljutada. Esialgsed katsetulemused näitavad, et sama meetodit saab kasutada ka inimestel. Teadurid loodavad, et uriiniproovis leiduvate molekulide uurimine aitab luua patsientidele sobivaid raviskeeme ning vähendada ravimite ohtlikke kõrvalmõjusid. Teatud patsiendile sobitatud ravimiskeemide idee on kõneainet pakkunud juba aastaid, ent reeglina arvatakse, et ses valdkonnas osutuvad määravaks spetsiaalsed geenitestid. Nicholson on veendunud, et geene uurides ei saada antud vallas kunagi täpseid tulemusi, sest sel viisil ei saa aimu ravimite imendumist ja organismist väljutamist suunavatest muudest faktoritest. Ta kinnitas, et uriinitest on üllatavalt täpne ja sama häid tulemusi ei ole saadud üheski geenipõhises eksperimendis.

Maod arenesid välja maismaal

Argentina Patagoonia piirkonnas avastatud senileituist kõige primitiivsema ning kahe tillukese jäsemega mao jäänused kinnitavad arvamust, et maod arenesid välja maismaal, mitte vees elanud neljajalgsetest roomajatest, kes evolutsiooni käigus jalgadest "loobusid", teatab CNN. Sao Paolo ülikooli teadur Hussam Zaher kirjutas teadusajakirjas Nature, et Argentinast leitud ja teadusliku nime Najash rionegrina saanud madu elas umbes 90 miljoni aasta eest ning kuigi ta täpne pikkus teadmata, oli algeline roomaja vähemalt 90 sentimeetrit pikk. Olend elas selgelt maismaal, sest sellele viitab üheselt ta luustiku ehitus ning ka leiti fossiil maakihist, kus leidub tõendeid maismaaelust. Seega elas varaseim teadaolev madu maismaal, mis näib kinnitavat, et maod ka tekkisid maismaal, märkis Zaher. Primitiivsel maol oli teadlaste sõnul küll kaks tillukest jalga, ent edasi liikus ta siiski sarnaselt tänapäevastele roomajatele.

Eksperdid: Tshernobõli mõjust teatakse veel liiga vähe

Kiirguseksperdid väidavad teadusajakirjas Nature, et Tshernobõli tuumakatastroofi tegelikest mõjudest on veel liiga vähe teada, vahendab BBC. Asjatundjate hinnangul ei saa ka 20 aastat pärast suurõnnetust kindlalt väita, kui paljusid inimesi ja kui rängalt õnnetus mõjutas. Hinnangud Tshernobõli ohvrite arvu kohta varieeruvad 9.000 kuni 100.000 surmani, ent seni on otseselt tuumaõnnetusega seostatud vaid 62 surma. Registreeritud on umbes 4000 kilpnäärmevähi juhtumit, mis on põhjustanud 15 surmajuhtumit. Kilpnäärmevähiekspert Dillwyn Williams ning Kuopio ülikooli keskkonnaspetsialist Keith Baverstock märkisid, et mõningaid prognoose saab küll püstitada Hiroshima ja Nagasaki ohvrite uurimisandmete põhjal, ent Jaapanis ja 20 aasta eest Ukrainas ning Euroopas toimunud kiirgusele allumine olid siiski põhimõtteliselt erinevad, sest esimesel juhul tabas kiirgus kogu inimeste keha, ent teisel juhul hingati radioaktiivset saastet peamiselt sisse.

NASA katsetas uudset raketimootorit

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA), USA õhujõudude ja ettevõtte KT Engineering Corporation spetsialistid katsetasid uudset vedela hapniku ja vedela metaani segu kasutavat raketimootorit ning suutsid seda töös hoida rekordilised 103 sekundit, teatab New Scientist. Seda tüüpi kosmoselendudeks kasutatava mootori valmimiseni kulub veel tõenäoliselt aastaid, ent põhimõtteliselt on sellised mootorid nii efektiivsed, et nende kasutamine tulevasel mehitatud Marsi missioonil on üsna tõenäoline. Kuna vedela hapniku ja metaani segu kasutavad mootorid on alles varajases katsejärgus, loobus NASA siiski hiljuti kavatsusest kasutada neid kosmosesüstikute järglaste CEVide jõuallikana. Kuuldavasti pole NASA siiski seda tüüpi mootorite kasutamise mõtet CEVidel veel lõplikult maha matnud, sest pikemate kosmosereiside korral on nende efektiivsus praeguste mootoritega võrreldes oluliselt suurem.

