Uuring: noorte emade lapsed elavad kauem

Inimene elab suurema tõenäosusega kõrge vanuseni, kui ema sünnitas ta noores eas, vahendab Reuters Chicago ülikooli teadurite Leonid Gavrilovi ja Natalja Gavrilova uurimistöö järeldust. Teadlaste uuring näitas, et 25-aastase või noorema naise ilmale toodud lapsed elavad keskmisest peaaegu kaks korda sagedamini sajaaastaseks või veelgi vanemaks. Isa vanusel ses küsimuses sama selget mõju ei ilmnenud. Pikaealisust soodustavateks mõjuriteks näivad Gavrilovite uuringute andmeil olevat ka sündimine esimese lapsena, soovitatavalt tütrena, ning lapsepõlve vähemalt osaline maapiirkonnas veetmine. Teadlaste arvates võib leiul olla märkimisväärne sotsiaalne mõju, sest kõikjal arenenud riikides on jälgitav trend, mille kohaselt lükkavad naised laste sünnitamist tööalase karjääri tegemiseks aina pikemalt edasi. Mil moel täpselt noor ema lapse potentsiaalset eluiga pikendab, ei ole esialgu teada.

Tüvirakud õnnestus muuta muna- ja seemnerakuks

Brasiilia teaduritel õnnestus muuta hiire embrüolised tüvirakud samal katsetaldrikul munarakkudeks ning spermatosoidideks, teatab Nature. Kuigi laboritingimustes on munarakke ja spermat suudetud luua ka varem, pole seda kunagi tehtud ühel alusel ning varasemates katsetes loodud rakud ei ole olnud nii hästi välja arenenud. Seetõttu on tegemist olulise edusammuga katsetes luua meetodeid muutmaks viljatute meeste ja naiste täiskasvanud tüvirakke või kloonitud keharakkudest loodud embrüost pärinevaid tüvirakke munarakkudeks ja spermatosoidideks, nii et nad saavad viljastada ja ilmale tuua omaenese lapsi. Selliste meetodite kasutamine inimese viljakusravis tõotab põhjustada meditsiinieetikutele palju peavalu, sest muuhulgas on teoreetiliselt võimalik olukord, kus mehe tüvirakkudest luuakse munarakk ning naise rakkudest spermatosoide. Ekspertide arvates on selliste protseduuride lubatavuse üle siiski aega vaielda küll, sest uuringud antud vallas on algusjärgus ning inimeste ravis võivad taolised meetodid kasutusele tulla ehk 20-30 aasta pärast. Lühemas perspektiivis aitavad aga laboris loodud munarakud ja spermatosoidid senisest paremini mõista, mil moel need inimorganismis moodustuvad, mis aitab loodetavasti teadlastel luua senistest efektiivsemaid viljakusravimeetodeid.

WHO: Indoneesias levis linnugripp inimeste vahel

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et käesoleva aasta maikuus Indioneesias registreeritud ühes perekonnas toimunud linnugrippi haigestumise juhtumite puhul levis see tõbi inimeste vahel, teatab BBC. Terviseekspertide kinnitusel ei anna juhtum siiski märku sellest, et haigestumist põhjustav viirus leviks nüüd laialdaselt inimeselt inimesele. Kõik linnugrippi nakatunud seitse ühe perekonna liiget surid haiguse tõttu. WHO eksperdid on ka kindlaks teinud, et linnugripiviirus on vähemalt ühel korral muteerunud, ent mitte viisil, mis muudaks selle inimestele ohtlikumaks. Indoneesia teatas, et vajab riigis kodulindude seas hävitustööd tegeva ning nüüd juba ka 39 inimest hauda viinud linnugripi vastu võitlemiseks kolme aasta jooksul rahvusvahelist abi 900 miljoni USA dollari ehk enam kui 11 miljardi eesti krooni ulatuses.

Koos tätoveeringuga võib saada ka superbakteri

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskus (CDC) hoiatab, et põrandaaluseid tätoveerimistöökodasid külastades võib nakatuda enimkasutatavatele ravimitele tundetu bakteriga, kirjutab Discovery Channel. USA tervisekaitsjate teatel on riigis registreeritud juba 44 juhtumit, kus inimesed on lisaks tätoveeringule saanud ka metitsilliinile resistentsest Staphylococcus aureus'est (MRSA) põhjustatud nahanakkuse. Uuringute käigus tehti kindlaks, et patsiendid nakatusid 2004. ja 2005. aastal 13 erinevas põrandaaluses tätoveerimistöökojas. MRSA on paljudele antibiootikumidele resistentne bakter, mis levis esialgu vaid tervishoiuasutustes, ent on nüüd haiglaseinte vahelt väljunud. Tavaliselt põhjustab MRSA vaid mõõdukaid nahainfektsioone, ent mõningatel juhtudel võib tekkida ka eluohtlik kopsupõletik või ülimalt valulik ja kiiresti kulgev nahainfektsioon, mille käigus toimub nahakudede kiire hävimine, mistõttu tuntakse MRSA'd ka kui "lihasööja bakterit".

Antarktikat ründavad "kuumad liigid"

Edinburghis kohtunud polaaruurijate teatel tuleb kiiresti kutsuda ellu meetmeid takistamaks võõrliikide sattumist Antarktikasse, sest need võivad sealsed haprad ökosüsteemid kiiresti hävitada, vahendab BBC. Kuigi Antarktikas valitsevad üsna karmid elutingimused, leiavad mitmed turistide, teadlaste ning rändajate kaasabil sinna sattunud liigid siiski võimaluse ellu jääda ning paljuneda. Muuhulgas on Antarktikast leitud võõrliikidest näiteks üks krabiliik ja üks rohuliik, mis poleks saanud sinna iseseisvalt sattuda. Antarktika võõrliigistumisele aitavad kaasa kliimasoojenemise protsessid. Igal aastal külastab Antarktikat umbes 26.000 turisti ning nende arv kasvab pidevalt.

Austraallased loovad mutatsioonipanga

Austraalia teatas plaanist luua kõigi inimgeeni mutatsioonide andmepank, teatab New Scientist. Seni on avastatud ligikaudu 100.000 inimese geenimutatsiooni, ent ekspertide hinnangul moodustab see tegelikust mutatsioonide hulgast ehk vaid 5%. Kuigi osa teatud geenimutatsioonidest on juba maailmas erinevatesse andmebaasidesse kantud, puudub siiani võimalus selliseid andmeid globaalselt koguda ning jagada. Esimeses faasis lisatakse mutatsioonipanka infot üksiku geeni mutatsioonidest, milliseid on identifitseeritud 5000-6000. Asjatundjate arvates on projekt teretulnud, ent seda võivad takistada uurimistulemuste ning patsiendiandmete privaatsusega seotud küsimused. Ka vajavad andmepanga loojad järgmise viie aasta jooksul umbes 60 miljonit USA dollarit ehk ca 743 miljonit eesti krooni ja vähemalt esialgu pole veel päris selge, kust see raha tulema peaks.

Tuuleenergia laiem levik ohustab kotkaid

Suurbritannia linnukaitseühing RSPB teatas, et Norra ranniku lähistel asuvatel Smola saartel on tuuleturbiinide labade tõttu hukkunud 9 merikotkast (Haliaeetus albicilla), kaasa arvatud kõik möödunud aastal ilmale tulnud noorlinnud, vahendab BBC. Kui varasematel aastatel loeti saart üheks hävimisohus linnuliigi "varjupaigaks", siis pärast sinna tuulepargi rajamist on 19st pesitsevast paarist alles jäänud vaid 1. Linnuuurijad toonitavad, et tuuleparkide rajamisel peab haruldaste lindude pesitsemisalade asukohti senisest paremini arvesse võtma. Asjatundjad leiavad ka, et kui Smola saarte tuulepark oleks rajatud sobivamasse piirkonda, ei oleks selle mõju merikotkastele olnud nii hukatuslik. Praegu aga asuvad tuuleturbiinid otse merikotkaste lennuteel, mistõttu linnud põrkavad sageli vastu labasid ning hukkuvad.

