MAREKI TERVISELEHT

3/25/2006

Mati Kaal: linnugripi osas ei ole põhjust paanikaks

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal soovitab inimestel linnugripi asjus rahu säilitada ning on kindel, et paanikaks ei ole põhjust, teatab PM Online. Linnugripipaanikat kirjeldades tõi ta näiteks olukorra, kus talle helistatakse õhtul koju, et 12-aastane viirpapagoi lamab puuripõrandal ning küsitakse, kas tal on linnugripp. Iga mõistlik inimene saab aga Kaalu hinnangul aru, et kui viirpapagoi on 12 aastat elanud, on ta loomulik aeg otsas. Kaal märkis, et samuti helistatakse loomaaeda ja küsitakse, kas nüüd ostetakse aastakaardid tagasi, kirjeldes kahju, mida on loomaaiale tekitanud rahva seas leviv paanika. Selle põhjuseks peab ta omakorda liiga agaralt levitatud infot. Kaal rõhutas, et kuskil ei ole veel olnud massilist metslindude haigestumist, ning vihjas, et ka Euroopa riikides kaheldakse, kas linnugripp on jõudnud sinna rändlindudega või hoopis linnulihaga.

Brittide otsevoolu-reaktiivmootori katsetus oli edukas

Austraalias katsetati edukalt Suurbritannia ettevõtte Qinetiq loodud uudset otsevoolu-reaktiivmootorit Hyshot III, kirjutab BBC. Katselennul saavutati soovitud, enam kui 7,6-kordne helikiirus ehk kiirus ca 9000 km/h. Hyshot III võimaldab lendamist enam kui seitsmekordsel helikiirusel ning katsetuse näol oli tegemist esimese testlennuga kolmest, mis selleks aastaks on kavandatud. Esimene Hyshoti reaktiivmootor valmis juba 2001. aastal, ent selle katsetus ebaõnnestus, kuna mootorit kandnud rakett kaldus kursilt kõrvale. Kuna otsevoolu-reaktiivmootor on väga lihtsa ehitusega ning töökindel ja kogub kogu kütuse põlemiseks vajaliku hapniku õhust, on see rakettmootoritest oluliselt säästlikum ja efektiivsem, sest lennule ei ole vaja kaasa võtta hapnikuballoone. Paraku ei hakka otsevoolu-reaktiivmootor tööle enne, kui saavutatud on viiekordne helikiirus. Edukas katselend toob ekspertide kinnitusel lähemale päeva, mil otsevoolu-reaktiivmootorid võidakse võtta kasutusele kommertslennunduses. Esialgu hakatakse nende abil ilmselt satelliite madalale orbiidile lennutama, ent võimatu pole seegi, et tulevikus saab sellise mootoriga varustatud reisilennukiga vaid kahe tunniga Londonist Sydneysse lennata.

Kuulsad Piusa liivakoopad sulguvad külastajate ees

Pidev tuuletõmme, külastajate vali hääl, jooksmine-hüppamine, küünalde põletamine, õhuliikumine ja temperatuurikõikumine on põhjused, miks Piusa kaitseala juhataja Jaanus Kala kuulsate Piusa liivakoobaste külastamise läinud nädalal ära keelas, kirjutab Postimees. Viimastel aastatel on koopaid külastanud hinnanguliselt 5000 inimest. Kuni kuue meetri kõrguselt pudenevad liivakivitükid või sammaste kokkuvarisemise tagajärjel tekkiv varing on väga suur oht kõigile koopas viibijaile, selgitas Kala oma otsust. Põlvamaal Orava vallas asuv Piusa koobastiku kaitseala moodustati 1981. aastal maastikulise üksikelemendina, 1999. aastast on seal looduskaitseala. Koopad on talviseks elupaigaks mitmetele nahkhiireliikidele, sealhulgas Euroopa tähtsusega tiigilendlasele, mistõttu on koopad lülitatud Euroopa looduskaitsevõrgustikku Natura 2000.

Maale läheneb purunenud komeet

1995. aastal purunes komeet 73P/Schwassmann-Washmann 3 täiesti ootamatult ja ilma ühegi teadaoleva välise mõjurita vähemalt kolmeks erinevaks tükiks. Kuna "minikomeetide" moodustumine leidis aset Maast ca 250 miljoni kilomeetri kaugusel, ei olnud seda võimalik eriti detailirohkelt jälgida, ent peagi avaneb astronoomidel komeeditükkide vaatlemiseks uus ja väga soodne võimalus, teatab space.com. Selle aasta maikuus lendavad tekkinud komeedifragmendid Maast mööda lähemalt kui ükski teine komeet viimase peaaegu 8 aasta jooksul. Kokkupõrkeohtu astronoomide kinnitusel siiski ei ole, sest Maale lähim minikomeet möödub meie koduplaneedist 25 korda kaugemalt kui asub Kuu. Kuigi komeeditükid võivad hea õnne korral 12., 13. ja 14. mail pildile saada ka harrastusastronoomid, ei ole need taevas eriti hästi jälgitavad, sest fragmendid on "päriskomeetidega" võrreldes üsna väikesed.

Koljuleid võib täita evolutsioonitühimiku

Etioopiast Gawisi linna lähistelt leitud ja umbes 200.000-500.000 aastat vana hominiidi kolju võib täita inimese evolutsioonilises ajaloos haigutava tühimiku, kirjutab Reuters. Indiana ülikooli teaduri Sileshi Semawi sõnul võis kolju kuuluda vahepealsele hominiidivormile, kes paigutub inimese liigilise evolutsiooni ajaloos Homo erectuse ja Homo sapiensi vahele. Ta lisas, et kuigi Gawisi kolju erineb tänapäevase inimese omast, viitavad selle ajuõõnsuse, ülanäo ja lõua anatoomiline ehitus ning väljanägemine selgelt tõigale, et tegemist on inimese eellasega. Sama väljakaevamiskoha lähistelt leiti 1974. aastal ka teadusmaailmas suuri laineid löönud 3,2 miljoni aasta vanune ning Lucy'ks ristitud peaaegu täielik hominiidi luustik.

"Säästuraketi" esimene lennukatse ebaõnnestus

Ameerika Ühendriikide erafirma Space Exploration Technologies Corp (SpaceX) välja töötatud väikekanderakett Falcon 1 hävines mõni aeg pärast Eesti aja järgi täna öösel kell 0.30 toimunud esimesele katselennule startimist, teatab BBC. Falcon 1 loodi pakkumaks senistele kanderaketistartidele oluliselt odavamat alternatiivi ning muutmaks soodsamaks satelliitide orbiidile toimetamist. SpaceX pressiesindaja Gwynn Shotwelli teatel sujus lend probleemideta umbes minuti jagu. Esialgu ei ole teada, miks side raketiga pärast esimese järgu põlemist kadus ning mis põhjusel lennukatse ebaõnnestus. Kanderakett pidi orbiidile toimetama USA Õhujõudude Akadeemia tudengite loodud satelliidi FalconSat-2, mille ülesandeks oli "kosmoseilmastikuna" tuntud fenomeni uurimine.

