Shveitslased lõid antraksi kiirtesti

Berni ülikooli teadlased teatasid ajakirjas Angewandte Chemie, et on loonud kiire ja usladatava antraksi ehk siberi katku testi, kirjutab BBC. Mitmed antraksi diagnoosimise meetodid on kasutusel ka praegu, ent need on kulukad ja tulemuste saamine võtab üsna pikalt aega. Siberi katku puhul on kiire diagnoosimine aga ülioluline, sest see tõbi võib inimese tappa juba 24 tundi pärast nakatumist. Uus antraksitest tuvastab antraksile unikaalse molekuli, mis asub selle haigustekitaja pinnal ning tulemus saadakse varasema tundide või koguni päevade asemel loetud minutitega. Siberi katku kiirdiagnoosi vajalikkus ilmnes eriti ilmekalt 2001. aastal Ameerika Ühendriikides toimunud antraksirünnakute puhul. Eksperdid tervitavad avastust, ent tuletavad meelde, et tegemist on alles esimese sammuga ja nüüd tuleb laboritingimustes efektiivseks osutunud diagnoosimeetod tavakasutuseks sobival viisil müüki tuua.

Süstik Atlantis läheb poldivahetusse

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) otsustas, et 27. augustile kavandatud starti ootaval kosmosesüstikul Atlantis vahetatakse pikemate vastu välja kaks ühte selle sideantennidest paigal hoidvast neljast kinnituspoldist, teatab space.com. Poldivahetus leiab aset nädalavahetusel ning kui kõik sujub plaanipäraselt, ei tohiks see Atlantise stardiettevalmistusi segada. Esmapilgul tühine ettevõtmine on tegelikult üsna keerukas, sest Atlantis seisab juba stardirambil ning inseneridel on lühikeste poltideni jõudmisega hea tükk tegemist. Kuigi lühikeste kinnituspoltidega ei ole kordagi süstiku senise 26 stardi jooksul probleeme tekkinud, tahab NASA kindel olla, et need ei põru stardi käigus lahti ning kinnitid ise, vabanenud antenn või selle tükid ei vigasta orbiidi suunas kihutavat kosmoselaeva. Atlantise stardiks sobiv aeg kestab 27. augustist kuni 7. septembrini.

Osoonikihi taastumine kestab loodetust kauem

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammi spetsialistide teatel on meie koduplaneedi osoonikiht küll viimaks ränkadest kahjustustest paranema hakanud, ent selle täielik taastumine võtab siiski aega enam kui veel mõne aja eest loodeti, vahendab AP. Kui varem arvati üldiselt, et osoonikiht peaks 1980.-ndate aastate alguse tasemele taastuma aastaks 2050, siis värske prognoosi kohaselt toimub see alles aastal 2065. Kuigi igaaastased osooniaugud ei ole enam alates 90.-ndate aastate lõpust suurenenud, tähendab osoonikihi ennustatust aeglasem taastumistempo, et suuremõõtmeliste osooniaukude teke saab aset leidma ka järgmise kümnekonna aasta vältel ning ilmselt kauemgi. Osooniaugud tekivad mitmete peamiselt külmutus- ja jahutusseadmetes kasutatavate kemikaalide õhkupaiskumise tõttu. Kuigi selliste ühendite kasutamist on viimase kümnekonna aasta vältel oluliselt piiratud, lekib neid väiksemas koguses atmosfääri veel ka praegu, märgivad asjatundjad.

"Sugulasabielu" mõjub kehvasti ka taimedele

On juba ammu kindlaks tehtud, et võimalikult suure hulga erinevate taimeliikide leidumine ühel põllulapil tõstab seal elavate putukate liigilist mitmekesisust ja taimede tootlikkust ning parandab üleüldist piirkonna ökoloogilist heaolu. Nüüd näib, et samasugune positiivne efekt on ka liigisisesel geneetilisel mitmekesisusel, vahendab Nature teadusajakirjas Science tutvustatud uurimistöö järeldust. Gregory Crutsinger Tennessee ülikoolist kogus kokku geneetiliselt erinevaid kuldjuure (Solidago L.) taimi ning istutas need siis teise piirkonda ümber. Mõnedele katselappidele istutas ta vaid geneetiliselt sarnaseid, ühelt väikeselt alalt pärinevaid taimi, ent teistele põllukestele erinevatest piirkondadest kogutud ja seega ka geneetiliselt erinevaid kuldjuuri. Crutsinger luges kasvuperioodi vältel viiel korral üle kõik kuldjuurtel leiduvad putukad ja määras kindlaks ka nende liigi. Hiljem andmeid analüüsides selgus, et taimedel, mis kasvasid geneetiliselt enam erinevaid kuldjuuri sisaldavatel põllulappidel, roomas 27% enam putukaliike kui ühtse genotüübiga taimedel. Kuna erinevama genotüübiga kuldjuuri sisaldavast kasvukeskkonnast pärit taimedel leidunud putukate hulk oli suurem sõltumata sellest, kas nende poolt putukatele pakutud toiduressursi kogus ületas geneetiliselt väiksema mitmekesisusega katselapil sirgunud taimede pakutavat toidukogust või jäi sellele alla, näitab leid, et antud küsimuses on määravaks putukate toidulaua kvaliteet, mitte kvantiteet. Esialgu ei ole veel teada, mis täpselt geneetiliselt eripärasemast kasvukeskkonnast pärit taimed putukatele meelepärasemaks muudab, ent tõenäoliselt peitub vastus näiteks sellistes näiliselt teisejärgulistes detailides, nagu lehe kuju ja varre paksus ning tillukesed erinevused viisis, kuidas ühte liiki kuuluvad, ent erineva genotüübiga taimed mullastikust toitaineid kätte saavad. Sellistest väikestest muutustest tulenevad erinevamad toitumisvõimalused on ilmselt sobivamad suuremale hulgale ja enamatele liikidele kahjuritele ning tolmeldajatele, leiavad uurijad.