Äikese ajal mobiiliga rääkimine võib tappa

Londoni Norwick parki haiglas praktiseeriv meedik Swinda Esprit ja ta kaks kolleegi hoiatasid ajakirjas British Medical Journal, et äikesetormi ajal vabas õhus mobiiltelefoniga rääkimine võib suurendada välgulöögi tabamuse riski, vahendab ABC. Arstid peatusid pikemalt 15-aastase tüdruku juhtumil, keda tabas välgulöök hetkel, mil ta rääkis tormi ajal pargis mobiiliga. Kuigi tüdruku löögist peatunud süda suudeti taaskäivitada, sai ta raskeid ja püsivaid tervisekahjustusi. Briti meedikute kinnitusel on neil ajakirjandusest pärinevaid andmeid veel kolmest juhtumist, mille puhul tabas välk tormi ajal mobiiltelefoniga rääkinud inimest. Esprit ja ta ametikaaslased kutsuvad teadlasi üles uurima, kas mobiiliga rääkimine äikesetormi ajal võib tõepoolest tõsta välgulöögi tabamuse ohtu. Praegu annavad erinevate riikide ametkonnad ses osas sageli koguni vastuträäkivaid soovitusi.

CJt võib olla arvatust palju laiemalt levinud

Veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) ehk "hullu lehma tõve" inimestel esineva vormi Creutzfeldt Jakobi tõve (CJt) peiteperiood võib olla enam kui 50 aastat, mis tähendab, et sellest haigusest põhjustatud potentsiaalse epideemia ulatust on oluliselt alahinnatud, kirjutab Reuters. CJt on seni leitud 160 inimeselt, ent hinnangud selle kohta, kui paljudel BSE-nakkusega veiste liha söönud inimestel see pika peiteajaga ning alati surmaga lõppev tõbi võib veel ilmneda, on seni suuresti varieerunud. Kui seni arvati üldiselt, et CJt peiteperiood võib ulatuda 20 aastani, siis nüüd teatasid Suurbritannia teadlased ajakirjas Lancet, et tegelikult võib peiteaeg olla koguni kuni 50 aastat. Teadurid uurisid nimelt samuti prioonide poolt põhjustatud kuru nimelise haiguse juhtumeid Paapua Uus-Guineas, kus see tõbi võttis 1950.-ndatel aastatel epideemia mõõtmed, kuna pärismaalased osalesid laialaselt matuserituaalides, mille käigus avaldati kadunud sugulastele austust nende liha süües. Briti uurijad arvutasid välja, et suuresti CJt meenutava haiguse minimaalseks peiteperioodiks on 34-41 aastat, ent meestel ulatub see 50 aastani. Inimesed, kel on CJt juba diagnoositud, on sellele haigusele ilmselt geneetiliselt eriti vastuvõtlikud ja oluliselt suuremal hulgal nakatunud inimestel ei ole haiguse sümptomid veel ilmnenud, hoiatavad teadurid.

Ürgne ämblikuvõrk heidab valgust ämblike ja putukate evolutsioonile

Hispaaniast leitud merevaigutükist avastati vanim teadaolev ämblikuvõrk, milles on säilinud ka võrku kinni jäänud putukaid, teatab BBC. Ekspertide kinnitusel on võrguniitide ning nende sisse mässitud kärbse, mardika, lesta ja herilase jäänuste vanuseks umbes 110 miljonit aastat, ehk siis teisisõnu pärinevad need ajast, mil meie planeeti valitsesid dinosaurused. Ürgne ämblikuvõrk näib olevat punutud samal moel, kui tänapäeval elavate ämblike püügivahendid ning ajakirjas Science tutvustatud avastus aitab heita valgust nii ämblike eneste kui ka nende saakloomade evolutsioonile. Muuhulgas kinnitab eri liiki putukate esinemine ämblikuvõrgus teooriat, mille kohaselt oli ämblike ning lendavate putukate evolutsioon omavahel väga tihedalt seotud ning ämblike globaalne liigirikkus suurenes käsikäes uute putukaliikide tekke ning levikuga. Ajakirja Science värskes numbris heidetakse valgust veel ühele ämblikega seotud küsimusele. Nimelt on varem arvatud, et ämblike võime punuda kerakujulist võrku on tekkinud ajaloo vältel korduvalt ja erinevates maailma piirkondades. Nüüd näitas aga geneetiline analüüs, et kõigi keravõrgupunujatest ämblike organismis leidub samu võrguniidi valmistamiseks vajalikke võtmevalke, mis viitab ühele kindlale evolutsioonilisele algupärale. Geeniuuringute ning fossiilsete leidude analüüs näitab, et tänaste ämblike kauged esivanemad võisid punuda võrke juba umbes 136 miljoni aasta eest.

Hubble'i võtmekaamera läks rikki

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) teatel on seni kindlaks tegemata põhjusel lõpetanud töötamise Hubble'i kosmoseteleskoobi võtmetähtsusega kaamera ACS, vahendab New Scientist. ACS saadab Maale regulaarset infot selle kohta, kuidas selle alamsüsteemid töötavad, ent esmaspäeval saabunud info põhjal tekkisid kaameral probleemid energiavarustusega. Missioonijuhid on vähemalt esialgu veendunud, et tegemist on lihtsamat sorti tehnilise probleemiga, mida saab paralleelset vooluringu kasutades kõrvaldada. Samas peetakse võimalikuks sedagi, et probleemi aluseks on tarkvaraviga, mis on põhjustatud kosmosest pärineva laetud osakese põrkumisest teleskoobi arvutisüsteemi õrnade mikroprotsessoritega. Õnneks on seda viga veelgi lihtsam lahendada ning Hubble'i arvutisüsteemid vajavad vaid taaskäivitamist. Uisapäisa ei tehta siiski ühtegi sammu ning NASA kavatseb enne otsuste langetamist probleemi nädalajagu päevi analüüsida. Sel ajal ei saa kosmoseteleskoobiga paraku vaatlusi läbi viia. Kui kaamera peaks siiski olema lõplikult rivist väljas, on rikke näol ekspertide kinnitusel tegemist tohutu kaotusega, mis piirab oluliselt teleskoobi kogutavate teaduslike andmete mahtu ning kvaliteeti.

Leiti tõenäolised vanimad ehted

Teadlased avastasid kolm 90.000-100.000 aasta vanust merekarpi, mida on teadusajakirjas Science tutvustatud uurimistöö andmeil põhjust pidada vanimaiks teadaolevaiks inimese loodud ehte detailideks, kirjutab BBC. Rahvusvaheline uurimisrühm teatas, et kõigis karpides asuvad sama mõõtu tehislikud avaused, mis näitab, et neid kasutati kas kaelakees või käevõrus. Kõik kolm konnakarpi kuuluvad merelimusele Nassarius ning need on valitud ilmselt suuruse põhjal ning augustatud terava ränikivitükiga. Senised vanimad ehete detailid pärinesid ca 65.000 aasta tagusest ajast. Avastus näitab, et tänapäevasele inimesele omane käitumine ja mõttelaad tekkis meie kaugetel eellastel järk-järgult ja pikema aja vältel ning teooria, mille kohaselt me võlgeneme selle eest tänu ühele kindlale, umbes 45.000 aasta eest Euroopas toimunud "loomingulisuse plahvatusele", ei vasta ilmselt tõele.

Uuring: kliimasoojenemine on reaalne ja inimeste põhjustatud nähtus

Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia töörühm jõudis kliimauuringute vallas viimastel aastatel tehtud teaduslikke töid analüüsides üksmeelele, et käimasolev globaalne soojenemisperiood on pretsedenditu ulatusega viimase 400 aasta ja võimalik, et mitme tuhande aasta lõikes, vahendab CNN. USA Kongressi tellitud analüüsis kinnitasid teadurid, et praegu jälgitava globaalse kliimasoojenemise peamiseks põhjustajaks on inimtegevus. 155-leheküljelises ettekandes märgivad eksperdid, et 20. sajandi jooksul on keskmine temperatuur pidevalt tõusnud ning sellest põhjustatud muutused on looduses selgelt näha. Seniste teadusuuringute koondanalüüs näitas, et väga suure tõenäosusega on põhjapoolkera praegune keskmine temperatuur kõrgem, kui kordagi viimase 2000 aasta vältel. USA Kongress tellis uurimistöö selgitamaks välja, kas kliima globaalne soojenemine kujutab enesest suurt ohtu.