Norskamine võib vähendada lapse vaimuteravust

Väikelapsed, kes norskavad nii valjult, et ajavad end ise üles, saavad vaimse arengu standardtestides oma eakaaslastest madalamaid tulemusi, vahendab Reuters USA teadurite ajakirjas Pediatrics tutvustatud uuringu järeldust. Seos magamise ajal ilmnevate hingamishäirete ning vaimse võimekuse vahel eelkooli- ja koolieas on nüüd kinnituse saanud, teatasid uurimistööd juhtinud Hawley E. Montgomery Downs Lääne-Virginia ülikoolist ja David Gozal Lousville'i ülikoolist. Uuringus analüüsiti norskamise mõju 35 tervele väikelapsele keskmise vanusega 8,2 elukuud. Teadlased leidsid ka, et kodudes, kus vähemalt üks lapsevanem suitsetab, esineb lastel keskmisest enam hingamisteede vaevusi ja muuhulgas nad ka norskavad enam.

3/24/2006

Teadlased avastasid "eetiliste tüvirakkude" võimaliku uue allika

Saksamaa teadurid teatasid, et suutsid täiskasvanud hiirtel isoleerida spermat tootvaid tüvirakke, mis on omadustelt sarnased embrüoliste tüvirakkudega, teatab Reuters. Georg Augusti ülikooli teadlased usuvad, et kui inimeste vastavad rakud on samasuguste omadustega, saab neid kasutada tüvirakuuuringutes ja loobuda sel viisil inimembrüotest eraldatud tüvirakkudest, mille tootmine tekitab tõsiseid eetilisi küsitavusi. Tüvirakud on organismi algrakud, mis võivad areneda muud tüüpi keharakkudeks ning mille abil loodetakse ravida paljusid raskeid tõbesid, millesse haigestunud inimeste abistamiseks täna efektiivsed raviviisid puuduvad. Tüvirakueksperdid peavad sakslaste leidu ülimalt põnevaks, ent toonitavad, et enne taoliste rakkude kasutatavuse selgumist uurimistöödes ja raviprotseduurides peab veel tublisti teadustööd tegema.

Astronoomid leidsid Päikese teisiku

Tuntud tähtede katalooge sirvinud Austraalia riikliku ülikooli teadurid avastasid Päikese teisiku, mis on meie kodutähega peaaegu identne ja peaks seega olema ideaalne paik, kust sinirohelisi elukandvaid planeete otsida, teatab Nature. Maast umbes 126 valgusaasta kaugusel paiknev HD 98618 on Päikesega peaaegu täpselt sama mõõtu, iga, keemilist koostist ning temperatuuri ja isegi pöörleb umbes sama kiirusega. Ainus teine täht, mis on teadaolevalt veelgi Päikese sarnasem, on 18 Scorpii, millele anti "Päikese teisiku" tiitel 1997. aastal. Austraallaste uurimistööd juhtinud Jorge Meléndez sõnas, et HD 98618 ja 18 Scorpii süstivad lootust, et universumis leidub teisigi Päikesesüsteemi sarnaseid moodustisi. Päikest meenutavad tähed on üsna harv nähtus ning hinnanguliselt võib meie kodutähega väga sarnaseks pidada vaid 2% Linnutee tähtedest.

Uus-Meremaa valmistub kiivide vaktsineerimiseks

Uus-Meremaa riiklik looduskaitseamet teatas plaanidest vaktsineerida linnugripi vastu üheks riiklikuks sümboliks kujunenud kiivisid ja peaaegu väljasurnud kakkpapagoisid ehk kakaposid niipea kui seda haigust põhjustav viirustüüp H5N1 riigi piiridele peaks lähenema, teatab CBC. Seni ei ole Uus-Meremaal linnugrippi leitud, ent vaktsineerimisotsus tehti, kuna antud kahte lennuvõimetut liiki peetakse sellele haigusele eriti vastuvõtlikuks. Kiivit peetakse üheks Uus-Meremaa tunnusmärgiks ning kakapo on maailma suurim lennuvõimetu papagoiline.

Aspiriin kaitseb nii meeste kui naiste südant

Mitmetes varasemates uuringutes on leitud, et regulaarsed aspiriini doosid näivad ennetavat südamelihase infarkti meestel efektiivsemalt kui naistel, ent Johns Hopkinsi meditsiiniinstituudi teadurite värskest uurimistööst selgus, et selle põhjuseks peetud aspiriini erinev võime vähendada meeste ja naiste vereliistakute kleepumist ja klombistumist ei vasta tõele, vahendab Reuters. Ajakirjas Journal of Medical Association tutvustatud uuringust selgus, et kahe nädala vältel kaks korda päevas tarvitatud väike aspiriinidoos blokeeris vereliistakute liitumist põhjustavaid protsesse samasuguse eduga nii meestel kui ka naistel. Uurimistööd juhtinud Diane M. Becker kinnitas, et aspiriinist lõikavad südamekasu ka naised, kes peaksid seda ravimit kindlasti arsti soovitusel tarvitama.

Eesti Antarktika ekspeditsioon avas tutvustava kodulehe

Eesti Antarktika ekspeditsiooni ettevalmistajad avasid täna oma kavatsusi tutvustava internetikülje, teatab EPL. ESTANTEXi esialgne projekt, mis näeks ette kolmeaastast uurimistööd Rossi merel ja Victoria maa rannikul, läheks maksma ligi 30 miljonit krooni. Ainult suviti töötava polaarjaama püstitamiseks vajalik keskkonnamõjude uuring läheks maksma kaks miljonit krooni. Seni pole veel teada, millal ekspeditsioon algab, kuna selleks pole piisavalt rahalist katet.

MRO saatis Maale esimesed fotod Marsist

Äsja edukalt Marsi orbiidile jõudnud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) uurimislaev Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) saatis Maale esimesed oma ülikõrge
eraldusvõimega kaameraga (HiRISE) tehtud fotod meie naaberplaneedist, teatab space.com. Arizona ülikooli teaduri Loretta McKibbeni kinnitusel on esimesed katsefotod teravad ja imeilusad ning näitavad, et MRO kaamera on töökorras. Teine seeria katsefotosid tehakse laupäeva hommikul, ent nende näol on tegemist kaamera seadistusfotodega, mis ei paku suurt silmailu. Kui HiRISE on töökorda seatud, lülitatakse see mõneks ajaks välja, et anda MROle aega end Marsi hõredat atmosfääri kasutades madalamale orbiidile pidurdada.