Keerukate salasõnade asemele võib tulla näotuvastus

Ameerika Ühendriikide ettevõte Passfaces arendab uudset turvasüsteemi, mille puhul asendavad keerukaid ja sageli ununevaid salasõnu inimnäod, kirjutab New Scientist. Enne arvutiga töötamise võimaldamist ei pea kasutaja enam tulevikus sisestama arvudest ja numbritest koosnevat salasõna, vaid võib aktiveerida õige kombinatsiooni ta ette ilmuvatest inimnägudest. Uudse ideega välja tulnud ettevõtte juht Paul Barrett märkis, et osa inimajust on arenenud spetsiaalselt nägude meelespidamiseks ning nägusid on oluliselt lihtsam meeles pidada kui numbreid ja tähti. Ta märkis, et piisavast hulgast nägudest õige kombinatsiooni äraarvamine on kurjategijale sama raske või isegi keerukam kui tähe-numbri kombinatsioonide kasutamise korral.

Ka toonekurg Tooni on Eestisse jõudnud

Rahvusvahelises linnujälgimiseprojektis "Lennates üle Natura 2000" osalenud must-toonekurg Tooni, kelle satelliitsaatja signaal mõned nädalad tagasi katkes, on lõpuks Eestisse jõudnud, teatab PM Online. Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige Urmas Sellis arvas, et ilmselt sai satelliitseadme aku lihtsalt tühjaks ja lisas, et Tooni peiliti vastuvõtja ja suundantenni abil välja tänu raadiosaatjale, mis oli samuti kinnitatud ta kehale. Raadiosaatja täpsus on kaks kuni kolm kilomeetrit, mis pole satelliitsaatjaga võrreldav. Sellest hoolimata võib Sellise sõnul kindlalt öelda, et Tooni jõudis eelmise nädala lõpus oma pesa piirkonda, mis asub Pikknurme metskonnas Jõgevamaal. Eesti linnuurijad kavatsevad lähipäevil Tooni pesa juurde minna. Teine projektis osalenud Eesti must-toonekurg Jaak jõudis Eestisse 11. aprillil.

Kariloomade ravimine mõjutab ka inimeste tervist

Austraalia riikliku ülikooli teadurite korraldatud uuringus leidis teadusliku kinnituse arvamus, et toiduainetööstuse toormeks olevate koduloomade raviks antibiootikumide kasutamise piiramine vähendab inimestele ohtlike haigustekitajate ravimitundetute vormide levikut, teatab ABC. Uurijad analüüsisid 585 toidubakteri Campylobacter jejuni tõttu gastroenteriiti haigestunud patsiendi proove. Testide käigus tehti kindlaks, et antud bakterite seas leidub fluorokinoloonide gruppi kuuluva antibiootikumi tsiprofloksatsiini vastast resistentsust vaid 2%, kuigi paljudes teistes riikides on sellised bakterid sarnastes proovides kuni 15 korda enam. Uurijate sõnul on selle põhjuseks tõik, et Austraalias ei lubata antud tüüpi antibiootikumidega kariloomi ravida, kuid mitmetes teistes riikides on see võimalus olemas. Teadustööd tutvustatakse pikemalt ajakirja Clinical Infectious Diseases järgmises numbris. Antibiootikumidele resistentne C. jejuni muudab enese poolt põhjustatud haiguse raskemini ravitavaks ning võib põhjustada ka surmajuhtumeid. Kariloomade organismis resistentseks muutunud haigustekitajad satuvad inimese organismi, kui sellise looma liha süüakse või seda toiduks ette valmistatakse.

Pikk sünnitusvahe tõstab lapse terviseriske

Kahe sünnituse vahele jääv liiga pikk või liiga lühike periood tõstab tõenäosust, et teisel lapsel ilmnevad tervisehädad, vahendab BBC Kolumbia teadlaste ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uurimistöö tulemust. Uurijate hinnangul suurendab lapse enneaegsena või alakaalulisena sündimise ja seega ka hilisemas elus enamate tervisehädade tekke riski vähem kui 18-kuune ning enam kui 59-kuune sünnitusvahe. Kolumbia teadlased analüüsisid 67 varasema antud valdkonnas läbi viidud ja ühtekokku umbes 11 miljonit rasedust hõlmanud uurimistöö tulemusi. Kõige vähem registreeriti nende sõnul teisel lapsel tervisehädasid siis, kui sünnitus toimus kaks kuni viis aastat pärast esimese lapse ilmaletulekut. Koondanalüüsis võeti arvesse ka potentsiaalselt lapse tervist mõjutavad ema vanus ning sissetulekute suurus.