Hiinas suri inimene linnugrippi juba 2003. aastal

2003. aasta novembris suri üks Pekingis elanud meesterahvas pärast nakatumist linnugripi viirustüvega H5N1 ning seega leidis esimene inimese linnugripisurm tegelikkuses aset mitu kuud enne seda, kui Hiina teatas, et linnugripp levib riigis kodulindude seas, kirjutab New Scientist. 24-aastaselt hiinlaselt võeti kahe ja poole aasta eest proove, kuna kardeti, et ta on haigestunud sarsi. Esialgu pole teada, millal hiinlased asjale jälile said, ent seda, et tegemist on ülimalt delikaatse juhtumiga, näitab tõik, et juhtumist teatanud teadurid üritasid leiust teavitavat artiklit viimasel hetkel enne ajakirja New England Journal of Medicine kolmapäevase numbri ilmumist tagasi võtta. Pärast seda, kui see ebaõnnestus, ei ole ajakirjanikud enam Hiina teadlastega ühendust saanud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pressiesindaja Roy Wadia toonitas, et tegemist on väga olulise küsimusega, milles peab kiiresti selgus saabuma. Leid näib kinnitavat väga laialt levinud ning kaudsete tõendite kaudu korduvalt kinnitust saanud kartusi, et Hiinas on linnugrippi haigestunud ja selle tõttu surnud palju enam inimesi ning palju pikema aja vältel kui Hiina ametivõimud ametlikult tunnistavad. Eksperdid tuletavad meelde, et mida rohkem linnugripp inimesi nakatab, seda suurem on seda ohtlikumaks muutvate mutatsioonide oht, mistõttu teeb Hiina haigestumisjuhtumeid varjates karuteene kogu maailmale.

Valitsus otsustas suurendada ravikindlustuse tulubaasi

Sotsiaalministri ettepanekul otsustas valitsuskabinet täna suurendada ravikindlustuse tulubaasi lähiaastatel üle 700 miljoni ja pensionikindlustuse tulubaasi ligi miljardi krooni võrra ning katta ravikindlustusega rohkem inimesi, teatab sotsiaalministeerium. Ravikindlustuse tulubaasi suurendatakse kahe meetme abil. Esimese meetmena tõuseb miinimummäär, millel makstakse sotsiaalmaksu tuleval aastal 50%-ni ja 2008. aastal 75%-ni kuupalga alammäärast täistööaja korral. Alates 2009. aastast võrdsustub miinimumäär alampalgaga. Teise meetmena tagatakse ravikindlustus aktiivsetes tööturumeetmetes osalevatele ravikindlustamata inimestele. Sotsiaalministeerium valmistab ette eelnõud vastavate seaduste muutmiseks. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul toob miinimummäära tõstmine tuleval aastal haigekassa eelarvesse võrreldes 2005. aastaga täiendavalt juurde ligi 136 ja pensionikindlustuse eelarvesse 177 miljonit krooni. 2009. aastaks toob see meede lisaks maksulaekumisest tulevale kasvule täiendavalt haigekassa eelarvesse juurde 717 ja pensionikindlustuse eelarvesse 950 miljonit krooni.

Pluuto uued kuud said nimeks Hydra ja Nyx

Rahvusvaheline Astronoomiaühing (IAU) otsustas, et pisut enam kui aasta eest Hubble'i kosmoseteleskoobi abil avastatud Pluuto uued looduslikud kaaslased saavad ametlikeks nimedeks Hydra ja Nyx. Tillukesed kuud moodustusid teadlaste arvates samast hiigelkokkupõrkest, mis tekitas ka Pluuto suurima, 1978. aastal avastatud loodusliku kaaslase Charoni. Nimepanekul arvestati kuud avastanud teadlaste sooviga ning need pärinevad tavaomaselt Kreeka mütoloogiast - Nyx on seal tuntud kui ürgne ööjumalanna ning Hydra (eesti keeles siis loomulikult hüdra) kui mitmepealine veekoletis. Varem tunti Pluuto uusi looduslikke kaaslasi kokkuleppeliste nimede P1 ja P2 all. Ametlikult teatatakse uutest kuunimedest homme.

Vähi diagnoosimine muutub Eestis kiiremaks

Järgmisest nädalast hakkab Ida-Tallinna keskhaiglas kasvajaid diagnoosima Eesti esimese gammakaamera-kompuutertomograafiga, mis muudab vähiuuringud kiiremaks ja täpsemaks, kirjutab Postimees. Hiljuti soetatud ja veel seadistamisel olev aparaat võimaldab Ida-Tallinna keskhaigla radioloogi Peeter Rossi sõnul vaadata inimese läbi pealaest jalatallani kõikide vähiliikide diagnoosimiseks. Seadme suurimaks plussiks on tema sõnul see, et sellega saab üheaegselt teha kaks uuringut. Seni pidi inimene käima kahes uuringus. Gammakaameraga tuvastati haiguskolle ning kompuuteruuring määras kasvaja täpse asukoha ja siirded. Sealjuures võis kahe uuringu vahel järjekorras ootamine võtta aega mitmeid nädalaid. Ida-Tallinna keskhaigla pressiesindaja Andra Altoa sõnul on tegemist esimese sellise seadmega Balti riikides, ka Põhja-Ameerikas on neid tänaseks kasutusel vaid paarkümmend. Rossi sõnul saab seadmega aastas teha ligi 2000 uuringut, ning seda võimalust on kavas pakkuda üle Eesti, mitte ainult Tallinna inimestele.

Puhastajakalad hoolivad oma mainest

Parasiitide eemaldamiseks "liikuvaid puhastusjaamu" külastavad kalad jälgivad esmalt "teenindajate" tööd eemalt ja valivad siis välja kõige usaldusväärsema puhastajakala, vahendab ABC Queenslandi ülikooli teadurite ajakirjas Nature tutvustatud uuringu järeldust. Dr Alexandra Grutter ja ta kolleegid jälgisid puhastajakala (Labrotoides dimidiatus) tegevust. Antud liigi isendid veedavad enamiku päevast puhastades "kliendiks" olevate kalade nahka parasiitidest. Ent mõned puhastajakalad eelistavad parasiitide asemel toituda hoopis end puhastama tulnud kalade limajast kattekihist. Selle vältimiseks jälgivad "puhastuskuurile" saabunud kalad esmalt, kas ja kui hoolikalt teatud puhastajakala mõne teise "kliendi" parasiite eemaldab ning teevad alles siis oma valiku. Grutter kasutas esmastele vaatlustele kinnituse saamiseks akvaariumikatseid, mille käigus sai parasiitidega kimpus olev kala valida kahe puhastajakala vahel - kohusetundlikult nahka puhastava ning reetlikul kombel limaskestaga maiustava isendi vahel. Teadlased panid tähele, et kalad veetsid õiget asja ajava "teenindaja" lähedal oluliselt enam aega. Ka puhastajakala loobus enese tegeliku lemmikroa tarbimisest oluliselt sagedamini just siis, kui mõni teine kala ta tegevust jälgis. Leid näitab, et paljudes merekooslustes võivad valitseda seni arvatust oluliselt keerukamad koostöövormid ning avastus võib anda vihjeid sest, kuidas ja miks tekkis evolutsiooni käigus altruistlik käitumine.

Hambaravihüvitis jääb sageli kasutamata

150-kroonist toetusraha kasutab sagedamini maarahvas, linnades on huvi leigem - vaid veerand Eesti täiskasvanud elanikest võtab välja 150-kroonist hambaravi hüvitist, mille haigekassa kinni maksab, teatab EPL. Alates hammaste seisundi kontrolliks mõeldud hüvitise loomisest paar aastat tagasi on inimesed selle välja võtmisse leigelt suhtunud. Mullune hambaravihüvitise taotlejate hulk - 24 protsenti haigekassas kindlustatutest, on varasemate aastatega võrreldes suur arv. 2003. aastal võtsid hüvitist kümme ja 2004. aastal 18 protsenti inimestest. Haigekassa hüvitab kindlustatud üle 19-aaastasele isikule aastas 150 krooni, rasedale 450 krooni, alla aastase lapse emale 300 krooni ja vähemalt 63-aastasele kindlustatud isikule ning pensionärile, kes on noorem kui 63 aastat, proteeside eest 2000 krooni kolme aasta jooksul.