Gröönimaa jäävärinad on sagenenud

Liustikumasside järskudest liikumistest põhjustatud Gröönimaa jäävärinad on viimasel ajal oluliselt sagenenud, mis näitab, et soojemad temperatuurid hävitavad Gröönimaa jääkatet palju kiiremini kui üldiselt arvatakse, vahendab New Scientist Harvardi ülikooli seismoloogi Göran Ekströmi juhitud uuringu järeldust. Ekström selgitas, et jääkatte pinnal sulav vesi liigub mööda pragusid liustikumassi põhja ja moodustab seal kihi, mis "aitab liustikku üles tõsta" ja liigutab seda kiiremini mere suunas. Teaduri sõnul võivad Gröönimaa jäävärinad olla üsna võimsad - Manhattani saare suuruse ja Empire State Building'i kõrguse jäälahmaka järsk libisemine 10 meetri võrra annab Richteri skaala mõõdustikus vasteks 5 magnituudi. Ekströmi töörühma analüüs näitab, et jäävärinad on Gröönimaal viimastel aastatel järsult sagenenud ja nende arvu tõus on otseses seoses temperatuuride kerkimisega.

Asteroididena käituvad komeedid võivad lahendada veemõistatuse

Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivööndis "peituvad" jäised komeedid võivad selgitada, kust pärineb meie koduplaneedi veevaru, kirjutab space.com. Kolm äsja avastatud ja üsna ebakomeedilikult käituvat komeeti tiirlevad ümber Päikese viisil, mis sobiks enam asteroididele. Astronoomid usuvad, et Maa tekkis kuivades ja kuumades oludes ning vee toimetasid planeedile komeedid. Ent tavalise komeedijää uuringud näitavad, et selle keemiline ehitus erineb suuresti Maa ookeanide koostisest. Teadurid usuvad nüüd, et Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidivööst pärit komeedid võisid olla peamised vee "maaletoojad", ent sellele teooriale kinnituse saamiseks peab neid kosmilisi objekte ja nende ehitust veel põhjalikult uurima. Kuna "lähikomeedid" asuvad Maale üsna lähedal ning nende liikumistrajektoor on hõlpsalt prognoositav, tasub ekspertide hinnangul kaaluda ka tulevikus mõnele sellisele kosmilisele objektile uurimislaeva saatmist.

Tillukesed kivitunnelid võivad viidata elule Marsil

1911. aastal Egiptuses alla kukkunud ja põhjalike uuringute järel Marsilt pärinevaks tunnistatud Nakhla meteoriidi seest leiti hulganisti mikroskoopilisi tunneleid, mis meenutavad samasuguseid jälgi, mida jätavad kivimitesse mitmed Maal elavad "kiviõgijatest" bakterid, teatab space.com. Kuna meteoriidist ei suudetud eraldada DNAd, ei saa siiski kindlalt väita, et uurded on bioloogilist päritolu, märkis uurimistööd juhtinud Oregoni riikliku ülikooli ookeani- ja atmosfääriuuringute kolledzhi professor Martin Fisk ajakirjas Astrobiology. Ta kinnitas, et praktiliselt kõik Maa kivimitest leitud sarnased tunnelid on bakterite "kätetöö", ent kõigist neist on vastupidiselt marsimeteoriidile leitud ka DNAd. Fiski hinnangul võivad sellised tunnelid tekkida ka ilma eluslooduse abita, ent seni ei tunne teadus ühtegi seda põhjustavat looduslikku protsessi. Teise võimalusena tõi ta välja, et leitud uurded on tõepoolest bioloogilise tekkega, ent Marsil valitsevate tingimuste tõttu ei ole DNA kivimis säilinud. Teadlaste hinnangul on Nakhla meteoriidi päritoluks oleva kivimi vanuseks umbes 1,3 miljardit aastat ning selles leiduvad savifragmendid viitavad võimalusele, et kivim puutus umbes 600 miljoni aasta eest kokku voolava veega.

Teadlane: CO2 võib ladustada ka ookeani

Saksamaa Erlangen-Nürnburgi ülikooli keemiku Wolfgang Arlti hinnangul võib kliima globaalset soojenemist põhjustavaid kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi (CO2) koguseid lisaks koobastele ja merepõhjas asuvatele pinnaseõõnsustele "matta" ka ookeani, kirjutab ABC. Arlti sõnul ei ole maailma riikide valitsused siiski sest võimalusest õhinal kinni haaranud, sest peavad selle propageerimist poliitiliselt liialt riskantseks. Saksa teaduri arvates tuleks CO2 ookeanisse lahustamise võimalust siiski vähemalt põhjalikult uurida ja kaaluda, sest sellest võib globaalse soojenemise peatamisel saada võimas tööriist. Ta lisas, et loodus ise teeb seda juba nii või teisiti ning osa vabanevast CO2-st ladustatakse ookeani, mis on meie planeedi peamine puhversüsteem. Arlti arvutused näitavad, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei ole ookeanides lahustuva CO2 tõusnud kogused seni oluliselt maailmamere happelisust tõstnud, sest CO2 laskub sügavale ookeanide põhja ning vette sattunud gaas jaotub ühtlaselt kogu maailmamere peale. Teadlase hinnangul võiks CO2 seega "süstida" sügavale ookeanipõhja, kus hoovused selle kiiresti laiali kannavad. Ühe arvutimudeli kohaselt jõuaks sel moel Euroopas merevette lisatud CO2 umbes 100 aastaga osaliselt koguni Austraaliani, märkis ta.

NASA lubas ISSi meeskonnal kosmosejaamast väljuda

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) andis rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) meeskonnale loa vajadusel jaama USA poolsest küljest väljuda, kui enese kinnitamiseks kasutatakse uut meetodit, teatab AP. Vaid päev varem teatas NASA, et ei luba ISSist väljuda, sest käepidemetel, mille külge meeskonnaliikmed missiooni käigus kinnituvad, avastati vigastusi, mis viitavad võimalusele, et need võivad painduda või koguni murduda. USA kosmoseagentuuri ekspertide teatel on avakosmosesse väljumine ohutu, kui kinnitumiseks kasutatakse käsipuid jaama külge siduvat baasstruktuuri. Venemaa poolelt ei saa astronaut Bill McArthur ja kosmonaut Valeri Tokarev aga endiselt väljuda, sest kaduma on läinud erikemikaalide kanistrid, mille ülesandeks on kosmoses viibimise ajal kosmoseülikonnast süsinikdioksiidi eemaldamine. Kui elutähtsaid mahuteid üles ei leita, tuleb kosmosetöölistel oodata järgmisel kuul saabuvat transportlaeva, mis toimetab jaama uue koguse kanistreid.

Kalaõli südamesõbralikkus seati kahtluse alla

Tervishoiueksperdid kutsuvad inimesi üles endiselt kalaõli ja omega-3 rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid tarbima, kuigi varasema 89 teadusliku uuringu ajakirjas British Medical Journal avaldatud koondanalüüsis ei leitud selget seost kalaõli või kalamaksaõli tarbimise ja südame-veresoonkonnahaiguste riski vähenemise vahel, kirjutab Reuters. Suurbritannia südametõbede spetsialist Mike Knapton toonitas, et enne söömisharjumiste muutmise soovitamist tuleb läbi viia lisauuringuid. Omega-3 ja omega-6 rasvhappeid ei suuda inimorganism ise toota ja seega on meedikud seni soovitanud neid inimestel tarbida, et vähendada südametõbedesse haigestumise riski. Uurimistööd juhtinud Lee Hoper East-Anglia ülikoolist möönis, et erinevad analüüsitud uuringud andsid ses küsimuses väga erinevaid tulemusi. Samas märkis ta, et ükskõik milliseid koguseid kalamaksaõli inimene ka tarvitab, on südametervise seisukohast märksa olulisem see, et ta hoiduks loomse rasva liigtarbimisest, teeks regulaarselt trenni ja jätaks suitsetamise maha.