Pikaealisuse geenide saladus võib peituda vähivastases toimes

Keskmisest pikemat eluiga tagavate geenide positiivne efekt võib põhineda nende võimel pärssida vähkkasvajate teket ja arengut, kirjutab New Scientist. Viimaste aastate jooksul on teadlased avastanud ümarusse, hiiri ja kärbseid uurides mitmeid geene, mis tõstavad neid omavate organismide eluiga keskmisega võrreldes kuni kaks korda. Kui seni arvati, et selliste geenide toime põhineb võimel reguleerida stressi mõju, siis California ülikooli teaduri Julie Pinkstoni töörühma ajakirjas Science tutvustatud uurimistööst selgus, et pika eluea geenide saladus võib põhineda hoopis nende vähivastasel toimel. Üheks olulisel määral eluiga tõstvaks geeniks on daf-2, mis kujutab enesest sisuliselt insuliinilaadseid kasvufaktoreid mõjutava geeni muteerunud vormi. Pinkston kasutas katsetes geneetiliselt muundatud ümarusse Caenorhabditis elegans, kelle organismis leidus nii geen daf-2 kui ka vähkasvajate teket soodustav ja seeläbi organismi eluiga lühendav geen gld-1. Selgus, et "topeltmutandid" elavad sama kaua kui vaid daf-2 geeniga ümarussid. Daf-2 hoidis ümarussidel seega ära neile "sisse programmeeritud" vähitekke ning uurijate hinnangul on geeni toime aluseks selle apoptoosi ehk loomulikke rakusurma protsesse stimuleeriv mõju. Vähirakud tavaliselt apoptoosile ei allu või alluvad normaalsetest rakkudest oluliselt väiksemas mahus. Üheks vähkkasvajate iseloomulikuks tunnusjooneks on tohutu kiirusega toimuv rakkude pooldumine. Daf-2 muutis selle protsessi 50% võrra aeglasemaks kui gld-2 geeni kandvatel ümarussidel tavaliselt. Teadlased katsetasid seejärel veel kolme pikaealisuse geeni - eat-2, isp-1 and clk-1 - mõju gld-2 geeniga ümarussidele. Ka antud juhul elasid mõlemat geeni eneses kandvad ümarussid keskmisest kauem, ent kuigi neil oli samuti pärsitud rakkude pooldumine, ei tuvastatud nende organismis märke tõhustunud apoptoosist. Kõik eksperimentide käigus jälgitud geenid esinevad ja täidavad suuresti samu ülesandeid ka imetajatel, sealhulgas inimesel.

Iiri firma lubab "tasuta energiat"

Iirimaa ettevõte Steorn avaldas päevalehe Economist kuulutuse, milles otsitakse 12 tipptasemel füüsikut, kes kontrolliksid firma poolt esitatud väidet, mille kohaselt on nad avastanud viisi toota praktiliselt tasuta energiat, kirjutab Reuters. Kui üheks tänepäevase füüsika aluseks oleva termodünaamika esimese seaduse ehk energia jäävuse seaduse kohaselt peab energia, mille süsteem saab väljastpoolt, võrduma süsteemi siseenergia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga, siis Steorni asutaja ja tegevjuhi Sean McCarthy kinnitusel avastasid nad energiatootmise viisi, mis põhineb magnetväljade koosmõjul ning mille puhul "tuleb rakendada väikest kogust mehhaanilist energiat saamaks seda suures koguses". Ta lisas, et avastus tehti juhuslikult, kui firma töötajad üritasid magnetitega katsetades luua senisest efektiivsemaid tuulegeneraatoreid ning seda efekti on nüüd kolme aasta vältel uuritud ja sel baseeruvaid süsteeme täiendatud. McCarthy kinnitusel mõistab ta täielikult, et valdav enamik teadlastest suhtub sellisesse väitesse suure umbusuga ja lisas, et uuel energiatootmise viisil põhinevaid kommertsrakendusi ei tooda turule enne, kui füüsikud on tasuta energia tootmise võimalikkust kinnitanud.

Uuring: ajurakkude massiline taastootmine on võimalik

Ajakirjas Development tutvustatud Florida ülikooli McKnighti ajuinstituudi teadurite uurimistöös selgus, et ajurakkudel on mitmeid omadusi, mida peeti seni ainuomasteks vaid tüvirakkudele, teatab Discovery Channel. Läbi viidud eksperimentidest johtub, et üksainus ajurakk võib olla võimeline tootma sama palju rakke kui on 50 miljoni inimese ajus. Uuring on esimene, mis näitab, et tavalisest neuronist võib tekkida nii suur kogus "varurakke". Uurimistööd juhtinud Dennis Steindler ja ta töörühm tegid katseid epilepsiat põdevatelt patsientidelt eemaldatud täiskasvanud ajurakkudega. Rakud eraldati aju hallaines asuvatest kudedest, kus ei leidu teadaolevalt tüvirakke. Rakuarengut kiirendavate ainetega mõjutatud neuronid siirdati seejärel hiireajju ning rakud hakkasid tootma uusi neuroneid, mis sobisid nende uude keskkonda. Steindleri sõnul on tegemist täiesti uue ajurakkude allikaga, mida saab kasutada ravimaks selliseid raskeid haigusi nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi ja taastamaks insuldi üle elanud patsientide normaalset ajutegevust. Ta lisas, et kuigi tervet inimaju ei saa antud meetodil ilmselt üles ehitada, on sel viisil võimalik asendada teatud ajuosas hukkunud ajurakke. Steindleri hinnangul võivad leiul põhinevad raviviisid tulla inimestel kasutusele umbes viie aasta pärast, ent see eeldab tõsist uurimistööd ja laialdasi katsetusi.

Põud viib puudelt lehed

Juba augusti keskel lehti langetavad puud annavad märku põuasest suvest tekkinud kahjustustest, mis võivad halvimal juhul tuua kaasa mõnede puude kuivamise, kirjutab EPL. Dendroloog Eino Laasi sõnul ongi osa puid Eestis juba kuivanud. Eriti puudutab see kaski, mis on niiskussüsteemi muutustele eriti tundlikud. Põud teeb liiga nii põõsastele kui ka puudele. Suuremate puude läheduses kasvavad põõsad peavad vee pärast puudega konkureerima ning selles võitluses jäävad puud peale. Lehtede langemine ei tähenda veel puu kuivamist, kuid kui põuale järgneb külm ja lumeta sügistalv, mõjub see puule halvasti. Lisaks võimendab põud ka puude haiguskahjustusi. Laasi sõnul võib näiteks kaskedel võra ülaltpoolt hõredaks minna – see viitab asjaolule, et puu on stressis. Aastatega see süveneb ja puu seisund halveneb. Põuase suve tegelikke kahjustusi näeb kevadel.