Uuring: kunstrinnad vähendavad vähiriski

Aastail 1974-1989 rinnasuurendamise operatsiooni läbinud enam kui 24.000 naise tervisenäitajate põhjalik uuring andis lisakinnituse varasematele leidudele, mille kohaselt on rinnaimplantaadiga naistel kas keskmine või keskmisest väiksemgi tõenäosus rinnavähki haigestuda, teatab Reuters. Ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud Kanada uurijate andmeanalüüs näitas, et silikoontäidisega kunstrindadega naistel esineb võrrelduna nende loodusliku rinnapartiiga sookaaslastega rinnavähki koguni 43% võrra harvemini ning keskmisest madalam on neil ka kõigi teiste vähivormide tekke oht. Samale järeldusele jõudsid hiljuti ka sama mahuka ning 30 aastat väldanud uurimistöö läbi viinud Taani teadlased. Värsket uuringut juhtinud Quebeci Lavali ülikooli teadlane Jacques Brisson tunnistas, et esialgu pole selge, millest selline esmapilgul üllatav seos põhjustatud on. Ühe võimaliku seletusena tõi ta esile, et naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähki, otsustavad keskmisest harvemini rindu kunstlikult suurendada. Varasemates uuringutes on leitud sedagi, et kunstrindadega naised on saledamad ja sünnitavad keskmisest varem, mis on mõlemad rinnavähiriski alandavad mõjurid.

Mustale augule annab tõmbejõu magnetväli

Mustadel aukudel on teadaolevalt väga tugev gravitatsioonitõmme, ent arvutused näitavad, et ainult gravitatsiooniga ei saa selgitada viisi, kuidas mustad augud ümbritsevat ainet enesesse tõmbavad, kirjutab space.com. Homses teadusajakirja Nature numbris tutvustatava uurimistöö käigus leidis kinnitust esmakordselt juba 1973. aastal välja käidud teooria, mille kohaselt annab mustadele aukudele omase tõmbejõu ning tekitab selle käigus jälgitavat valgusenergiat tegelikult hoopis ülitugev magnetväli. Michigani ülikooli teadlased kasutasid magnetvälja määrava rolli kindlakstegemiseks Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Chandra kosmoseobservatooriumit , uurimaks sellega GRO J1655-40 nimelist kosmilist kooslust, mis koosneb tähest ja temalt gaasi varastavast mustast august. Uurijate hinnangul mängib magnetväli olulist rolli igat mõõtu mustade aukude eluprotsessis ning tõenäoliselt on magnetvälja mõju alahinnatud ka neutrontähtede ja valgete kääbustega seotud kosmilistes protsessides.

Emakasiirdamine saab võimalikuks juba loetud aastate pärast

Rootsi teadurid prognoosivad, et inimestel läbiviidavad emakasiirdamised võivad saada reaalsuseks juba umbes viie aasta pärast, sest vastavad lammastel läbi viidud katsesiirdamised on olnud edukad, kirjutab Nature. Selline operatsioon võimaldaks lapsi saada naistel, kel on küll terved munasarjad, ent puudub loote arenguks vajalik emakas. Sahlgrenska akadeemia teadlased viisid juba mõne aasta eest läbi eduka emakasiirdamsie hiirel, mille tagajärjel suutis näriline ilmale tuua eluvõimelise järglase. Nüüd eemaldas Mats Brannstromi juhitav teadusrühm emaka lambalt ning asendas selle mõned tunnid hiljem. 2-3 kuu pärast läbi viidud uuringutega tehti kindlaks, et organ funktsioneerib normaalselt. Järgmise sammuna loodetakse asendatud emakaga lammas rasestada ning jälgida loote arengut ja sündi. Seejärel plaanivad teadurid siirdada loomadest katsealustele teistelt liikidelt pärinevaid emakaid, tegemaks kindlaks meetodeid immuunreaktsioonide allasurumiseks. Seejärel tuleks Brannstromi hinnangul katsetada emakasiirdamist ahvidel ja siis juba inimesel. Rootsi uurijad loodavad, et esimene selline operatsioon viiakse inimesel läbi juba umbes viie aasta pärast. Ideaalvariandis nähakse, et emaka annetab naisele ta ema või õde, sest sellisel juhul tekib väiksem äratõukerisk. Lootust lisab tõik, et emaka funktsionaalsus ei näi naistel aastatega eriti langevat. Tõenäoliselt tuleb pärast edukat sünnitust emakas siiski eemaldada, sest vastasel juhul tuleks vastsel emal elu lõpuni immuunreaktsioone pärssivaid ravimeid tarvitada. Üks emakasiirdamine on ka tegelikult maailmas juba läbi viidud - 2000. aastal siirdati 26-aastasele naisele Saudi-Araabias võõras emakas, ent see tuli 99 päeva hiljem ohtlike komplikatsioonide tõttu taas eemaldada.

Uuring: vasektoomia kahjustab meeste sperma kvaliteeti

Vasektoomia ehk meeste steriliseerimiseks läbi viidav seemnejuha läbilõikamine võib põhjustada sperma kromosoomseid ebanormaalsusi, vahendab BBC Tai teadlaste avastust. Chulalongkorni ülikooli uurijad leidsid vasektoomia ümberpööramise läbi teinud meeste spermat uurides, et selles on 10 korda enam geneetilisi väärmoodustisi kui nende vasektoomia kasuks mitte otsustanud sookaaslastel keskmiselt. Professor Nares Sukchareoni juhitav töörühm avaldas veendumust, et meeste sperma kvaliteeti langetas just nimelt vasektoomia, mitte selle mõju nulliv hilisem operatsioon. Teadurid panid tähele, et ajapikku hakkas kromosoomokahjustuste hulk meeste spermas vähenema, mis viitab võimalusele, et mõne aja möödudes tõuseb vasektoomia ümberpööramise läbi teinud meeste sperma kvaliteet normaalsete spermanäitajatega sarnaseks. Kui pikalt see aega võtab, ei ole esialgu teada. Näiteks Suurbritannias tehakse vasektoomia operatsioon aastas ca 40.000 mehele ning umbes 2500 neist otsustab hiljem oma viljakuse taastada. Mõnede ekspertide hinnangul tuleks vasektoomiat kaaluvatel meestel igaks juhuks mõningane kogus oma spermat külmutada, sest vaid nii saab olla päris kindel, et nad tulevikus soovi korral lapsi saavad.

ISS meeskonnaliikmed said väidetavalt kuulmiskahjustusi

Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) sisemuses on spetsialistide kinnitusel palju enam müra, kui seal tegelikult olla tohiks, ning Venemaa meedia andmeil said käesoleva aasta aprillis ISSilt kuuekuuliselt valvekorralt naasnud kosmonaut Valeri Tokarev ja astronaut Bill McArthur seetõttu mõningasi kuulmiskahjustusi, teatab New Scientist. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) ei aruta avalikult üksikute astronautide tervisenäitajate üle, ent agentuuri pressiesindaja Kylie Clem kinnitas, et tegemist on pigem ebamugavust tekitava probleemi, mitte missiooni või inimeste tervist ohustava nähtusega. Endine astronaut Jay Buckey meenutas, et venelaste endisesse kosmosejaama Mir lennanutel tekkisid kuulmiskahjustused juba seitsmepäevase missiooni järel ning tavaliselt kadus võime kuulda kõrgeid helisagedusi. ISSi meeskonnaliikmete eluruumid asuvad jaama Venemaa päritolu Zvezda moodulis, mis on orbiidiehitise kõige mürarikkam osa. Asjatundjate kinnitusel on olukord siiski aastatega paranenud ning ISSi meeskonanliikmed ei pea enam kandma kõrvatroppe mitte 24 tundi ööpäevas, vaid ainult 2-3 tundi. Kuigi väidetavalt jaamas registreeritav mürasagedus ei põhjustaks Maal kuulmiskahjustusi, võib mikrogravitatsiooni tingimustes elavate ja töötavate inimeste kuulmine mitmete spetsiifiliste mõjurite tõttu kahjustuda juba palju madalama mürataseme juures.

Kuum ilm annab Eestis kiirabile tööd juurde

Kiirabi saab järjest rohkem väljakutseid, mis on seotud kestvalt kuuma ilmaga ning valmistub töökoormust tõstvaks pühadeperioodiks, teatab ETV24. Muuhulgas ollakse hädas kuumarabanduse saanud inimestega. Stroomi rannas valvav Falcki vetelpääste on hädas ärakaduvate laste ja klaasikildudega. Seepärast on vetelpäästel palve, et randa mindaks vaid plastik- või plekktaaraga.Samuti on probleemiks purjutajad, kes vastavalt joobe astmele, kas muutuvad agressiivseks ja kipuvad kaklema või seavad oma tervise ohtu päikese kätte magama jäädes või ujuma minnes. Stroomi rannas pole keegi veel merest päästmist vajanud. Tallinna Kiirabi valmistub lähenevateks mitmepäevasteks pühadeks ja on valmis toetama maakonda, sest suur osa inimesi lahkub Tallinnast selleks perioodiks ja linnas pole sel ajal erilisi õnnetusi viimastel aastel juhtunud. Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas avaldas lootust, et loodetavasti vähenevad ka napsuse peaga ringisõitmised ja neist tingitud liiklusõnnetused.