Uuring: kliimasoojenemine tõstab veetaset arvatust kiiremini

Kliima globaalse soojenemise tingimustes sulavatest jääkatetest ning liustikest maailmamerre jõudev vee lisakogus tõstab veetaset kogu maailmas palju kiiremini kui seni võimalikuks peeti, selgub kahest ajakirjas Science avaldatud värskest uuringust. National Geographic kirjutab, et teadustööde kohaselt võib aastaks 2100 olla maailmamere tase praegusest meetri võrra kõrgem ning tõuseb seejärel kiirusega meeter sajandis veel mõnda aega. Teadlased pole siiski päris kindlad, et tormiline maailmamere taseme tõus lähisajanditel ka tegelikkuses aset leiab, sest selle aluseks olevate protsesside olemus ja dünaamika on üsna ebaselged. Praegust liustike ja jääkatete sulamistempot peavad eksperdid siiski üksmeelselt vähemalt väga murettekitavaks, sest seda põhjustav kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus atmosfääris on väga hiljutine nähtus.

"Kuues meel" sõltub ajusignaalidest

Tegemaks kindlaks, millises ruumipunktis meie kehaosad parasjagu on, sõltume me üllatavalt tihti ajust, mitte meie sõrmedest-varvastest johtuvatest signaalidest, vahendab Nature Austraalia New-South Wales'i ülikooli teadurite ajakirjas Journal of Physiology tutvustatud uuringu tulemit. Sageli "kuuendaks meeleks" nimetatav keharuumitaju on hädavajalik paljude oluliste toimingute sooritamiseks ja muuhulgas tagab see, et me saam kõndida ilma pidevalt oma jalgu jälgimata ja suudame suletud silmadega enese nina puudutada. Kui üldlevinud arvamuse kohaselt kogutakse keharuumitaju tekkeks vajaliku info naha, lihaste ja liigeste koostöös ning saadetakse seejärel ajju, siis Austraalia teadurite värske uurimistöö näitas, et võtmeolulisusega võivad olla hoopis ajust alguse saavad signaalid. Ekspertide hinnangul võib alles täpsemat uurimist vajav aju signaalsüsteem selgitada ka amputeeritud jäsemetega inimestel esinevat fantoomjäsemete sündroomi.

Teadlased tegid kindlaks viinamarjade elukoodi

San Michelle'i põllumajandusinstituudi geneetilise ja molekulaarbioloogia labori uurijad tegid kindlaks viinapuu geneetilise koodi, teatab Discovery Channel. Tegemist on esimese viljataimega, mille geneetiline järjestus on kindlaks tehtud ja leiust teatanud teadurite kinnitusel on see samm veinivalmistamises revolutsioonilise tähtsusega ning võrreldav esimese Kuul astutud inimese sammuga. Itaallased tegid kindlaks Pinot Noir geenijärjestuse ning viinapuust sai riisi järel teine toiduainetööstuses oluline taim, mille geenijärjestus on kirja pandud. Uurimistööd juhtinud Riccardo Velasco selgitas, et "elukoodi" väljaselgitamine võimaldab luua senisest vastupidavamaid ja paremate omadustega viinamarjasorte, millest saab toota suurepärast veini. Viinamarja geenijärjestuse väljaselgitamine võttis Itaalia teaduritel aega peaaegu seitse aastat ning Velasco võrdles selle töö keerukust olukorraga, kus võõrkeelt tuleks õppida ilma sõnaraamatut omamata. Nüüd on teadlastel tema sõnul "sõnaraamat" olemas ja see hõlbustab tulevasi uurimistöid märgatavalt.

Autonoomne allveelaev muudab miinioperatsioonid turvalisemaks

Suurbritannia ettevõte BAE Systems töötas välja ning demonstreeris välitingimustes autonoomset miniallveelaeva Talisman, mis suudab iseseisvalt merepõhjast miine otsida ja muudab seega veealuste lõhkeainekoguste otsimise senisest märksa turvalisemaks, teatab Nature. Praegu sõltub miiniotsing meredes peamiselt tuukritest või mehitatud miinilaevadest, mistõttu inimesed peavad paiknema võimaliku plahvatuspiirkonna vahetus läheduses ja seavad end sel viisil ohtu. Talisman suudab iseseisvalt vee all ringi sõita mitmeid kilomeetreid ning kasutab mere põhjas navigeerimiseks spetsiaalset tarkvara, mis võimaldab tal valitud kurssi hoida ja kokkupõrgetest hoiduda. Leidnud võimaliku veealuse lõhkekeha, tõuseb Talisman pinnale, annab leiust operaatorile teada ning võib vastava käsu korral uuesti sukeldudes miini minitorpeedoga lõhata. Talisman on umbes suure auto mõõtu ning suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele. Miniallveelaev arendab kiirust kuni 5 sõlme ehk umbes 9 kilomeetrit tunnis ja kannab missioonile suundudes kaasas kaameraid ning arvukaid andureid ning hüdrolokaatoreid. Sõjaväes kasutamist silmas pidades on ta valmistamisel kasutatud nn. stealth-tehnoloogiat.

3/23/2006

Uuring: suitsetamine suurendab impotentsuse riski

Suurbritannia teadlaste ajakirjas Tobacco Control tutvustatud uuringust selgus, et suitsetamine suurendab oluliselt potentsihäirete tekke riski, teatab Reuters. Uurimistöös osalenud Christopher Millett Londoni Imperial Kolledzhist märkis, et suitsetavad mehed on impotentsusega hädas koguni kuni 39% suurema tõenäosusega kui nende mittesuitsetavad eakaaslased. Uuringust ilmnes, et mida enam suitsu tõmmatakse, seda suurem on oht impotendiks jääda. 24% suurem impotentsusrisk oli aga isegi meestel, kes tõmbavad päevas vähem kui 20 sigaretti. Millett lisas, et suitsetamisest põhjustatud häired seksuaalelus ei ole vaid eakate meeste probleem, sest need ilmnevad ka noorematel tubakatarvitajatel. Kui mehed ei taha oma partneri ees voodis häbisse jääda, siis tuleb neil suitsetamisest loobuda, toonitas Millett.

