MAREKI TERVISELEHT

10/21/2006

Loodi igemehaigete hambaid päästev ravimikuulike

USA teadlased töötasid välja tillukese plastikust ravipilli, mis võib nende kinnitusel ennetada igemehaigust periodontiiti põdevatel patsientidel hambakaotust ning kiirendada igemetõve paranemist, kirjutab BBC. Ravimikuulike paigutatakse ohustatud hamba ning haige igeme vahele ning sealt eraldub aeglaselt aspiriini toimeaineks olevat salitsüülhapet ning kolme erinevat mikroobe hävitavat ühendit, mis leevendavad valu ja paistetust ning tapavad hambakattu tekitavaid baktereid. Plastik kujutab enesest ka haiguse edasist levikut takistavat barjääri, mis võimaldab kahjustunud igemel paraneda. New Jersey riikliku ülikooli uurijad on juba alustanud ravipilli loomkatsetusi, ent esimesed inimkatsed toimuvad tõenäoliselt alles kahe või enama aasta pärast. Igemehaigus on hambakaariese ees peamiseks hambakaotuse põhjuseks ning seda aitab reeglina edukalt ennetada regulaarne hambapesu. Kehva suuhügieeni kõrval on igemehaiguse üheks peamiseks soodustajaks suitsetamine.

Vaata ka:

Tallinnas avatakse suitsetamisevastane näitus

Esmaspäeval 23. oktoobril kell 12 avatakse Tallinnas Ülemiste keskuses rahvusvaheline suitsetamisvastaste posterite näitus. Ameerika Ühendriikide riikliku krooniliste haiguste ennetamise ja terviseedenduse keskuse tubakavastast posterinäitust on eksponeeritud mitmel pool maailmas. Käesoleval aastal on näitus ringkäigul Baltikumis. Juulis-augustis Lätis ja septembris Leedus juba näidatud ning oktoobris ja novembris erinevates Eesti linnades eksponeeritav väljapanek on pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Näituse eesmärgiks on tuletada inimestele meelde tubaka laastavat mõju nende tervisele ning teavitada, et tubakas ei kahjusta mitte ainult suitsetajat ennast, vaid ka tema lähedasi. Samuti mõjutab suitsetamine negatiivselt inimese sotsiaalset staatust. Väljapaneku korraldajad paigaldavad igas näituse peatuspaigas selle juurde üheks päevaks ka nõustamiskabineti, kus kaubanduskeskuse külastajad saavad infot suitsetamisest loobumise võimaluste kohta ning võivad astuda esimese sammu suitsetamisest loobumiseks.

Ema stress aeglustab loote arengutempot

Suure stressi tingimustes elavatal naistel on võrrelduna stressivabas õhustikus elavate naistega raseduse 16.-29. nädalal keskmisest väiksemat kasvu beebid, teatab Reuters. Ajakirjas Psychosomatic Medicine tutvustatud uurimistöö läbi viinud Miami ülikooli meditsiinikooli teadurite hinnangul võib selle põhjuseks olla stressiolukorras organismis vabanev hormoon kortisool. Uuringut juhtinud dr Miguel A. Diego sõnul tuleks naistel seega raseduse ajal depressiooni või ärevushäire sümptomite ilmnedes arsti poole pöörduda, sest meditsiiniline stress avaldab loote arengule otsest mõju. Samas möönis ta, et raseduse ajal antidepressantide kasutamise mõju lootele on veel täpselt teadmata ning seega tuleb last ootava naise abistamiseks otsida muid viise. Varasemates uuringutes on leitud seos ka raseduse ajal üle elatud stressi ning enneaegse sünnituse ja lapse madala sünnikaalu vahel.

Vaata ka:

Orgaaniline nisu osutus arvatust tavalisemaks

Saksamaa Detmoldi riikliku toitaine- ja toiduuuringute keskuse teadurite uurimistööst selgus, et kui paljukiidetud orgaaniline toit on tõepoolest inimese tervisele tavatoidust kasulikum, siis erinev toitainetesisaldus selle põhjuseks ei ole, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry tutvustatud uuringu raames analüüsis Christian Zörbi juhitav töörühm ühe nisusordi orgaaniliselt ning tavameetodil kasvatatavates viljapeades 55 erineva toitaineühendi sisaldust ning avastas, et märkimisväärsed erinevused ilmnevad neist vaid viie osas. Zörb toonitas, et leitud erinevused olid tegelikult minimaalsed ja ükski neist ei mõjuta teadaolevalt maitset või toiteväärtust. Uurimistöös selgus, et orgaaniliselt kasvatatud nisutaimed olid 30% võrra väiksemad, mis tõstab loomulikult neist valmistatud toitainete hinda. Zörb mõistab samas enese sõnul, et osad inimesed on valmis orgaaniliselt kasvatatud toidu eest enam maksma muudel põhjustel, näiteks välistamaks võimalust, et tavaviisil kasvatatud viljas leidub jääke pestitsiididest. Nüüd viivad uurijad läbi sarnaseid katseid kartulitel, ent Zörbi hinnangul võib olla juba ette üsna kindel, et tulemused tulevad sarnased.

Vaata ka:

10/20/2006

Uudne ränikiip imiteerib edukalt silma võrkkesta

Pennsylvania ülikooli uurija Kareem Zaghlouli ja Stanfordi ülikooli teaduri Kwabena Boaheni loodud ränikiip imiteerib edukalt silma võrkkesta neuroloogilisi toimemehhanisme ning võib viia senisest paremate biooniliste silmade loomiseni pimedaks jäänud inimestele, teatab New Scientist. Umbes 700.000 lääneriikide elanikul diagnoositakse aastas vanusega seotud makulaarne degeneratsioon (AMD) ning 1,5 maailma inimesel leitakse haigus nimega võrkkesta pigmentne degeneratsioon ehk retinitis pigmentosa. Mõlema tõve puhul surevad valgust närviimpulssideks muutvad võrkkestarakud. Kui enamik seniseid tehissilmasid kujutab enesest silma taha siirdatud implantaati, mis on läbi arvuti ühenduses väliskaameraga, siis antud ränikiip võib kaotada nii arvuti kui ka väliskaamera kasutamise vajaduse. Nägemiskiip koosneb valgussensoritest ning sarnaselt tõelisele võrkkestale ja närvidele suudab kiip tohututest visuaalsete andmete kogustest välja filtreerida vaid selle osa, mida aju kasutab ümbritsevast maailmast pildi loomiseks. Sel eesmärgil kopeerisid uurijad imetajate silmade omadust edastada ajule nähtava kohta uut infot vaid siis, kui mõni jälgitava vaatepildi detail muutub. Tillukese seadeldise saab siirdada otse silma ning ühendada selle närvidega, mis saadavad signaale aju visuaalkeskusesse. Juuresolevalt kolmelt pildilt ülemisel on näha kiibi kogutav visuaalne informatsioon töötlemata kujul ning keskmisel pildil töödeldud kujul; alumisel pildil on aga kujutatud seda, mil moel näeb kiibiga varustatud inimene liikuvat nägu.

Vaata ka:

Tartu HIV nõustamiskabinetis saab teha tasuta hepatiiditesti

Tartu HIV Nõustamiskabinetis on lisaks HIVle ja süüfilisele võimalik end linnavalitsuse tervishoiuosakonna kulul tasuta testida ka hepatiitide suhtes, teatab Tartu linnavalitsus. Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond alustas koostöös ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonnaga tasuta hepatiitide diagnostikaga möödunud aastal. HIV ja süüfilise teste saab nõustamiskeskustes teha riigi kulul, kuid hepatiiditesti riik ei rahasta. Hepatiite on aga õige testida koos HIV-testiga, kuna nende nakatumisviisid on sarnased. Möödunud aastal pilootprojektina Tartu HIV nõustamiskabinetis testitud 63 vabatahtlikust ühel leiti B-hepatiit ja 16 C-hepatiit. Tartu HIV Nõustamiskabinet asub endises kopsukliiniku hoones aadressil Riia 167.

Vaata ka:
14.000 eestimaalast kannab eneses C-hepatiidi viirust

Saiasöömine võib tõsta vähiriski

Itaalia teadurite ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud uurimistööst selgus, et sageli saiatooteid tarbivatel inimestel on keskmisest kõrgem risk haigestuda neeruvähki, teatab BBC. Enam kui 2300 inimese, nende seas 767 neeruvähki põdeva või põdenud patsiendi, toitumisharjumuste ja tervisenäitajate võrdlemine näitas, et mõnevõrra tõstavad vähiriski ka pasta ja riisi pidev toiduks tarvitamine, ent ennekõike aedviljad ja linnuliha, kuid samuti ka lihatooted, näivad neerukasvaja tekke riski alandavat. Kohvi, tee, munade, kala, juustu, kartulite ja puuviljade toiduks tarvitamine uurimistöö andmete kohaselt neeruvähiriski ei mõjuta. Milano farmakoloogiliste uuringute instituudi teadlaste hinnangul on tuvastatud seose põhjuseks saiatoodete, pasta ja riisi kõrge glükeemiline indeks. Kõrge glükeemilise indeksiga toiduained tõstavad veresuhkru taset väga kiiresti ja tõenäoliselt aitab see seni veel teadmata moel vähitekkele kaasa. Eksperdid toovad siiski esile, et antud uurimistöös analüüsiti vaadeldud inimestel vaid kahe viimase aasta toitumisharjumusi ning seega tuleb tegeliku riski väljaselgitamiseks läbi viia palju mahukamaid ning pikemaajalisi uuringuid.