Teadlased asusid evolutsiooni kaitsele

67 maailma riigi teaduste akadeemia teadlased allkirjastasid avaliku pöördumise, milles nad kutsuvad üles õpetama koolides evolutsiooni tõenditepõhiselt, kirjutab BBC. Teadurid märgivad, et osades klassiruumides varjatakse, eitatakse või tõlgendatakse vääralt evolutsiooniga seotud fakte, mille ümberlükkamiseks puuduvad teaduslikud tõendid. Selliste vääramatute tõsiasjade seas tuuakse esile muuhulgas planeedi Maa tekkimist 4,5 miljardi aasta eest ning elu tekkimist vähemalt 2,5 miljardi aasta eest. Nii näiteks õpetatakse mõnel pool maailmas, et Maa on umbes 8000 aasta vanune ning hoidutakse evolutsiooni põhimõtteid lastele üldse tutvustamast, kurdavad teadlased. Teadurite üleskutse järgnes mitmetes riikides aina süvenevale diskussioonile, kas koolis ei peaks kõrvuti evolutsiooniteooriaga õpetama ka intelligentse kavandamise ideed. Sisuliselt üheks kreatsionismi ehk loomisõpetuse alavormiks oleva intelligentse kavandamise teooria pooldajad leiavad, et paljud loomad on liiga keerulised, et nad saanuks tekkida evolutsiooni teel ning seetõttu on nad ilmselt "kavandatud" mõne "kõrgema jõu" poolt.

Verekeskuse verevarud on kriitilises seisus

Tänase seisuga on Põhja-Eesti Verekeskuse verevarud langenud alla kriitilise piiri, mistõttu verekeskus palub elanike abi ning ootab vereloovutajaid. Tallinna haiglates on hetkel ka mitu eluohtliku verejooksuga patsienti, kes vajavad vereülekannet. Põhja-Eesti Verekeskuse tootmisjuht Erna Saarniit selgitas, et A, B ja 0 reesusnegatiivse, veregrupi varud on alla 40% vajalikust normist ja AB reesusnegatiivse veregrupi varu on hetkel alla 10% vajalikust normist. Verekeskuse külastamiseks tuleks varuda umbes tund aega, millest vereloovutus võtab viis kuni kümme minutit. Põhja-Eesti Verekeskus ootab doonoreid Tallinna aadressil Ädala 2 täna kell 11.00-18.30 ja homme kell 8.00-15.30.

Metallehitisi kaitstakse rooste eest bakterikihiga

Elavatest bakteritest koosnev kiht võib kaitsta metallehitisi roostetamise eest ning seeläbi jääb loodusele põhjustamata kahju, mis kaasneb objektide tavaomaste kaitsekihtidega katmisega, teatab New Scientist. On teada hulganisti baktereid, mis kiirendavad roostekihi teket põhjustavat keemilise oksüdatsiooni protsessi, ent on olemas ka selliseid mikroorganisme, mis seda pidurdavad. Sheffield Hallami ülikooli uurijad lisasid kahte sellist tüüpi baktereid - Pseudomonas fragi ja Paenibacillus polymyxa, metallehitiste katmiseks mõeldud geeli. 30 päeva väldanud katsete käigus selgus, et bakterigeel aeglustas roostetamise kiirust ja vähendas selle ulatust kolm korda ning bakterid jätkasid metallile kantud geelikihi sees kasvamist. Briti uurijad usuvad, et nende avastusel on suur tulevik, sest praegu kasutatavad metallikaitsevahendid on sageli toksilised. Esialgu ei oska teadurid veel selgitada, mil moel bakterid täpselt roostetamist pidurdavad, ent see kavatsetakse järgmise sammuna välja uurida, muutmaks võimalikuks bakterite roostekaitset pakkuvate omaduste tugevdamist nende geneetilise muutmise teel. Bakterilisandiga kattematerjalide loomise kallal töötavad veel paljud eksperdid mitmetes erinevates teadusasutustes.

Maakonnahaiglatele luuakse Eestis eraldi mudel

Eelmisel nädalal otsustas haiglavõrgu arengukava komisjon, et 30.000-40.000 elanikuarvuga teeninduspiirkonnaga haiglatele on kõige ratsionaalsem luua eraldi mudel, teatab sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul vajab maakonnahaiglate süsteem korrastamist, sest hetkel kehtivad haiglate arengukavad on väga erinevad. Abiministri sõnul tulenevad erinevad arengukavad sellest, et hetkel õigusaktides kehtivad normid haiglatele on erinevad või puuduvad üldse. Laasiku kinnitusel on jätkuvalt kindel, et aktiivravi jääb kõikidesse nendesse haiglatesse alles, kuid täpsustub mõnede teenuste korraldus. Ta täpsustas, et uus mudel on hetkel kehtiva üldhaigla ja kohaliku haigla tüübi vahepealne variant ning puudutab kokku kaheksat raviasutust - Rapla, Haapsalu, Kuressaare, Jõgeva, Paide, Valga, Võru ja Põlva haiglat. Haiglavõrgu arengukava komisjon tegeleb kogu Eesti haiglate võrgu ümberkorraldamisega.

Töökaotus suurendab infarktiriski

Ajakirjas Occupational and Environmental Medicine tutvustatud uurimistööst selgub, et aktiivse tööelu lõpuperioodil töökoha kaotamine tõstab südameinfarkti- ning insuldiriski, kirjutab BBC. Yale'i ülikooli teadurid tuvastasid selle seose jälgides kümne aasta vältel 4301 51-61 aastase inimese tervisenäitajaid ning tööalaseid edusamme. Kui arvesse olid võetud muud südametervise riskifaktorid, nagu ülekaalulisus, diabeet, suitsetamine ja kõrge vererõhk, näitas kogutud andmete analüüs, et vallandamine suurendab südamelihase infarkti riski 2,5% ning insuldiriski 2,4%. Teadlaste arvates suurendab antud juhul raskete südame-veresoonkonnahaiguste tekke tõenäosust vallandamisega kaasnev stress.

Uuring: sammuloendurid on ebatäpsed

Trenni tehes ja füüsilise aktiivsuse taset mõõtes ei maksa usaldada poes müüdavate odavate pedomeetrite ehk sammuloendurite näite, vahendab BBC Ghenti ülikooli uurijate hoiatust. Enam kui 1000 pedomeetri kontrollimisel selgus nimelt, et 3/4 neist olid enam kui 10% võrra ebatäpsed ning iga kolmas sammuloendur "valetas" enam kui 50%. Paljudel juhtudel näitas sammulugeja, et selle kasutaja füüsiline koormus oli olnud tegelikust suurem, mistõttu ei ole pedomeetri andmete põhjal oma füüsilise aktiivsuse taseme mõõtmine just eriti tark tegu, märgivad uurijad. Uurijad märkisid samas ajakirjas British Journal of Sports Medicine mõõtmistulemusi kommenteerides, et oma roll peaks pedomeetritel siiski tervisesportlaste seas olema, ent enne nende laiemat propageerimist tuleks tagada mõõtmistulemuste täpsus.