Astronoomid määrasid kindlaks tähtede massimiinimumi

Astronoomid teavad juba ammu, et tähed, millel pole piisavalt suur mass, ei sära kunagi ning nende eluiga on oma normaalsete kaaslastega võrreldes miljardite aastate võrra lühem. Paraku ei teatud seni, kui väike on see massipiir täpselt, sest kõige nõrgemini säravad tähed on kahjuks siiani olnud telessoobiga tabamiseks liialt tuhmid. Nüüd aga õnnestus teadlastel Hubble'i kosmoseteleskoobi abiga BBC teatel uurida universumi ühtesid kõige tuhmimaid tähti ning teha neist esmakordselt ka hea kvaliteediga fotosid. Ajakirjas Science tutvustatud uuringu raames jälgisid teadlased Linnutee keskmes paiknevaid tähti, mis on sedavõrd tuhmid, ent nende toodetav valgus oleks uurimistööd juhtinud Harvey Richeri kinnitusel ekvivalentne selle kumaga, mida oleks Maalt vaadates näha, kui Kuul põleks üksik küünlaleek. Hubble'i võimas kaamera jäädvustas sellise imeväikese valgusekoguse tabamiseks tuhmide tähtede piirkonda viie järjestikuse päeva jooksul. Kuigi kosmoseteleskoop olnuks võimeline leidma veel mõnevõrra tuhmimaid tähti, ühtegi sellist enam ei avastatud, mis näitab, et jälgitud tähed on arvatavasti "täisväärtusliku" tähe staatuse saavutamiseks kõige väiksema võimaliku massiga. Andmeanalüüs näitas, et kõige tuhmimate leitud tähtede mass moodustab vaid 8,3% Päikese samast näitajast.

Põhja-Eesti verekeskusel napib doonoreid

Põhja-Eesti verekeskusel napib doonoreid ning kümnendik tulijatest saadetakse vere halva kvaliteedi tõttu tagasi, vahendab ETV24 Aktuaalse kaamera uudist. Põhja-Eesti regionaalhaiglas toimub 50 veresobitamist päevas, verevaru on haigla jaoks hetkel küll piisav, kuid vereloovutajate aina vähenev hulk paneb arste muretsema. Päevas käib verd loovutamas alla saja inimese, kuigi tegelik vajadus on suurem. Verekeskuse töötajate sõnul on verevarude tagamine eriti raske just suvel, hetkel püsib vajadus kõikide veregruppide osas. 10%-15% vere loovutajatest saadetakse ukselt tagasi, sest nad ei sobi doonoriks. Tagasisaadetute suur hulk näitab, et eesti inimese veri pole kõige kvaliteetsem, selle peamiseks põhjuseks on mugavad ja mittetervislikud eluviisid. Põhja-Eesti regionaalhaigla hankis Baltimaade esimese immuuno-hematoloogilise analüsaatori, miljon krooni maksnud aparaat suurendab vereülekannete ohutust. Varem kontrolliti vere kvaliteeti käsitsi, nüüd on töö automatiseeritud. See tagab patsiendile senisest paremini vereülekande ohutuse.

Tallinna linnavalitsus aitab kiiremini kaeoperatsioonile

Tallinna linnavalitsus soovib kaeoperatsiooni järjekorra lühendamiseks linnaeelarvest raha eraldada, sest hallkae eemaldamise operatsiooni järjekord on praegu kahe aasta pikkune, teatab ETV24. Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul on hallkae eemaldamise operatsiooni järjekorra lühendamine kõige pakilisem. Linnaeelarvest eraldada plaanitav raha annab tema kinnitusel paljudele operatsioonijärge ootavatele inimestele võimaluse kiiremini täisväärtuslikumat elu elama hakata. Ratas sõnul loodab linnavalitsus saavutada selle rahaeraldusega olukorra, et 2008. aasta alguseks kaeoperatsioonile pealinnas enam järjekorda ei ole.

Uuring: insuldirisk on suurim hommikul ja õhtul

Ajakirjas Journal of Neurology, Neurosurgery and Psychiatry tutvustatud Jaapani Iwate meditsiinikooli teadurite uurimistööst selgus, et insuldi ehk ajurabanduse tekke risk tipneb kahe tunni vältel kaks korda ööpäevas - hommikul ja õhtul. BBC teatel analüüsisid uurijad 12.957 insuldijuhti ning leidsid, et suurim insuldirisk valitseb kell 6-8 hommikul ja kell 18-20 õhtul. Kõige madalam oli ajurabanduse tekke tõenäosus magamise ajal. Teadlaste hinnangul on selle põhjuseks tõenäoliselt organismi sisemise 24-tunnise sisetsükli põhjustatavad loomulikud muudatused vererõhus ning vereringes tervikuna. Nii näiteks on varasemates uuringutes leitud, et vererõhk kipub olema kõige kõrgem just hommikul ja õhtul ning ka verehüübivus on just hommikul keskmisest suurem.

Euroopa ravikindlustuskaarti ei saa paar päeva internetist tellida

Eesti Haigekassa võtab esmaspäeval kasutusele uue kindlustatute registri tarkvaralahenduse ning seoses tehniliste ümberkorraldustega ei saa täna õhtust kuni esmaspäevani Euroopa ravikindlustuskaarti interneti kaudu tellida, teatab haigekassa. Alates täna kella 17st kuni esmaspäeval kella 12ni ei saa internetist tellida Euroopa ravikindlustuskaarti, muuta oma kontaktandmeid või pangakontot. Alates 21. augustist ei pea enam esitama haigekassale avaldust oma lapse arvele võtmiseks ega eraldi teavitama nimemuudatusest. Vastavad andmed edastab haigekassale rahvastikuregister.