Vaata ka:

Enam kui pooled emad ei puhka end välja

Uuringufirma Braun Research läbi viidud küsitlusest selgus, et enam kui pooled Ameerika Ühendriikides elavad emad ei saa enesele lubada piisavas koguses ööund ja usuvad, et korralikult välja puhanuna oleksid nad paremad lapsevanemad, teatab Reuters. 500 last kasvatavat naist hõlmanud küsitluses tunnistas magamatusest põhjustatud väsimust 54% vastanutest. Kõige vähem saavad magada täistöökohaga naised, kellest on enese kinnitusel pidevalt unised 59%. Pooled tööl käivatest emadest tunnistasid, et magavad öösel vaid kuus tundi või isegi vähem. Kodus last kasvatavatest emadest kaebas unetundide nappuse üle 48% vastanutest. 52% naistest arvas, et korralikult välja puhanuna oleksid nad paremad lapsevanemad ning 65% möönis, et oleksid magamisdefitsiidita õnnelikumad. Kuigi unega seotud probleemid olid küsitletud naiste seas laialt levinud, ei olnud neist oma perearstile kordagi rääkinud tervelt 82%. Georgetowni ülikoolihaigla uneuurija Suzanne Griffin soovitas magamisdefitsiidiga naistel pidada kinni regulaarsest unetsüklist, hoiduda õhtul alkohoolsete ja kofeiini sisaldavate jookide tarvitamisest ning luua enesele rahulik ja mugav magamiskeskkond.

Vaata ka:
Mobiiliga kõnelemine võib rikkuda rahuliku ööune
Eksperdid: unepuudus on väga tõsine probleem

Meningiidivaktsiinil võib olla halvav mõju

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskuste (CDC) uurijad teatasid, et meningiidi ehk ajukelmepõletiku vastasel vaktsiinil võib üliharvadel juhtudel olla keha halvav mõju, ent sellele vaatamata kaaluvad vaktsineerimise positiivsed mõjud terviseriskid selgelt üle, vahendab CBC. Väikesemahulises ja esialgses uuringus selgus, et iga miljoni meningiidi vastu vaktsineerimise puhul tekib keskmiselt 1,25 haruldase neuroloogilise tõve Guillain-Barre'i sündroomi juhtumit. Guillain-Barre'i sündroom põhjustab nõrkustunnet jäsemetes ning kuigi enamik haigestunuid paraneb täielikult, võib see viia ka kehahalvatuse väljakujunemiseni. Nüüd kavandavad USA terviseametnikud vaktsiini terviseriskide täpsemaks analüüsimiseks laialdasemat uuringut. Menactra nimelise meningiidivaktsiini tootja Sanofi Pasteur teatas, et on katsetanud vaktsiini enam kui 10.000 inimesel ning selle käigus ei ole registreeritud ühtegi Guillain-Barre'i sündroomi juhtumit. Uurijad toonitavad siiski, et vaktsineerimatuna eluohtlikusse bakteriaalsesse meningiiti haigestumise tõenäosus on umbes 10 korda suurem kui haigestumine vaktsineerimisest tingitud Guillain-Barre'i sündroomi. Meningiidivaktsiini levinumate kõrvalmõjude hulka kuuluvad süstimiskohas tekkiv punetus, samuti peavalu ning nõrkus.

Vaata ka:

Laboris tutvustatakse ravimiarenduskeskuse rajamise plaane

Vikerraadio teadussaates Labor räägib Mart Ustav sel nädalal plaanidest rajada Eestisse Euroopa tasemel ravimiarenduskeskus. Elsa Pajumaa võtab aga jutuks neli aastakümmet tegutsenud Tallinna Teadlaste Maja, mille kohta ta on äsja ka raamatu üllitanud. Laborit kuuleb Vikerraadios pühapäeval kell 17.05, veebis aga ööpäev läbi.

Vaata ka:

10/19/2006

Hirm võib olla vähiteket soodustav tegur

Ajakirja Hormones and Behavior värskes numbris tutvustatud Chicago ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et oma uue elukeskkonna tõttu hirmul olevatel noortel emastel ning geneetilise vähitekke eelsoodumusega rottidel tekib vähkkasvaja mõnevõrra varem kui nende kartmatutel ja seiklushimulistel liigikaaslastel, kirjutab LiveScience. Kuigi kartlikud närilised surid julgematest liigikaaslastest keskmisest varem, ei olnud ajavahemik vähi tekkest kuni surmani siiski kahe grupi esindajate puhul erineva pikkusega. Uurimistööd juhtinud Martha McClintocki hinnangul tuleks nüüd läbi viia uuringuid, mis otsivad vastust küsimusele, kas inimese teatud kindlad iseloomuomadused võivad ta seada suuremasse vähiohtu. Varem on Chicago ülikooli uurijad kindlaks teinud, et julged ning aktiivsed isased rotid elavad kauem kui kartliku ja apaatse iseloomuga isased isendid.

Vaata ka:

Verbaalne väärkohtlemine vähendab lapse keelevõimekust

Harvardi meditsiinikooli uurijad avastasid, et laste verbaalne väärkohtlemine võib neil püsivalt kahjustada aju keeletöötluse võimet, teatab New Scientist. Uurijate sõnul näitab leid antud tüüpi väärkohtlemise tõsidust ning peaks lastekaitsjaid julgustama selle vastu senisest aktiivsemalt võitlema. Eksperdid defineerivad verbaalset väärkohtlemist kui sagedast halvustavate või kritiseerivate märkuste tegemist, mille eesmärgiks on ohvrit naeruvääristada ning alandada. Martin Ticheri uurimisrühm kaasas uuringusse 17 verbaalselt, ent mitte mõnel muul moel lapsepõlves väärkoheldud inimest, ning 17 kontrollgrupi liiget, kes ei olnud lapsepõlves antud tüüpi väärkohtlemise ohvriks langenud. Võrrelduna teise grupi liikmetega oli verbaalselt väärkoheldud katsealustel aju keeletöötlemise ja -võimekusega seostatavas piirkonnas keskmiselt 10% vähem aju hallollust. Keelvõimekuse IQ-testides said sellised inimesed võrrelduna normaalse ajuehitusega eakaaslastega keskmiselt 10 punkti võrra madalamaid tulemusi. Leid on üks paljudest viimasel ajal avalikustatutest, mis näitavad, et lapsepõlves aset leidev väärkohtlemine mõjutab otseselt lapse aju normaalset arengut. Nii näiteks on leitud, et mittesugulaste poolt seksuaalselt väärkoheldud lastel on keskmisest kehvemini arenenud aju visuaalse informatsiooni töötlemise eest vastutavad piirkonnad.

Vaata ka:

USA surnumatjad tunnistasid laipadelt kehaosade varastamist

Seitse New Yorgi piirkonnas tegutsevat surnumatjat tunnistasid üles, et eemaldasid laipadelt ilma surnud inimese enese ja ta sugulaste nõusolekuta kehaosi ja müüsid neid siirdamise eesmärgil kasutamiseks edasi, teatab BBC. Brooklyni linnaosa riiklik süüdistaja Charles Hynes teatas, et miljonite dollarite eest müüdi sadu kehaosasid ning tõenäoliselt saavad süüdistuse veel nii mõnedki kuritegelikus skeemis osalenud inimesed. Seitse teo ülestunnistanut on tema kinnitusel lubanud uurimisele igati kaasa aidata. Süüdimõistmisel võib sellise musta äriga tegelejaid oodata kuni 25 aastane vanglakaristus. Muutmaks oma "kaupa" tegelikust väärtuslikumaks, võltsisid kurjategijad kadunukeste surmatunnistusi, muutes neid sel moel tegelikust tervemaks ja nooremaks. Hynes demonstreeris ka röntgenülesvõtteid, millelt on näha, et laipadelt eemaldatud jalaluud on asendatud plastmassist torudega ning kuritöö käigus kasutatud kindad ning näomaskid on samuti topitud laiba sisse. Lihas-, naha- ja luukoe siirdamised on Ameerika Ühendriikide üsna laialt levinud ning need on igati legaalsed, kui on täidetud teatud doonorlust reguleerivad tingimused.

Vaata ka:
USA kirurg: organidoonorluse eest tuleks loovutajale maksta
BBC: Vangide doonororganitega äritsemine on Hiinas laialt levinud

Ühispöördumine juhib tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele

Meditsiinitöötajate, patsientide ja ravimitootjate liidud juhivad ühispöördumises tähelepanu tervishoiu puudulikule rahastamisele, mille tõttu väheneb arstiabi kättesaadavus, teatab PM Online. Ühisavalduses märgitakse, et Eesti on tervishoiukulutuste osakaalu ja keskmise eluea poolest Euroopa Liidu riikide hulgas viimasel kohal ja kuigi kiire majanduskasv ja eelarvevahendite suur ülelaekumine annavad olukorra parandamiseks väga head võimalused, ei soovi valitsus tervishoiu rahastamist suurendada. Erialaliitude sõnul seisab haigekassas üle ühe miljardi krooni jaotamata kasumit, kuid tervishoiuteenuste eest tasutakse endiselt hindadega, mis ei kata tegelikke kulutusi ja meditsiiniseadmete käibemaksu tõusu tõttu kaotavad haiglad veel 150 miljonit krooni raviraha. Pöördumisele on allakirjutanud Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Hambaarstide Liit, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühing, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Patsientide Nõukoda, Ravimitootjate Liit.