Kõrge hormoonitase muudab pingviiniema lapsevargaks

Prantsusmaa teadlased selgitasid välja, miks mõned oma järeltulija kaotanud emased keiserpingviinid kipuvad teistelt linnuemadelt nende poegi "varastama", vahendab National Geographic. Ka Oscariga hinnatud dokumentaalfilmis "Pingviinide marss" nähtud käitumine on teaduritele seni tõsist peamurdmist valmistanud. Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse bioloog Olivier Chastel selgitas, et pingviiniema võtab võõra linnupoja "pantvangiks" paariks tunniks kuni nädalaks ning jätab ta siis ootamatult täielikult huvi kaotanuna maha. Ta lisas, et hooldajata jäänud noorpingviin sureb tavaliselt nälja või külma tõttu, mistõttu ei ole sellisel käitumisel mingisugust evolutsioonilist põhjendust. Ent ajakirjas Journal of Experimental Biology tutvustatud uurimistöös selgus, et pingviiniemasid sunnib võõraid lapsi varastama vanemakäitumise vallandamisega seostatav hormoon prolaktiin, mille tase jääb emaslinnu organismi kõrgeks ka siis, kui ta on oma järeltulija kaotanud. Mitmed teised bioloogid suhtuvad prantslaste leidu siiski esialgu veel ettevaatusega ning peavad vajalikuks, et kahe nähtuse seost veel uuritakse.

Sigaretisuitsust leiti pestitsiide

Justkui tubakas iseenesest poleks veel inimestele piisavalt kahjulik, leiti tubakasuitsust nüüd veel ka veel tervisele ohtlike taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide jälgi, teatab LiveScience. Tubakasuitsust leiti jälgi flumetraliinist, pendimetaliinist ja trifluraliinist, mille kasutamine tubakataimede kasvatamisel on lubatud, ent mis pärsivad inimese organismi sattudes näärmete tööd ja hormoonide tootmist. Seni arvasid tervisekaitsjad ja teadlased üldiselt, et ükski pestitsiid ei suuda tubakalehtede töötlemise ja tubaka põlemise protsessi "üle elada" ning nende jälgede leidmine tubakasuitsus on vähetõenäoline. Pendimetaliin ja trifluraliin võivad mõnede andmete kohaselt inimesel ka vähki tekitada. Tubakasuitsust on seni leitud enam kui 4700 erinevat ainet ja ühendit.

Hõbeplommid ei ole tervisele ohtlikud

Ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud uurimistööst ilmneb, et vastupidiselt üsna levinud hirmule ei ole hambaaukude täitmiseks kasutatavad "hõbeplommid" ehk amalgaamplommid tervisele ohtlikud, teatab BBC. Paljud patsiendid ja ka osad meedikud on avaldanud kartust, et selliste hambaplommide koostisesse kuuluvad elavhõbedaühendid võivad ajapikku organismi "lekkida" ning põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Elavhõbedamürgistus võib muuhulgas põhjustada neerutalitluse häireid ja mälukaotust, ent enam kui 1000 Ameerika Ühendriikide ja Portugali lapse tervisenäitajate uuringust ilmnes, et amalgaamplommidega lastel on küll uriinis õige pisut enam elavhõbedat, ent nende tervisele ja mälule see negatiivset mõju ei avalda. Uurimistööd juhtinud Lawrence Tabak märkis, et plommidest organismi vabaneva elavhõbeda kogus on nii tühine, et sellest ei tasu probleemi teha.

Bikiinid muudavad machomehe leplikuks

Belgia Leuveni ülikooli teadurid avastasid, et mehed, kelle organismis on kõrge meessuguhormooni testosterooni tase, on kauni naisekeha abiga väga kergelt mõjutatavad, kirjutab Nature. Teadlased korraldasid ajakirjas Proceedings of the Royal Society B tutvustatud katse, mille käigus paluti eksperimendis osalenud vabatahtlikel meessoost isikutel jagada omavahel ära teatud summa raha. Kõrge organismi testosterooni tasemega mehed krabasid katsete käigus enesele tavaliselt suurima summa, ent kui neile näidati enne eksperimenti nappides rõivastes modelli fotot, leppisid nad suurema tõenäosusega väiksema rahakogusega. Looduslikult madala testosteroonitasemega meeste kauplemisvõimele avaldas poolpaljas naisekeha märksa väiksemat mõju. Eakaid naisi ning kauneid loodusvaateid kujutavad fotod ei mõjutanud kummagi võrdlusgrupi meeste rahahimu. Teadlaste sõnul selgitab leid, miks reklaamides nii sageli paljast naiseihu näidatakse.