Süstik Atlantis võib startida juba 27. augustil

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) teatas, et kosmosesüstik Atlantis võidakse orbiidile lähetada juba esimesel sobival võimalusel ehk siis 27. augustil, kirjutab New Scientist. 27. augustil algav "stardiaken" kestab kuni 7. septembrini. Atlantise stardivalmidus sai kinnituse pärast kaks päeva väldanud stardiks ettevalmistuste edukuse analüüsi NASA ekspertide poolt. Muuhulgas arutati Atlantisel hiljuti tuvastatud nn "poldiprobleemi" tõsidust. Nimelt leiti, et ühte süstiku sideantennidest paigal hoidvast neljast poldist kaks on liiga lühikesed ja võivad teoreetiliselt stardi käigus lahti tulla. Kuigi süstikud on sellise poldikinnitusega lennanud probleemideta juba 25 aastat, tahavad NASA insenerid olla täiesti veendunud, et see on ikka ohutu või siis asendada "kahtlased" kinnitid pikematega. Kuna Atlantis seisab juba stardirambil, kujutab see näiliselt tühine protseduur enesest tegelikult suurt ja keerukat ettevõtmist. Usutavalt viidaks poldivahetus siiski vaid ühe päeva jooksul läbi ning 27. augusti starditähtaega see ei muuda. Atlantise seekordse missiooni peamiseks ülesandeks on jätkata rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) ehitamist. ISS peaks praeguste plaanide kohaselt lõplikult valmima aastaks 2010. ning samal aastal kavatseb NASA süstikulennud lõplikult peatada.

IVF uuringud avastavad embrüol rinnavähiriski

Austraalias tegutsevad kunstliku viljastamise (IVF) kliinikud on hakanud pakkuma teenust, mille käigus tehakse enne emaihusse viimist kindlaks ja jäetakse seejärel siirdamata embrüod, millel on teatud, olulisel määral rinnavähki haigestumise riski tõstvad mutatsioonid geenides BRCA1 ja BRCA2, kirjutab ABC. Selline tegevus on aga tõstatanud eetilise küsimuse, kas embrüo hävitamine vaid tulevase vähkihaigestumise suurema tõenäosuse tõttu on õigustatud. Mutatsioonid BRCA geenides suurendavad naistel rinnavähi tekke tõenäosust suures mahus, ent neid mutatsioone kandev naine võib loomulikult ka elu lõpuni ilma rinnavähita elada. Senised üldkasutuses olevad IVF-testid teevad kindlaks mutatsioonid, mis põhjustavad raskeid pärilikke haigusi ning nende tulemusena hävitatakse ekspertide sõnul embrüod, mis juba kannavad eneses ravimatuid ja ränki haigusi põhjustavaid muutusi. Rinnavähiuuringuid pakub praegu kolm Austraalia IVF-kliinikut ja kuigi esialgu ei valitse selle teenuse järele suurt nõudlust, ennustavad asjatundjad, et peagi muutub see uuring väga populaarseks ennekõike naiste seas, kes ise riskigeene kannavad ja ei soovi neid oma lapsele edasi anda.

Teadlased avastasid inimeseks arenemise võtmegeenid

California ülikooli teadurite juhitud uurimisrühm avastas inimgenoomi piirkonna, mis mängis ilmselt inimaju evolutsioonilises arengus võtmerolli, kirjutab BBC. Piirkond HAR1 on uurijate kinnitusel läbi teinud ülikiire evolutsioonilise arengu ja aktiveerub ajuarengu kriitilistel perioodidel. Uurimistöö käigus võrdlesid teadlased inimese, shimpansi ja teiste loomade genoomi ning avastasid, et aju ning kogu kõrgema närvisüsteemi arengus üliolulist rolli kandev genoomipiirkond HAR1 on laias laastus sarnane kõigil imetajatel ning ainsaks ses küsimuses selgelt eraldiseisvaks liigiks on just inimene. Kui üldiselt on erinevate imetajate HAR1 vaid 1-2 erinevust, siis inimese ja shimpansi samal genoomiosal leiti koguni 18 erinevust, mis on teadurite kinnitusel vaid mõne miljoni aasta vältel aset leidnuna suisa uskumatu muutus. Teadlaste hinnangul ei kontrolli kaardistatud geenid vastupidiselt enamikule geenidest teatud kindlate valkude tootmist, vaid modifitseerivad arvatavasti teiste geenide funktsioneerimist. Ekspertide arvates võib leid seega tähendada, et inimaju tormiline evolutsiooniline areng põhineb just geneetiliste funktsioonide täpsel "tuunimisele".

TV võib lastel toimida valuvaigistina

Televiisori passimisel võib lastele olla valuvaigistav efekt, vahendab BBC Itaalia Siena ülikooli teadurite avastust. Uurijad analüüsisid, kuidas taluvad vereproovi võtmisega kaasnevat valu 69 seitsme kuni kaheteist aastast last, kellest osa rääkis protseduuri käigus oma emaga, osa vaatas telerit ning kolmanda grupi tähelepanu ei hajutatud. Ajakirjas Archives of Disease in Childhood tutvustatavas uurimuses selgus, et kõige vähem kaebasid valu üle televiisorit passivad lapsed, kes talusid vereproovi mittehäiritute gruppi kuuluvatest eakaaslastest keskmiselt kolm korda paremini. Ema tähelepanu ei küündinud teadurite kinnitusel televiisori mõju lähedalegi. Teadlaste arvates võib telerivaatamine laste tähelepanu lihtsalt mujale juhtida, ent võimalik on seegi, et sest saadav rahulolu stimuleerib looduslike valuvaigistite endorfiinide tootmist. Uurijate hinnangul näitab uurimistöö ka, et telerivaatamine on lastele tõepoolest väga ligitõmbav tegevus ja vanemad peaksid sellega arvestama.

Eestlastest arstide arv Soomes kasvab jõudsalt

Soomes on viimasel viiel aastal kiiresti kasvanud välismaalastest arstide arv, eestlastest arstide arv on kahekordistunud, vahendab ETV24 ajalehes Helsingin Sanomat ilmunud artiklit. Soome arstide liidu andmeil elas 2000. aastal Soomes 390 arsti, kelle emakeeleks ei olnud soome või rootsi keel, möödunud aastal oli neid aga juba 618, teatas Helsingin Sanomat. Ligi kolmandiku välismaalt tulnud arstide emakeel on vene keel, umbes kuuendikul aga eesti keel. Eesti arstide arv on alates 2000. aastast Soomes kahekordistunud. 2005. aastal elas Soomes 111 alla 64aastast arsti, kelle emakeel on eesti keel. Pärast Eesti saamist Euroopa Liidu liikmeks ei pea Eesti arstid enam sooritama Soomes eksameid, vaid tervishoiu õigusturbekeskus annab neile taotluse alusel arstina praktiseerimise õiguse.