Vaata ka:

Ülekaalulisus võib olla seotud lühema uneperioodiga

Bristoli ülikooli teaduri Shahad Taheri uurimisrühm kinnitab, et laste ja teismeliste harjumus õhtuti varasemast pikemalt üleval olla võib olla otseselt seotud aina suurema ülekaaluliste inimeste osakaaluga ühiskonnas, vahendab Reuters. Taheri avaldas ajakirjas Archives of Disease in Childhood arvamust, et laste magamistoast tuleks eemaldada telerid, arvutid, mobiiltelefonid ja muud sarnased vidinad, sest ainult siis saavad lapsed end kasvõi enam-vähem korralikult välja puhata. Teaduri kinnitusel leitakse viimasel ajal aina enam tõendusmaterjali selle kohta, et lühem uneaeg põhjustab muutusi inimese ainevahetuses, mis viivad kehakaalu tõusu ning diabeedi ja südamehaiguste tekkimise tõenäosuse suurenemiseni. Nii näiteks leiti ühes möödunud aastal tutvustatud mahukas uuringus, et unedefitsiit sülelapse vanuses toob kaasa ülekaalulisuse riski olulise suurenemise seitsmendaks eluaastaks. 2004. aastal avalikustatud uuringus avastas Taheri aga, et öö jooksul keskmiselt vaid 5 tundi maganud inimestel oli nende kaheksatunnise ööunega eakaaslastega võrreldes organismis peaaegu 15% enam näljatundest märku andvat hormooni greliini. Uurija kinnitusel mõjub unepuudus kõige rängemalt just laste arenevale organismile ning väsinud lapsed ei ole tõenäoliselt ka kuigi varmad trenni tegema, mis tõstab nende ülekaalulisusriski veelgi. Taheri möönis, et ainuüksi lastele korraliku ööune tagamine lääneriikides puhkenud ülekaalulisuse epideemiat ei peata, ent ka väikesed positiivsed muutused unerezhiimis võivad kaasa tuua üllatavalt suurt tervisekasu.

Vaata ka:

Uuring: pereõnn on depressiooni riskigeenist tugevam

Ajakirjas Biological Psychiatry tutvustatud California ülikooli teadlaste uurimistööst ilmneb, et armastav ning toetav perekond võib olla tugevam kui geneetiline soodumus depressiooni tekkeks, kirjutab Reuters. Varasemates uuringutes on leitud, et serotoniini transpordigeeni 5-HTTLPR "lühikese" variandiga inimestel esineb depressiooni eakaaslastest keskmiselt enam. Ent 118 noort inimest hõlmanud värske uurimistöö näitab, et see väide kehtib vaid selliste inimeste puhul, kes on üles kasvanud stressirohkes keskkonnas ning noortel riskigeeni kandjatel, kelle perekonnas valitses soe ja toetav õhustik, oli depressioonirisk oluliselt madalam. Uurimistööd juhtinud dr Shelley E. Taylor toonitas, et perekonnas valitsev hea õhustik on piisav, nullimaks 5-HTTLPR geenivariatsiooni depressiooniriski tõstvat mõju ning riskirühma kuuluvad inimesed peaksid mõistma, et geenid üksi elusaatust ei määra. Ükski stressirohkest elust teatanud depressiooni põdev uuritu ei teatanud seksuaalsest või füüsiliselt väärkohtlemisest, mis näitab ilmekalt, et vaimse tervise häirete riski tõstab ka palju tavalisem perekonnas leviv stressirohke õhustik.

Vaata ka:

DHEA toidulisandid ei anna soovitud efekti

Ajakirjas The New England Journal of Medicine tutvustatud Ameerika Ühendriikide uurijate põhjalik uurimistöö näitas, et peamiselt internetis "igavese nooruse allikana" reklaamitud loodusliku steroidhormooni dehüdroepiandrosterooni (DHEA) toidulisandid ei vähenda siiski vananemisega kaasnevaid negatiivseid muutusi inimorganismis, kirjutab Reuters. Riiklikult rahastatud uuringutes leiti vaid "minimaalseid ja ebaveenvaid" tõendeid selle kohta, et igapäevane 75 milligrammine doos võiks tugevdada hõrenevaid luid. Ent isegi selline hüpoteetiline tervisekasu on uurijate kinnitusel oluliselt madalam kui on võimalik saavutada tänapäeval arstide käsutuses olevate vahenditega. Uurimistööd juhtinud Sreekumaran Nair Mayo kliinikust toonitas, et uuringu järeldus on ühene - eakatel inimestel pole mingisugust mõtet DHEA toidulisandeid edasi tarvitada. Sama tulemuseni on jõudnud ka varasemad DHEA raviefekti kontrollinud uurimistööd. Nair märkis, et väited DHEA imevõimetest põhinevad peamiselt närilistel läbi viidud katsetel. Ta selgitas, et näriliste organism ei tooda antud hormooni ise praktiliselt üldse ja seega on suurte koguste DHEA manustamine neile tõepoolest olulise mõjuga. Ka on DHEAd antud eksperimentide käigus noortele, mitte eakatele närilistele. Uuringus ei leitud ka mingisuguseid tõendeid selle kohta, et enam kui 60-aastaste meeste tervist parandaksid igapäevased 5 milligrammi suurused testosterooni toidulisandi doosid või regulaarne testosterooni ravimiplaastrite kasutamine.

Vaata ka:

Viirustõbedesse haigestunute arv kasvab

Läinud nädalal avastati tervelt 5162 hingamisteede viirushaigusse nakatunut, neist 1243 Tallinnas, teatab SL Õhtuleht. Tavaliselt ületab ülemiste hingamisteede viirushaigete arv 5000 piiri alles novembris. Rohkem on nakatunuid Rapla- ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Tervisekaitsjad räägivad, et kui valutavad liigesed, lihased, pea ja kurk ning isegi nahk – ühesõnaga, kui kogu keha on haigusest haaratud, siis on see tüüpiline viirushaigus ja nakkav, mistõttuna tööle minna ei tohiks. Kui inimese enesetunne kehveneb ja tõuseb kõrge palavik, siis tuleb alustada C-vitamiini ja paratsetamooliga. Arstid hoiatavad, et paratsetamooli ei maksa võtta väga tihti, kindlasti mitte iga paari tunni tagant, sest see kahjustab maksa.

Vaata ka:

Eurodirektiiv kergitab tervishoiukulutusi

Meditsiiniseadmete käibemaksu tõus jaanuaris seniselt 5%lt 18%le tekitab lisakulutusi nii eraarstidele kui ka haigekassale, kuid teenuste täpset hinnatõusu veel teada pole, kirjutab Äripäev. Muudatuse põhjuseks on seaduse vastavusse viimine Euroopa Liidus direktiiviga, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heidi Gil. Kui riigi- või munitsipaalomandis olevatel raviasutusel käib meditsiiniseadmete ost sotsiaalministeeriumi kaudu, siis erakliinikutel on seadmete soetamine enda mure. Viimsi haigla ülemarsti Aleksander Sterni sõnul on olukord erakliinikutele murettekitav ja nad on sunnitud raviteenuste hinnad üle vaatama. Haigekassa jaoks toob see eurodirektiiv kaasa umbes 150 miljonit krooni lisakulutusi aastas. See kaetakse haigekassa reservist, mis koguneb sotsiaalmaksust. Gili sõnul suureneb järgmisel aastal haigekassa eelarve sotsiaalmaksu laekumisest 1,75 miljardi krooni võrra, eelarves on arvestatud ka meditsiiniseadmete käibemaksu tõusuga.

Vaata ka:
Eurodirektiiv tõstab tulevast aastast hambaravi hinda
Haigekassa eelarve suureneb 2007. aastal 22%

Sotsiaalministeerium ostis ravimeid fiktiivse riigihankega

Sotsiaalministeerium kuulutas mullu HIV-positiivsetele mõeldud ravimi ostmiseks riigihanke välja mitu kuud pärast seda, kui hanke võitja oli tegelikult juba välja valitud ja miljoni krooni eest ravimeidki haigetele jagatud, teatab Postimees. Selles, et aidsihaigetele elus püsimiseks vajaliku antiretroviirusravimi Epivir (lamivudiin) ostmiseks kuulutas sotsiaalministeerium mullu 2. novembril välja riigihanke, pole midagi kummalist. Nagu ka mitte selles, et ligi kümme päeva hiljem kuulutas ministeerium võitjaks ravimite hulgimüügifirma Magnum Medicali 975.321 krooni ja 60 sendi suuruse pakkumise. Kummaliseks teeb kogu asja see, et riigihankega ostetud Epiviri tabletid olid sihtpunkti jõudnud juba septembriks, sealjuures esimene partii neli kuud enne hanke väljakuulutamist. Teiseks küsitavuseks oli otsus teha väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus ettepaneku osaleda sai ainsana firma, kelle käest oli ravimid juba kätte saadud. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Andre Vetka põhjendas sellist asjaajamist ravivajajate arvu hüppelise kasvuga. Teiseks tõi ta asjaolu, et Epivir on üks HIV-positiivsete põhiravimeid ning kui selle varu hakkas lõppema, oli esmatähtis vältida ravi katkemist. Sotsiaalministeerium teatas, et korraldab siseauditi, et välja selgitada HIV-positiivsetele mõeldud antiretroviirusravimi Epivir soetamise üksikasjad.