Liigne enesekindlus on sõjas oluliseks miinuseks

Liigselt enesekindlad inimesed alustavad suurema tõenäosusega sõda, ent jäävad selle võtmelahingutes keskmisest sagedamini kaotajaks, vahendab New Scientist uurimistööd, milles üritati kindlaks teha, kas ja mil määral kinnitab suhtumine arrvutisõjamängudesse teooriat, mille kohaselt aitavad "positiivsed illusioonid" kaasa ohvriterohkete konfliktide tekkele. Varasemates uuringutes on leitud, et vaimselt terved inimesed võivad olla ülioptimistlikult prognoosivad ehk siis omada positiivseid illusioone. Teadurite hinnangul võis see omadus anda minevikus evolutsioonilise eelise, kuna aitas ebaõnnestumisi taluda ning vastastele puru silma ajada. Ent tänapäeval võib selline ülioptimism rahvusvahelistes suhetes palju pahandusi põhjustada, leiavad Princetoni ülikooli uurijad, kes palkasid 200 vabatahtlikku, kes asusid virtuaalmaailmas väljamõeldud riigi etteotsa ning pidid lahendama naaberriikidega konflikti äsjaavastatud teemantileiukoha kuuluvuse üle. Enne mängu paluti katsealustel ennustada, kuidas nad enese prognoosi kohaselt oma 199 vastasega võrreldes hakkama saavad. Mängu alguses sai iga osaleja investeerida oma majanduse või sõjaväe arengusse 100 miljonit dollarit ning tal oli pidev ülevaade vastaste pakkumistest ja otsustest. Lisaks rahumeelsetele läbirääkimistele sai loomulikult ka sõda pidada ning enne mängu oma heas tulemuses kõige kindlamad olnud vabatahtlikud viisid kõige sagedamini läbi provotseerimatuid rünnakuid. Hilisemas andmete analüüsis selgus, et sellised inimesed said tegelikult mängus kõige kehvemaid tulemusi, mis näitab, et positiivsed illusioonid olid antud juhul petlikud ning põhjustasid sellele lisaks ka reaalset kahju. Kuigi mehed olid naistest üldiselt ülioptimistlikumad, ei leitud uuringus kinnitust teooriale, et kõrge testosteroonitase põhjustab agressiivsust ja liigset enesekindlust, sest süljetestide abiga tehtud antud hormoonitaseme mõõtmistes mõlemast soost vabatahtlikel sellist seost ei tuvastatud. Küll aga said positiivsete illusioonide ülekülluse käes kannatavad mehed ja naised keskmisest enam punkte nartsissismi- ehk haiglase eneseimetlemise standardtestides. Ekspertide arvates on äärmiselt kahju, et George Bush ei saanud selle ajakirjas Proceedings of the Royal Society B tutvustatud uuringu tulemustega tutvuda enne vägede Iraaki lähetamist ja antud uurimistöö tulemid sunnivad ka muidu poliitilistele liidritele uue pilguga vaatama.

Moodne elustiil vähendab naiste viljakust

Stressi, dieedipidamise ja trennitegemise kombinatsioon vähendab olulisel määral naiste viljakust, vahendab teadusajakiri Nature ahvidel läbi viidud eksperimentide järeldusi. Kuigi stressi viljakust vähendav mõju oli teada ka varem, näib nüüd, et ka dieeti pidavatel ning füüsiliselt aktiivsetel naistel võib see anda mitmeid kordi võimsama negatiivse efekti. Sarah Berga ja ta kolleegid Emory ülikooli meditsiinikoolist avastasid, et stressis naisel blokeerib hormooni kortisool kõrge tase ajust lähtuva signaali, mis annab munasarjadele käskluse vabastada munarakke. Raskeimatel juhtudel võib rängas stressis naistel munarakkude tootmine üldse peatuda ning nende menstruaaltsükkel võib lakata, millist tervisehäda tuntakse amenorröa nime all. Kuna amenorröa põhjuseks võib olla ka dieedipidamine või suur füüsiline aktiivsus, katsetas Berga töörühm mõõduka stressi, kaloritarbimise piiramise ning füüsilise aktiivsuse mõju emastele ahvidele. Kui iga mõjur eraldi põhjustas menstruaaltsükli lakkamist 10% ahvidest, siis kolme teguri koosmõjul tekkis amenorröa koguni 75% katseloomadest. Berga toonitas, et kui naised soovivad rasestuda, peavad nad oma stressitaset alandama ning toitumist ja trennitegemist väga täpselt reguleerima.

Saturni suurimad kuud jäid pildile

Kosmoselaev Cassini pildistas kahte üksteisest lähedalt möödunud Saturni suurimat looduslikku kaaslast, teatab New Scientist. Foto tehti 11. juunil, mil Cassini oli umbes 3,6 miljoni kilomeetri kaugusel Saturni suuruselt teisest kuust Rheast. Pildil on näha 1528-kilomeetrise läbimõõduga Rhead, taustaks sest umbes kolm korda suurem Titan. Titani ümber laiuv ere valgusring on kuu tiheda atmosfääri poolt hajutatud päikesevalgus - Päike paikneb sel fotol otse Rhea ja Titani taga. Cassini teadusmeeskonna liige ja Arizona ülikooli teadur Alfred McEwen toonitas, et fotot ei tehtud siiski vaid teadlaste ilumeele rahuldamiseks, vaid sel on ka palju praktilisem ülesanne. McEwen selgitas, et sarnaseid fotosid tehakse pidevalt, et võrrelda prognoose sest, kus mõni taevakeha peaks paiknema, sellega, kus see tegelikult asub. See omakorda võimaldab kosmiliste objektide uurimist tõhustada ning aitab ette planeerida tulevikus toimuvaid Cassini manöövreid. Planeetide looduslikel kaaslastel, ja ennekõike loomulikult suurtel looduslikel kaaslastel, on nimelt kosmoselaeva liikumisele märkimisväärne gravitatsioonimõju ning need võivad Cassini õigelt teelt kõrvale suunata.

Tüvirakud taastasid halvatud rottidel liikumisvõime

Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli teadlastel õnnestus hiirte embrüotest pärinevate tüvirakkude abiga taastada halvatud rottide liikumisvõime, teatab Reuters. Uurijate sõnul on tegemist seni kõige kaalukama tõendiga selle kohta, et tüvirakke saab lisaks teistele meditsiinilistele otstarvetele kasutada ka seljaaju- ning teist tüüpi traumaatiliste vigastuste ravis. Dr. Douglas Kerr ja ta kolleegid suutsid ajakirjas Annals of Neurology tutvustatud eksperimentide käigus muuta tüvirakke teatud tüüpi närvirakkudeks ehk motoneuroniteks. Halvatud rottide organismi viidud närvirakud aitasid abiainete mõjul närilistel mõningase koguse närvirakke tagasi kasvatada ning ravikuuri lõppedes suutsid rotid liigutada oma tagajalgu. Teadurid tunnistavad, et astuvad antud uurimisvaldkonnas alles esimesi samme, ent usuvad, et tulevikus saab tüvirakkude abiga taastada ka halvatud inimeste liikumisvõimet.

Populaarne antidepressant ei suurenda kaasasündinud väärarengute riski

Raseduse ajal levinud SSRI-ravimirühma kuuluvat antidepressanti paroksetiin (Seroxat) tarvitavad naised ei suurenda oma lastel kaasasündinud väärarengute tekke tõenäosust, vahendab New Scientist Ulmi reproduktiivse toksikoloogia instituudi teadurite väidet. 2005. aasta oktoobris hoiatas Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA), et paroksetiini tarvitamine raseduse kolme esimese kuu vältel võib suurendada lapse sünnikahjustuste, ennekõike südame-veresoonkonna väärarengute tõenäosust. Hoiatus põhines ravimi tootja GlaxoSmithKline'i avalikustamata uurimisandmetel ning see sundis tõenäoliselt paljusid antud ravimit tarvitanud naisi rasedust katkestama. Nüüd teatas aga Wolfgang Pauluse juhitav töörühm, et 119 raseduse esimese kolmandiku ajal paroksetiini tarvitanud naise ning 645 seda ravimit mitte tarvitanud naise laste terviseanalüüs näitas, et paroksetiin ei tõsta kaasasündinud väärarengute tõenäosust. Saksa uurijad leiavad, et arstid ja teadlased peaksid uurimistulemusi analüüsima ning ehk saab nende baasil paroksetiini rasedusaegse kasutamise sobivust ümber hinnata.

Leiti uus eurooplastel rinnavähiriski suurendav geen

Praktiliselt kõigi Islandi elanike geeniandmeid haldava ettevõtte Decode Genetics uurijad tuvastasid geeni, mis võib olulisel määral tõsta rinnavähki haigestumise riski Euroopa päritolu naistel, kirjutab Reuters. Ajakirjas Public Library of Science Medicine tutvustatud uurimistöös leiti, et esinedes koos juba teada-tuntud rinnavähi riskigeenidega BRCA1 ja BRCA2 tõstab nüüd tuvastatud vähigeen BARD1 antud vähivormi haigestumise tõenäosust koguni nii kõrgele, et sellist geenivariantide kombinatsiooni kandvad inimesed haigestuvad elu jooksul rinnavähki peaaegu kindlasti. Andmeanalüüsist ilmnes ka, et vähiriski tõstva BARD1 variandiga naistel tekib vähkkasvaja suurema tõenäosusega mõlemasse rinda. Ohtlikku BARD1 mutatsiooni on leitud ka Itaalia ning Soome päritolu rinnavähki või munasarjavähki põdenud naistelt, ent Hiina, Jaapani ning afroameerika päritolu inimeste organismis pole selle olemasolu tuvastatud. Seetõttu võib antud geenivariant olla omane ja tõsta rinnavähi riski vaid Euroopa päritolu naistel. Maailmas haigestub igal aastal rinnavähki 1,2 miljonit naist ning selle raske tõve tõttu sureb iga-aastaselt 400.000 patsienti.