Eesti seeneteadlane ennustab viletsat saaki

Eesti tuntuima seeneteadlase Erast Parmasto sõnul on pika põua tõttu tänavu oodata väga kesist seeneaastat, kirjutab Postimees. Kui ilmaennustus paika peab ja lähiajal mitu korda vihma sajab, võib mingit saaki loota, kuid üldiselt on pikk põud seente niidistiku hävitanud, rääkis Parmasto. Ta lisas, et Soome seeneteadlane Tuomo Niemelä hindas tänavuse seeneaasta koguni viimase saja aasta viletsaimaks. Kasvamiseks vajavad seened parajalt soojust ja niiskust. Külm ja kuiv kevad ning pikk põud mõjuvad neile seevastu hävitavalt. Kõige rohkem seeni võib leida segametsadest, kõige vähem aga rabamännikutest.

Tegevusetus tapab uued ajurakud

Californias asuva Salki bioloogiliste uuringute instituudi teaduri Fred Gage'i juhitav töörühm avastas, et uusmoodustunud täiskasvanud ajurakkude ellujäämine oleneb sellest, kas neil on piisavalt "tööd", kirjutab New Scientist. Teadlased süstisid geneetiliselt muundatud hiirte organismi viirust, mis peatab uutel ajurakkudel NMDA retseptorite moodustumise. Antud retseptorid kujutavad enesest valke, mis asuvad ajuraku välispinnal ning aitavad rakul omasugustega kommunikeerida. Kasutatud viirus nakatas vaid uusmoodustunud ajurakke ning jättis teised rakud puutumata. NMDA retseptoriteta ajurakud surid veatutest rakkudest kiiremini, mis näitab, et ajurakkude säilimise osas on võtmeküsimuseks nende omavaheline sidepidamisvõime. Teadlased uurisid NMDA retseptorite blokeerimise mõju ajupiirkonnale, mis vastutab mälu ja õppimisvõime eest.

Dieet võib muuta tselluliidi silmatorkavamaks

Ajakirjas Plastic and Reconstructive Surgery tutvustatud USA ilukirurgide uuringust selgus, et kaalukaotus võib muuta tselluliidi senisest silmatorkavamaks, kirjutab BBC. Tselluliit ehk iseloomulikul moel naha alla kuhjuv rasvakiht esineb erinevatel hinnangutel umbes 85%-98% naistest. Jälgimistöö käigus tegi ilukirurgide töörühm kindlaks, et enim torkas tselluliit silma saledatel naistel, kes võtsid kaalus pisut alla ning kelle nahk oli seetõttu "lõdvem". Ülekaalulistele naistele mõjus aga kaalukaotus pigem tselluliiti piiravana, kuigi päris nähtamatuks ei muutunud rasvakogumid ka neil. Tselluliidi vähendamiseks soovitatakse üldiselt regulaarselt trenni teha ning piisavas koguses vett tarvitada. Kuigi naised kulutavad igal aastal tselluliidivastaste "imevahendite" soetamisele suuri rahasummasid, kinnitavad eksperdid, et tselluliidi teket ei saa paraku ennetada ning efektiivset tselluliidivastast ravi ei ole veel olemas.

Kiusvaalade ürgne sugulane oli ablas kiskja

Monashi ülikooli teadurite sõnul paljastas 25 miljoni aasta eest elanud vaala fossiilsete säilmete uurimine, et kiusvaalade (Mysticeti) kauge sugulane Janjucetus hunderi oli pisikest kasvu agressiivne kiskja, kes meenutas tänaseid kiusvaalu üsna vähe, kirjutab Nature. Sellistel kiusvaaladel nagu sinivaal (Balaenoptera musculus) ja küürvaal (Megaptera novaeangliae) ei ole hambaid ning nende asemel ripuvad neil suus ülalõualuu küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid. Tänu nendele saab vaal mereveest suurel hulgal kurnata väikeseid vähikesi ja väikesi kalu. Ent Janjucetus hunderi'l oli voolujooneline keha, suured silmad ja pirakad ning teravad hambad, mis näitab, et ta pidas jahti suurtele kaladele ja tõenäoliselt koguni tol ajastul elanud vaalalistele ning haidele. Kui tänased kiusvaalad võivad kasvada kuni 30 meetri pikkuseks, siis nende kauge esivanem oli pigem delfiini mõõtu. Sellele vaatamata lahterdub J.hunderi just kiusvaalaliste sekka, sest ta luustikul on mitmeid vaid neile elusolendeile omaseid tahke. Teadlased teadsid ka seni, et kiusvaalad põlvnevad oma hambulistest sugulastest, sest embrüodena läbivad nad arengustaadiumi, kus neil on hambad. Ent seni puudusid neil fossiilid vaaladest, kes elasid 34-25 miljoni aasta eest. Janjucetus hunderi eripära näitab, et sugugi mitte kõik kiusvaalade kauged eellased ei loobunud hammastest, ent "hambulised kiusvaalad" kujunesid siiski evolutsiooniliseks tupikteeks.