Vaata ka:

10/18/2006

Internetisõltuvus on USAs seni arvatust laiemalt levinud

Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadurite uurimistööst selgus, et enam kui iga kaheksas Ameerika Ühendriikide kodanik tunnistab, et tal on raske mitu päeva ilma internetti kasutamata mööda saata, kuigi ta ise tunneb, et veedab veebis liiga palju aega, ning ligikaudu iga üheteistkümnes ameeriklane üritab oma internetisõltuvuse tegelikku ulatust varjata, teatab Reuters. Uuringut juhtinud psühhiaatriaprofessor Elias Aboujaoude sõnul näitab see ilmekalt, kui tõsine ja alatähtsustatud probleem internetisõltuvus tänapäeval tegelikult on. Ajakirjas The International Journal of Neuropsychiatric Medicine tutvustatud uuringu raames küsitleti telefoni teel 2581 USA elanikku, kellest 13,7% tunnistasid end ise internetisõltlaseks ja 8,7% möönsid, et üritavad sõprade, perekonnaliikmete ja töökaaslaste eest oma internetikasutuse tegelikku mahtu varjata. 8,2% küsitlusele vastanuist kinnitas, et "põgeneb" internetti halva tuju ja probleemide korral ning 5,9% inimestest tunnistas, et nende eraelu on liigse internetikasutuse pärast kannatanud. Internetisõltuvust on hakatud tõsiseks probleemiks pidama viimase kümnekonna aasta vältel ning selle sümptomite hulka kuuluvad ükskõiksus oma tervise ja väljanägemise suhtes, vähenenud füüsiline aktiivsus ja sotsiaalne läbikäimine ning mitmed silmade, sõrmede ja kätega seotud tervisehädad.

Vaata ka:

Sanofi Pasteuri linnugripivaktsiin osutus efektiivseks

Ravimifirma Sanofi Pasteur poolt loodud linnugripi viirustüve H5N1 vastane vaktsiin osutus efektiivseks ning Vietnamist pärit viirust kasutades valmistatud vaktsiin oli võimeline neutraliseerima ka teistest riikidest pärinevat viirust, teatab AP. Ravimikatsete esialgsed tulemused tekitavad lootust, et varasemate linnugripitüvede põhjal valmistatud vaktsiinid võivad pakkuda kaitset ka tulevikus potentsiaalselt globaalse pandeemia põhjustavate tüvede eest. 2004. aastal Vietnamist leitud viirusest valmistatud vaktsiini katsetati 300 vabatahtlikul ning hilisemates uuringutes selgus, et nende veres tekkinud antikehad on võimelised neutraliseerima ka Türgist ning Indoneesiast avastatud viirustüvesid. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) linnugripiekspert dr Klaus Stohr nimetas leidu läbimurdeliseks ning lisas, et see näitab, et maailma riikidel tasub praegu loodavaid linnugripivaktsiine tulevikus puhkeva võimaliku pandeemia pidurdamiseks kokku osta.

Vaata ka:
Briti teadur lõi linnugripi määramiseks kiirtesti
Hiina linnugripivaktsiin osutus efektiivseks

Kuressaare haigla on sotsiaalministeeriumi määruse vastu

Kuressaare haigla juhi Viktor Sarapuu sõnul tähendab sotsiaalministeeriumis kavandatav uus määrus sammu tagasi arstiabi kättesaamisel, teatab ETV24. Sotsiaalministeeriumi määruse kohaselt muudetaks alla 40.000 elanikuga maakondade üldhaiglad maakondlikeks haiglateks, millega langeb ära ka senine riigi kohustus pidada haiglas ööpäevaringselt nelja valvearsti. Haigla juht võib jätta haiglasse ühe valvearsti ja vajadusel peaksid teised arstid 1 tunni jooksul haiglasse jõudma. Samas on Kuressaares viimase 3 kuuga on keskmiselt väljaspool tööaega haiglasse pöördunud tervelt 29 inimest ööpäevas. Sotsiaalministeerium on määrust ette valmistades analüüsinud kolme haigla näitajaid. Kavandatav määrus puudutab aga kaheksat, lisaks Kuressaare haiglale ka Haapsalu, Paide, Rapla, Valga, Põlva, Võru ja Kärdla haiglat, mis kõik muutuksid maakondlikeks. Ministeeriumi sõnul ei ole valvearstide vähendamine kohustus vaid võimalus haigla juhtidele paremini majandada olukorras, kus Eestis arste napib. Valvekordade raha lubab ministeerium haiglatele alles jätta.

Vaata ka:

Eksperdid: IVF-mitmike sünde tuleks vähendada

Suurbritannia valitsusametnike palvel kunstliku viljastamise (IVF) ja mitmike sünni tõenäosuse seost uurinud ekspertide kinnitusel tuleks ühe viljakusravi protseduuri käigus lubada siirdada vaid ühte embrüot, et vähendada sel viisil kaksikute sünnitamise tõenäosust, kirjutab New Scientist. Praegu siirdavad paljud viljakuskliinikud heade tulemuste tagamiseks ühe protseduuri käigus kaks embrüot. Uurimisgruppi juhtinud Suurbritannia viljakusekspert Peter Braude toonitas, et mitmike sünnid on kunstliku viljastamise teel sündinud lastele suurimaks tervise- ja arenguriskiks. Kuna vaid ühe embrüo siirdamise seadustamine on vähemalt esialgu liiga karm regulatsioonimeetod, seatakse Suurbritannia viljakuskliinikutele tõenäoliselt ette piirmäär, mille kohaselt võib IVF-protseduuridest sündida mitmikke vaid 5%-10% kõigist ravi saanud naistest. Kui see piirang soovitud tulemust ei anna, kehtestatakse aga vähemalt teatud vanuses naistele maksimaalselt ühe embrüo siirdamise reegel. Viimastel aastakümnetel on arenenud riikides mitmike sündide osakaal järsult tõusnud, kuna kunstliku viljastamise protseduurid on kättesaadavad aina enamatele naistele ning nende edukuse tagamiseks siirdatakse sageli kaks või enamgi embrüot. Mitmike sünd on ühteviisi ohtlik nii emale kui ka lastele. Emadel esineb selliste sünnituste puhul kuus korda sagedamini raskeid komplikatsioone ning nad surevad kolm korda suurema tõenäosusega. Mitmikesünde saab pidada peamiseks beebi surmapõhjuseks sünnituse ajal ning esimesel elukuul ning koos õe või vennaga ilmale tulnud lastel esineb keskmisest oluliselt sagedamini püsivaid vaimseid ja füüsilisi arengupuudeid.

Vaata ka:

Vanemapuudus tõstab lapsel vaimse tervise häirete tekke riski

Lastel, kes veedavad pikad päevad lasteaias või lapsehoidja seltsis või kes kasvatatakse üles kasuvanemate poolt, tekivad oma vanemate poolt üles kasvatatud eakaaslastega võrreldes oluliselt sagedamini erinevad vaimse tervise häired, vahendab Reuters Singapuri vaimse tervise instituudi ja Singapuri riikliku ülikooli teadurite uurimistöö järeldust. Enam kui 2000 6-12 aastase lapse pereandmete ja vaimse tervise seisu analüüs näitas, et päevasel ajal lasteaeda või lapsehoidja kasvatada jäetavatel lastel esineb depressiooni, ärevus- ja agressiivsushooge ning teisi vaimse tervise häireid kaks korda sagedamini kui ema hoole all üles kasvanud lastel. Ka selgus andmeanalüüsist, et üksikute, lahutatud, lesestunud või surnud emade lastel esineb samuti kahekordne vaimse tervise risk. Uurimistööd juhtinud dr Bernardine Woo sõnul ei otsitud tuvastatud seosele uuringu raames põhjuseid, ent võimalik on, et sellised lapsed saavad vähem igapäevast tuge ning see mõjutab neid psühholoogiliselt. Singapuri uurijad tõid veel esile sellegi, et poistel tekib emotsionaalseid ja käitumishäireid tüdrukutest kaks korda sagedamini ning kõige suuremasse riskirühma kuuluvad madala IQ-tasemega poisslapsed.