Uuring: ahvid planeerivad tegevust vastavalt ilmale

Shotimaa uurijad avastasid, et sarnaselt enne piknikule siirdumist ilmaprognoosi uurivatele inimestele, meenutavad mõned ahvid oma seniseid ilmakogemusi ning teevad nende põhjal otsuse, millega alanud päeval tegeleda, kirjutab CBC. Psühholoog Karline Janmaati juhitav St. Andrewsi ülikooli uurimisrühm leidis Uganda vihmametsas elava 24-liikmelise hallpõsk-mangabei (Lophocebus albigena) karja elukorraldust jälgides, et selle liikmed võtavad päevaplaane tehes aluseks viimase aja ilmastikusündmused, sest õhutemperatuur ning pilvisus mõjutavad nende loomade toiduks olevate puuviljade ning röövikute kättesaadavust. Teadurid panid tähele, et ahvid külastasid viigipuid tavaliselt just pärast mitut sooja ning päikesepaistelist päeva. Asja lähemalt uurides selgus, et ahvid planeerivad oma visiite soojadel perioodidel seetõttu, et sel ajal hoogustub viigimarjade röövikute kasv ning "viljakoristusest" saab parema kõhutäie kui tavaliselt.

Hooletud päevitajad riskivad põletusega

Postimees hoiatab, et Suvepäikese käes ei maksa üle kahekümne minuti olla, sest pärast seda hakkab päike talvest kahvatuks muutunud nahka punaseks kõrvetama. Neile, kes on end ära põletanud, soovitab Tallinna Liivalaia apteegi proviisor Diana Silvet raviks aaloega kreemi. Samas võib ka lihtsalt potis kasvavast aaloest jupi ära lõigata ja selle mahlaga vigastatud kohta ravida. Samuti aitab päikesepõletust leevendada pantenool. Oluliselt mõistlikum on siiski päikesepõletust ennetada ja selleks soovitab Silvet võtta beeta-karotiini tablette või veel parem kapsleid, sest need imenduvad paremini organismi. Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku ambulatoorse osakonna juhataja Sirje Kaur kinnitas, et päikesepõletused pole Eestis nii tõsised, et vajaksid arsti abi.

Väikelaste kuulmine võetakse Eestis kontrolli alla

2008. aastaks kaasatakse vastsündinute kuulmisskriiningusse Eestis üle 90% lastest, teatab EPL. Tartu Ülikooli Kliinikumi algatatud vastsündinute kuulmisskriiningu projekt peaks kahe aasta pärast viima selleni, et enamiku Eesti vastsündinute kuulmine saab ära kontrollitud. Kuulmisskriiningu vajaduse taga on tõsiasi, et Eestis diagnoositakse kuulmispuue liialt hilja. Samas on kuulmislanguse avastamine võimalikult vara ülimalt oluline, sest see annab võimaluse viia väike ilmakodanik kuuljate ühiskonda, rääkis projekti eestvedaja dr Katrin Kruustük. Tema sõnul sünnib Eestis 1000 lapsest keskmiselt 1,52 last kuulmislangusega, kusjuures enamik sellistest lastest sünnib peredesse, kus pole kuulmislangusega kunagi kokkupuudet olnud. Tartu Ülikooli Kliinikumis alustatigi esimesi väikelaste kuulmis-skriinimisi juba 2004. aastal ja alates 2003. aastast alates saab kurte väikelapsi aidata kaasaegsete ravivõimalustega – sise-kõrvaimplantaatidega. Alates 2003. aastast maksab Eesti Haigekassa täielikult kinni sisekõrva implantaatide paigalduse 8 kurdil ja 2004.aastal said 18 inimest endale sisekõrvaimplantaadi.

Emase paaviani elu on stressirohke

Ajakirjas Animal Behavior tutvustatud Pennsylvania ülikooli uurijate teadustööst selgub, et emastele paavianitele tekitavad suurt stressi isased liigikaaslased ning nad võivad sarnaselt inimesele kannatada menopausi eelse perioodi tujukõikumiste tõttu, vahendab ABC. Bioloog Anne Enghi juhitav uurimisrühm leidis, et emaste paavianite (Papio hamadryas ursinus) suurimaks stressiallikaks on karjaga liituvad uued isasloomad, kes võivad teisi karja liikmeid ning ennekõike lapsi kiusata ja isegi tappa. Teadurid hindasid paavianite stressitaset mõõtes nende väljaheidetes leiduvate stressihormoonide taset. Lisaks isaste isendite ohule ajavad emaseid paaviane stressi ka kisklemine, lapsekaotus, ebakindlus sotsiaalses positsioonis ning ealistest iseärasustest tulenevad tujukõikumised. Engh sõnas, et sarnaselt naistele põhjustavad PMT ja menopausi eelne periood tujulangusi ka emastel paavianitel. Üldiselt saavad loomulikus keskkonnas elavad paavianid siiski teadlaste kinnitusel stressi talumisega inimestest paremini hakkama.

Teismelised peavad huule- ja nuusktubakat ohutuks mõnuks

Eestis keelatud huule- ja nuusktubakas on populaarsed teismeliste seas, neid peetakse sigarettide ohutuks alternatiiviks ning ka oht vahele jääda on väiksem, ent arstide sõnul on igasugune tubakas siiski tervisele kahjulik, kirjutab Postimees. Kuigi nuusk- ja huuletubakat müüa on Eestis keelatud, omamada ja kasutada aga mitte, on igal huvilisel võimalik leida internetis neid, kes tubakat teistest riikidest sisse toovad ja edasi müüvad. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialisti Andrus Lipandi sõnul näitas kolm aastat tagasi tehtud uuring, et 16 protsenti teismelistest tarbib kas närimis-, nuusk- või huuletubakat. Ta lisas, et kuigi neid tubakaid reklaamitakse kui head võimalust suitsetamisest loobuda, näitab Rootsi kogemus, et paljud lähevad hiljem ikkagi üle tavaliste sigarettide peale. Tartu Ülikooli kliinikumi stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre on oma tööpraktikas kokku puutunud patsientidega, kellel on huuletubakas põhjustanud suu limaskesta liigse sarvestumise. Seedre sõnul on sarvestumine kaitsereaktsioon, mis tekib suus kohas, kus tubakat hoitakse. Tema sõnul võib pikaajaline trauma tekitada ka pahaloomulise kasvaja.

Munarakkude külmutamise meetodites toimus läbimurre

Munarakke külmutades bioloogilist kella peatada soovivatel naistel on nüüd peaaegu sama kõrge tõenäosus rasestuda kui nende sookaaslastel, kes kasutavad kunstliku viljastamise (IVF) protseduuri käigus värskeid munarakke, kirjutab New Scientist. Jaapani teaduri Masashige Kuwayama loodud Cryotopi nimeline munarakkude külmutamise meetod välistab praktiliselt täielikult jääkristallide moodustumise ning neist tingitud munaraku kahjustused. Uudse meetodi kasutamisel kiirkülmutatakse rakud väikeses lahusekoguses ning säilitatakse neid seejärel vedelas lämmastikus. Tavalise külmutamise-sulatamise käigus immutatakse munarakke kaitsvate kemikaalidega ning külmutatakse aeglaselt mitme tunni jooksul. Kuwayama külmutas enese loodud meetodi abil 111 munarakku, millest 94,5% olid pärast sulatamist viljastumisvõimelised. Kunstliku viljastamise käigus tekkis 29 embrüot, mis siirdati naiste organismi ja tulemuseks oli 12 rasedust. Seega oli õnnestumisprotsent 41,1%, mis jääb üsna 42,5% lähedale, mis on keskmine näitaja värskete munarakkude kasutamisel. Sündis 11 tervet last, kaasa arvatud üks paar kaksikuid, ning kaks rasedust lõppes nurisünnitusega. Viljakuseksperdid nimetavad Kuwayama saavutust suureks läbimurdeks, mis peaks munarakkude külmutamist ja nende kasutamist kunstlikul viljastamisel oluliselt populaarsemaks muutma.