Autism mõjutab kogu aju

Ajakirjas Child Neuropsychology tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadlaste uurimistööst ilmneb, et autism ei mõjuta vaid inimese võimet kaaskodanikega suhelda, vaid selle mõju avaldub oluliselt laiemalt, vahendab BBC. Uurijad jälgisid katsete käigus 56 autistlikku ja 56 tervet last ning panid tähele, et esimestel esines raskusi paljude keerukamate igapäevatoimetuste läbiviimisel. Nii näiteks ei saanud nad hästi hakkama kingapaelte sidumisega ja ei suutnud eristada sarnase väljanägemisega inimesi, mis näitab, et autism mõjutab väga paljusid ajupiirkondi, mitte vaid selle sotsiaalset läbikäimist suunavaid osi. Uuringust ilmneb, et autistidel esineb lisaks selle psüühilise häirega tavaliselt seostatavate probleemidele raskusi muuhulgas ka visuaalse informatsiooni töötlemisel ja mälu normaalsel funktsioneerimisel, sest tavalise inimese jaoks iseendastmõistetavad argised tegemised eeldavad tegelikult erinevate ajupiirkondade keerukat koostööd. Teadlaste hinnangul aitab leid autismi olemust senisest paremini mõista ja toob loodetavasti lähemale ka päeva, mil selle häire tekkepõhjused täielikult kaardistatakse.

WWF: veenappus on globaalne probleem

Keskkonnakaitseorganisatsioon WWF hoiatab, et veepuudus on globaalne probleem ja puudutab ka rikkaid lääneriike, vahendab BBC. Loodusekspertide kinnitusel muudavad kliima globaalne soojenemine ja ebamõistlik veevarude kasutamine peagi vee defitsiitseks kaubaks ka kõige arenenumates riikides. WWF kutsub rahvusvahelise Maailma Veenädala eel tehtud avalduses rikkaid lääneriike üles näitama positiivset eeskuju ning uuendama vananenud veesüsteeme ja vähendama reostust. Avalduses väidetakse, et näiteks sellistes suurlinnades nagu Houston ja Sydney tarvitatakse pidevalt enam vett kui seda looduslikult juurde tekib. Londonis aga lekib looduskaitsjate sõnul iganenud torude tõttu iga päev 300 täispika ujumisbasseini võrra vett. Suuri probleeme ennustatakse Lõuna-Euroopale, sest selle piirkonna veevarud on ilmastiku üldise soojenemise tõttu kahanemas.

PERH sai 1,2-miljonilise vereülekande analüsaatori

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) vereteenistus sai ligi 1,2 miljonit krooni maksva uue immuunohematoloogilise analüsaatori, mis on esimene omataoline Baltimaades. Uue analüsaatori rakendamisega loodi haigla teatel Eestis esmakordselt kogu haiglale senisest täpsemad kvaliteetsete verekomponentide ülekande tingimused. Analüsaatori ID GelStation Classic abil on võimalik teha kõiki vereülekandega seotud analüüse, sealhulgas patsiendi veregrupi ja reesusfaktori määramist ning antikehade olemasolu tuvastamist. Regionaalhaiglas tehakse ligi 50 individuaalset veresobitamist päevas ning uus analüsaatori teeb doonorivere individuaalse sobitamise patsiendi verega lihtsamaks.

Tallinnas meenutatakse Ernst Öpikut

31. augustil algusega kell 12.00 toimub Tallinna Linnavalitsuse residentsis aadressil Roosikrantsi 4a teaduslik istung ülemaailmselt tuntud Eesti astronoomi prof. Ernst Julius Öpiku (1893-1985) mälestuseks. Istung on korraldatud MTÜ Euroscience Eesti üritusena ning kestab 2,5-2.0 tundi. Esinejate hulgas on kunagine E.Öpiku kolleeg ja kaasautor Marylandi ülikoolist, emeriitprofessor Fred Singer ja tema nooremad kolleegid. Sissepääs on vaba, kuid üritusel osaleda soovijatel palutakse registreeruda hiljemalt 29. augustiks kas elektronposti või telefoni 7410261 teel Tartu Observatooriumi sekretäri Mare Ruusalepa juures.

Haigekassa tagab kliendinõustamise maavalitsuste juures

Kolmapäeval toimunud haigekassa nõukogu erakorralisel koosolekul räägiti haigekassa klienditeeninduse arengust, teatab Eesti Haigekassa. Nõukogu kaalus juhatuse kohalike büroode sulgemise otsuse regionaalpoliitilisi aspekte ja leidis, et haigekassa klienditeeninduse teenuse pakkumist maakonnas võiks laiendada lisaks postkontoritele ka maavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu. Nõukogu tegi juhatusele ülesandeks asuda maavalitsustega läbirääkimisi pidama, et vajadusel luua maavalitsuste sotsiaaltöötajate baasil täiendava nõustamise teenus. Sealjuures tuleb läbirääkimistel aluseks võtta varem haigekassa ja Eesti Posti vahel sõlmitud koostöölepingu põhimõte ja raamid. Jätkuvalt saab inimene kõikides Eesti Posti kontorites üle riigi endale nõutada vajaliku haigekassa blanketi. Haigekassa on minimeerinud blankettide arvu kümnekonnani ja andmed, mida tuleb kirja panna on elementaarsed, puudutades nime, isikukoodi, aadressi, telefoninumbrit ja inimese pangakonto numbrit. Nende andmete kirjapanemisel aitab inimest vajaduse korral ka postitöötaja. Laialdasemat infot ravikindlustuse valdkonna kohta saab haigekassa infotelefonilt 16363.

Viljandi linnusest leiti salapärane ruum

Arheoloog Arvi Haak avastas Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata, teatab SL Õhtuleht. Säilinud linnuseplaanil hoovialal paiknevat ruumi kujutatud ei ole. Arvi Haagi sõnul on seda saanud kasutada ka eluruumina, sest seal oli küttekolle. Milleks täpselt saladuslikku ruumi kasutati, pole arheoloogi sõnul teada. Ta lisas, et sõdurite majutamiseks see algselt mõeldud ei olnud, sest ordu ajal oli linnuses ruumide lahendus põhjalikult plaanitud. Keldriruumist avastati välipudeli katkeid, torkeriist, kahurikuul ning mõningaid ehteid. Viimaste seas näiteks umbes 30 helmest, mida kandsid eesti naised. Märkimist väärib ka luuripats ja põrandakihist leitud Riia killing.