Tamiflu laialdasel kasutamisel võivad lindudel tekkida ohtlikud viirustüved

Linnugripist põhjustatud pandeemia korral hakkavad miljonid inimesed üle maailma toimiva vaktsiini puudumisel tõenäoliselt kasutama ravimifirma Roche toodetavat viirusravimit Tamiflu (oseltamiviir) ning Suurbritannia ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse uurijate teatel võib see oluliselt soodustada vabas looduses elavate lindude seas Tamiflule resistentsete viirustüvede teket ja levikut, teatab New Scientist. Varasemates uuringutes on selgunud, et Tamiflu laguneb inimkehas haruldaselt halvasti ning inimene väljutab selle aktiivsel kujul umbes 80% ulatuses manustatud kogusest. Ravim lahustub hästi vees ning ei lagune kanalisatsioonis aset leidvate looduslike ja tehislike protsesside käigus. Seetõttu võib suur kogus inimeste kasutatud Tamiflud jõuda viimaks metsikute lindude organismi ning Suurbritannia uurijate hinnangul loob see väga soodsa pinnase Tamiflule resistentsete linnugripi viirustüvede tekkeks. Linde see muutus loomulikult eriti ei kõiguta, ent kuna viirused vahetavad teadaolevalt omavahel sageli geene, jõuavad ravimiresitentsust võimaldavad geenid teatud aja möödudes ringiga inimesteni tagasi. Kuna maailma riigid on linnugripist põhjustatava pandeemia kartuses kokku ostnud ja ladustanud enam 3 miljardit Tamiflu kapslit, soovitavad uurijad ajakirjas Environmental Health Perspectives avaldatud artiklis otsida kiiresti lihtsaid ja odavaid viise Tamiflu lagundamiseks reovees.

Enam kui 90 minutit muusikat päevas võib viia kuulmise

Bostoni lastehaigla ning Harvardi ülikooli meditsiinikooli audioloogi Brian Fligori uurimistööst selgus, et igapäevaselt enam kui 90 minuti vältel suure helitugevusega kõrvaklappidega muusika kuulamine võib põhjustada püsivaid kuulmiskahjustusi, teatab Reuters. 100 vabatahtlikku hõlmanud uuringus tehti kindlaks, et umbes 80%lise helitugevusega kõrvaklappidega muusikat kuulavad inimesed ei peaks seda päevas tegema pikemalt kui 90 minutit. Fligor selgitas, et kui keegi peaks selle 90 minuti piiri ühel päeval ületama, ei juhtu ta kuulmisega loomulikult kohe mitte midagi, ent kui muusikat kuulatakse pikemalt pidevalt, tõstab see püsivate kuulmiskahjuste tekke riski. Vabatahtlike terviseandmete jälgimisest selgus ka, et 10%-50% tugevusega muusikat kuulates ei teki kuulmiskahjustusi ka pikema aja vältel, ent muusikatugevuse maksmimaalse märgini seades võib kuulmisteravus kahjustuda juba viieminutilise kuulamise järel. Fligori kinnitusel on erinevate ettevõtete muusikaseadmed üldiselt sama maksimaalse tugevusega ning kuulmiskahjustuste küsimuses ei ole ka erilist vahet, mis tüüpi muusikat inimene kuulab. Ta lisas, et püsivad kuulmiskahjustused võivad välja kujuneda kuni 10 aastaga ning ennustas suuri probleeme tänapäeval pidevalt ning kõvasti kõrvaklappidega muusikat kuulavatele teismelistele, kel tekivad tulevikus tõsised probleemid kuulmisega juba siis, kui neil on ees veel umbes 60 eluaastat.

Vaata ka:
Väikelaste kuulmine võetakse Eestis kontrolli alla
Hollandi uurijad tuvastasid kurtusegeeni

Arstid võivad tulevikus vähilevikut kuulata

Missouri ülikooli uurijad lõid fotoakustilise jälgimisseadme, mis võib võimaldada arstidel tulevikus vähidiagnoosi kuulates panna, kirjutab Reuters. Uurijad teatasid ajakirjas Optics Letters, et nende loodud seadeldis registreerib melanoomiraku poolt veres tekitatavaid spetsiifilisi vibratsioone. Teadurite kinnitusel võimaldab uudne meetod onkoloogil vereproovi uurides avastada koguni vaid kümnekonna melanoomiraku olemasolu ning peatada kohese keemiaravi määramisega vähilevik enne, kui see jõuab teiste organiteni. Seadeldist luues kombineerisid teadlased optikas kasutatavaid lasertehnikaid ning akustikas kasutusel olevaid ultrahelimeetodeid. Laserkiiri kasutatakse veres asuvate rakkude vibreerima panemiseks ja aparaadi akustiline osa registreerib seepeale melanoomirakule ainuomase pigmendisisalduse tõttu iseloomuliku vibreerimisviisi. Ühe patsiendi vereproovi analüüs fotoakustilisel meetodil võtab aega umbes 30 minutit. Melanoom on surmavaim nahavähi vorm ja levib organismis kiiresti, kui seda haiguse algstaadiumis täielikult ei eemaldata.

Vaata ka:

Eksperdid: kala terviseplussid kaaluvad riskid selgelt üle

Kala tervisemõju inimese tervisele analüüsinud teaduslikke uuringuid koondvaadelnud Harvardi ülikooli meditsiinikooli teadurid kinnitavad, et regulaarsest kalasöömisest tekkiv kasu kaalub selle võimalikud terviseriskid selgelt üle, teatab BBC. Teadurite kinnitusel on kuni kahe kala sisaldava toidukorra söömine nädalas kindlasti tervisele kasulik ning võib vähendada südamehaiguste tekke riski 36% võrra. Uurijad kirjutasid ajakirjas Journal of the American Medical Association, et kalasöömise südametervist parandav mõju on otseselt seotud tarvitatava oomega-3 rasvhapete kogusega ning seega on kasulikum süüa rasvaseid kalaliike, nagu näiteks lõhe ja makrell. Analüüsitud teaduslikest uuringutest ilmneb, et mainitud koguses rasvase kala regulaarne söömine vähendab enneaegse surma riski vähemalt 17% võrra ning parandab laste ajuarengut, mistõttu kala peaksid sööma ka rasedad ning last rinnaga toitvad emad. Uurimistööd juhtinud Dariush Mozaffarian märkis, et seni on liigselt toonitatud ohtu, et kalades leidub kahjulikke keemilisi aineid ja ühendeid, mistõttu võib jääda ekslik mulje, et kalasöömisest oleks targem loobuda. Ta kinnitas, et üldiselt on kalas sisalduvad ohtlike keemiliste ühendite tasemed madalad ning võrreldavad lihas, munas ja piimatoodetes leiduvate kogustega.

Parkinsoni tõve geeniravi osutus efektiivseks

Ameerika Ühendriikide ettevõtte Neurologix Inc poolt läbi viidud väikesemahuline Parkinsoni tõve geeniravi katsetus andis ekspertide teatel häid tulemusi, teatab BBC. Aaste kestnud ravikatsetuse käigus vähenesid 12 patsiendi sümptomid vähemalt 25% ja parimal juhul koguni kuni 65% võrra ning see ei põhjustanud kahjulikke kõrvaltoimeid. Uudse ravilähenemise puhul kasutatakse GAD nimelise geeni otse teatud ajupiirkonna neuronitesse toimetamiseks kahjutuid viirusi. Sel viisil aidatakse kaasa ajus toimuvatele loomulikele protsessidele, mis vähendavad Parkinsoni tõvega kaasnevat kehavärinat ning teisi sümptomeid. Ravimikatsetust juhtinud dr Matthew During nimetas tulemusi eriti paljulubavaiks, sest geeniravi mõju katsetati vaid ühele ajupoolkerale. Väljaravimatu Parkinsoni tõve kulgu saab tänapäeval küll ravimitega pisut pidurdada, ent haiguse progresseerudes muutub see keeruliseks ja ühel hetkel sisuliselt võimatuks.

Vaata ka:

10/17/2006

KSA Silmakeskus kingib TÜ Lastekliinikule silmauuringuaparaadi

Sel neljapäeval antakse Tartu Ülikooli Lastekliinikule üle KSA Silmakeskus kingitud väikelaste silmade uurimiseks mõeldud aparaadi Plusoptix S4. Uus aparaat võimaldab sekundite jooksul viia läbi peamised silmauuringud, mis seni võtsid aega ligi 40 minutit. Plusoptix S4 on tipptehnoloogiline seade, mis kiirendab ja lihtsustab silmaarstide tööd väikelaste uurimisel. Vaid mõne sekundi jooksul saab arst kindlaks teha lapse silma optilise süsteemi tugevuse, registreerib kas silmad on otse või vaatavad viltu, möödab ära silmade pupillide diameetri, möödab ära silmade vahe ning teeb selgeks kas lapsel pole silma nägemisteljel head nägemist takistavaid hägususi. KSA Silmakeskuse esindaja Marianna Nõmmiku sõnul kannatab 2%-5% Eesti elanikonnast nö laisa silma haiguse ehk amblüoopia all. Arvuliselt tähendab see, et praktiliselt 35.000 inimest Eestis on ühest silmast praktiliselt pimedad. KSA Silmakeskuse esindaja hinnangul on suurt osa silmahaigusi võimalik ravida või ennetada, kui need avastatada varajases staadiumis. Silmahaigustega mittetegelemise korral esineb paljudel lastel hiljem raskusi õppetöös, sportimisel ja ka soovitud ameti valimisi.