Austraalias katsetatakse ülivõimsat reaktiivmootorit

Austraalias katsetatakse homme Suurbritannia ettevõtte Qinetiq loodud uudset otsevoolu-reaktiivmootorit Hyshot III ning kui katsetus õnnestub, võib see sillutada teed ultrakiirete õhuliinide avamise suunas, kirjutab BBC. Hyshot III võimaldab lendamist enam kui seitsmekordsel helikiirusel ning homse katsetuse näol on tegemist esimese testlennuga kolmest, mis selleks aastaks on kavandatud. Esimene Hyshoti reaktiivmootor valmis juba 2001. aastal, ent selle katsetus ebaõnnestus, kuna mootorit kandnud rakett kaldus kursilt kõrvale. Kuna otsevoolu-reaktiivmootor on väga lihtsa ehitusega ning töökindel ja kogub kogu kütuse põlemiseks vajaliku hapniku õhust, on see rakettmootoritest oluliselt säästlikum ja efektiivsem, sest lennule ei ole vaja kaasa võtta hapnikuballoone. Paraku ei hakka otsevoolu-reaktiivmootor tööle enne, kui saavutatud on viiekordne helikiirus. Mootori loojad loodavad, et selle abiga õnnestub esimese katsetuse käigus saavutada 7,6-kordne helikiirus ehk kiirus enam kui 9000 km/h.

Vitamiinid ei vähenda kopsuvähki haigestumise riski

Vastupidiselt sellele, mida paljud suitsetajad võivad loota, ei vähenda A, C ja E vitamiini ning foolhappe tarvitamine kopsuvähki haigestumise riski, vahendab Reuters ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud värske uuringut, milles analüüsiti kaheksa varasema uurimistöö tulemusi. Kaheksas analüüsitud uuringus osales tuhandeid täiskasvanuid, kelle tervisenäitajaid jälgiti kuni 16 aasta vältel. Uurimistööd juhtinud Eunyoung Cho märkis, et müüt sellest, et vitamiinide tarvitamine võib isegi suitsetajaid kopsuvähist säästa, on sügavalt juurdunud, ent ei vasta paraku tõele. Samas pidas ta endiselt võimalikuks, et kopsuvähi riski võivad mõnevõrra vähendada mitmed puu- ja aedviljad, ent nende positiivne mõju ei taandu päris kindlasti üksikutele vitamiinidele.

Enneaegsete sünnituste hulga kasv muudab eksperdid murelikuks

Normaalseks raseduse kestvuseks loetakse 40 nädalat ning kuigi alati on osad emad lapse ilmale toonud kiiremini ja teistel on see toiming aega võtnud jällegi kauem, on enneaegselt sünnitamine muutunud viimasel ajal pigem reegliks kui erandiks, kirjutab LiveScience. Ajakirjas Seminars in Perinatology tutvustatud analüüs näitab, et kusagil ajavahemikul 1992-2002 muutus Ameerika Ühendriikides kõige "populaarsemaks" raseduse pikkuseks 39 nädalat. 2002 aastal sündis USAs 39. rasedusnädalal juba kolmandik kõigist üksiklastest. Eksperte muudab aga veelgi murelikumaks tõsiasi, et 34. ja ja 36. rasedusnädalal sündinud laste arv tõusis sama ajaga koguni 12%. Sünnitused lapsekandmise 40. nädalal või pärast seda on kahanenud 21% võrra. Ekspertide kinnitusel vajavad varakult sündinud lapsed võrrelduna õigel ajal ilmaletulnutega suuremat arstide tähelepanu ja neil on kõrgem risk hilisema elu jooksul haigestuda mitmetesse rasketesse tõbedesse. Teadlased leiavad, et osaliselt on varasemate sündide arvu suurenemise taga keisrilõikuste suurem hulk, ent muud faktorid on teadmata ja nende tuvastamiseks tuleb teha põhjalikku uurimistööd.

Kõrge osoonitase kahjustab spermat

Los Angelesis elavate meeste seas läbi viidud uuring näitas, et kõrgenenud osoonitase kahjustab sperma kvaliteeti, kirjutab New Scientst. Rebecca Sokol ja ta kolleegid Lõuna-California ülikooli Kecki meditsiinikoolist uurisid 48 spermapanga doonori sperma kvaliteeti ning võrdlesid seda meeste elupiirkonnaga ja sealsete õhureostuse näitajatega spermaloovutamise ajal. Osoon tekib atmosfääris siis, kui päikesevalgus vallandab reaktsiooni sudus sisalduvate lämmastikoksiidide ning süsivesinike vahel ja uurijate kinnitusel näib osoon olevat ainus õhureostusaine, mis on sperma kvaliteediga seotud. Osooni negatiivne mõju ilmes kogu spermatogeneesi protsessi 90-päevase tsükli käigus.

Küürvaalade armulaulus on grammatikat

Iga üksiku küürvaala armulaul kõlab inimkõrvale improviseeritu ja kordumatuna, ent värske matemaatiline analüüs paljastas, et selle ülesehitust määravad ranged grammatilised reeglid, kirjutab LiveScience. Küürvaalad liidavad süntaksi kasutades hääled fraasideks ning muudavad need tunde kestvateks ja informatsiooni sisaldavateks meloodiateks, kinnitas uuringu kaasautor Ryuji Suzuki. Ta märkis, et kuigi pikim registreeritud küürvaala laul kestis koguni 20 tundi, ei näi laulu pikkus ja selles sisalduva informatsiooni kogus olevat omavahel seotud. Ajakirjas Journal of the Acoustical Society of America avaldatud uuringu autorid möönavad, et "päriskeeleks" ei saa vaalade laulu küll pidada, ent ometi on tegemist esimese korraga, kus avastatakse mõni elusolend peale inimese, kes kasutab suhtlemiseks hierarhilist helistruktuuri. Varasemates uuringutes on leitud, et eri populatsioonides elavad sama liiki vaalad võivad laulda "kohaliku aktsendiga".

Teadlased: Amazonase vihmametsade kaitsmine ei suju

Kui koheselt ei võeta ette radikaalseid samme, võib aastaks 2050 olla kadunud 40% Amazonase vihmametsadest, mis põhjustab ühe kõigi aegade hullema keskkonnakriisi, vahendab Reuters Brasiilia teadlaste ajakirjas Nature avaldatud hoiatust. Ekspertide sõnul ei ole praegused seadused piisavalt karmid ning kaitse alla on võetud liiga väike kogus vihmametsadest. Universidade Federal de Minas Gerais'i teadurid leiavad, et Amazonase vihmametsi vajab kogu meie planeet ja seega võiksid rikkad tööstusriigid nende kaitsmist rahaliselt toetada.

Teadlased leidsid H5N1 nõrkuse

Wisconsini ülikooli teadusrühma ajakirjas Nature tutvustatud uuringust selgus, miks linnugripi viiruse alamtüüp H5N1 ei suuda vaatamata oma suurele ohupotentsiaalile ja võimele inimkopsus paljuneda veel edukalt inimeselt inimesele levida, vahendab BBC. Levinud gripiviirused võtavad sihtmärgiks inimese ülemistes hingamisteedes asuvaid rakke, ent linnugrippi põhjustav viirus kinnitub vaid kopsudes paiknevates alveoolides asuvate rakkude külge, selgus uurimistööst. Seetõttu on viirus peidus nii sügaval kopsus, et selle levimine aevastamise või köhimise käigus on raskendatud. Uurijate arvates astub H5N1 olulise sammu gripipandeemia põhjustamise suunas, kui omandab võime rünnata ka ülemistes hingamisteedes asuvaid rakke. Ekspertide kinnitusel on selline mutatsioon võimalik ja pikemas perspektiivis koguni väga tõenäoline.