Eksperdid pooldavad laialdast HIV-testimist

Aidsieksperdid kutsuvad üles kohandama senisest märksa laialdasemat HIV-testimist, kuna hinnanguliselt ei tea ca 90% HIV-positiivsetest, et on nakatunud ja levitavad seetõttu viirust pahaaimamatult edasi, kirjutab BBC. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) aidsiekspert Kevin De Cock sõnas, et kui arstid saaksid suuremad võimalused ja volitused inimestele vereproovi teha, aitaks see haiguse levikut olulisel määral pidurdada. Samas leidsid aga Torontos toimuval rahvusvahelisel aidsikonverentsil osalejad, et laialdane HIV-testimine võib seada ohtu inimõigused. Asjatundjate sõnul on maailmas praegu enam kui 45 miljonit HIV-positiivset inimest ja aids on nõudnud juba üle 25 miljoni inimelu. Hinnanguliselt on vaid 12% maailma elanikkonnast võimalik teha anonüümne ja tasuta aidsitest, kui nad kahtlustavad, et võivad olla nakatunud.

Madal hormoonitase seostati suurenenud surmariskiga

Enam kui 40-aastastel, madala meessuguhormooni testosteroon tasemega meestel on keskmisest suurem surmarisk, vahendab BBC ajakirjas Archives of Internal Medicine tutvustatud USA teadurite uurimistöö leidu. Washingtoni ülikooli uurijad avastasid 858 endise sõjaväelase terviseandmeid analüüsides, et madala testosteroonitasemega meestel oli normaalse hormoonikogusega soo- ja eakaaslastega võrreldes koguni kuni 88% suurem surmarisk. Isegi sel juhul, kui uuritud meeste hormoonitaset analüüsides võeti arvesse erinevate ägedate haiguste võimalik mõju kehas tekkiva testosterooni kogusele, oli madala hormoonitasemega meeste surmarisk 68% võrra kõrgem. Asjatundjad märgivad samas, et antud uuringus analüüsiti testosteroonitaseme ja surmariski seost vaid endistel sõjaväelastel, mistõttu leidu ei saa automaatselt laiendada kogu elanikkonnale.

Merelindude arvukus on ka Eestis sattunud löögi alla

Ka Eestis pesitsevate aulide, hahkade ning teiste merelindude arvukuse vähenemise pärast mures keskkonnaorganisatsioonid on pöördunud Põhjamaade ministrite nõukogusse, et koondada jõud lindude kaitseks, kirjutab Postimees. Eesti Maaülikooli ornitoloogi Andres Kuresoo sõnul pole täpseid andmeid merelindude arvukuse kahanemise kohta võimalik öelda, sest asurkondade suurused pole teada ega riigid sellele piisavat tähelepanu pööranud. Eestis on aga tema sõnul eriti kannatanud harilik hahk (Somateria mollissima), kelle populatsioon on kiiresti kokku kuivanud, ulatudes varasemast mitmekümnest tuhandest vaid viie tuhande paarini, olukord polevat parem ka aulide (Clangula hyemalis) hulgas. Üheks merelindude arvu kahanemise põhjuseks pakuvad keskkonnaorganisatsioonid välja toidu ehk kala vähesuse, mida põhjustab liigne kalapüük, Kuresoo sõnul ei saa merelindude arvukuse vähenemisel siiski välja tuua vaid üht-kaht põhjust.

Sügavkülmutatud hiired sai järglasi

15 aasta vältel külmutatud olekus viibinud hiirte kehast eraldatud sperma kasutamisel sündisid normaalsed ja terved järglased, mis annab eksperimendi korraldanud Jaapani, Suurbritannia ja USA teadlaste sõnul lootust, et sarnasel viisil suudetakse mitmeid väljasurnud liike taas "ellu äratada", teatab Reuters. Teadurite katsetest ilmnes, et spermat saab viljastamisvõimelisena hoida seni arvatust palju pikemalt, kui see on külmutatud koos kogu keha või suguorganitega ning külmutatud aeglaselt temperatuurini vähemalt -20C. Külmutatud keha või organi hoidmiseks ei ole vaja mingisuguseid eritingimusi ning antud juhul säilitati neid tavalises külmikus. Üks nädal kuni 15 aastat sel viisil külmutatud olekus viibinud hiirte spermat kasutades õnnestus uurijatel kunstliku viljastuse teel ilmale tuua terveid hiirepoegi. Uurimistööd juhtinud Atsuo Ogura kinnitas, et 15 aastat külmutatud sperma abil viljastatud isendid ei erinenud mingil moel lühemat aega külmutatud olekus sperma kasutamisel sündinud järglastest. Uurijate kinnitusel näitab leid, et põhimõtteliselt on võimalik taas "ellu äratada" paljusid väljasurnud liike ning muuhulgas on mõeldav ka näiteks mammuti taasloomine või vähemalt mammuti hübriidi viljastamine.

Kliimasoojenemine toob enesega enam loodusõnnetusi

Bristoli ülikooli teadlased hoiatavad, et tõusvad õhutemperatuurid põhjustavad järgmise kahe sajandi vältel senisest enam metsapõlenguid, põudasid ja üleujutusi, vahendab BBC. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistööst ilmneb, et paljusid maailma piirkondi ootab ees loodusõnnetuste suurenenud tõenõosus isegi sel juhul, kui kasvuhoonegaaside emissioone õnnestuks suures mahus vähendada juba lähiajal. Suurbritannia teadurite enam kui 50 kliimamudeli analüüsil põhinevas teadustöös leiti, et globaalse temperatuuride tõusu ja ökosüsteemidele põhjustatava kahju vahel valitseb otsene seos. Uurijate hinnangul väheneb metsadega kaetud pindala kõige kiiremini paljudes Euroopa ja Aasia piirkondades ning Kanadas ja Amazonases. Veevarude vähenemine kliima globaalse soojenemise tõttu ähvardab aga enim Lääne-Aafrikat, Lõuna-Euroopat ja Ameerika Ühendriikide idaosa.