Vaata ka:

Uuring: rasedad ei tohiks kohvi juua

Michigani riikliku ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et ka vaid väikesed kogused kofeiini, mis on sisalduvad ainult kahes igapäevases tassitäies kohvis, võivad mõjutada emakõhus viibiva lapse arengut, kirjutab Nature. Uurijad analüüsisid eksperimentide käigus ajurakke äsjasündinud rotibeebidelt, kelle emad olid kogu raseduse vältel saanud kofeiinikoguseid, mis on ekvivalentsed 1-2 tassitäie kohviga päevas inimesele. Kuigi teadlased ise prognoosisid eelnevalt, et sedavõrd väike kogus ei avalda lootele vähimatki mõju, avastasid nad, et kofeiin on mõjutanud nende ajupiirkondade arengut, mis vastutavad mälu ning ruumitajumise eest. Muuhulgas absorbeerisid antud ajupiirkonnad vähem ajurakke aktiveerivat glutamaati ning absorbeerunud glutamaat avaldas ajurakkudele ka tavatult tugevat mõju. Käitumistestides selgus, et kohvi tarvitanud rottide järglased olid keskmisest aktiivsemad ning väga varmad liigikaaslastega suhtlema. Kuigi esialgu ei näita miski, et kofeiini mõjul toimuvad muutused on negatiivsed, soovitavad uurijad rasedatel siiski ettevaatuse mõttes kohvijoomisest täielikult loobuda. Teadlased toonitavad, et kohvijoomise võimalik negatiivne mõju lootele võib olla jäänud seni märkamatuks seetõttu, et kohvitarbimine on sedavõrd laialt levinud ning seda on peetud suhteliselt kahjutuks, mistõttu selle mõju lapse arengule ei ole varem süstemaatiliselt uuritud.

Vaata ka:

Vähemalt 25% suitsetajatest tekib raske kopsutõbi

Vähemalt neljandikul pikaaegsetest suitsetajatest tekib ravimatu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), selgus BBC teatel ajakirjas Thorax tutvustatud Suurbritannia ja Taani teadurite uurimistööst. Uurijad analüüsisid 25 aasta vältel 8000 Kopenhaagenis elava 30-60 aastase inimese kopsutervist ning avastasid, et vähemalt 25% vaatlusgruppi kuuluvatest ning uurimisprogrammi alguses tervete kopsudega suitsetajatest oli vaatlusperioodi lõpuks kaugelearenenud KOK ning kuni 40% suitsetajatest esines mõningaid KOKile viitavaid märke. 25 vaatlusaasta vältel suri jälgitutest 2900 inimest ning 109 neist läksid manalateele KOKi tõttu. Ainult kaks antud ränka kopsutõppe surnutest olid mittesuitsetajad. Inimesed, kes jätsid suitsetamise maha vaatlusperioodi lõpul, vähendasid oma kopsutervise riske olulisel määral ning praktiliselt kõigi mittesuitsetajate kopsud olid jälgimisprogrammi lõppedes heas töökorras. Uuringut juhtinud Taani Hvidovre haigla kopsuarst Peter Lange sõnul saab uurimistööd kõige lihtsamalt kokku võtta nii - mida kauem sa suitsetad, seda suurem risk on sul haigestuda kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse.

Vaata ka:

Maailma riikide gripipandeemia plaanid on puudulikud

Johns Hopkinsi Bloombergi tervishoiukooli ja Iisraeli Ben Gurioni ülikooli uurijad analüüsisid 45 maailma riigi gripipandeemia puhkemise puhuks loodud riiklikku tegevuskava ja leidsid neis tõsiseid puudusi, teatab BBC. Analüüsitud pandeemiaplaanid puudutavad umbes kahte kolmandikku maailma rahvastikust ehk ligikaudu 3,8 miljardit inimest. Kolmandik pandeemiaplaani ette valmistanud riikidest ei ole aga näiteks paika pannud, mil moel toimub pandeemia tingimustes meditsiinilise abi ja ravimite ning vaktsiinide jagamine. Eksperdid hoiatavad, et ravimivarud saavad olema laialdase haiguspuhangu tingimustes väga piiratud ning õigete sihtgruppide kiire vaktsineerimise ja ravimitega varustamisega saab haiguse levikut olulisel määral pidurdada. Selgus ka, et erinevad riigid on meditsiinilise abi prioriteetgrupid erinevalt määratlenud - kui peamiselt antakse pandeemia tingimustes ravimeid ennekõike meditsiinitöötajatele, siis mõned riigid peavad olulisemaks eakate kodanike ning laste medikamentidega varustamist ning vaktsineerimist. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on soovitanud kõigil maailma riikidel luua võimaliku linnugripist põhjustatud pandeemia puhuks riiklik tegevuskava.

Vaata ka:
Eesti ametkonnad kontrollivad valmisolekut gripiepideemiaks
Linnugripi jõudmine Eestisse on aja küsimus

Leiti autismiriski tõstev geenimutatsioon

Ameerika Ühendriikide uurijad teatasid, et on identifitseerinud geneetilise mutatsiooni, mis tõstab autismiriski kuni 2,5 korda, kirjutab Reuters. Kuigi uurijad teavad juba mõnda aega, et autistid võivad oma tervisehäire oma lastele edasi anda, on tegemist esimese teadusliku uurimistööga, kus leiti üheselt autismiriski tõstev geneetiline mutatsioon. Vanderbilti ülikooli teadur dr Pat Levitt ja ta kolleegid analüüsisid 743 perekonda, mille 1200 liikmel on diagnoositud autismilaadne tervisehäire. Uurijad avastasid, et autismihaigetel esines keskmisest sagedamini teatud tüüpi mutatsioon geenis MET, mis on teadaolevalt tegev ajuarengus, immuunsüsteemi töö reguleerimises ning seedeelundkonna vigastuste parandamises. Levitt toonitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, et pole olemas ühtegi geeni, mis otseselt autismi põhjustaks ning METi aktiivsust muutev mutatsioon vaid tõstab tõenäosust, et selle kandjal tekib autism. Ta lisas, et kahe muteerunud koopia omanikel on keskmisest 2-2,5 korda kõrgem autismirisk ning ühe koopia puhul on tõenäosus autismi haigestuda keskmisest 1,7 korda kõrgem.

Vaata ka:

Linnugripihirm sundis ameeriklasi massiliselt Tamiflud kokku ostma

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli ja ennetuskeskuste (CDC) ning Medco Health Solutionsi ekspertide analüüs näitas, et ravimifirma Roche toodetavat linnugripi vastast gripiravimit Tamiflu (oseltamiviir) osteti 2005. aastal riigis kokku suisa meeletu kogus ning kokkuostulaine oli kõrgpunktis ajal, mil ajakirjandus linnugripiohust enim kirjutas, teatab Reuters. Võrrelduna 2004. aasta septembri ning oktoobriga tõusis USAs müüdud Tamiflu kogus 2005. aasta samaks perioodiks peaaegu 5 korda. Asjatundjad toovad esile, et kuna sel ajal esines vähe sesoonset grippi, osteti enamik sest ravimikogusest olemaks valmis linnugripist põhjustatavaks pandeemiaks. Uurijad analüüsisid ka linnugripi teema kajastamist meedias ning leidsid, et mida enam pandeemiaohust kirjutati, seda kõrgemaks Tamiflu müüginumbrid tõusid. Tamiflu on ravimifirma GlaxoSmithKline toodetava Relenza (zanamiviir) kõrval ainus ravim, mis on lisaks tavagripi ennetamisele ja ravimisele efektiivne ka linnugripi ja selle tüsistuste ravimisel.

Vaata ka:

D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist

Suurbritannia vähiekspertide uurimistööst selgus, et suured kogused D-vitamiini võivad aeglustada rinnavähi progresseerumist, teatab Reuters. Nimelt leiti 279 rinnavähi diagnoosiga naist uurides, et haiguse varajases staadiumis naistel on D-vitamiini organismis enam kui kaugemale arenenud rinnavähiga naistel. Uurimistööd juhtinud dr Carlo Palmieri märkis ajakirjas Journal of Clinical Pathology, et leid lisab kaalu teooriale, mille kohaselt on D-vitamiini tasemel roll rinnavähi progresseerumises. Varasematest uuringutest on teada, et rinnavähki esineb enam naistel, kes elavad piirkonnas, kus aastase päikesevalguse kogus on madalam. D-vitamiin tekib nahas päikesevalguse toimel, ent seda leidub muuhulgas ka piimatoodetes, kalamaksaõlis ja rasvastes kalades. Laborikatsetes on leitud sedagi, et D-vitamiin takistab vähirakkudel pooldumast. Rinnavähk on naistel kõige levinum vähkkasvaja vorm, mida diagnoositakse maailmas igal aastal enam kui miljonil patsiendil.