Kolesterool tuleb kontrolli alla võtta juba noores eas

Edela-Texase meditsiinikeskuse teadurite ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud uuring näitas, et oma tervisest hoolivad inimesed peaksid hakkama kolesteroolitaset kontrolli all hoidma juba 20.-ndates eluaastates, sest see aitab oluliselt vähendada südame-veresoonkonnatõbedesse haigestumise riske hilisemas elus, teatab Nature. Uurijad tegid vastava järelduse peaaegu 13.000 inimest hõlmanud uurimistööst, mille põhijärelduseks on tõdemus, et sünnipäraselt madala "halva" kolesterooli (LDL) tasemega inimestel on oluliselt väiksem risk südametõbedesse haigestuda. Columbia ülikoolis südametõbede molekulaarseid mehhanisme uuriv Alan Tall kinnitas, et viimaste teadmiste valguses peab kolesteroolitaseme alandamisele mõtlema juba lapsepõlves või teismeliseeas. LDLi taset aitab all hoida aktiivne eluviis, sportimine, õige toitumine ja rasvumisest hoidumine. Kaalutavaks alternatiiviks on ka kolesteroolitaset alandavate ravimite ehk statiinide väljakirjutamine riskirühma kuuluvatele noortele, ent selle sammu toimet ja turvalisust ei ole kliiniliste ravimikatsetuste käigus veel piisavalt täpselt uuritud.

Metaanimikroobid on arvatust vanemad

Kliimamuutusi põhjustavad metaani tootvad mikroobid võisid tekkida 700 miljonit aastat varem kui seni arvati ning võisid seega kasvuhoonegaasi metaani tootes aidata Maad soojana hoida ajal, mil elu tegi alles esimesi kompavaid samme, teatab New Scientist. Tokyo tehnoloogiainstituudi geoloogi Yuichiro Ueno juhitud töörühm leidis tõendeid metaani tootvatest mikroobidest 3,46 miljoni aasta vanuseks hinnatud kivimitest. Leid annab lisakaalu arvamusele, et metaanitootmisel põhinevad protsessid olid peamised ning ehk isegi ainsad varajast Maa elu "käigus hoidvad" ainevahetussüsteemid ajal, mil "meie Päike oli palju vähem eredam kui tänapäeval", märkis Washingtoni ülikooli teadur Roger Buick.

ISSi meeskond peab loobuma kosmilistest jalutuskäikudest

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) meeskonnaliikmed ei saa lähikuudel avakosmosesse väljuda, kui nad ei leia üles selleks vajalikke keemiliste ühendite anumaid ning ei veendu jaama küljes asuvate käsipuude ohutuses, kirjutab Reuters. Kuigi enne juunikuud ei ole ühtegi plaanilist avakosmose töösessiooni kavas, ei saa enne antud probleemide lahendamist ette võtta ka vajalikke erakorralisi välitöid. Jaama Venemaa poolelt ei saa ISSi asukad väljuda, kuna kadunud on kosmoseülikondadest kahjulikke süsinikdioksiidi koguseid eemaldavate kemikaalide kanistrid. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) spetsialist Kirk Shireman märkis, et need kas leitakse viimaks üles või saadetakse ISSile uus kogus kanistreid. Järgmine transportlaev saadetakse praegude plaanide kohaselt teele aprilli lõpus. Jaama USA poolelt väljumine on aga peatatud ka seetõttu, et selle välisküljel asuvad käsipuud, mille külge meeskonnaliikmed ohutuskaalutlustel kinnituvad, võivad olla vigased ja kõige hullemal juhul koguni murduda.

Ravirahanõuded häirivad Eesti valitsuse senist vaikelu

Keskerakond üritab leida võimuliidus toetust tervishoiupoliitilistele ettepanekutele, mis suurendaksid nii riigi kui ka tööandjate kulutusi arstiabile paari miljardi krooni võrra, teatab EPL. Partei volikogult mandaadi saanud sotsiaalminister Jaak Aab tuleb lähiajal valitsusse sotsiaalmaksu miinimumkohustuse suurendamist ning haiguslehtede ja haiglate kapitalikulude kinnimaksmist puudutavate muudatuste paketiga. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas juba jaanuaris, et eesmärk on vähendada ravijärjekordi poole võrra. Keskerakond tuleb taas välja ideega kohustada tööandjat maksma kinni töötaja haiguspäevad teisest viienda päevani. Alla aasta võimul olnud valitsuse senised katsed meditsiinile lisaraha leida on erimeelsuste tõttu liiva jooksnud.

3/22/2006

Linnugripp ähvardab ohustatud liike

Inimeselegi ohtlik linnugripi viiruse alamtüüp H5N1 võib ohustada mitmeid väljasuremisohus loomi, kaasa arvatud tiigreid ja leoparde, vahendab Reuters ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) hoiatust. Looduskaitsjatele teeb erilist muret olukord Vietnami sugustes riikides, kus elab palju ohustatud liike ja arvukates linnufarmides ringleb linnugripp. Teadlaste kinnitusel on viimasel ajal leitud aina rohkem tõendeid, et H5N1 ründab ja tapab paljude loomaliikide esindajaid ja muuhulgas ohustab see viirus tiigreid, leoparde, tsiibetkasse, naaritsaid, nirke ja saarmaid. Alates 2003. aasta lõpust on H5N1 maailmas tapnud enam kui 100 inimest ning viiruse tõttu on teise ilma saadetud umbes 200 miljonit kodulindu.

Uuring: beebid otsustavad õpitavad sõnad ise

Sarnaselt teismelistele ei kuula beebid eriti oma vanemate juttu ning jätavad alates 10 elukuust sõnu õppides meelde nende objektide nimed, mida nad ise oluliseks peavad, mitte aga nende asjade nimetused, mida etteütleja tähtsaks peab, vahendab LiveScience Temple'i ülikooli psühholoogi Kathy Hirsh-Paseki juhitud töörühma uuringu järeldust. Teadlased avastasid, et beebid suudavad õppida kiirusega kaks sõna minutis isegi siis, kui esitletavaid objekte näidati ja nimetati vaid viiel korral. Selgus ka, et kui lapsele näidata kahte objekti ning anda talle mõista neist ühe nime, eirab väikelaps igati õpetaja näpunäiteid ja valib ise välja, kumba objektidest ta selle nimega seob. Hirsh-Paseki sõnul eeldab beebi, et lausutav sõna on seotud objektiga, mida ta ise huvitavaks peab, mitte esemega, millele etteütleja tähelepanu pöörab. Teadlase sõnul ei ole leid üllatav, sest huvi ja avastamisrõõm on ka vanemate laste ning isegi täiskasvanute õppimise oluliseks alustalaks. Õpetaja näpunäiteid, nagu näiteks seda, kuhu on suunatud ta pilk, õpivad lapsed märkama alles umbes 18 kuu vanuselt, kinnitas ta.