Nuuskurkoer otsib lammastelt parasiite

Austraalia La Trobe'i ülikooli teadurid õpetasid välja koera, kes suudab lambapabulaid üle nuusutades kindlaks teha, millistel loomadel on organismis ohtlikke ussparasiite, teatab ABC. Põllumajandusspetsialistide hinnangul aitaks parasiitide varajane avastamine Austraalia karjakasvatajatel aastas kokku hoida miljoneid dollareid ning unikaalsete oskustega saksa lambakoera Seb võimeid uurides loodetakse valmis ehitada lammaste organismi tunginud kutsumata külalisi leidev elektrooniline kaasaskantav seadeldis. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, valmib aparaadi esimene prototüüp juba viie aasta pärast. Lammaste ussparasiidid vähendavad loomadel villakasvu ja muudavad nad sageli nii nõrgaks ja haigustele vastuvõtlikuks, et see võib nad koguni tappa. Parasiitide levikut üritatakse kontrolli alla saada erinevate ravimitega, ent mitmed kõhuussid on hakanud neile resistentseiks muutuma. Teadurite kinnitusel suudab Seb lammaste väljaheiteid üle nuusutades neist parasiidid leida 80%-90% juhtudest. Esialgu ei teata veel, milliste ainete sisalduse põhjal koer parasiitide olemasolu kindlaks teeb.

TTÜ teadurid ja Honda korraldavad Motorexil seminari

Täna kell 18 toimub Motorexil TTÜ ja Honda seminar, kus teadlased tutvustavad uusimaid saavutusi tehnikaarengus, näidatakse ASIMO inimrobotit ning luuakse tehnikateadlastele Honda stipendiumifond. Seminari raames toimub Honda ja TTÜ vahelise lepingu allkirjastamine Honda stipendiumifondi asutamiseks, millega Honda toetab noorteadlasi kahe aasta jooksul 120.000 krooniga. TTÜ professorid Enn Mellikov ja Mart Tamre räägivad seminaril alternatiivenergia rollist lähitulevikus ning robotitest meie igapäevases elus.

Hiinat süüdistatakse vangide elunditega kauplemises

Juhtivad Suurbritannia kirurgid süüdistavad Hiinat tuhandetelt hukatud vangidelt organite eemaldamises ning nendega kauplemises, kirjutab BBC. Suurbritannia siirdamisühingu täna avalikustatud pöördumises peetakse sellist praktikat ebaeetiliseks ning lubamatuks. Ekspertide sõnul on kogunenud hulganisti tõendeid, mis näitavad, et surmamõistetutelt eemaldatakse elundeid ilma neilt selleks eelnevalt luba küsimata. Kuu aja eest teatasid Hiina võimud, et keelustavad riigis alates käesoleva aasta juulikuust doonorelunditega kauplemise. Hiina ametnikud lükkasid ka tagasi süüdistused, mille kohaselt olevat vangide elunditega kauplemine massiline, väites, et tegu on vaid üksikjuhtumitega ning doonorilt võetakse alati enne protseduuri vastav nõuseolek. Suurbritannia kirurgide süüdistustega ühinevad siiski ka mitmed rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid, kelle andmeil on surmamõistetute elundite müük Hiinas massiline ja kestab juba aastaid. Viimasel ajal on maailmas oluliselt elavnenud nn "elunditurism", mille puhul rikaste lääneriikide kodanikud reisivad teiste riikide kõrval ka Hiinasse, saamaks seal doonorelundi, mille ootejärjekord nende kodumaal on väga pikk.

Tapa elanikud riskivad keetmata vett juues soolenakkustega

Tervisekaitselabori analüüs näitas, et Tapa joogivesi on reostatud ja selle joomine keetmata kujul võib kaasa tuua nakkushaigusi, kirjutab EPL. Tervisekaitseinspektsiooni Kohtla-Järve labor võttis Tapa joogivee analüüsimiseks proovid kahest kohast – kohalikust elanikele mõeldud avalikust veevõtukohast ja trassist. Uuring näitas, et vee mikrobioloogilised näitajad ei vasta nõuetele – Coli-laadsed bakterid ning Escherichia coli ületasid piirsisaldust. See viitab reostusele ja need bakterid võivad olla erinevate nakkushaiguste, näiteks sooleinfektsioonide põhjustajateks. Joogivee süvaanalüüsi tulemused peaksid selguma lähi- päevadel. Tervisekaitselabor võttis Tapa joogiveest proovid ka keemiliste näitajate ana-lüüsiks, selles osas kõrvalekaldeid ei tuvastatud. Tervisekaitse soovitab Tapa ühisveevärgiga liitunud inimestel vett joogiks tarvitada vaid keedetult.