10/16/2006

Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist

Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli uurijad teatasid ajakirjas Transplantation, et neil õnnestus geneetiliselt ränka närvihaigust amüotroopset lateraalset skleroosi (ALS) ehk Lou Gehrigi tõbe põdema aretatud rottidele elusaid inimese tüvirakke seljaaju alaossa süstides aeglustada haigussümptomite süvenemist, teatab BBC. ALS on pidevalt süvenev tervislik seisund, mis on põhjustatud lihaste aktiivsust kontrollivate närvirakkude motoneuronite hävinemisest. Tõbe iseloomustab lihasmassi alanemine, liikumisvõime langus ning raskused rääkimisel, hingamisel ja neelamisel. Tõenäoliselt kuulsaimaks ALSi diagnoosiga patsiendiks on selle tõve tõttu ratastooli aheldatud astrofüüsik Stephen Hawking. Eksperimentide käigus selgus, et ligikaudu 70% siirdatud tüvirakkudest kasvasid uuteks närvirakkudeks ning paljud neist kasvatasid enesele jätked ühendumaks teiste seljaajus paiknevate rakkudega. Kui surnud ja seetõttu inaktiivseid tüvirakke saanud rottidel tekkis ALS keskmiselt 52 päeva möödudes, siis elusate tüvirakkude siirdamine lükkas haigussümptomite väljakujunemist edasi 59. päevani. Elusate tüvirakkudega ravitud närilised nõrgenesid ka keskmisest aeglasemalt ning elasid oma kontrollgruppi kuuluvatest liigikaaslastest kauem. Uurijad toonitavad, et esialgu oli tegemist vaid sellise ravi võimalikkuse tõestamisega ning enne sarnase tüvirakuteraapia igapäevakasutusse jõudmist tuleb rottidel ja hiljem ka veel inimestel läbi viia hulganisti pikaajalisi katseid.

Suitsidiaalse käitumise põhjuseks võib olla ajuerinevus

Ameerika Ühendriikide neuroloogiaseltsi Atlantas toimuval aastakonverentsil esinenud uurijate kinnitusel leitakse aina enam kinnitust teooriale, et suitsidiaalne käitumine on omaette meditsiiniline seisund, mitte teiste psühhiaatriliste häirete tagajärg, teatab Nature. Ekspertide kinnitusel esineb enesetapu sooritanud inimeste ajus spetsiifilisi retseptorierinevusi, mis ei ole omased ühelegi kindlale vaimse tervise probleemile ning mis ei näi olevat otseselt põhjustatud ühestki psüühhilisest häirest, mida suitsiidi sooritanu võis põdeda. Kuigi enamik suitsiide sooritatakse inimeste poolt, kel on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, depressioon või skisofreenia, lähevad vabasurma tihti ka vaimselt täiesti terved inimesed, kes on lihtsalt sattunud enese jaoks talumatu stressi tingimustesse. Kuigi esialgu ei ole täpselt teada, kas tuvastatud ajuerinevused on suitsiidi põhjuseks või sellega kaasnevaks efektiks, toonitavad uurijad siiski, et mõned inimesed näivad elavat erineva ajuehituse tõttu keskmisest suuremas enesetapuriskis. Antud uurimisvaldkonna arengud võivad viia olukorrani, kus teatud tüüpi antidepressantide väljakirjutamisesse hakatakse suhtuma senisest ettevaatlikumalt, sest sellised ravimid suurendavad ajus nüüd enesetapuriski tõusuga seostatavate retseptorite hulka. Just see võib olla põhjuseks, miks väike kogus SSRI ravimigruppi kuuluvate antidepressantidega ravitavatest inimestest sooritab näiliselt just ravimi mõjul enesetapu.

Vaata ka:
Depressiooniplaaster lubati USAs müügile
Eestis sooritatakse endiselt palju enesetappe

Tätoveeringud vähendavad naha tundlikkust

Põhja-Colorado ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et tätoveeringud muudavad naha normaalsest mõnevõrra vähem tundlikuks, teatab New Scientist. Uuringus osales ühtekokku 54 inimest, kellest 30 oli tätoveering. Katsealuste naha tundlikkus tehti kindlaks selle põhjal, millisel kaugusel teineteisest asuvaid survepunkte on nad võimelised tajuma erinevate puudutustena. Kui inimene suudab kahe erineva puutena tajuda üksteisele väga lähedal asuvat kahte erinevat survet, on ta nahk tundlik; kui aga kahe puute tajumiseks vajalik survedistants on suurem, on naha tundlikkus väiksem. Katsete käigus selgus, et kui tätoveeringut omava inimese tätoveerimata kehapiirkonna ja kehamaalingust vaba inimese iga suvalise kehapunkti tundlikkus on üldjoontes sarnane, siis tätoveeringu aluse piirkonna tundlikkus on normaalsest madalam. Uuringut juhtiv Todd Allen märkis, et vahe oli küll pisike, ent siiski selgelt märgatav - kehamaalingu alla jääva piirkonna kahe punkti tundlikkus oli keskmiselt 32 millimeetrit ning samasuguse tätoveeringuta ala sama näitaja keskmiselt 28 millimeetrit. Uurijad ei tea täpselt, miks tätoveering naha tundlikkust alandab, ent võimalikuks peetakse, et tätoveerimise käigus toimuv pide närvide stimuleerimine võib nende tundlikkust pärssida või siis avaldab sellist mõju naha sisse sattunud värvaine.

Vaata ka:

Osteoporoos on probleemiks kõikjal Euroopas

Rahvusvahelise Osteoporoosi Seltsi (IOF) andmetel saab Euroopas iga 30 sekundi järel keegi osteoporootilise luumurru ning et järjest kasvavale probleemile inimeste tähelepanu suunata, on 20. oktoober kuulutatud ülemaailmselt osteoporoosipäevaks, teatab PM Online. Eestis on täna hinnanguliselt 77.000 osteoporoosihaiget, keda ohustab luude hõrenemisest tingitud luumurd. Kuna aga vaid väike osa elanikkonnast on käinud enda luutihedust kontrollimas, siis pole suurem osa oma haigusest teadlik ja neil juhtudel avastatakse haigus alles esimese luumurru korral. Eestis on teavituskampaania eestkõnelejaks arste ühendav Eesti Osteoporoosi Selts ja vastloodud Eesti Osteoporoosihaigete Liit, mis koondab endas täna 40 inimest. Teavitustöö fookuses on sel aastal toitumise tähtsus luu tervises. Suurt rõhku pööratakse kaltsiumi ja D-vitamiini rollile osteoporoosi ennetuses ja ravisning kutsutakse üles inimesi aktiivselt osa võtma profülaktilisest luutiheduse mõõtmisest. Madal luutihedus on oluline luumurru riskifaktor ja võimaldab diagnoosida osteoporoosi enne luumurru teket ning alustades ravi õigeaegselt saame ära hoida osteoporootilisi luumurde.

Vaata ka:

Stress kiirendab Alzheimeri tõve süvenemist

Washingtoni ülikooli teadurite uurimistööst selgus, et lühiajaline stress kiirendab oluliselt Alzheimeri tõvega seotud valgufragmendi beeta amüloidi kogumite tekke protsessi ajus, teatab New Scientist. Vaid kolmepäevane stress tõstis eksperimentides kasutatud hiirte ajus Alzheimeri tõve kõige tõenäolisemaks põhjustajaks peetavate beeta amüloidide tekke võtmemolekuli ning varasemates uuringutes dementsuse süvenemisega seostatud beeta amüloid peptiidi kogust koguni 42%. Ekspertide kinnitusel aitab leid selgitada, miks sügavalt stressis ning ärevushäiretega inimestel kipub Alzheimeri tõbi kiiremini süvenema. Mitmed asjatundjad on varemgi esile toonud stressirohke sündmuse, näiteks elukaaslase kaotuse, dementsuse süvenemist kiirendavat mõju, ent sedavõrd selge seos tuli ekspertidele üllatusena. Ühes varasemas uurimistöös on leitud, et negatiivsete emotsioonide poolt vormitud maailmapildiga inimestel on oma optimistliku ilmavaatega eakaaslastega võrreldes umbes kaks korda kõrgem Alzheimeri tõve risk.

Vaata ka:

Avastati tüdrukud poisteks muutev geenimutatsioon

Itaalia Pavia ülikooli uurijad avastasid geeni, mis muudab muteerudes tütarlapse poisslapseks, teatab Nature. Inimeste puhul kannavad peaaegu kõik meessoost isendid ühte X-kromosoomi ja ühte Y-kromosoomi koopiat ning naistel on omakorda kaks X-kromosoomi koopiat. Ometi on olemas üliharuldasi erandeid ja nii on näiteks võimalik XX-meeste olemasolu. Seni arvati, et praktiliselt ainsaks selliseks naisest-meheks muutumise võimaluseks on see, kui tavaliselt Y-kromosoomis paiknev geen SRY satub eksikombel isalt päritud X-kromosoomi. Seksuaalset identiteeti "ajavad sogaseks" ka teised geenivead, ent anatoomiliselt täieliku XX-mehe tekkega arvati seni olevat alati seotud SRY. Nüüd aga avastas Giovanna Camerino juhitav uurimisrühm veel ühe geeni, mis on ses protsessis samuti võtmetähtsusega. Itaalia teadurid uurisid perekonda, kus elab kaks XX-venda. Kummalgi neist ei leitud "isast" SRY geeni, küll aga tuvastati neil teatud tüüpi mutatsioon geenis RSPO1. Teadlaste hinnangul võib meheks või naiseks sündimise bioloogiliseks haruteeks olla geen SOX9. Meestel on see SRY poolt sisse lülitatud, mis põhjustab munandite arenemise. Värske uuringu valguses näib, et naistel on SOX9 välja lülitatud RSPO1 poolt ja see põhjustab muude geenimõjutuste kaasabil emaka arengut. Uuritud vennakeste juhtumi puhul näib, et muteerunud RSPO1 ei saanud oma ülesandega hakkama, mis viis isase arengutee tekkimiseni. Leid on vastuolus varasema üldlevinud arusaamaga, mille kohaselt on naiseks arenemine omalaadne "vaikimisi tüüpvalik" ning isase arengutee saab võimalikuks vaid seda tüüpvalikut muutvate geenikombinatsioonide olemasolul.