Geenitest ei avasta kõiki "rinnavähigeene"

Ameerika Ühendriikides kasutatavad geenitestid, millega tuvastatakse inimesel rinnavähki haigestumise riski tõstvaid geenimutatsioone BRCA1 ja BRCA2 , ei pruugi olla piisavalt efektiivsed, vahendab New Scientist Washingtoni ülikooli teadurite ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud uuringu tulemit. Uurijad analüüsisid 300 patsiendi DNAd, kelle geenid tunnistati testide käigus riskivabaks, ent kel tekkis hiljem sellele vaatamata munasarja- või rinnavähk. Uuring näitas, et vähemalt 12% sellistest inimestest oli tegelikult mutatsioon BRCA1 või BRCA2 ning varasem geenitest oli andnud vale tulemuse. Kuigi paljud munasarja- ja rinnavähi põhjused on veel vaieldavad või teadmata, tõstavad antud geenimutatsioonid naistel rinnavähki haigestumise riski koguni 80%. Seetõttu on teadlaste sõnul oluline, et suures vähiohus elavad naised leitakse varakult üles ning nende tervisenäitajad võetakse suurendatud tähelepanu alla.

"Vasakukäelised" limuskid tõmbavad krabi haneks

Põhja-Ameerika rannikuvetes elava Calappa flammea nimelise krabi põhitoiduks olevatel merelimuskitel, kelle teokarp avaneb vasakult poolt, võib olla suur evolutsiooniline eelis, kuna ablas krabi ei saa neid ära süüa, kirjutab BBC. Gregory Dietl ning ta kolleegid Yale'i ülikoolist avastasid ajakirjas Biology Letters tutvustatud uuringus, et krabi kaotab vasakule poole avanevate teokarpide vastu kiiresti huvi, kuna karpide avamist võimaldav "tööriist" asub vaid ta parema sõra küljes. Krabid kasutavad limuskikarpide avamiseks väliselt konserviavajat meenutavat teravat moodustist. Evolutsiooniliselt on huvitavaks küsimuseks aga see, miks vasakule avanevad teokarbid on vaatamata suuremale ellujäämisvõimalusele nii haruldased ning mõned sellise väliskujuga liigid on koguni välja surnud. Uurijad arvavad, et osaliselt peitub vastus tõsiasjas, et eelise saamiseks peab "vasakukäeliste" isendite arv jääma võimalikult madalaks ning tõenäoliselt on sellistel isenditel ka oluliselt raskem paarilist leida, mistõttu nad ei anna oma geene edasi ka siis, kui krabid nad rahule jätavad.

Enesevigastajatele antakse vabad käed

End vigastavatel Suurbritannia St. George'i haigla patsientidel lubatakse seda kuus kuud vältava eksperimendi käigus meditsiinipersonali järelvalve all vabalt teha, kirjutab BBC. Patsientidel on vaba voli end sisse lõigates vigastada, ent neile pakutakse ka ohutumaid alternatiive nagu jääkuubikute pihus hoidmine või kõvasti pingul elastiksidemete kandmine. Enesevigastamisega tegelevad peamiselt naised, kes üritavad sel viisil alateadlikult eluraskustega hakkama saada. Sageli vigastavad end tahtlikult inimesed, keda on seksuaalselt kuritarvitatud. Kui tavaliselt korjatakse enesevigastaja käeulatusest kõik teravad esemed, siis eksperimentaalset raviprojekti juhtiva Chris Holley kinnitusel süvendab see veelgi vaimse trauma sügavust, sest võtab patsiendilt talle omase viisi selle vastu võidelda või sellega kohaneda. Vaimse tervise eksperdid peavad brittide algatust üldiselt mõistlikuks.

Ema depressiooni ravimine võib aidata ka lapsi

USA teadurite uuringust ilmneb, et depressiooni ravimine emal võib ennetada depressiooni ja teiste vaimse tervise häirete teket ta lastel, teatab AP. Kuigi näiliselt on selline seos ilmselge, on tegemist esimese korraga, kus sellele sidemele saadi ka teaduslik tõestus. Depressiooni põhjuste seas on olulisel kohal pärilikkus, ent selle võivad vallandada ka keskkonnafaktorid. Antud uuringust johtub, et ema depressioon võib selle vaimse tervise häire teket soodustada ka ta lastel. Uurimistööd juhtinud Myrna Weissman Columbia ülikoolist märkis, et depressioonis vanemate ravisse peab uue uuringu valguses suhtuma väga tõsiselt, sest neid abistades aidatakse tegelikult ka nende lapsi. Uuringut tutvustatakse ajakirja Journal of the American Medical Association tänases numbris.

Jäämees Ötzi mõrv võidi jäädvustada

1991. aastal Alpidest leitud ja 5300 aasta eest suure tõenäosusega mõrvatud jäämees Ötziks kutsutud mehe tapmine võidi jäädvustada leiupaiga lähistel asuvast Lacese linnast leitud ligikaudu samast ajast pärinevate graveeringutega kivikamakale, vahendab Discovery Channel arheoloog Lorenzo Dal Ri väidet. Teadur märkis, et ühel seni tähelepanuta jäänud kiviuurdel kujutatakse teist inimest vibunoolega sihtivat inimkuju. Jäämeest uurinud teadlaste hinnangul tapeti Ötzi just nii – tema vasakut õlga tabas ränikivist otsaga nool, mille tulistas välja teda varitsenud mõrvar või mõrvarid, kellest ühe vere leidmine jäämehe riietelt ja relvadelt viitab sellele, et Ötzi avaldas oma tapjatele ka tugevat vastupanu. Muumia ametliku hooldaja Eduard Egarter Vigli sõnul õnnestus Ötzil haavatuna mägedesse põgeneda, ent ta suri seal viimaks külma ja verekaotuse tõttu mõned päevad hiljem ning külmus jäätombuks, mis enam kui 5000 aastat hiljem leiti.

Kuufotod seavad Marsi veeteooria kahtluse alla

Kuue aasta eest märkasid Marsi pinnast tehtud fotosid uurinud Malini kosmosesüsteemide teaduskeskuse uurijad Michael Malin ja Kenneth Edgett pinnavorme, mis näisid olevat tekitatud voolavate veemasside poolt. Pinnavormid näisid sedavõrd värsked, et andsid teadlastele põhjust spekuleerida, et need moodustusid vast koguni vaid miljoni aasta eest. Ent nüüd avastas Gwendolyn Bart Arizona ülikoolist 1969. aastal Kuust tehtud fotosid analüüsides samasuguseid pinnavorme, kirjutab National Geographic. See leid seab aga Marsil geoloogilises mõõtkavas alles hiljuti voolava vee leidumise väite suure küsimärgi alla, sest meie planeedi looduslikul kaaslasel ei ole vett selliste pinnavormide tekkeks vajalikus koguses kohe päris kindlasti mitte kunagi leidunud. Barti hinnangul tekkisid Kuu "voolusängid" meteoriiditabamustest põhjustatud kivivaringute käigus. Samas toonitab ta, et leid näitab vaid, et Marsil leitud pinnavormid võivad tekkida ka muul moel kui voolava vee toimel ja avastus ei välista koheselt, et Punasel Planeedil võis vesi tõepoolest alles hiljuti voolata.