Uuring: rahulolematus oma kehaga muudab kuulsused saledamaks

Ajakirja International Journal of Eating Disorders veebilehel tutvustatud uurimistööst selgus, et oma kehamõõtmetega rahulolematud inimesed peavad kuulsusi kõhnemateks kui need tegelikult on, kirjutab ABC. Tegemist on järjekordse teadusliku uuringuga, mis näitab, et enese liiglihavaks pidamine muudab viisi, kuidas inimene oma kaaskodanikke näeb. Sydney ülikooli teadur Amy Willinge palus 118 noorel normaalkaalus inimesel hinnata naissoost kuulsuste tegelikke fotosid ning nende arvuti abil 10%-30% võrra paksemaks või saledamaks muudetud versioone. Katses osalenud pidid kindlaks määrama, milline on avaliku elu tegelase tegelik kehakuju ning selgitama, milline võiks olla naise ideaalkehakuju. Hilisemas andmeanalüüsis selgus, et oma kehakujuga rahulolematud mehed ja naised pidasid oluliselt sagedamini autentseteks fotosid, kus kuulsust oli tehislikult kõhnemaks muudetud ning tõid selliseid pilte sagedamini esile ka naise ideaalse kehakujuna. Oma kehaga rahul olevad katsealused suutsid kuulsuste tegelikku suurust paremini tuvastada. Willinge hinnangul näitab leid, et kui inimesed pole oma kehaga rahul, muudab see seda, millistena nad näevad oma kaaskodanikke, mis tekitab omakorda ebareaalseid ootusi kehakuju muutmiseks ning tõstab söömishäirete riski.

Pärast vanemahüvitist makstakse haigusraha alampalga järgi

Pärast vanemahüvitise saamist tööle naasvale ja seejärel haige lapsega koju jäävale vanemale makstakse haigusraha kehtiva alampalga, mitte vanemahüvitise suuruse järgi, kirjutab Eesti Päevaleht. Emad, kes pärast vanemahüvitise saamist tööle lähevad ja kes ise või kelle lapsed siis haigeks jäävad, saavad haigusraha alampalga järgi, mis sel aastal on 3000 krooni. Seega oleks ühe haiguspäeva raha 98 krooni. Infot antud põhimõtte kohta on raske saada -sotsiaalkindlustusametist võib leida infot vanemahüvitise kohta, kuid haigusraha kohta nemad teavet ei jaga. Haigekassa annab infot haigusraha jagamise kohta, kuid ei too eraldi välja vanemahüvitist saanud inimesi puudutavat. Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet leidis, et selline põhimõte peaks olema iseendastmõistetav ning ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Paraku võib selline süsteem kaasa tuua olukorra, kus emad hakkavad haigeid lapsi lasteaeda viima, sest nii väikese summaga on raske hakkama saada.

Astronoomid otsustavad peagi Pluuto saatuse

14.-25. augustini kohtuvad Prahas toimuval aastakonverentsil 3000 astronoomi maailma erinevatest riikidest, kes otsustavad tõenäoliselt, kas Päikesest kõige kaugemal asuv meie tähesüsteemi planeet Pluuto võib ka edaspidi kanda planeedi nime, kirjutab Reuters. Rahvusvaheline Astronoomiaühing (IAU) võib planeedi mõistet senisest detailsemalt defineerides kas Pluuto staatust alandada või möönda, et praegu üldtunnustatud Päikesesüsteemi planeetidele võib tulevikus lisanduda veel kümneid uusi taevakehasid, mis vastavad planeedi praegusele määratlusele. Debatid Pluuto planeediks tunnistamise üle algasid vahetult pärast seda, kui leiti, et 1930. aastal avastatud taevakeha mass on Maa sama näitajaga võrreldes tühiselt väike. Vaidlused hoogustusid 2003. aastal, mil astronoomid leidsid Neptuuni orbiidi taga laiuvast Kuiperi vööst kosmilise objekti nimega UB 313 ehk populaarsema nimetusega Xena, mis võib olla vaid üks ligikaudu tosinast või isegi kümnetest Päikesesüsteemi piirimail asuvatest taevakehadest, mis on Pluutost suuremad. Praeguse arusaamise kohaselt tuleks kõik sellised juba leitud ja alles avastamata objektid kuulutada planeetideks. Planeedi mõiste täpsema defineerimise ülesandeks saanud töörühma juht Owen Gingerich sõnas, et oli vaid ajaküsimus, millal vaatlustehnika tormiline areng sunnib teadlasi fundamentaalseid arusaamu korrigeerima ja küsis probleemi olemust illustreerides, kas Pluutot tuleks vaid ajaloolistel põhjustel pidada ka edaspidi meie tähesüsteemi üheks täieõiguslikuks planeediks. Ühe ettepanekuna pannakse hääletusele uus kord, mille kohaselt võidakse Päikesesüsteemi planeetide hulka arvata lisaks praegusele üheksale planeedile veel kolm taevakeha ja jätta uks lahti ka teistele kandidaatidele. Kava kohaselt hakkaks kaheksa «klassikalise planeedi» kõrval planeetideks nimetama ka niinimetatud pluutonite kategooriasse kuuluvaid objekte, mille hulka arvestataks esialgu kolm taevakeha: Pluuto, Charon ja UB313. Lisaks mainitud 11 taevakehale arvataks üllatuslikult planeetide hulka ka seni asteroidina määratletud Ceres, mis oma suure massi tõttu samuti kerakujuline.

HI-viirusel on immuunsüsteemis "kaasosalised"

Immuunsüsteemi ründaval ja seeläbi aidsi põhjustaval HI-viirusel võivad organismis olla mõneti ootamatud "kaasosalised" - B-rakkude nimelised immuunrakud, vahendab Reuters USA teadurite rahvusvahelisel aidsikonverentsil tutvustatud avastust. Leiust teatanud Pittsburghi ülikooli uurijate sõnul võivad B-rakud mängida infektsiooni levikul koguni võtmerolli ja avastus võib selgitada, mil moel suudab HI-viirus organismis pikkade aastate vältel varjuda. Ekspertide arvates võivad uued teadmised aidata kaasa efektiivsete aidsiravimite loomisele. HI-viirus nakatab inimorganismi sattudes CD4 T-rakkude nimelisi immuunrakke ning seni arvati, et rakust rakku leviku käigus kasutab viirus ainult teatud kahte ja vaid CD4 T-rakkudes leiduvat retseptorit CCR5 ja CXCR4 . Nüüd selgus aga, et HI-viiruse levikuks näib olevat vajalik ka B-rakkude retseptor DC-SIGN. Laborikatsete käigus tehti kindlaks, et kui DC-SIGN on B-rakkudes blokeeritud, ei suuda aidsiviirus levida ka naabruses asuvate T-rakkude vahel.