Vanemate hoolimatus põhjustab lastel Eestis palju raskeid õnnetusi

Arstide kinnitusel hoolivad emad Eestis oma laste turvalisusest liiga vähe, teatab Postimees. Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloogiaosakonna juhataja Anneli Kolk räägib, et hiljuti toodi neile jälgimisele tita, kes oli emal tänaval turvatoolist maha pudenenud – näoga vastu asfalti. Ema oli unustanud turvarihmad kinnitada. Samuti toodi osakonda nelja-aastane tüdruk, kes oli lasteaias trepilt kukkunud ja pead vigastanud. Neuroteaduste doktorant Gerli Ventsel uurib praegu Tartu Ülikooli lastekliiniku statistika põhjal laste ajutraumade sagedust, raskust ja tekkepõhjusi. Ta näitab tabelit, kus on kirjas Euroopa riikide kuni 14-aastaste laste surmaga lõppenud vigastused 100 000 elaniku kohta: teistest riikidest on vaksa jagu ees Läti, Eesti ja Leedu. Ajutraumaga lõppevaid õnnetusi juhtub Eestis lastega üle kahe korra rohkem kui näiteks Slovakkias, Poolas, Tšehhis, Portugalis või Ungaris. Ventsel väidab oma tööle tuginedes, et kolme- kuni kuueaastaste laste ajutraumade põhjustest moodustavad jalgrattaõnnetused juba 16 protsenti.

Astronoomid: gammakiirguse purse Maad ei ähvarda

Inimesed ei pea kartma, et nende elu võib ootamatu kosmilise gammakiirguse purske (GRB) tõttu lõppeda, sest sellise jubeda sündmuse tõenäosus meie galaktikas on kaduvväike, kinnitavad Ohio riikliku ülikooli teadurid. Astronoom Krzysztof Staneki sõnul on GRBd suured kõrgenergeetilise kiirguse kogused, mis paiskuvad surevate tähtede lõuna- ja põhjamagnetpooluse piirkonnast välja supernoova tüüpi täheplahvatuste käigus. Teadlased arvavad, et kui selline plahvatus leiaks aset Päikesesüsteemi lähistel ning surmav gammakiirgus oleks suunatud meie koduplaneedile, põhjustaks see liikide massilise väljasuremise. Staneki hinnangul peaks GRB Maa elu ohustamiseks leidma aset kõige rohkem 3000 valgusaasta kaugusel. Meie galaktika läbimõõduks on aga ligikaudu 100.000 valgusaastat, mistõttu peaks GRB Maa elu ohtu seadmiseks aset leidma astronoomilises mõõtkavas otse meie külje all. Stanek ja ta kolleegid kirjutasid ajakirjas Astrophysical Journal avaldatud artiklis, et GRBd leiavad tavaliselt aset väikegalaktikates, milles on vähe raskeid elemente. Linnutee on aga suuremõõtmeline spiraalgalaktika, milles leidub suures koguses raskeid elemente. Erinevate galaktikate GRB-ohtlikkust hinnanud teadlased mõõtsid Linnuteest kaks korda vähem metalle sisaldavas galaktikas gammaplahvatuse tõenäosuseks 0,15% ning ei vaevunud meie kodugalaktika jaoks täpset tõenäosust välja arvutamagi, sest see tulnuks lihtsalt liiga väike. Astronoomide uuringu valguses tuleb pidada äärmiselt vähetõenäoliseks ka võimalust, et mõni Maa ajaloo suurtest väljasuremislainetest oli põhjustatud GRB poolt, nagu sageli spekuleeritakse. Avastus on hea uudis ka universumist elu otsivatele entusiastidele, sest uute arvutuste kohaselt ei kujuta GRBd elule sugugi nii suurt ohtu kui seni arvati ja nende teke eluks enim sobivates galaktikates ja tähesüsteemides on üsna ebatõenäoline.