Uuring: viinamarjakestades on suures koguses unehormooni

Itaalia teadlased avastasid, et punase veini valmistamiseks kasutatavates viinamarjakestades leidub suuri koguseid hormooni melatoniin, kirjutab CBC. Ajakirjas Journal of the Science of Food and Agriculture tutvustatud uurimistööst ilmneb, et enim on antud hormooni Merlot, Cabernet Sauvignon ja Sangiovese sortides ning uuritud sortidest oli vaid Cabernet Franc'i melatoniinisisaldus madalam kui inimveres. Valge veini valmistamiseks viinamarjakestad eemaldatakse. Uurijate arvates võib viinamarjakestades ja ühtlasi ka veinis leiduv melatoniin aidata reguleerida inimorganismi une-ärkveloleku rütmi. Lisaks on melatoniin ka oluline antioksüdant, mis eemaldab organismist vabu hapnikuradikaale enne, kui need jõuavad rakkudele ja kudedele kahjustusi põhjustada. Itaalia teadlaste kinnitusel näib, et viinamarjakestadest pärit melatoniin jääb pärast käärimisprotsesse püsima ka veini ning selle omastamine veinist näib olevat koguni efektiivsem. Mõned eksperdid pole siiski veel päris veendunud, et itaallased mõõtsid kestades just melatoniini taset ning peavad vajalikuks täpsemate keemiliste analüüside läbiviimist.

Poisslapsed suurendavad nurisünnituste tõenäosust

Poisslapse sünnitamine võib suurendada mõningatel naistel korduvate nurisünnituste riski, vahendab BBC Kopenhaageni ülikoolihaigla teadurite uurimistöös välja tulnud seost. Teadlased uurisid enam kui 300 naist, kes olid ilmale toonud terve lapse, ent kelle kolm järgmist rasedust olid lõppenud nurisünnitusega ja avastasid, et selliste naiste seas oli palju enam naisi, kelle esimene laps oli meessoost. Taani teadurite hinnangul näib poisslapse kandmine ja sünnitamine tekitavat osade naiste organismis ebanormaalset immuunaktiivsust. Uurimistööd juhtinud dr Henrietta Svarre Nielsen sõnas, et ilmselt tekib selliste naiste organismis poisslapse rakkude vastu ebatavaliselt aktiivne immuunreaktsioon, mis teise raseduse ajal veelgi süveneb ja vallandub juba ainuüksi rasestumisest.

Armastus käib ka nina kaudu

Washingtoni ülikooli teaduri Betty Repacholi juhitav uurimisrühm püstitas teooria, mille kohaselt tunnevad beebide väljaheidetega määrdunud mähkmeid nuusutavad emad väiksemat vastikustunnet, kui mähe on täis tehtud ta enese lapse poolt ning leidsid ka 13 naisterahvast, kes olid nõus teaduse nimel ses eksperimendis osalema, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Journal of Evolution and Human Behavior tutvustatud katsete käigus leidsid katsealused märgistamata mähkmeid nuusutades pidevalt, et nende lapse väljaheide lõhnab kõige vähem eemaletõukavalt. Teadlased usuvad, et tõenäoliselt on emad oma lapse väljaheite lõhnaga lihtsalt harjunud, ent samuti on võimalik seegi, et nad registreerivad alateadlikult sugulussidemest märku andvaid teatud lõhnasignaale. Teadlaste hinnangul tekkis vastikustunne emotsioonina kui abivahend, mis peab meid eemal hoidma mädanevatest ja muidu potentsiaalselt ebahügieenilistest esemetest. See reaktsioon ei annaks aga evolutsioonilist eelist, kui põhjustaks olukorra, kus emad ei suuda oma lastele ligineda, märgivad uurijad.

Arstid hakkavad haigusi "välja nuuskima"

Barcelona Ülikooli teadurite uurimistöö võib võimaldada tuleviku arstidel nende vastuvõtule tulnud patsiente "üle nuusutada", registreerimaks sel viisil erinevate haiguste tagajärjel kehast lenduvaid nõrku lõhnajälgi, kirjutab ABC. Arendatav tehnoloogia jäljendab inimese nina ehitust, ent selle tundlikkus on oluliselt kõrgem. Arendustööd juhtiv professor Oscar Ruiz märkis, et inimese nina pole nõrkade lõhnasignaalide tabamiseks sugugi nii hea vahend kui näiteks roti- või koeranina. Ta lisas, et kui mõned uurimisrühmad on treeninud koeri patsientide uriinist välja nuuskima lõhnasignaale, mis annavad märku teatud tüüpi vähivormist, siis nende seadeldis saab hakkama samaga, ent kasutab selleks bioelektrilisi sensoreid. Ruizi hinnangul tuleb esimene uriinist ning verest haigustejälgi otsiv "nuuskimisvidin" müüki ehk 5-10 aasta pärast, ent enne seda tuleb teaduri sõnul lahendada veel mitmeid keerulisi tehnilisi probleeme.

Uus embrüotest leiab enam pärilikke haigusi

Suurbritannia teadurite välja töötatud uudne embrüotest võimaldab kunstliku viljastamise (IVF) protseduuri käigus senisest oluliselt laiemat pärilike haiguste kindlakstegemist ning tõstab võimalust, et rasedus päädib terve lapse sünniga, teatab BBC. Kui varasemates sarnastes testides otsiti spetsiifilisi mutatsioone teatud geenist, siis uue meetodi abil on võimalik tuvastada pärilikele haigustele viitavaid muudatusi kogu DNAst. Muuhulgas annab uus meetod võimaluse tuvastada senisest oluliselt suuremat hulka pärilikke tõbesid. Siirdamiseelse geneetilise diagnoosi (PGD) võimalust kasutavad praegu peamiselt sellised paarid, kelle suguvõsas on esinenud raskeid geneetilisi haiguseid ning kes soovivad olla kindlad, et need ei kandu nende lastele edasi. Uudset embrüotestimise meetodit tutvustatakse pikemalt veebiväljaandes Reproductive BioMedicine Online ja sellest kirjutab ka teadusajakiri Nature.

Vaalapüügi pooldajad saavutasid sümboolse võidu

Rahvusvahelise Vaalanduskomisjoni (IWC) kokkusaamisel osalevad ning Jaapani juhitavad kommertsliku vaalapüügi taastamise pooldajad võitsid viimase 20 aasta jooksul esimest korda olulise tähtsusega hääletuse, kirjutab BBC. Vaid ühehäälse enamusega võeti vastu deklaratsioon, milles leitakse, et esialgselt selgelt ajutise iseloomuga rahvusvaheline vaalapüügikeeld ei ole enam vajalik. Formaalselt Saint Kittsi ja Nevise esitatud deklaratsioon on siiski alles esimene samm vaalapüügi moratooriumi tühistamisel ning selle otsuse seadustamiseks tuleks vaalapüügi pooldajatel saavutada IWCs 3/4 häälteenamus, mis ei ole aga vähemalt sel aastal reaalne. Looduskaitsjad reageerisid uudisele uute rünnakutega paljudes maailma riikides aktiivset veenmistööd tegeva Jaapani aadressil ning oma osa said ka vaalapüügi jätkuva keelustamise pooldajad, kes ei võtvat oma seisukohtade kaitset piisavalt tõsiselt. Jaapan leiab, et vaalade arvukus on võrrelduna moratooriumi kehtestamise ajaga 1986. aastal oluliselt tõusnud ning lubab, et neid kütitaks palju vähem kui minevikus.

Tartu tähetorn sai UNESCO tähise

Eile avati Tartus tähis, mis märgib linna tähetorni kuulumist Struve geodeetilise kaare osana UNESCO maailmapärandi nimekirja, kirjutab Postimees. Struve geodeetiline kaar kanti UNESCO nimekirja mullu 15. juulil. Wilhelm Struve (1793-1864, pildil) ja tema kaastöötajate märgitud 2820 kilomeetri pikkune tänapäeva Norrast Ukrainani ulatuv sadadest üksteisest silmside kaugusel asuvatest mõõdupunktidest koosnev kaar aitas triangulatsioonimeetodil täpselt mõõta maa kuju. Mõõdupunktid näitasid üksteise kõrvale märgitud kolmnurkade otsatähiseid. Oma aja suurtöö kinnitas lõplikult, et maakera on poolustelt kergelt lapikuks surutud ja mitte välja venitatud, nagu osa teadlasi oli toona kaldunud arvama. Struve juhtimisel aastal 1816 alanud ja 1855. aastani väldanud tööl on väga suur tähtsus ka astronoomia, geodeesia ja kartograafia arendamisel.