Austraalia linnud lauluvad aktsendiga

Teadlased avastasid, et Austraalia erinevates piirkondades elava Psphodes olivaceus liigi emased isendi laulavad sama laulu, ent teevad seda regionaalse aktsendiga, teatab Discovery Channel. Avastuse muudab veelgi väärtuslikumaks tõik, et emased linnud laulavad üldiselt harva ning sama värvuliste liigi isastel isenditel uuringute käigus piirkondlikku aktsenti ei leitud. Kanada Windsori ülikooli teadurite ajakirjas Journal of Avian Biology tutvustatud uuringu raames "kuulati üle" 16 erineva Austraalia idarannikul elava linnupopulatsiooni esindajad. Uurimistööd juhtinud Daniel Mennill märkis, et inimkonteksti ümberpanduna võrdub see veidra olukorraga, kus sa märkad ringi rännates, et igas linnas räägivad naised erineva aktsendiga, ent meeste keel on täpselt sama kõlaga.

Linnugripi jõudmine Eestisse on aja küsimus

Eesti Veterinaar- ja Toiduameti hinnangul on linnugripi jõudmine Eestisse vaid aja küsimus, sest nakatunud rändlinde on leitud enamuses Euroopa riikidest, teatab ETV24. Ameti peadirektor Ago Pärtel ütles Aktuaalsele kaamerale, et praeguseid arenguid vaadates on linnugripi jõudmine Eestisse väga suure tõenäosusega aja küsimus. Ornitoloog Andres Kuresoo selgitas, et Eestit ohustavad eelkõige siit massiliselt läbi rändavad linnuliigid, kes kogunevad väga suurtesse parvedesse ning tulevad rannikule, põldudele ja siseveekogudele. Eesti ornitoloogide hinnangul kannavad endaga kõige kõrgemat linnugrippi nakatumise riski viupart, sinikael-part, suurlaukhani, naerukajakas ja kühmnokk-luik. Eestis on kõige ohustatumad piirkonnad on Lääne- ja Kagu-Eesti, kus peatub enim riskantseid linde.

3/21/2006

Head rasvhapped võivad piirata eesnäärmevähi levikut

Omega-3 ja omega-6 rashvapete rikkad toiduained, ennekõike kalatooted ja muuhulgas ka kalamaksaõli, võivad Suurbritannia teadurite kinnitusel vähendada eesnäärmevähi progresseerumist, teatab Reuters. Omega-3 rasvhappeid leidub ka näiteks linaseemnetes ning omega-6 rasvhappeid pähklites. Manchesteri Christie haigla Patersoni instituudi uurijad avastasid laboriuuringute käigus, et omega-3 rasvhapped võivad blokeerida vähirakkude levikut. Teadurid kirjutasid ajakirjas British Journal of Cancer, et omega-3 rashvapete rikas toidulaud võib eesnäärmevähi riskirühma kuuluvatel meestel haiguse arengu peatada. Kuna omega-3 ja omega-6 rasvhapped "töötavad" organismis koos, peab ühtviisi tarbima mõlemat rasvhapet, mida inimorganism ise toota ei suuda.

Toimub Eesti teaduse populariseerimise konkurss

Eesti Teaduste Akadeemia, Sihtasutus Archimedes ja haridus- ja teadusministeerium kuulutavad välja konkursi Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind 2006, teatab ETV24. Konkursi tähtaeg on 7. aprill. Auhinnafond on 80 000 krooni ning 1. preemia suurus 40.000 krooni, teatas sihtasutus Archimedes. Konkursi eesmärk on väärtustada teaduse populariseerimist ning avaldada tunnustust silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks muutmisel või on edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu. Kandideerida võivad tegevteadlased või teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad; audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad; innovatiivsete meetodite kasutajad ja teised üksikisikud või kollektiivid, kes on tegelenud teaduse populariseerimisega.

Vihmamets kasvab vihmavabal perioodil

Arizona ülikooli teadurite uuring näitas, et kuigi enamik maailma taimedest kasvab vihmaperioodil ja jääb kuiva aja saabudes kasvuootele, sirgub suurem osa Amazonase vihmametsa taimedest just vihmavabal perioodil, kirjutab LiveScience. Ajakirja Geophysical Research Letters 22. märtsi numbris tutvustatavat uuringut juhtinud Alfredo Huete tunnistas, et leid on üllatav ja arvas, et Amazonase taimed kasvavad kuival perioodil, kuna nende juured ulatuvad veesoonteni ja seega kasutavad nad lihtsalt ära tavalisest suuremat päikesevalguse kogust. USA teadurite analüüs põhineb Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) satelliidi Terra kogutud andmetel.

Alzheimeri tõve diagnoosiga viivitatakse liialt

Arstide kartus, et patsient ja ta lähedased võitlevad Alzheimeri tõve diagnoosi vastu ja eitavad seda, lükkab selle haiguse diagnoosimist sageli liialt edasi ning vähendab võimalusi tõbe varakult kontrolli alla saada, vahendab Reuters Ameerika Alzheimeri Fondi uuringu järeldust. Kui patsiendi lähedased avaldavad kartust suhtlusringkonna negatiivse suhtumise üle Alzheimeri diagnoosiga inimesesse, venib selle tõve diagnoosimine kuni 6 aastat, selgus analüüsist. Fondi esindaja Eric Hall märkis, et diagnoosiga viivitamine on karuteene patsiendi ja ta lähedaste vastu ning enam kui kaks aastat viivitamist pärast esimeste sümptomite ilmnemist on absoluutselt lubamatu. Alzheimeri tõbe põeb hinnanguliselt kümnendik enam kui 65-aastastest ja pooled 85-aastased ja vanemad inimesed.

Uus valgusdetektor võimaldab kosmilist lairibaühendust

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadurite loodud väikesemõõduline valgusdetektor on praegustest analoogidest enam kui kaks korda suurema efektiivsusega ning võib tulevikus võimaldada ülikiiret kosmilist andmeedastust, kirjutab space.com. Seadeldis võimaldab korraldada värvipildiga videoühendust kosmoses viibivate astronautide, satelliitide ja Maal asuvate teadlaste vahel, kusjuures side toimiks ka erinevate planeetide vahel, mis ei olnud senisel tehnoloogiatasemel võimalik. Loomulikult on ajakirja Optics Express värskes numbris tutvustatud uudse valgusdetektori võimaldatav side ka tuhandeid kordi kiirem. MITi ekspertide kinnitusel on uus valgusdetektor nii võimas, et suudab tabada optilise spektri infrapunaosas valgus- või lasersignaalidena teele saadetud üksikuid footoneid.