Nahaarstid: USAs on puhkenud nahavähi epideemia

Ameerika Ühendriikide dermatoloogid hoiatavad, et riigis on puhkenud nahavähi varjatud epideemia, vahendab Reuters. Mayo kliiniku spetsialistide teatel tekib nahavähk praegu ühel ameeriklasel viiest ning kui inimene on saanud elu jooksul viis või enam päikesepistet, on tal vähemalt kahekordne oht nahavähki haigestuda. Kui seni peeti levinud nahavähivorme peamiselt enam kui 50-aastaste inimeste tervisehädaks, siis nüüd esineb neid aina sagedamini ka noorematel inimestel. Vaid 60% nahavähkidest tekivad piirkonda, mis alluvad tavaolukorras enim päikesele, nagu näiteks kael ning pea, mis näitab nahaarstide sõnul üsna ilmekalt, et suur hulk nahavähi juhtumeid on põhjustatud liiga sagedasest solaariumi külastamisest.

Osteoporoosiravim vähendab rinnavähiriski

Tavaliselt osteoporoosi raviks välja kirjutatav raloksifeen (Evista)vähendab menopausi järgses eas naistel rinnavähi tekke ohtu umbes 50%, vahendab New Scientist värske ravimiuuringu tulemust. 19.000 naist hõlmanud ravimiuuringus vähendas raloksifeen rinnavähki haigestumise ohtu samavõrd kui praegu rinnavähi vastase ravimina turustatav tamoksifeen (Nolvadex), ent sel ilmnes vähem kahjulikke kõrvalmõjusid. Raloksifeen oli tamoksifeeniga võrreldes ka palju edukam emakavähi ning ohtlike vereklompide tekke ennetaja. Uuringus võrreldi kahe ravimi mõju naistele keskmise vanusega 58 eluaastat. Tamoksifeen on hetkel ainus USA ravimiameti poolt heaks kiidetud rinnavähi ennetamise ravim menopausi eelses ja järgses vanuses naistele. See sai müügiloa 1998. aastal.

Õnnetu abielu keerab vanematel inimestel tervise tuksi

Murerikas kooselu kiirendab eakatel inimestel tervisenäitajate halvenemist, vahendab Reuters ajakirjas Journal of Health and Social Behaviour tutvustatud Texase ülikooli teadurite uurimistöö tulemit. Kuigi üldiselt on abielus inimestel teadusuuringute andmeil keskmisest parem tervis, viitavad mitmed uurimistööd, et kehvapoolne abielu võib tervisele hoopis halvasti mõjuda. Muuhulgas on oma abieluga rahulolematutel inimestel leitud keskmisest enam südametõbesid. Värskest uurimistööst ilmneb aga, et pidev abikaasaga kraaklemine on kõige tervistkahjustavam just eakamatele inimestele. Sotsioloog Debra Umbersoni juhtimisel läbi viidud 30., 50. ja 70. eluaastates abielupaaride uuringust selgus, et õnnetul abielul on negatiivne efekt vaid viimasesse gruppi kuulavate inimeste tervisele. Umbersoni arvates on seose peamiseks põhjuseks tõik, et vanemad inimesed on kroonilise stressi tervist laastavale mõjule noorematest inimestest oluliselt vastuvõtlikumad.

Jaapanlased näitasid maailma vanimat jääkamakat

Jaapani uurijad demonstreerisid täna Tokyos toimunud pressikonverentsil Antarktises 3 kilomeetri sügavuselt välja puuritud jäätükki, mille vanuseks hinnatakse umbes miljon aastat, teatab Reuters. Teadurite väitel saab jääkamakasse vangistunud õhumullide koostist analüüsides aimu meie planeeti minevikus tabanud kliimamuutustest, mis aitab ennustada sedagi, mil moel Maa kliima tulevikus muutub. Jaapani riikliku polaaruuringute instituudi uurija Hideaki Motoyama selgitas -20 kraadisel temperatuuril toimunud pressikonverentsil, et iidne jäätükk on moodustunud kauges minevikus maha sadanud lumekihist. Ta lisas, et selle koostise analüüs võimaldab kindlaks teha miljoni aasta taguseid temperatuure ning süsinikdioksiidi ja metaani taset atmosfääris. Miljoni aasta vanuse jääkihini jõudmiseks puurisid jaapanlased Antarktises enam kui kaks aastat ja see toimetati Jaapanisse selle aasta alguses. Teadlased on seni kindlaks teinud, et praegused süsinikdioksiidi ja metaani kogused atmosfääris on oluliselt kõrgemad kui kordagi viimase 650.000 aasta vältel. Jaapanlaste jääpuurimise projekti abil saab aga analüüsida oluliselt kaugemale minevikku ulatuvaid andmeid.