Vaata ka:

Antidepressandid võivad muuta teismelised agressiivseks

Texase ülikooli teadurite poolt läbi viidud katsete käigus muutis populaarsesse SSRI'de ravimirühma kuuluv antidepressant fluoksetiin (Prozac) "teismeliseas" hamstrid oma puurikaaslase vastu agressiivseks, kuigi täiskasvanud loomadel põhjustas Prozaci tarvitamine täpselt ootuspärast efekti, teatab New Scientist. Leid võib selgitada, miks teatud tüüpi antidepressandid toimivad hästi küll täiskasvanud inimestel, ent annavad sageli teismeliste ravis soovitule suisa vastupidise tulemuse. USA uurijad süstisid ajakirjas Behavioral Neuroscience tutvustatud eksperimentide käigus noortele ja täiskasvanud hamstritele väikese doosi või kõrge doosi fluoksetiini või siis platseebopreparaati. Seejärel jälgiti, kuidas käituvad uuringus osalevad närilised oma puuri lastud samast soost võõra hamstri suhtes. Ootuspäraselt alandas kõrge Prozaci doos noorte hamstrite agressiivsust umbes 65% võrra, ent madala doosi antidepressanti saanud noorloomad muutusid ootamatult hoopis agressiivsemaks ning ründasid puurikaaslast 40% võrra sagedamini. Täiskasvanud hamstritel vähendas võrreldes platseebopreparaadiga agressiivsust nii madal kui kõrge doos. Uurijad peavad võimalikuks, et erinevad doosid aktiveerivad nooremate loomadel ajus erinevaid retseptoreid - madala doosi korral aktiveeruvad enam agressiivset käitumist põhjustavad serotoniin-3 retseptorid ning suuremate dooside puhul peamiselt agressiivsust alla suruvad serotoniin-1 retseptorid. Eavahe tuleneb aga tõenäoliselt sellest, et eakatel isenditel on ajus serotoniin-3 tüüpi retseptoreid vähem. Eksperdid toonitavad, et enamike noorte patsientide jaoks on antidepressandid siiski ka uute andmete valguses oluliselt elukvaliteeti tõstva mõjuga ning ennekõike tuleks nüüd ümber vaadata näiteks madala kehakaalu või mõne muu põhjuse tõttu teismelistele väga väikeste dooside määramise praktika.

Vaata ka:

Kefiir kaitseb lapsi toiduallergiate eest

Rahvusvahelise Keemitatööstuse Ühingu (SCI) kodulehel ning ajakirjas Journal of the Science of Food and Agriculture tutvustatud uuringu kohaselt kaitseb kefiiri joomine lapsi toiduallergiate eest, vahendab BBC. Lääne-Euroopas praktiliselt tundmatu, ent Ida-Euroopas ja ka Eestis üsna populaarse kefiiri valmistamisel kasutatakse juuretist, mis sisaldab piimhappebakterite kõrval ka pärme ja äädikhappebaktereid, mistõttu lisaks piimhappele moodustuvad kefiiris ka alkohol (kuni 0,6%), süsihappegaas, B-grupi vitamiinid ja lenduvad happed. Taivani Formosa ülikooli teaduri Ji-Ruei Liu juhitav uurimisrühm avastas hiirtel läbi viidud katsete käigus, et kefiir pärsib organismis allergeenispetsiifilise antikeha Immunoglobuliin E (IgE) aktiivsust. IgE on tegev normaalses immuunreaktsioonis, ent võib aktiveerida ka histamiini vabastamise eest vastutavaid rakke, mistõttu tekivad patsiendil erineva raskusastmega allergianähud. Närilistel läbi viidud eksperimentides selgus, et kefiiri saanud isenditel esines organismis kolm korda vähem ovalbumiinile spetsiifilist IgE'd. Ovalbumiin on allergiline valk, mida leidub munas ja mis põhjustab enamike lastel tekkivatest toiduallergiatest. Erinevad toiduallergiad ohustavad umbes 5%-8% alla kolmeaastastest lastest ning praegu on ainsaks seda tüüpi allergiate ennetamise viisiks problemaatilistest toiduainetest hoidumine.

Vaata ka:
Pett teeb tervisele head
Uuring: loomad kaitsevad astma eest

Perearstid: haigena ära tööle mine

Tartu perearstid Liina Pilv ja Velve Veski ütlevad, et viirusnakkusi juba liigub, aga suurt haigestumispuhangut veel ei ole, vahendab Postimees. Liina Pilv õpetab, et kui inimese enesetunne kehveneb ja tõuseb kõrge palavik, siis tuleb alustada C-vitamiini ja paratsetamooliga. Arst hoiatab, et paratsetamooli ei maksa võtta väga tihti, kindlasti mitte iga paari tunni tagant, sest see kahjustab maksa. Küll aga tasub palju juua ja püsida ilusti kodus. Ta rääkis, et kui valutavad liigesed, lihased, pea ja kurk ning isegi nahk – ühesõnaga, kui kogu keha on haigusest haaratud, siis on see tüüpiline viirushaigus ja nakkav, mistõttuna tööle minna ei tohiks. Perearst Velve Veski soovitab praegusel aastaajal juba hoolega meega maiustada ja sagedasti küüslauku süüa – see tugevdab inimese immuunsüsteemi ja on parim relv viirusinfektsioonide vastu. Ka tasub tema sõnul tihti töö- ja eluruume tuulutada.

Vaata ka:

Vähinädal pani liikuma tuhandeid mehi

Lõppenud vähinädalal, kus tähelepanu keskmes olid meeste terviseprobleemid, seljatasid tuhanded mehed valehäbi ja esitasid pikalt peas mõlkunud mureküsimuse meestekliiniku arstidele, kirjutab Postimees. Eelmisest esmaspäevast pühapäevani kestnud rahvusvaheline vähinädal oli Eestis suunatud meeste spetsiifilistele terviseprobleemidele. Vähiliidu tegevdirektori Maie Egipti sõnul on mehed jäänud vähivastases võitluses teenimatult tagaplaanile ning rohkem on pööratud tähelepanu naiste rinna- ja emakavähi ennetusele. Meestearst Margus Punabi sõnul pani vähinädal tema üllatuseks liikuma tuhandeid mehi. Ta lisas, et oli hetki, mil saabus kaks e-kirja minutis sooviga tulla konsultatsioonile ja uuringutele. Niivõrd suure huvi tõttu kasvas meestekliiniku vastuvõtu maht lõppenud nädalal kahekordseks. Kel nädala jooksul ülekoormuse tõttu vastuvõtule saada ei õnnestunud, need saadeti edasi perearstide ja uroloogide juurde.

Vaata ka:

10/15/2006

Uuring: punane vein võib ennetada insuldikahjustusi

Johns Hopkinsi ülikooli uurijad avastasid, et punasel veinil võib olla võime piirata pärast insulti ilmnevate ajukahjustuste ulatust ning paari klaasi punase veini tarvitamine päevas võib insuldikahjustuste teket osaliselt ennetada, kirjutab Reuters. Mõistmaks senisest paremini punase veini mõju inimorganismile andsid teadlased laborihiirtele enne neil insuldisarnaste kahjustuste esilekutsumist mõõdukaid koguseid viinamarjanahas ning seemnetes leiduvat looduslikku ühendit resveratrooli. Võrdlevates katsetes tehti kindlaks, et resveratrooli tarvitanud hiirtel tekkisid võrrelduna seda mitte tarvitanud hiirtega mõõdukamad ajukahjustused. Uurimistööd juhtinud Sylvain Dore sõnas, et resveratrooli manustamine hiirtele enne insuldikahjustuste põhjustamist vähendas ajukahjustuste ulatust umbes 40% võrra. Uurijate hinnangul põhineb resveratrooli kaitsev mõju võimele soodustada organismis närvirakke kaitsva ensüümi tootmist. Dore lisas, et kui seni on enim räägitud punase veini südametervist parandavast mõjust, siis nüüd selgus, et sel võib olla ka tugev insuldikahjustusi ennetav toime. Ta selgitas, et käärimisprotsesside käigus tõuseb punases veinis resveratrooli kontsentratsioon, mistõttu on punane vein selle loodusliku ühendi heaks allikaks. Teadur märkis, et hiirtel jälgituga sarnase toime esilekutsumiseks vajaliku tarbitava punase veini päevane kogus oleneb paljudest asjaoludest, ent üldiselt peaks sama koguse resveratrooli saama umbes kahe klaasitäie veiniga päevas.

Vaata ka: